jala tõstmised ülesse + fikseerimine 10 sek kätt ja jalga! Venitusharjutused: poolspagaat/spagaat parema ja Igas asendis Sirged jalad! vasaku jalaga, harkspagaat painutusega ette 30 sek Rüht! Harjutuse toime Harjutuse kirjeldused Hüpits Hoie: Asendid: - otstest - lahtine - keskelt - kokkupandud kaheks, - otstest ja keskelt kolmeks, neljaks, kuueks - ühe või kahe käega Harjutuse toime Harjutuse kirjeldused Kordust Metoodilised
Kuulitõuke tehnika areng läbi aegade Loovtöö Kuressaare 2012/13 Sisukord Sissejuhatus 1. Mis on kuulitõuge 1.1. Kuuli hoie 1.2. Pisut kuulitõuke ajaloost 2. Kuulitõuke tehnika areng läbi aegade 2.1. Paigalt kuulitõuge 2.2. Juurdevõtusammuga kuulitõuge 2.3. Selg ees kuulitõuge 2.4. Pöördega kuulitõuge 2.5. Hundirattaga kuulitõuge 2.6. Vähem kasutuses olevad kuulitõuketehnikad Kokkuvõte Sissejuhatus Töö käigus üritan uurida kuulitõuke erinevaid tehnikaid läbi aegade. Milliseid tehnikaid on kasutusel olnud ja milliseid tulemusi on tõugatud neid tehnikaid kasutades. 1
Tagajoone pallivahetuses on eeskäelöök enim kasutatav löök. Head eeskäelööki saab arendada ohtlikuks relvaks igat tüüpi mängijate puhul. Seda lööki kasutatakse sageli vastase surve alla panekuks ja punkti võitmiseks. Löögi sooritamisel kasutatakse erinevaid hoideid, mis toovad eelise vastase ees. Idahoie (vt lisa 1) on kõige klassikalisem eeskäehoie. Sellist lööki saab lüüa nii avatud kui poolavatud jalgade asendist. Palli tabamispunkt on kehast madamal ja kaugemal. Hoie soodustab lamedat või kerget kaetud lööki. Poolläänehoidel (vt lisa 1) on ranne painutatud tagasi ning reketi pea on suletud asendis nii hoovõtul kui löögi ajal. Selle hoidega mängitakse tavaliselt poolavatud kuni avatud jalgade asendis. Löögi sooritamine algab küünarnukist ja õlgade sünkroonsest pööramisest. Läänehoie (vt lisa 1) erineb poolläänehoidest selle poolest, et selle hoidega lüüakse kõrgemaid õlast ülalpool palle. Hoie
· Hoohuppega kuulitouge sisaldab jargmisi faase: ETTEVALMISTUS, HOOHÜPE, ARATÕUGE ja HEITJA TASAKAALUSTAMINE. · Ettevalmistavas faasis votab heitja asendi hoohuppe alustamiseks. · Huppefaasis koguvad heitja ja kuul kiirendust ning sportlane valmistub vahendi aratoukeks. · Lopupingutuse faasis luuakse lisakiirus, mis antakse kuulile edasi enne, kui see lendu laheb. · Pidurdusfaasis peatub sportlane aratoukeasendisse, et mitte segmendist voi heiteringist valja kukkuda. KUULI HOIE · TEHNILISED KARAKTERISTIKAD · Kuul asub sormedel. · Sormed veidi laiali ja paralleelsed. · Kuul on ees kaelal. Poial toetub rangluule. · Kuunarnukk on ulal-korval (kere suhtes 45o nurga all). PÖIA ASETUS · Parem jalg libiseb kannal ja pannakse poia esiosale. · Parem jalg asetatakse ringi keskele. · Jalad asetakse maha peaaegu uheaegselt, kuid parem edestab vasakut.
