Rahvastiku kasv, mis suurendab kauba A tarbijate arvu Question 15 Question text Tarbijate sissetuleku suurenemine toob kaasa Select one: normaalkauba nõudluse vähenemise normaalkauba pakkumise vähenemise inferioorse kauba nõudluse kasvu mitte ühtegi nimetatud muutust inferioorse kauba pakkumise kasvu Question 16 Question text Mis alljärgnevast ei pea jääma samaks, kui liikuda piki kauba nõudluskõverat: Select one: tarbijate sissetulek hinnaootused antud kauba hind täiendkaupade hinnad asenduskaupade hinnad Question 17 Question text Vastavalt pakkumisseadusele Select one: pakuvad tootjad kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral pakuvad tootjad kaupa madalama hinna korral rohkem kui kõrgema hinna korral ostavad tarbijad kaupa kõrgema hinna korral vähem kui madalama hinna korral on kauba pakkumiskõver negatiivse tõusuga Question 18 Question text
30. Igal ajaperioodil esinevat siirde ja struktuurset töötust nimetatakse loomulikuks töötuseks. 31. Ühiskonna tasakaalustatud arendu mõõtmise aluseks on võetud rahvusliku rikkuse konseptsioon. 32. Nõudluse hinnaelastsuse abil kirjeldatakse hüvise hinna muutusest tingitud nõutava koguse muutmist. 33. Pakkumise mõjurid on teiste hüvise hinnad, pakkujate arv, tootmisel kasutavate ressursside hinnad, hüviste tootmistehnoloogia, pakkujate hinnaootused. 34. Monopol kasutab hinnadiskriminatsiooni, kui ta müüb erinevatele ostjatele sama kaupa erineva hinnaga. 35. Sissetulekuefekt iseloomustab tarbija reaalsissetuleku kasvu hüvise hinna langedes. 36. SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi. 37. Tasakaalusuurus ei sõltu hinnatasemest. 38. RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku tegevuse tulemusi. 39
neljapäev, 30 märts 2017, 7:23 State Finished Completed on reede, 7 aprill 2017, 10:31 Time taken 8 days 3 hours Marks 15.0/15.0 Grade 10.0 out of 10.0 ( 100 %) Question 1 Millised alljärgnevaist on olulised eratarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 tulevased hinnaootused oodatav sissetulek ja intressimäär valitsuse poolt kehtestatud maksumäärad majapidamise suurus ning pereliikmete vanuseline jaotus Question 2 Lineaarset tarbimisfunktsiooni kujutava tarbimisjoone tõusu väljendab säästmise piirkalduvus (MPS - Complete marginal propensity to save Mark 1.0 out of 1.0 ).
Millised alljärgnevaist on olulised eratarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: Vali üks või enam: tulevased hinnaootused majapidamise suurus ning pereliikmete vanuseline jaotus valitsuse poolt kehtestatud maksumäärad oodatav sissetulek ja intressimäär Tagasiside Kõik loetletud tegurid on majapidamiste tarbimis- ja säästmisotsuste tegemisel olulisteks mõjuriteks. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kogunõudlus (AD - aggregate demand) ületab kogupakkumist (AS - aggregate
Tõene Väär Tagasiside Niisugusele seaduspärasusele viitas J.M.Keynes juba oma 1936. aastal ilmunud teoses "Tööhõive, intressi ja raha üldine teooria". Küsimus 10 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Millised alljärgnevaist on olulised eratarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: Valige üks või mitu: valitsuse poolt kehtestatud maksumäärad majapidamise suurus ning pereliikmete vanuseline jaotus oodatav sissetulek ja intressimäär tulevased hinnaootused Tagasiside Kõik loetletud tegurid on majapidamiste tarbimis- ja säästmisotsuste tegemisel olulisteks mõjuriteks. Küsimus 11 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Lineaarset tarbimisfunktsiooni kujutava tarbimisjoone tõusu väljendab säästmise piirkalduvus (MPS - marginal propensity to save). Valige üks: Tõene Väär Küsimus 12 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Majapidamise sissetulekud kasvasid aasta jooksul 10 000 võrra ning säästmise
