Nendeks on näiteks politseinikud ja päästetöötajad. Streiki saab liigitada 16'e erinevasse liiki : Üldstreik: kõikide töötajate streik mingis riigis Täisstreik või totaalstreik: streik mingi konkreetse majandusharu kõikides ettevõtetes; Osaline streik: streik toimub vaid mõnede töövõtjate gruppides või ettevõtte osakondades; Raskuspunktistreik: streigitakse ettevõttele olulises töölõigus Kaitsestreik: streigitakse töö- või sotsiaaltingimuste halvendamise vastu; Hoiatusstreik: streik kestab vaid pool kuni kaks tundi; Toetusstreik: streik, mida korraldatakse solidaarsusest, et toetada mingi teise töötajategrupi streiki ja nende nõudmiseid. Protestistreik: piiratud streik mingi konkreetse sündmuse vastu; Bummelstreik: streik, kus töödatakse palju aeglasemalt kui tavaliselt; Solidaarsusstreik: töövõtjad teistest majandusharudest või ettevõtetest streigivad teiste töövõtjate toetuseks;
tulemuse alanemine) ja subjektiivne väsimus (väsimustunne). Väsimuse tagajärjel langeb sooritus ja elukvaliteet, suureneb õnnetuste risk ja haigestumised. Tööga rahuolematuse näitajad on hilinemine (kasvav, perioodiline), puudumine, voolavus. Voolavuse puhul on oluline tõuke ja tõmbe jõud, nakkavus, juhtimine, individuaalsed omadused. Deviantne (hälbiv) käitumine ähvardab organisatsiooni ja inimeste heaolu. Streik jaguneb: streik, töösulg, hoiatusstreik, toetusstreik. Selle põhjuseks on poliitiline tegevus, läbirääkimiste protsess, sotsiaalsete muutuste tulemus. Töökoha ebakindluse põhjused on: muutused töökeskkonnas, subjektiivne hinnang situatsioonile, turvatunde kadumine, kontrolltunde puudumine. Ebakindluse tagajärjel suureneb vastupanu muutustele, lojaalsus muutub, pühendumine, rahulolu ja usaldusväärsus väheneb. Kvalitatiivne (töö raskus, mis vastab inimese võimetele) ja kvantitatiivne töökoha ebakindlus (töö hulk).
subjektiivne väsimus (väsimustunne). Väsimuse tagajärjel langeb sooritus ja elukvaliteet, suureneb õnnetuste risk ja haigestumised. Tööga rahuolematuse näitajad on hilinemine (kasvav, perioodiline), puudumine, voolavus. Voolavuse puhul on oluline tõuke ja tõmbe jõud, nakkavus, juhtimine, individuaalsed omadused. Deviantne (hälbiv) käitumine ähvardab organisatsiooni ja inimeste heaolu. Streik jaguneb: streik, töösulg, hoiatusstreik, toetusstreik. Selle põhjuseks on poliitiline tegevus, läbirääkimiste protsess, sotsiaalsete muutuste tulemus. Töökoha ebakindluse põhjused on: muutused töökeskkonnas, subjektiivne hinnang situatsioonile, turvatunde kadumine, kontrolltunde puudumine. Ebakindluse tagajärjel suureneb vastupanu muutustele, lojaalsus muutub, pühendumine, rahulolu ja usaldusväärsus väheneb. Kvalitatiivne (töö raskus, mis vastab inimese võimetele) ja kvantitatiivne töökoha ebakindlus (töö hulk)
tööandja jaoks KL-i mitte etteaimatavaks. e) poliitilised streigid riikide olukord lihtsam. Poliitilist streiki tuntakse juba ammu. Streik saigi alguse poliitilistest streikidest. Poliitilise streigi korraldamine võib olla piiratud. Erinevad poliitilised streigid on Poolas, Belgias ja mitmes teises riigis keelatud. Hollandis on aga lubatud sotsiaalpoliitilised streigid. Kui tehakse streik parlamendi laiali ajamiseks, siis see on välistatud. f) protseduurilised piirangud (informeerimine, hoiatusstreik, kohustuslik lepitamine) streigi puhul eeldatakse, et tööandjale antakse võimalus ennast streigiks ette valmistada. Siis tööandja teab, mida teha. Ka üldsust tuleb informeerida streigi toimumisest. Streik ei saa halvata kogu ühiskonna toimimist. Hoiatusstreik on läbirääkimisprotsessi üks etapp. Hoiatusstreik annab tööandjale mõista, et on tõsised kavatsused streigi osas. Eestis on palju hoiatusstreike toimunud (transpordis, meditsiinis ja õpetajatel)