Ringtreenigut saab teha ka voolavalt mis tähenab seda,et harjutust tehakse ilma ajata ja järgmise harjutuse juurde liigutakse kui eelnev on tehtud. Ring treeningu harjutused koos tegevuse ja seletusega, millisele lihasgrupile/organile need harjutused mõjuvad. Harjutuse kestus 20 sekundit, paus harjutuste vahel 10 sekundit ja seeriate vahel 1 min. Seeriaid kokku 4. 1. sulghüpped 2. kükkishüpped- hüpped kükkis 20 sekundit 3. hüpped üles, käte hoie korraks põlvede ümbert- üles hüpe ja alla tulles kükkis asend ja kätega hoiad põlvedest kinni. 4. sulghüpped käed ülal 5. hüpped üles, jalad ette- üles hüpe, hüppe ajal lükkad jalad ette nii kürgele kui saad 6. hüpped, jalad taha- üles hüppe, hüppe ajal lükkad jalad nii taha kui saad. 7. jalavahetushüpped õhus jalgade vahetusega- üles hüppe üks jalg ees, pärast hüpet vahetad jalga. 8
1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid hR – height of release-äratõukekõrgus võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on g – gravitational acceleration- kiirendus laugem (u 45°) RD – release distance- äratõukedistants d – distance thrown- tõukekaugus Asend „Kohtadele“ Kuuli hoie Kuuli hoitakse näppudel, mitte Peale käsklust "kohtadele" peab jooksja olema peopesas, näpud on veidi harali, pöial toetab täielikult omal rajal ja stardijoone taga. Tema üks kuuli. Ranne tuleb tagasi painutada. Tõsta kuul põlv ja mõlemad käed peavad toetuma maale ning pea kohale, seejärel lase ta otse alla, kuni ta on mõlemad jalad puudutama stardipakke. lõua all. Suru kuul vastu kaela. Tõsta küünarnukk
1,0x5,5. Philips ja Pozidriv otsikud tähistatakse numbritega 0 4 (0 on kõige väiksem). Torx otsikud tähistatakse numbritega 5 60 (5 on kõige väiksem). Kuuskantotsiku tähistuses olev number näitab tema mõõtu millimeetrites. PANE TÄHELE ! 1. Puurimisel kasuta kaitseprille. 2. Enne kui alustad tööd kontrolli, et puur oleks korralikult kinnitatud. 3. Löökpuurimisel ja jämedate puuridega puurimisel kasuta lisakäepidet, et säilitada kindel hoie puuri võimalikul kinnikiilumisel. 4. Ära unusta, et puurimisel kehtib lihtne reegel: mida jämedam puur seda madalamad pöörded ja vastupidi. 5. Löökpuurimist kasutatakse ainult kivi ja betooni puurimisel. 6. Ära pidurda pöörlevat puuripadrunit ega puuri käega. 7. Jälgi, et puur pöörleks õiges suunas. 8. Pea meeles, et erinevate tootjate poolt toodetud drellidel võivad juhtimislülitid asuda erinevates kohtades.
9.Harjutus Lähteasend.Kõhulilamang, otsmik küünarliigesest kõverdatud kätel. 1-2. Tõmba alakõht sisse nabapiirkonda kergitades. 3-4 Tõsta sirged jalad põrandalt lahti Hoia asendit vastavalt võimetele kas 10, 20 või 30 sek. Ei tohi tekkida hingamispeetust. Toime: Treenib alaselja- ja tuharalihaseid. 10.Harjutus. Lähteasend. Iste tooli serval, jalalabad paralleelselt ja teineteisest 10 cm kaugusel, käte hoie toolist. 1-2. Üks jalg liigub libistades ette, samal ajal teine tõuseb kõrgele päkale. 3-4. Hoia asendit, kus sirge jala pöid on painutatud ning teine on päkal. 5-8. Sama korda teise jalaga. Soorita kuni 10 korda . Toime: Treenib pöia lihaskorsetti ja arendab hüppeliigese liikuvust. Kasutatud allikad: 1. Hermlin, K. 2001. Kehahoiu ABC. Tartu. Tartu: Ülikooli kirjastus.
2.Trelli käivituslüliti koos pöörete regulaatoriga ja käivituslüliti fiksaator. Puurid 1.Metallpuurid 2.Puidupuurid 3.Tsenterpuurid 4.K6vasulampuurid 5.Löökpuurid 6.Okaspuurid 7.Senkpuur (kassipea) 8.Senkpuur koos puuriga 9.Kaheastmeline puur 10.Korgipuur (pruntpuur) Ohutusn6uded 1.Puurimisel tuleb kasutada kaitseprille 2.Puur peab olema korralikult kinnitatud. 3.Löökpuurimisel ja jämedate puuridega puurimisel tuleb kasutada lisakäepidet, et säilitada kindel hoie puuri v6imalikul kinnikiilumisel. 4.Mida jämedam puur seda madalamad pöörded ja vastupidi. 5.Löökpuurimist kasutatakse ainult kivi ja betooni puurimisel. 6.Ei tohi pidurdada pöörlevat puuripidurit , ega puuri käega. 7.Peab jälgima , et puur liiguks 6iges suunas . 8.Peab meeles pidama , et erinevate tootjate poolt toodetud trellidel v6ivad juhtimislülitid asuda erinevates kohtades.
