püsikulud (TFC) on 2000 krooni, firma muutuvkulud (TVC) on 2500 krooni ja piirkulu (MC) on 1,25 krooni. Siit küsimus.Kas firma peaks kasumi maksimeerimiseks tootma rohkem, vähem või jätkama sama koguse tootmist? Firma peaks tootma vähem TKT pika perioodi tasakaalu iseloomustab see, et: Kõik firmad toodavad seda kogust, mille keskmine kogukulu on minimaalne MONOPOL Missugune tingimus ei pea olema täidetud, et firma saaks kasutada hinnadiskriminatsiooni: Tegu peab olema teenusega Pikal perioodil saavad monopolid alati ainult normaalkasumit Vale väide! Monopol võib saada majanduskasumit pikal perioodil seepärast, et Eksisteerivad turu sisenemisbarjäärid Monopoli kogukulu võrdub 1000 + 30q, kus q on toodangu maht. Tema toodangu nõudlus on p = 200 q, kus p tooteühiku hind. Kui monopol toodab 20 ühikut, võrdub tema kasum 2000(Õige, TP = TR TC =3600 (1000 + 30*20) = 3600 1600 = 2000)
Millega võrdub täielikult konkureeriva firma (TKF) keskmine tulu (AR)? Vastus: AR = D = MR = turuhind Täielikult konkureeriva firma piirtulu: MR = AR = p = D Kui MC > MR , siis firma ei maksimeeri oma kasumit Kui monopoli toote hind võrdub keskmise kogukuluga ATC, siis saab ta nn. normaalkasumit kui aga p > ATC, siis ka majanduslikku kasumit. Monopolil: a) ei ole pakkumiskõverat; b) on võime kujundada toodangu hinda; c) on negatiivse tõusuga nõudluskõver Hinnadiskriminatsiooni on toodangu müük erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamist erinevate kaubakoguste eest. Monopoolselt konkureeriva firma pika perioodi lõpu olukorda kirjeldavad keskmine kulukõver ATC = aq2 bq + c ja nõudluskõver p = -dq + e. Lahendus aq2 bq + c = -dq + e. MONOPOLI KOGUKULU, KOGUTULU JA KASUMI LEIDMINE: Monopolistlikule konkurentsile on iseloomulik: a) hinnaväline konkurents; b) suhteliselt suur arv firmasid;
Monopol ja ressursside jaotus Puhas heaolukahju ehk puhaskahjum näitab, kui palju väheneb tarbijate heaolu seetõttu, et tootmismaht on vähenenud. Hinnadiskriminatsioon Hinnadiskriminatsiooniks nimetatakse olukorda, kui toodangut müüakse erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erinevat kogust müüakse erineva hinnaga, ning see pole seotud tootmis- ega transpordikulude erinevustega (erinevad kinopiletitehinnad, elektrihinnad päeval ja öösel). Selleks, et hinnadiskriminatsiooni kasutada, peab firmal olema teatud turuvõim ehk kontroll oma toodangu hinna üle, mis tähendab, et firmal peab olema negatiivse tõusuga nõudluskõver. Teiseks peab olema vähemalt kaks gruppi tarbijaid, kellel on erinev nõudluse hinnaelastsus. Kolmandaks peab firma suutma teha vähese vaevaga vahet erinevate tarbijate vahel. Neljandaks peavad firmad suutma tarbijaid, kes kõige vähem maksavad, takistama kaupa edasi müümast tarbijale, kes kõrgemat hinda maksavad
kaks moodust: 1. Kogutulu miinus kogukulu 2. Piirtulu võrdub piirkuluga Hinnakujundaja on firma, mis omab teatavat mõju oma toodangu hinna üle Kuna monopol võib valida hinda, on monopol hinnakujundaja. Reegel: kui hind katab keskmise muutuvkulu, jätkab firma tegevust. Kui ei, siis lõpetab monopol ajutiselt tegevuse. Hinnadiskriminatsioon on toodangu müük erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamist erinevate kaubakoguste eest. Hinnadiskriminatsiooni tingimused: Esiteks, firmal peab olema turuvõim oma toodangu hinna üle. See tähendab, et firmal peab olema negatiivse tõusuga nõudluskõver. Selline turuvõim on monopolil, aga pole täieliku konkurentsi firmal Teiseks, firmal peab olema vähemalt kaks gruppi tarbijaid, kellel on erinev nõudluse hinnaelastsus. Kolmandaks, firma peab odavalt eristama erinevaid tarbijaid. Neljandaks, firma peab suutma neid tarbijaid, kes kõige vähem maksavad,