Ettevõtted (tööandjad) ja töötajad peavad läbirääkimisi ning sõlmivad kollektiivse töölepingu e. kollektiivlepingu, mis sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastastikused kohustused ja õigused. Arenenud riikides esindavad töötajaid neil läbirääkimistel ja ka üldse tööandjate ees ametiühingud. Töötajate huvide kaitsmiseks kasutavad ametiühingud mitmesuguseid mõjutusvahendeid, millest tuntum on streik. On mitmesuguseid streigi liike: 1. Hoiatusstreik- töö katkestatakse mõneks minutiks või tunniks 2. Solidaarsusstreik- streigitakse solidaarselt mingi teise ettevõttes, majandusharus või riigis sterikivate töötajatega 3. Pikaajaline streik- võib kesta nädalaid kuid 4. Üldstreik- kui kõik töötajad teatud piirkonnas või riigis katkestavad töö Sterigiga sarnane lokaut- on samuti töö katkestamine, kuid töötamast keeldub ettevõtte administratsioon.
Lepitajad (riiklik ja paikkondlikud) Töövaidluskomisjon või kohus KL täitmise tülis, kui liidud ei saavuta kokkulepet Liidud ja lepitajad lahendavad KL sõlmimisest ja muutmisest tulenevaid vaidlusi Mall Gramberg Streik ja töösulg Streik töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel oma seaduslike õiguste kaitseks Streigi liigid: oma õiguste rahuldamiseks hoiatusstreik kuni 1 tund Toetusstreik kuni 3 päeva Töösulg töökatkestus, mis toimub tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel oma seaduslike õiguste kaitseks. Võimalik korraldada, kui liidud ei ole saavutanud KL sõlmimisest või muutmisest tulenevas vaidluses kokkulepet. Mall Gramberg Suuremad muudatused kavandatavad uues TLSs Ühendatakse TLS, palgaseadus, töö ja puhkeaja seadus ning puhkuseseadus
286. labour inspectorate tööinspektsioon 287. tripartite body kolmepoolne 288. trade union ametiühing 289. collective bargaining kollektiivsed läbirääkimised 290. shop steward usaldusisik 291. collective labour relations kollektiivne töösuhe 292. labour dispute töötüli 293. Public Conciliator riiklik lepitaja 294. call a strike kuulutama streiki 295. warning strike hoiatusstreik 296. lockout töösulg (the closing of a place of employment by an employer, in order to bring pressure on employees to agree to terms) 297. pressure activities surveaktsioonid 298. keep to the peace obligation 299. reinstatement ennistamine (restoration of employment, or to a former ränk or condition) 300. to reimburse to repay or compensate someone for (money already spent, damage, losses) hüvitama 301
4. Lepitaja ettepanekutele tuleb vastata kolme päeva jooksul Kui ka siis kokkuleppele ei jõuta, 1. Töövaidluskomisjon 2. Kohus 3. Streik või töösulg Streigi otsuse langetab töövõtjate üldkoosolek, töösulu otsustab tööandja. Mõlemast tuleb teatada 2 ndl ette üksteisele ja üldsusele Streiki juhib streigijuht, kellel on järgmised ülesanded: 1. Vara säilitamine 2. Avalik kord 3. Seaduslikkus Veel on olemas lühiajalised streigid 1. Hoiatusstreik 1h 2. Toetusstreik kuni 3 päeva Streigist osavõtt on vabatahtlik Streike ja töösulge on võimalik edasi lükata lepitaja ettepanekul. Streigid on keelatud valitsusasutustes, kohalikes omavalitsustes ametnikel, kaitseväes, kohtus, politseis, päästeteenistuses jne Kohus võib tunnistada streigi või töösulu ebaseaduslikuks. Streigi ja töösulu eest palka ei maksta. KARISTUSSEADUSTIKU ALUSED Karistuse eesmärgid: 1. Mõjutada, et ta edaspidi käituks paremini 2
vastata 3 päeva jooksul. Kui siis kokkuleppele ei jõuta, on järgmised võimalused: · Töövaidluskomisjon · Streik või töösulg · Kohus Streigi otsuse langetab töötajate üldkoosolek. Töösulu otsuse langetab tööandja. Mõlemist tuleb ette teatada 2 nädalat üldsusele, üksteisele ja omavalitsusele. Streiki juhib streigijuht, kes peab tagama järgneva: · Vara säilitamine · Avalik kord · Seaduslikkus On olemas lühiajalisi streike: · hoiatusstreik · toetusstreik Vabariigi Valitsusel on õigus streike ja töösulge edasi lükata. Kohus võib tunnistada streigi või töösulu ebaseaduslikuks. Streigi ja töösulu eest palka ei maksta. Streigist osa võtta on vabatahtlik. Streigid on keelatud: · Valitsusasutustes · Kohalikus omavalitsuses. · Politseis. · Kaitseväes. · Kohtus. · Päästeteenistus. Sotsiaalhoolekanne Hoolekande ülesanne on aidata neid inimesi, kel on raskusi toimetulekuga.