a) mingi arv korduseid b) mingi kindel aeg Ning vastavalt sellele liigutakse järgmisesse jaama, kas iseseisvalt, kui on harjutuse korduste arv täis, või treeneri märguande peale. 4 RINGTREENINGU VARIANTE Harjutuse kestus 20 sekundit, paus harjutuste vahel 10 sekundit ja seeriate vahel 1 min. Seeriaid kokku 4. 1. sulghüpped 2. kükkishüpped 3. hüpped üles, käte hoie korraks põlvede ümbert 4. sulghüpped käed ülal 5. hüpped üles, jalad ette 6. hüpped, jalad taha 7. jalavahetushüpped õhus jalgade vahetusega 8. jalgade vahetus kiirusele (kääris) Topispallidega ringtreening. Iga harjutust 6-10 kordust. Puhkepaus 2-4 minutit. Seeriaid 3-6. 1. Eest alt ette 2. Üle pea taha 3. Jalgade vahelt taha 4. Sööt rinnalt 5. Sööt üle pea ÜKE ringtreening 3-4 seeriat. 30 sek harjutust, 30 pausi. Seeriapaus 7-10 min. 1
hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homo foone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi- hais ais hiilid iilid hala ala hind ind hale ale hirv irv halg alg- hoiatus oiatus hall (halla) all hoid oid hallikas allikas hoie oie haru aru hoos (hoog) oos `vallseljak' harutama arutama hurm urm `veri' harv arv hõng õng hea ea (iga) hädal ädal Lühikesed sulghäälikud Lühikesed sulghäälikud kirjutatakse b, d, g, pikad p, t, k, ülipikad pp, tt, kk: Üks nõrk täht üks tugev täht kaks tugevat tähte hobuse kabi ostis uue kapi hiir läks kappi töökoda vanad kotad jalas minge töökotta toa lagi ära põrandat laki ostis põrandalakki Üks p, t, k kirjutatakse:
käed ülal 1.-2. Tõstes rindkeret, käed nurkselt kõrvale 3. Püsi 4. Lasku kõhuli, hinga välja 5.-8. Tee analoogiline harjutus käte liikumisega üles. 7. L.-a.: Harkseis, käed puusal, kuklal, õlgadel. Küljepainutused skolioosi suunas 8. L.-a.: Varbseinal küljeti (skolioosipoolne varbseina poole) Ronides mööda pulki alla, küljepainutus 9. L.-a.: Põlvitus 1.-2. Toetades skolioosipoolse käe maha, küljepainutus 3. Hoie 4. L.-a. NB! HARJUTUSED SOORITADA RAHULIKUS TEMPOS, JÄLGIDES RAHULIKKU HINGAMIST SUURT TÄHELEPANU PÖÖRATA KERE- JA SELJALIHASTE ARENDAMISELE PAINUTUSED SOORITADA SKOLIOOSIKÕVERUSE SUUNAS ST. MITTE SÜVENDADA VAID SIRUTADA KÕVERUST. JÄLGIDA, ET: KANNAKSID RASKUST JAOTUVALT MÕLEMALE ÕLALE KONTROLLI RÜHTI SEISTES, ISTUDES, KÕNNIL! MAGA SKOLIOOSIPOOLSEL KÜLJEL JA MITTE LIIGA KÕRGE PEAALUSEGA.