silmis homogeennsed, mittetäiusliku oligopoli puhul aga erinevad. Monopolid. Flat rate. (kindel maksumäär vms). Paljus EU riigid kasutavad seda süsteemi oma bussiliikluses. See annab neile võimaluse müüa pileti raamatuid. Postkontorid kasutavad ka seda süsteemi samakaaluga pakkide ja kirjade puhul. See süsteem aga oleks haavatav, kui postkontor poleks turul monopol. Hinna diskriminatsioon. Hinna diskrimineerimine näitab hindade erinevust, mida ei kajastata kulude erinevuses. Hinnadiskriminatsiooni võib kasutada kas kasu maksimeerimises või sotsiaalsete eesmärkide täitmiseks. Kasumi maksimeerimise eesmärk on vähendada tarbijate ülejääki. Hinnadiskriminieerimist kasutatakse, kui nõudluse hinnaelastsus on erinevatel turgudel, kuid turgude eraldamine peab olema alati võimalik. Piirkulujärgne hinnakujundus. Paljud ökonoomikud on toetunud piirkujujärgsele hinnakujundusele, sest see toob kaasa Pareto optimalsete ingimste olemasolu. Transpordis
31. Ühiskonna tasakaalustatud arendu mõõtmise aluseks on võetud rahvusliku rikkuse konseptsioon. 32. Nõudluse hinnaelastsuse abil kirjeldatakse hüvise hinna muutusest tingitud nõutava koguse muutmist. 33. Pakkumise mõjurid on teiste hüvise hinnad, pakkujate arv, tootmisel kasutavate ressursside hinnad, hüviste tootmistehnoloogia, pakkujate hinnaootused. 34. Monopol kasutab hinnadiskriminatsiooni, kui ta müüb erinevatele ostjatele sama kaupa erineva hinnaga. 35. Sissetulekuefekt iseloomustab tarbija reaalsissetuleku kasvu hüvise hinna langedes. 36. SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi. 37. Tasakaalusuurus ei sõltu hinnatasemest. 38. RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku tegevuse tulemusi. 39. Mittetäielik konkurentsiturg jaguneb: täielik konkurents, monopol, oligopol, monopolistik konkurents. 40
c) mitteelastne nõudlus; d) oluliste tootmistegurite ainuomandus. 6. Kui monopol suudab müüa 9 tooteühikut hinnaga 5 krooni/tükk ja kümnenda ühiku müümisel oleks tema piirtulu 2 krooni, siis peaks ta need 10 ühikut müüma järgmise hinnaga: a) 2 krooni; b) 3 krooni; c) 4.70 krooni; d) 4.80 krooni; e) 5.20 krooni. 7. On antud monopoli: tootmiskogus (q) 1 2 3 4 5 6 tooteühiku hind (p) 30 25,75 23,50 20,25 17 13,75 Joonistage monopoli nõudlus- ja piirtulukõver . 8. Täieliku hinnadiskriminatsiooni korral: a) on täiskasvanute ja laste piletihinnad lõbustuspargis erinevad; b) on korteri- ja ametitelefonide teenustasud erinevad; c) nõutakse iga koguse eest erinevat hinda; d) nõutakse eri kauplustes erinevat hinda. Õige -vale. 9. Monopoli toodangu nõudluskõver on alati horisontaalne. vale 10. Monopol lõpetab tegevuse, kui tema majanduskahjum ületab tema püsikulud. õige 11. Monopol püüab maksimeerida ühikkasumit. vale 12
Tootmiskulud (õp. lk. 147-175) 1. Firma kulud ja kulukõverad 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu 3. Tootmisfunktsioon ja kulud 4. Pika perioodi kulud ja kulukõverad 4.1. Isokost 4.2. Arengutee 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine 1. Firma eemärk maksimeerida kasumit Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu Otsene kulu Kaudne kulu Tegelikud Rahalised maksed ressursside eest Ei tehta otseselt rahalisi väljamakseid, aga loobutakse teatud rahalisest sissetulekust, mida oleks saanud nende teistsugusel kasuta...