Kokkuleppe mittesaavutamisel võib lepitaja esitada leppimiskokkuleppe projekti. Kui kokkuleppele ei jõuta, võib: 1. huvikonflikti korral korraldada streigi (või töösulu) 2. õiguskonflikti korral pöörduda tüli lahendamiseks TVK-sse või kohtusse (sest kehtib töörahu pidamise kohustus) Streik – töötajatepoolne töökatkestus saavutamaks tööandjalt järeleandmisi tööalastes nõudmistes. LIIGID: 1) põhistreik – kestuse määrab streigi koraldaja; 2) hoiatusstreik – kestusega kuni 1 tund; 3) toetusstreik – teiste streikijate toetamiseks – kestusega kuni 3 päeva Töösulg – tööandjapoolne töökatkestus saavutamaks töötajatelt järeleandmisi tööalastes nõudmistes. Streigi või töösulu läbiviimise kord: 21 1. streigist või töösulgust teatatakse teisele poolele, lepitajale või KOV-le ette vähemalt 2 nädalat 2
Pühendumine ja usaldus vähenevad- sooritud muutub halvemaks. Rahulolu töö või organisatsiooniga väheneb- tööga isel kvalitatiivse ebakindluse puhul. Org rahulolu kvantitatiise rahuloluga seotud. Streigid: suhtumine streiki on muutunud positiivsemaks, tolereerivaks. Streikide tüübid: Streik: püütakse tööandjalt midagi saada. 2 nädalat enne peab teatama, kestab kuni midagi saavutatakse Töösulg: tööandja poolt, peab ette teatama, töötajalt midagi välja nõuda Hoiatusstreik: töötajate algatus, 3 päeva teatatakse ette, kestab 1 tund Toetusstreik: töötajate poolt, võib kesta 3 päeva, teatatakse ette 3 päeva Põhjused: Streik kui poliitiline tegevus: püütakse mõjutatada poliitilisi otsuseid. Streik kui läbirääkimise protsess Streik kui sotsiaalsete muutuste tulemus: sotsiaalsete pingete tulemus. Seotud kiire tööstuse, tehnika arenguga. In ei tule toime kiirete muutustega.
(KTLS §§ 11 ja 13; Lepitaja PM) Streik või töösulg. Mõisted (KTLS § 2) Streik töötajatepoolne töökatkestus saavutamaks tööandjalt järeleandmisi tööalastes nõudmistes. Töösulg tööandjapoolne töökatkestus saavutamaks töötajatelt järeleandmisi tööalastes nõudmistes. Streigi liigid (KTLS § 2, § 18) Streik oma nõuete rahuldamiseks: Põhistreik kestuse määrab streigi korraldaja Hoiatusstreik kestusega kuni 1 tund. Kui on töörahu, siis põhistreik on kindlasti välistatud, kuid vaieldav on see, kas siis on ka hoiatusstreik välistatud. Hoiatusstreigi läbiviimiseks ei pea läbima menetlust riikliku lepitaja juures, kuid põhistreigi puhul on see kohustuslik. Toetusstreik teiste streigis osalejate toetuseks kestusega kuni 3 päeva. Nt baleriinid toetavad raudteetöötajate streiki.