Pakkumisseadus: Väidab, et kui hüviste hind tõuseb, pakutakse suuremat kodust, kui aga hind langeb, pakutakse väiksemat kogust. Pakkumised mõjurid: Hüviste tootmistehnoloogia Hüviste valmistamisel kasutatud ressursside hinnad Hüvistega seotud teiste hüviste hinnad Pakkujate arv turul Müüjate hinnaootused Otsesed kulud: On tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult. Kaudne kulu: Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum: On firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma
Pakkumisseadus: Väidab, et kui hüviste hind tõuseb, pakutakse suuremat kodust, kui aga hind langeb, pakutakse väiksemat kogust. Pakkumised mõjurid: Hüviste tootmistehnoloogia Hüviste valmistamisel kasutatud ressursside hinnad Hüvistega seotud teiste hüviste hinnad Pakkujate arv turul Müüjate hinnaootused Otsesed kulud: On tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult. Kaudne kulu: Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum: On firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma
suuremad võrreldes sissetulekutega. Niisugusel juhul kasutatakse tarbimiskulude katteks ära ka olemasolevaid sääste, mis toob kaasa säästude vähenemise ehk negatiivse säästmise. 2.1.1. Question 4 Partially correct Mark 0.5 out of 1.0 Flag question Question text Millised alljärgnevaist on olulised eratarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: Select one or more: tulevased hinnaootused valitsuse poolt kehtestatud maksumäärad majapidamise suurus ning pereliikmete vanuseline jaotus oodatav sissetulek ja intressimäär Feedback Kõik loetletud tegurid on majapidamiste tarbimis- ja säästmisotsuste tegemisel olulisteks mõjuriteks. 3.1.1. Question 5 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Keinsistliku teooria eelduseks on, et turg ei suuda hindade ja palkade jäikuse tõttu
muutusest, samas kui ikka teatud tootegrupi järgi tarbijate huvi suureneb, siis on mõistlik, et ka pakkumine järgi tuleb ja ka vastupidi. Küsimus 16 Mis alljärgnevast ei pea jääma samaks, kui liikuda piki kauba Valmis nõudluskõverat: Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: asenduskaupade hinnad hinnaootused täiendkaupade hinnad tarbijate sissetulek antud kauba hind Vastavalt ceteris paribus printsiibile liikudes mööda nõudluskõverat, on ainus suurus, millel me muutuda lubame hind. Küsimus 17 Vastavalt pakkumisseadusele Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: pakuvad tootjad kaupa madalama hinna korral rohkem kui kõrgema
- Hind - Sissetulek - Teised antud hüvisega seotud hüviste hinnad - Maitse eelistused - Ostja ootused - Tarbijate arv turul Pakkumistabel- kajastab hüviste koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda. Pakkumise mõjurid: - Hüvise hind - Tootmistehnoloogia - Kasutatud ressursside hinnad - Teiste hüviste hinna, mis on seotud antud hüvisega - Pakkujate arv turul - Müüjate hinnaootused Tasakaaluhind- selline hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed. Turu tasakaal- turujõud on tasakaalus Tasakaalukogus- niisuguse hinna korral nõutav ja pakutav kogus. Hinnaelastus- E= -Q/Q : P/P elastne kui suurem 1 , mitteelastne kui väiksem, ühikuelastne = 1 Kui ühest suurem, vähendab hinna tõus kogu tulu. Kui võrdub ühega, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Teisisõnu, nõutava koguse suhteline muutus on täpselt sama suur kui hinna suhteline muutus.
Hind, sissetulek, teiste hüviste hinnad, tarbija maitse ja eelistus, tarbija ootused ja tarbijate arv tutul. 9. Joonista pakkumiskõver+ mis on pakkumine? Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil toota ja müüa. 10. Millised on pakkumismõjurid? Hind, hüvise tootmistehnoloogia, hüvise valmistamisel kasutatud ressursside hinnda, hüvisega seotud teiste hüviste hinnad, pakkujate arv turul, müüjate hinnaootused. 11. Mis on elastne, mitteelastne ja ühikuelastne nõudlus? Elastne nõudlus tähendab, et nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. Seega, nõudluse hinnaelastsuse koefitsent on suurem kui 1. Mitteelastne nõudlus on nõudluse hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus (on väiksem kui 1).