Toote unikaalsus toode on ainulaadne ja tihtipeale asendustooted puuduvad. · 4.Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (näiteks vajaliku ressursi ainuomandus) · Loomuliku monopoli tekkimise peamiseks põhjuseks on mastaabisääst · 5. Kui tegevuse alustamine tööstusharus nõuab väga suuri algseid investeeringuid · Monopol on hinnakujundaja ta saab hinda mõjutada, kuna ta on toote ainus müüja. · Et oma kasumit suurendada, võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestada oma hüvise erinevatele ostjatele erineva hinna. 1. Palju müüjaid tiheda konkurentsi turul. 2. Diferentseeritud toodang- firmad toodavad sarnast toodangut, millel on mõningad neid üksteisest eristavad iseärasused. 3. Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse juurde tulla- märkimisväärsed sisenemisbarjäärid puuduvad. Teatud piirides suudab ta hinda mõjutada.
olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud patent. (nt ravimid) Kartell Firmadevaheline formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. Konkurentsi kahjustavad kokkulepped, keelatud Eestis ja EL'is! Monopol Turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma. Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad Monopoli tekkepõhjused: Sisenemisbarjäärid - Takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. - Seaduslikud piirangud patendid - Majanduslikud piirangud firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus) Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista!
o Analoogiliselt MKF-ga, monopol lõpetab tegevuse, kui hind ei kata keskmist muutuvkulu. o Kui p>AVC, monopol toodab edasi. · Pika perioodi kasum o Monopoli jaoks lühi- ja pikk periood on tunduvalt vähem tähtsad kui monopolistliku konkurentsi turu jaoks. o Monopoolsele turule on uute firmade juurdetulek takistatud. Seetõttu monopoli pika perioodi majanduskasum ületab normaalkasumit (majanduskasum > 0). · Hinnadiskriminatsiooni all mõeldakse toodangu müümist erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamist erinevate kaubakoguste eest, kusjuures need erinevused pole seotud ei toote tootmis- ega transpordikulude erinevusega. o Esimese astme diskriminatsioon - müüja võtab igalt ostjalt kõrgeima hinna, mida too on nõus maksma ning nõuab iga ühiku eest erinevat hinda. o Teise astme diskriminatsioon - erineva ostukoguse eest küsitakse erinevat hinda
• 2011. aastal trahviti Euroopa Komisjoni poolt firmasid Unilever 104 miljoni euro ja Procter & Gamble 112 miljoni euroga pesupulbri hindade fikseerimise eest kaheksas Euroopa riigis aastatel 2002 – 2005. Sellekohase vihje andnud firmat Henkel ei trahvitud Monopol • Monopol on turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma. • Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad Monopoli tekkepõhjused: - Sisenemisbarjäärid takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. seaduslikud piirangud – patendid majanduslikud piirangud – firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada - Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus) - Mastaabiökonoomia Kui üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda
nõudlus ka turunõudlus. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Ka monopoli korral kehtib reegel, et kasum on maksimaalne kui MR=MC Monopoli peamine puudus on ebaefektiivus. Ta toodab väiksemat kogust ja suurema hinnaga, kui täielikult konkureeriv firma. Monopoli toodangu hind on kõrgem kui piirkulu ja miski ei sunni teda tootma pikal perioodil minimaalse keskmise kuluga, see näitab, et monopol ei kasuta resursse efektiivselt. Kasumi suurendamiseks kasutab monopol ka hinnadiskriminatsiooni, see tähendab, et erinevatele ostjatele kehtestatakse erinev hinda, kuid selleks peab olema firma suuteline eristama erinevaid gruppe. Samuti peab ta olema suuteline takistama ühel grupil toote edasimüümist teistele gruppidale. Monopolistlik konkurents -paljud firmad müüvad diferentseeritud toodangut. Põhilised iseloomujooned: · Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. Firmad on üksteisest sõltumataud.