Kiiruse langust hoojooksu lõpus. 2. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). 3. Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool). 4. Õpetamise algetapil liialt pikaajalist paigalthüpete kasutamist. 5. Enneaegset aktiivse lennufaasi õpetamisele keskendumist. 12. Teivashüpe 1. Teivashüppe faasid - HOOJOOKS; TEIBA AUKUASETAMINE; ÄRATÕUGE JA RIPE; TAHAKALLUTUS, SIRUTUS JA PÖÖRE; LATI ÜLETAMINE JA MAANDUMINE. 2. Teiba hoie - Käed on õlgadelaiuselt. Parem käsi on teibal vasakust ülalpool. Mõlemad käed on kõverdatud, parem käsi reie lähedal. Teiba ots on sportlase peast kõrgemal. Vasaku käe küünarnukk on kõrvale pööratud. Ülakeha on sirutunud. 3. Hoojooks; teiba aukuasetamine - Hoojooksu ja teiba aukuasetamise faasis kogub hüppaja kiirenduse abil maksimaalse kontrollitava kiiruse ja paneb teiba pehmelt auku. Hoojooksu
Põhiline vea põhjus on liiga varajane viskekäe rakendumine viskesse. Soovitus: sooritada palju õiges järjekorras viskeid paigalt, siis kolmandalt ehk ristsammult ja lõpuks juba hästi kergelt kiiruselt sooritatud hoojooksult. 4. Kuulitõuge: 1. Millest sõltub tõuke resultaat biomehaanika seisukohast? - Kuuli väljalennu kõrgusest (?), nurgast(38-41o), kiirusest(?) ning kuulile antud kiirendusest. Äratõukedistantsist ja tõukekaugusest. 2. Kuuli hoie - Kuul asub sõrmedel. Sõrmed veidi harali ja paralleelsed. Ranne taha painutatud. Kuul on ees kaelal. Pöial toetub rangluule, küünarnukk on ülal-kõrval (kere suhtes 45º nurga all). 3. Enamlevinud vead kuulitõukes – vale parema jala asetus äratõukefaasis (tõuke suunale vastu); keharaskuse kandumine vasakule jalale libisemisfaasis; liiga varajane „lahti pööramine“
Sirutatakse põlveliiges,puusaliiges,säärelihased(tagumine ja külgmine säärelihaste rühm-tagumine sääreluulihas,varastepainutaja),reie nelipealihas,suurtuharalihas,reie tagumise rühma lihased. 4) Vaba jala tagumine samm-vaba jalg kõverdub põlvest ja painutatakse hüppeliigesest reis liigub ette.Niude- nimmelihas,reie sirglihas. 5) Vaba jala vertikaalasend-vaba jalg pisut painutatud põlvest ja sirutatud hüppeliigesest,hoie tugijala kõrval. Niude-nimmelihas,reie sirglihas. 6) Vaba jala eesmine samm-reie liikumine aeglustub,säär sirutub ette talitleb reie-nelipealihas.Selle faasi lõpuks,kui tald puudutab pinnast,säär sirutatase lühiajaliselt. Lülisammast sirutavad lihased väldivad vaagna kaldumist vaba jala suunas lülisambasirgestaja. Lülisamba kaldumist kõrvale väldivad sisemine ja välimine kõhupõikilihas. 54.KIRJELDAGE ÜLAJÄSEME LIHASTE TÖÖD KÕNNIL. PÕHJENDAGE
quarte, quinte, sixste, septime ja octave, nendest moodustatakse põhilised kaitsepositsioonid. Keha tsoone on 4: 2 alumist ja 2 alumist. Kõik asendid olenevad mõõga hoidmise asendist kas tera on kõrgemal või madalamal kui rusikas. Kui rusikat hoitakse, küüned üleval pool nim. seda supinatsiooniks ehk väljapöördeks, kui küüned allpool siis pronatsiooniks ehk sissepöördeks. Mõõgahoiet kontrollivad sõrmed, ranne on toetuspunkti ja käepikenduse eest, selline hoie võimaldab ,,rauda tunnetada" (sentir le fer) ja rünnakule kiiremini reageerida. Tervitus: enne ja pärast mati tehakse mõõgaga traditsiooniline viisakusest, selleks hetkeks võetakse mask eest. Tervitus on adresseeritud vastasele, kohtunikule ja publikule. Mati lõppedes suruvad võistlejad omavahel ja kohtunikul kätt. Punktitabel asub vehklemisraja lõpus, nii on publikul punktidest parem ülevaade. Out: kui
sammu jooksul. Viske-eelses asendis on viskekäsi koos palliga õlavööst palju allpool. Ristsammu lõppedes kallutab viskaja taha, asetades parema jala pidurdavalt ette. Äravise toimub üle kõverdatud vasaku jala. Põhiline vea põhjus on liiga varajane viskekäe rakendumine viskesse. 4. Kuulitõuge: 1. Millest sõltub tõuke resultaat biomehaanika seisukohast? - Kuuli väljalennu kõrgusest, nurgast ning kuulile antud kiirendusest. 2. Kuuli hoie - Kuul asub sõrmedel. Sõrmed veidi laiali ja paralleelsed,. Kuul on ees kaelal. Pöial toetub rangluule, küünarnukk on ülal-kõrval (kere suhtes 45º nurga all). 3. Enamlevinud vead kuulitõukes - parema jala asetus, keharaskuse kandumine vasakule jalale. Vasaku käe ,,ära tõmbamine" (muudab kuuli lennutrajektoori), kuuli liiga varajane tõukamine (enne jalgade sirutust). 4. Erinevad tõuketehnikad ja nende osad - 1. Hüppega tehnika:
12. Operatsioonisüsteemi põhikomponendid. Mäluhaldur (memory manager), protsessori haldur (processor manager), S/V- seadmehaldur (device manager), failihaldur (file manager), võrguhaldur (network manager). 13. Protsessid, lõimed, tegevuste järjestamine arvutis. Protsess – töödeldav programm või selle osa (järjestatav üksus). Lõim – sisaldub protsessis (järjestatav üksus ja/või töödeldava programmi osa). Protsess läbib oma eluea jooksul üldiselt järgmised põhiolekud: Hoie – valmidus – käitus – ootel – lõpetamine. 14. Protsesside töötluse korralduse mudel. Operatsioonisüsteemi tuuma osa mis tegeleb protsessori ressursside jaotamisega programmide ja protsesside vahel on järjestid //scheduler//. Järjesti määrab rutiinid, mis suunatakse protsessorisse töötlemisele. Järjestite liigid, mida rakendatakse protsesside ohjel, on süsteemiti varieeruv. 15. Programmide ja protsesside järjestamise etapid. Kaugjärjesti – kasutatakse harva
Ekstsentriline: eesmine säärelihast rühm 4)Vaba jala tagumine samm: vaba jalg kõverdub põlvest ja sirutatakse hüppeliigesest, reis liigub ette. Puusaliigese sirutus: Põlve painutatud: reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas (ekst: reie- nelipealihas) Hüppeliigese sirutajad: eesmine säärelihast rühm (ekst: tagumine ja külgmine rühm) 5)Vaba jala vertikaalasend: vaba jalg pisut painutatud põlvest ja sirutatud hüppeliigesest, hoie tugijala kõrval. 6)Vaba jala eesmine samm: reie liikumine aeglustub, säär sirutub ette talitleb reie- nelipealihas. Selle faasi lõpuks, kui tald puudutab pinnast, säär sirutatase lühiajaliselt (dorsaalflektsioon). Paiunutus puusaliigesest: Sirutus põlveliigesest: Sirutus hüppeliigesest: Kere lihaste töö kõnni eri faasides: 1) Toetusjala eesmine samm – keha kaldub raskusjõu tõttu ette, pingulduvad seljalihased
protsessiga. Protsess võib sisaldada üht või enam lõime. Kõiki protsessi kuuluvaid lõimi töödeldakse protsessi aadressiruumis. Lõim esindab üht kindlat käskude jada programmis. Ta omab individuaalset pinu ja teavet protsessi olekute kohta. Nagu protsessides saab luua uusi protsesse, saab lõimede poolt moodustada uusi lõimi programmi spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks. Protsess läbib oma eluea jooksul üldiselt järgmised põhiolekud: Hoie //hold// => Valmidus //ready// => Käitus //running// => Ootel //waiting// => Lõpetamine //terminated// 14. Protsesside töötluse korralduse mudel. Operatsioonisüsteemi tuuma osa mis tegeleb protsessori ressursside jaotamisega programmide ja protsesside vahel on järjestid //scheduler//. Järjesti määrab rutiinid, mis suunatakse protsessorisse töötlemisele. Järjestite liigid, mida rakendatakse protsesside ohjel, on süsteemiti varieeruv. 15
On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homofoone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi- hais ais hiilid iilid hala ala hind ind hale ale hirv irv halg alg- hoiatus oiatus hall (halla) all hoid oid hallikas allikas hoie oie haru aru hoos (hoog) oos `vallseljak' harutama arutama hurm urm `veri' harv arv hõng õng hea ea (iga) hädal ädal i ja j Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i: va-ja vai-a, sa-jad sai-ad, ma-jast mai-ast, o-ja hoi-a. mater-jal mateeri-a, materi-aalne mil-jon staadi-on
tunnetada seda kerge vetsumisega põlvist, muuta käte pingevaba liikumisega keha tasakaalustatust. Asendi tunnetamise järel harjutada seda laugel laskumisel, heas jäljes. Põhiasendi omandamise järel minnakse üle järgmiste asendite õppimisele. Tüüpilised vead: põlvist sirged ja kanged jalad, mis ei anna raja konarustest vetruma ega soodusta tasakaalu säilitamist; keppide lohistamine lumel või kepiteravike liiga lai hoie. - Kõrgasend – kasutatakse suurelt kiiruselt hoo vähendamiseks õhutakistust suurendades, kui rajal on takistus, pime kurv või järsk langus. Selleka sirutatakse kere niivõrd, et õhutakistust tekitav kehapind oleks võimalikult suur. - Puhkeasend – kasutatakse pikka maad või pikka laskumist sõites eelkõige selja puhkamiseks. Küünarvarred toetuvad reitele ja leitakse mugav asend, kus enamik lihaseid (eriti selg) oleksid pingevabad.
annaabi.ee 