rohkem, kui hüvise hind langeb ja vähem, kui hind tõuseb. Teisisõnu, hüvise hind ja nõutav kogus muutuvad vastupidises suunas. 8. Nõudluse ja pakkumise mõjurid: 1)tarbijate sissetulek, teise antud hüvisega seotud hinnad, tarbijate maitse või eelistused, ostjate ootused, tarbijate arv turul 2)hüvise tootmistehnoloogia, valmistamisel kasutatud ressursside hinnad, hüvisega seotud teiste hüviste hinnad, pakkujate arv turul, müüjate hinnaootused. 9. Nõudluse muutus toob kaasa nii tasa nii tasakaaluhinna kui koguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas. Pakkumise muutus põhjustab aga tasakaaluhinna ja koguse vastassuunalise muutuse. Tegelikkuses nihkuvad mõlemad kõverad korraga ja sel juhul on raske prognoosida, mis juhtub tasakaaluhinna ja kogusega. 10. Mis näitajad. Mida hekki? 11. Nõudluse elastsus ei sõltu ajast, pakkumise oma aga küll sest
Hüvise hind ja nõudlus liiguvad vastupidises suunas. 8. Tooge välja nõudluse ja pakkumise mõjurid. Miks teie arvates nad on erinevad (arutlege)? Nõudluse mõjurid: tarbjate ootused tarbjate sissetulek teiste antud hüsisega seotud hüviste hinnad tarbjate maitse, eelistused tarbjate arv turul Pakkumise mõjurid: hüvise tootmistehnoloogia ressursside hinnad antud hüvisega seotud hüvite hinnad pakkujate arv turul pakkujate hinnaootused 9. Kuidas muutub tasakaaluhind ja -kogus kui ainult üks turupool (kas nõudlus või pakkumine) on muutunud? Mis juhtub tasakaaluhinna ja kogusega siis, kui mõlemad muutuvad (nii nõudlus kui ka pakkumine)? Kas alati saab kindlaks määrata tasakaaluhinna ja koguse muutuse? Kui nõudlus muutub ja pakkumine jääb samaks, toob see kaasa tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas
Tarbijate eelistused (maitse, mood, hooaeg). Tarbijate ootused (oma sissetuleku või/ja kauba hinna suhtes). Tarbijate arv Pakkumine Pakkumine on seos pakutava koguse ja hinna vahel. Pakkumisseadus sätestab, et kui hüvise hind tõuseb, pakuvad tootjad suuremat kogust ja kui hind alaneb, väheneb pakutav kogus. Pakkumise mõjurid: Hüvise tootmistehnoloogia, Tootmisel kasutatavate ressursside hinnad, Teiste hüviste hinnad, Pakkujate arv, Pakkujate hinnaootused. Sissetuleku- ja asendusefekt Sissetulekuefekt iseloomustab tarbija reaalsissetuleku kasvu hüvise hinna langedes (sama raha eest saab osta rohkem ehk sama kogust ostes, jääb raha üle). Asendusefekti korral muutub hüvis teiste sarnastega võrreldes odavamaks ja tarbija asendab kallimad hüvised odavamatega (eelduseks on asenduskaupade olemasolu). Tavamajandus Tavamajanduseks peetakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majandamise korraldust
tarbijate eelistused, tarbijate ootused ja tarbijate arv. Pakkumine on seos pakutava koguse ja hinna vahel. Pakkumisseadus sätestab, et kui hüvise hind tõuseb, pakuvad tootjad suuremat kogust ja kui hind alaneb, väheneb pakutav kogus. Hüvise hinna ja pakutava koguse vahel on võrdeline seos. Pakkumise mõjurid: hüvise tootmistehnoloogia, tootmisel kasutatavate ressursside hinnad, teiste hüviste hinnad, pakkujate arv ja pakkujate hinnaootused. Sissetulekuefekt iseloomustab tarbija reaalsissetuleku kasvu hüvise hinna langedes (sama raha eest saab osta rohkem ehk sama kogust ostes jääb raha üle). Asendusefekti korral muutub hüvis teiste sarnastega võrreldes odavamaks ja tarbija asendab kallimad hüvised odavamatega (eelduseks on asenduskaupade olemasolu). Majandussüsteemid: Tavamajandus: ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus. Nt. Aafrikas, Aasias, Lõuna Ameerikas.
Normaalhüviste alla kuulub enamik kaupadest ja sissetuleku suurenedes nende nõudlus kasvab. inferioorsed on tarbija hinnangust lähtudes väheväärtuslikud ja sissetuleku suurenedes nende nõudlus väheneb, kuna nad asendatakse normaalhüvistega * teiste üviste hinnad- nõudlust võivad mõjutada teiste kaupade hindade muutused. Kaubad on asendus- ja täiendkaubad või üldsegi mitte seotud *Tarbijate ootused nende tegurite suhtes, mis nõudlust mõjutavad. (hinnaootused - kui teatakse, et hind langeb, siis nõudlus langeb) *tarbijate arv - tarbijate arvu kasv suurendab nõudlustja vähenemine surub nõudluse alla. *tarbijate maitse ja eelistused - mõjutavad tugevasti nõudlust ja sellele aitab tihti kaasa reklaam 4. PAKKUMISSEADUS - väljendab seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad(pakkujad) soovivad ja on suutelised müüma teatud ajaperioodil (ceteris paribus) Hinna ja koguse vahel on võrdeline seos.
hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda. On tõusev sirge. Turupakkumine- liidetakse turu kõigi pakkujate pakutavad kogused olemasolevate hindade korral. Pakkumisseadus- kui hüvise hind tõuseb, pakutakse suurem kogust ja vastupidi. Pakkumise mõjurid- hüvise tootmistehnoloogia, hüvise valmist kasutatud ressursside hinnad, pakkujate arv turul, müüjate hinnaootused. Pakutava koguse muutus- selle toob kaasa hüvise hinna muutus Pakkumise muutuse toob kaasa mingi teise mõjuri muutus. Alternatiivhüvised- hüvisd mille valmistamisteks kasut ühesuguseid ressursse. Turu tasakaal- turujõud on tasakaalus Tasakaaluhind- hind mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed, lõikuvad Tasakaalukogus on niisuguse hinna korral nõutav ja pakutav kogus
hindade korral teatud perioodi jooskul müügiks pakkuda. Pakkumiskõver on graafik. Pakkumisseadus hüvise hinnatõus toob kaas pakutava koguse suurenemise, hinna languse korral aga pakutav kogus on väiksem. Pakkumise mõjurid: · Hüvise tootmistehnoloogia · Hüvise valmistamisel kasutatud ressursside hinnad · Hüvisega seotud teiste hüviste hinnad · Pakkujate arv turul · Müüjate hinnaootused Hüvise hinna muutus toob kaas pakutava koguse muutused (liikumine mööda graafikut). Muude tegurite muutus toob kaasa pakkumise muutused (graafiku nihe). Kui väheneb mõni kulutus, mis on seaotud tootmisega, ehk siis hind ühe toote valmistamiseks väheneb, nihkub graafik paremale. Alternatiivhüvised hüvised mille valmistamiseks kasutatakse ühesuguseid ressursse. Turu tasakaal seisund, mille korral on turujõud taskaalus. Tasakaaluhind nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed
Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tarbijate sissetuleku suurenemine toob kaasa Vali üks: inferioorse kauba nõudluse kasvu inferioorse kauba pakkumise kasvu normaalkauba pakkumise vähenemise mitte ühtegi nimetatud muutust normaalkauba nõudluse vähenemise Küsimus 16 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast ei pea jääma samaks, kui liikuda piki kauba nõudluskõv Vali üks: tarbijate sissetulek !!! antud kauba hind hinnaootused asenduskaupade hinnad täiendkaupade hinnad Küsimus 17 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vastavalt pakkumisseadusele Vali üks: ostavad tarbijad kaupa kõrgema hinna korral vähem kui madalama hinna korral on kauba pakkumiskõver negatiivse tõusuga !!! pakuvad tootjad kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral pakuvad tootjad kaupa madalama hinna korral rohkem kui kõrgema hinna korral Küsimus 18 Valmis Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks: normaalkauba pakkumise vähenemise inferioorse kauba pakkumise kasvu mitte ühtegi nimetatud muutust inferioorse kauba nõudluse kasvu normaalkauba nõudluse vähenemise Küsimus 16 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast ei pea jääma samaks, kui liikuda piki kauba nõudluskõverat: Vali üks: tarbijate sissetulek antud kauba hind asenduskaupade hinnad täiendkaupade hinnad hinnaootused Küsimus 17 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vastavalt pakkumisseadusele Vali üks: pakuvad tootjad kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral pakuvad tootjad kaupa madalama hinna korral rohkem kui kõrgema hinna korral on kauba pakkumiskõver negatiivse tõusuga ostavad tarbijad kaupa kõrgema hinna korral vähem kui madalama hinna korral Küsimus 18 Valmis Hinne 1,0 / 1,0