teatama teisele poolele lepitajale ja kohalikule omavalitsusele 2 nädalat ette. Teates näidatakse streigi või töösulu põhjuseid, täpne algus ja võimalik ulatus. Tööandja on kohustatud streigist või töösulust informeerima oma lepingupartnereid ning teisi huvitatud ettevõtteid ja asutusi, samuti massiteabevahendite kaudu üldust. Vastavalt streigi korraldamise eesmärgile võib nad tinglikult liigitada järgmiselt: 1. Streik oma seaduslike õiguste kaitseks; 2. Hoiatusstreik, mille kestus ei või ületada ühte tundi; 3. Toetusstreik, s.o streigis osalevate töötajate toetuseks korraldatav streik, selle kestus ei või ületada kolme päeva. Streiki juhib korraldamise otsuse teinud töötajate üldkoosoleku või töötajate ühingu või liidu poolt volitatud isik või isikud. Streigi või töösulu algust võib edasi lükata üks kord: Vabariigi Valitsus riikliku lepitaja ettepanekul
STREIGID Streikide tüübid o Streik – ühingute v liitude pool algatatud tööandjate vastu. Tuleb vähemalt 2 nädalat ette teatada et nüüd tuleb streik. ME EI TEE TÖÖD 51 o Töösulg – tööandja algatab selle ka määramata ajaks, ja tahab saavutada töötajatelt v liitudelt järelandmisi. EI LASE TÖÖD TEHA o Hoiatusstreik – kestus kuni 1h. Hoiatakse tööandjaid et kui te ei hakka läbirääkima, siis me ei tee enam tööd. 3 päeva tuleb ette teatada. o Toetusstreik – kellegi streigi toeatamine ja teatakse 3 päeva ette. Streikide põhjused nõudmiseid ei rahuldata ja läbirääkimised ei mõju o Streik kui poliitiline tegevus o Streik kui läbirääkimiste protsess – positsiooni näitamine, kaasatakse
poolele, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele 2 nädalat ette. Teates näidatakse streigi või töösulu põhjused, täpne algus ja võimalik ulatus. Tööandja on kohustatud streigist või töösulust informeerima oma lepingupartnereid ning teisi huvitatud ettevõtteid ja asutusi, samuti massiteabevahendite kaudu üldsust. Vastavalt streigi korraldamise eesmärgile võib nad tinglikult liigatada järgmiselt: 1) streik oma seaduslike õiguste kaitseks 2) hoiatusstreik, mille kestus ei või ületada ühte tundi 3) toetusstreik, streigis osalevate töötajate toetuseks korraldatav streik, selle kestus ei või ületada kolme päeva 14. KARISTUSÕIGUS 77 Kuuludes üldisesse erinevatest era- ja avalik-õiguslikest õigusnormidest moodustuvasse õigussüsteemi, kaitseb karistusõigus isikut, tema õigusi, vabadusi ja hüvesid karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on kindlaks määrata süüteod, neid
5. kokkuleppe mittesaavutamisel võib lepitaja esitada leppimiskokkuleppe projekti 6. kui kokkuleppele ei jõuta, võib korraldada streigi või töösulu Streik ja töösulg Streik töötajatepoolne töökatkestus saavutamaks tööandjalt järeleandmisi tööalastes nõudmistes. Töösulg tööandjapoolne töökatkestus saavutamaks töötajatelt järeleandmisi tööalastes nõudmistes. Streigi liigid 1. streik oma nõuete rahuldamiseks - sh hoiatusstreik kestusega kuni 1 tund 2. toetusstreik teiste streigis osalejate toetuseks kestusega kuni 3 päeva Streigiõiguse piiramine Streigikeeld: riigi- ja KOV asutustes kaitseväes ja riigikaitse organisatsioonides, kohtutes ning tuletõrje- ja päästeteenistuses Streigipiirang: elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavates ettevõtetes - vastavat määrust pole valitsus kehtestanud. Streigi või töösulu läbiviimise kord