MR = MC 9 Mare Randveer, TTÜ LÜHIPERIOODI KAHJUMI korral on mõtet tootmist jätkata, kui tooteühiku hind katab keskmise muutuvkulu Monopolil ei ole pakkumiskõverat HINNADISKRIMINATSIOON: toodangu müümine erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamine erinevate kaubakoguste eest, kusjuures need erinevused pole seotud ei toote tootmis- ega transpordikulude erinevustega HINNADISKRIMINATSIOONI LIIGID: 1. Täielik hinnadiskriminatsioon 2. Mittetäielik hinnadiskriminatsioon II MONOPOLISTLIK KONKURENTS MONOPOLISTLIK KONKURENTSITURU (MKT) TEOORIA ALUSEPANIJAD: EDWARD CHAMBERLIN (USA) JOAN ROBINSON (INGLISMAA) MONOPOLISTLIKU KONKURENTSI TUNNUSJOONED: 1. Paljude tootjate olemasolu 2. Diferentseeritud kauba tootmine 3. Madalad sisenemisbarjäärid MONOPOLISTLIKULT KONKUREERIV FIRMA (MKF) ON HINNAKUJUNDAJA MKF-I NÕUDLUSKÕVER on elastsem kui monopoli nõudluskõver, aga vähem
2) Kui hind on keskmise kogukuluga võrdn, saab firma üksnes normaalkasumit või null majanduskasumit. 3) Kui hind on keskmisest kogukulust madalam, saab monopol kahjumit. Kahjumi korral monopol pikal perioodil ei tegutse. Monopole peamine puudus on tema ebaefektiivsus. Toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga kui seda teeks täielikult konkureeriv firma. Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt. Et suurendada oma kasumit, võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades sama hüvise erinevatele ostjatele erineva hinna. MONOPOLISTLIK KONKURENTS Teine mittetäieliku konkurentsi turustruktuur, kus palju firmasid müüb diferentseeritud toodangut. Põhilised iseloomujooned: 1) palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. Kuna harus on palju firmasid, tegutsevad nad üksteisest sõltumatult. See tunnusjoon annab monopolistlikule konkurentsile tema konkurentsi-aspekti.
hinnakujundaja, kes saab ise hinda mõjutada, sest ta toote ainus müüja. Monopoli peamine puudus on tema ebaefektiivsus ta toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga võrreldes konkureeriva firmaga. Maksimaalseid kasumeid võimaldab tal saada ikkagi konkurentide puudumine. 18 Et oma kasumit veelgi suurendada, võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, s.t kehtestab sama toote erinevatele ostjatele erineva hinna, mida need on võimelised maksma. 5.4 MONOPOLISTLIK KONKURENTS Monopolistlik konkurents on turu struktuur, kus palju firmasid müüb diferentseeritud toodangut. Kuna erinevused on aga väikesed, tuleb teistega konkureerida, s.t tegu on konkurentsiga, millel on monopolistlikke jooni. Monopolistliku konkurentsi põhilised iseloomujooned on: 1. harus on palju üksteisest sõltumatult tegutsevaid firmasid; 2
toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud paten KARTELL Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) ·Kartellikokkulepped kui konkurentsi kahjustavad kokkulepped on konkurentsiseadusega keelatud nii Eestis kui ka EL tervikuna. Monopol on turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma. Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad. Monopol võib olla efektiivne kui eksisteerib loomulik monopol. Loomulik monopol suudab toota kogu majandusharusvajaliku toodangu madalamate kuludega, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat. Loomuliku monopoli puhul on turule sisenemise kulud on väga suured ning toodangu mahu kasvades hakkavad kulutused ühele ühikule vähenema. Monopol on ebaefektiivne, sest soovib toota turule alati väiksemat kogust kaupa kui tema
maksma. Seda summat, mida tarbijad oleksid nõus enam maksma, nimetatakse tarbija hinnavaruks. Kui kaupa või teenust saaks tasuta, siis oleks kogu tarbijate poolt tarbitav väärtus tarbija hinnavaru. Joonisel 8.1. kasvaks hinna 0 korral tarbimine koguseni 0D´. Ning tarbija hinnavaru oleks kogu nõudluskõvera alla jääv pind. Tarbija hinnavaru oleks võimalik vältida ainult siis, kui müüja müüks kaupa igale tarbijale viimasele sobiva hinnaga. Üldiselt aga sellist hinnadiskriminatsiooni ei kasutata. 89 Ühiku- hind D S´ P P´ S D´ 0 X Nõudlus (tarbimine) Joonis 8.1. Kahanev nõudlusfunktsioon ja tarbija hinnavaru (Pearse, 1990).
Monopoli peamine puudus on tema ebaefektiivsus, sest ta toodab väiksemat kogust ja seda kõrgema hinnaga, kui seda teeks täielikult konkureeriv firma. Üks ettevõte; tootel puuduvad otsesed asendajad; monopol kontrollib 22 hindu; turule sisenemine on raskendatud; reklaam vajalik läbimüügi suurendamiseks. Oma kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, mis seisneb erinevatele ostjatele erineva hinna kehtestamises, vaatamata sellele, et hinnaerinevuste põhjuseks pole erinevatele ostjatele valmistatava kauba tootmiskulude erinevused. Selleks, et hinnadiskriminatsiooni kasutada, peab firmal olema teatud monopoolne võim, st. ta peab suutma erineva nõudlusega ostjaid eristama ja neid eri gruppidesse jagada. Samuti peab ta suutma takistada ühel grupil hüvist teisele grupile edasi müümast.
annaabi.ee 