suurendab pakkumist. · alternatiivsete kaupade hinnad alternatiivsed kaubad on tootjale need, mille tootmi-seks kasutatakse samu ressursse. Tootjal on kasulikum pakkuda suurem kogus neid kaupu, mille hind on tõusnud. · maksud ja subsiidiumid maksude suurenemine toob kaasa pakkumise vähenemise ja subsii- diumide suurenemine toob kaasa pakkumise kasvu. · ootused ja lootused tuleviku hindade suhtes kui tuleviku suhtes on kõrged hinnaootused, vähendatakse pakkumist juba enne hindade tõusu. 6.Nõudluse ja pakkumise tasakaal Kuna turul on kaks osapoolt, siis tekib mingi hinna juures nõudlu-se ja pakkumise tasakaal Tasakaalu tingimustes nõutav kogus mingi hinna juures võrdub pakutava kogusega (kõverate lõi- kumiskoht). Alati ei ole turul va-litsev hind tasakaaluhind, sel ju-hul tekib turul ülejääk või puudu-jääk ehk defitsiit. Ülejääk ja puudujääk mõjutavad nii tar-bijaid kui müüjaid
Pakkumisseadus Kui hüvise hind tõuseb, pakutakse suuremat kogust, kui aga hind langeb, pakutakse väiksemat kogust. Ehk hüvise hind ja pakutav kogus muutuvad ühes ja samas suunas. Pakkumist mõjutavad: 1. hind 2. hüvise tootmistehnoloogia 3. hüvise valmistamisel kasutatud ressursside hinnad 4. hüvisega seotud teiste hüviste hinnad 5. pakkujate arv turul 6. müüjate hinnaootused Hüvise hinna muutus toob kaasa selle hüvise pakutava koguse muutuse. Graafikul kajastab liikumine piki pakkumiskõverat. Kui toimub pakkumise ükskõik missuguse teise mõjuri muutus, põhjustab see pakkumise muutuse. Tehnoloogia täiustamine toob kaasa pakkumiskõvera nihke paremale, kuna see alandab tootmiskulusid. Kui väheneb ressurssi hind, siis hüvise pakkumine tavaliselt suureneb. Alternatiivhüvised hüvised, mille valmistamiseks kasutatakse ühesuguseid ressursse. TURU TASAKAAL
suudavad tootjad pakkuda suuremat kogust) o o o . · Matemaatiliselt pakkumisfunktsioonina S= f ( p; Qs, pakkumise mõjurid) · Pakkumise mõjurid (peale hinna): o Hüvise tootmistehnoloogia o Hüvise valmistamisel kasutatud ressursside hinnad o Alternatiivsete hüviste hinnad o Pakkujate arv turul o Müüjate hinnaootused · Alternatiivsed hüvised (alternatiivkaup) on kaubad, mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse (näitaks: nisu ja rukkis). Kuna ressurse võib kasutada ükskõik kumma hüvise tootmiseks, motiveerib ühe kauba hinna tõus seda kaupa rohkem tootma, mis seeläbi vähendab teise hüvise pakkumist. o Alternatiivkauba hinna tõus toob kaasa antud kauba pakkumise vähenemist. · Pakkumine kasvab, kui:
3.3. Inflatsiooni ja tööpuuduse vaheline kompromiss AD-AS mudelis Järgnevalt huvitab meid küsimus: kui AD suurenemine põhjustab tööpuuuduse vähenemise ja hinnataseme kasvu, siis kas tööpuuduse ja inflatsiooni vahel võiks esineda mingi kompromisslahendus? Et kui soovime madalamat tööpuudust, siis selle hinnaks oleks kiirem hinnataseme kasv? Joonisel 16 näidatakse, et kui inimesed kohandavad oma hinnaootused vastavalt eelmisel perioodil valitsenud hindade tasemele, valitseb majanduses kompromiss inflatsiooni ja tööpuuduse vahel. Esiteks ollakse olukorras, kus SKP = SKPtäishõive (AD ja ASLR ristumiskoht) ning kui valitsus suurendab AD, siis uus tasakaalupunkt tekib olukorras, kus P on kõrgem ja SKP on suurem kui täishõive SKP (AD` ja ASSR ristumiskoht). Inimesed nägid, et P tõusis tasemele P1 ning kohandavad ka oma
odavnemine suurendab pakkumist. *alternatiivsete kaupade hinnad – alternatiivsed kaubad on tootjale need, mille tootmiseks kasutatakse samu ressursse. Tootjal on kasulikum pakkuda suurem kogus neid kaupu, mille hind on tõusnud. *maksud ja subsiidiumid – maksude suurenemine toob kaasa pakkumise vähenemise ja subsiidiumide suurenemine toob kaasa pakkumise kasvu. *ootused ja lootused tuleviku hindade suhtes – kui tuleviku suhtes on kõrged hinnaootused, vähendatakse pakkumist juba enne hindade tõusu. 6.Nõudluse ja pakkumise tasakaal Kuna turul on kaks osapoolt, siis tekib mingi hinna juures nõudluse ja pakkumise tasakaal. Tasakaalu tingimustes nõutav kogus mingi hinna juures võrdub pakutava kogusega (kõverate lõikumiskoht).. Alati ei ole turul valitsev hind tasakaaluhind, sel juhul tekib turul ülejääk või puudujääk ehk defitsiit. Ülejääk ja puudujääk mõjutavad nii tarbijaid kui müüjaid
annaabi.ee 