teisi huvitatud asutus ja ettevõtteid kui ka üldsust. Streigi juhtimiseks valitakse töötajate poolt KTTLS kohaselt streigijuht, kelle kohustus on tagada streigi ajal: 1) streigi seaduslikkus; 2) info liikumine töötüli osapoolte vahel ning üldsuse teavitamine; 3) teise poole vara säilimise, seaduslikkuse ja avaliku korra tagamise meetmete rakendamine. 47 Hoiatusstreik on kohaselt kuni ühetunnine streik töötajate enda huvide kaitseks. Toetusstreik on kohaselt streigis osalevate töötajate toetuseks korraldatava streik, mis võib kesta kuni kolm päeva. Nii hoiatus- kui ka toetusstreigist peab tööandjapoolele ja kohalikule omavalitsusele teatama kirjalikult ette vähemalt kolm päeva. Streigi või töösulu võib Vabariigi Valitsus või kohalik omavalitsus lepitaja ettepanekul ühe korra
nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Õigus streigile ja töösulule tekib: 1) kui töörahu kohustus ei kehti 2) kui seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni 3) kui ei täideta kohtuotsust peab teatama teisele osapoolele kaks nädalat ette. Streigi liigid: 1) streik oma seaduslike õiguste kaitseks 2) hoiatusstreik, mille kestus ei või ületada ühte tundi 3) toetusstreik, s.o streigis osalevate töötajate toetuseks korraldatav streik, selle kestus ei või ületada kolme päeva streik on keelatud: 1) valitsusasutustes ja muudes riigiorganites ning KOV-s 2) kaitseväes ja riigikaitseorganisatsioonides, kohtutes ning tuletõrje- ja päästeteenistustes ebaseaduslik on streik või töösulg: 66
Tööandja kohustus on teavitada nii töösulu kui ka streigi korral töökatkestusest nii oma lepingupartnereid, teisi huvitatud asutus ja ettevõtteid kui ka üldsust. Streigi juhtimiseks valitakse töötajate poolt KTTLS kohaselt streigijuht, kelle kohustus on tagada streigi ajal: 1) streigi seaduslikkus; 2) info liikumine töötüli osapoolte vahel ning üldsuse teavitamine; 3) teise poole vara säilimise, seaduslikkuse ja avaliku korra tagamise meetmete rakendamine. Hoiatusstreik on kohaselt kuni ühetunnine streik töötajate enda huvide kaitseks. Toetusstreik on kohaselt streigis osalevate töötajate toetuseks korraldatava streik, mis võib kesta kuni kolm päeva. Nii hoiatus- kui ka toetusstreigist peab tööandjapoolele ja kohalikule omavalitsusele teatama kirjalikult ette vähemalt kolm päeva. Streigi või töösulu võib Vabariigi Valitsus või kohalik omavalitsus lepitaja ettepanekul ühe korra edasi
teevad meetingu raekoja platsil. Alati seotud kollektiivlepingu sõlmimisega ja paremate töötingimuste saamisega. - töösulg – tööandjapoolne töökatkestus saavutamaks töötajatelt järeleandmisi tööalastes nõudmistes - (KTTLS § 2) 14.4.2 Streigi liigid - streik oma nõuete rahuldamiseks: o põhistreik – kestuse määrab streigi korraldaja o hoiatusstreik – kestusega kuni 1 tund - toetusstreik teiste streikijate toetamiseks – kestusega kuni 3 päeva - (KTTLS §§ 2, 18) Toetusstreeigi (TS) läbiviimise põhimõtted: - TS on seaduslik, kui toetatav streik on seaduslik - TS-i võib korraldada ajal, mil TS-is osalevad töötajad on kohustatud pidama oma tööandjaga töörahu - TS-i võib korraldada muu valdkonna/sektori töötajate streigi toetuseks
o kui ei täideta kohtuotsust. Otsuse streigi korraldamise kohta teeb töötajate üldkoosolek või töötajate ühing või liit, otsuse töösulu korraldamise kohta teeb tööandja. Kavandatavast streigist või töösulust on korraldaja kohustatud teatama teisele poolele, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele 2 nädalat ette. Vastavalt streigi korraldamise eesmärgile võib nad tinglikult liigitada järgmiselt: o streik oma seaduslike õiguste kaitseks; o hoiatusstreik, mille kestus ei või ületada ühte tundi; o toetusstreik, s.o streigis osalevate töötajate toetuseks korraldatav streik, selle kestus ei või ületada kolme päeva. Streiki juhib korraldamise otsuse teinud töötajate üldkoosoleku või töötajate ühingu või liidu poolt volitatud isik või isikud (streigijuht) 13.8.3.3. STREIGI JA TÖÖSULU EDASILÜKKAMINE VÕI PEATUMINE, STREIGIPIIRANGUD NING VASTUTUS
annaabi.ee 
