end seal hästi. Kui nad kolisid, siis Leemet ei olnud isegi aastavanunegi. Metsas oli nüüd vähe inimesi, okid peaaegu kõik vanakesed. Leemet piilus tihti külailma, mis tundus talle üldse teistmoodi. Leemetil oli metsas ainult paar sõpra-Pärtel ja väike Hiie, Tambeti tütar. Tambet ei sallinud nende perekonda, kuna talle ei meeldinud see, et nad vahepeal külas elasid, ja ta ei sallinud Leemetit, kuna Leemet oli sündinud külas, ta ei lasknud eriti Hiiet Leemeti juurde, kuna arvas, et tütar peab elama sellist elu, nagu varem elati, piinas teda raske tööga ja ei lasknud Leemetiga mängida, kuna Leemet sündi külas. Leemet(juba 9 aastane) tahtis täiega proovida külatoitu-leiba ja odrakõrti, kuid ema rääkis, et see on halb toit. Leemet tahtis isegi natukeseks minna külla elama, kasvõi veidike proovida seda elu. Kuid ema keelas. Ema andis talle ja ta õele öökullimunad süüa, ja Leemet rahunes natukeseks.
tema sõõrmetest. Kuna Hiie oli ainuke tütarlaps metsas, siis lootis Linda, et Leemet võtab Hiie endale naiseks. Leemetile aga ei meeldinud Hiie nõnda. Ints teatas Leemetile, et saab pojad. Leemet polnud kunagi aru saanud, et Ints on emane. Nädala pärast mindi kolme väikest rästikupoega vaaatama. . Hiie tahtis Intsu poegi näha, kuid Leemet haaras ta enda embusesse ja ei lasknud tal urgu minna, sest kartis, et Linda tervitab Hiiet kui oma miniat. Hiie tõttas koju.Leemet tahtis Hiiega rääkida sellest ebameeldivast kallistusest ja läks Hiiet otsima kuid ei leidnud teda. Hiiet otsides kohtus Leemet Magdaleenat ning naad veedsid koos toredasti aega. Kui Leemt koju tagasi jõudis rääkis ema , et Ülgas tahab haldjatele tuleriidal ohverdada noore Hiie et seeläbi metsaelu parandada. Leemet võtis Hiie kaasa ja põgenesid. Nad jõudsid saarele. Keegi haaras Leemeti jalast
Leemet veedabki oma ülejäänud elupäevad Põhja Konna valvates, jäädes viimaseks meheks, kes mõistab ussisõnu. Ühe tegelase lähiiseloomustus Valisin lähiiseloomustuseks Hiie. Ta oli Tambeti ning Malle ainus laps ja Leemetist aasta noorem. Lapsepõlves oleksid Hiie mängukaaslasteks sobinud Leemet ning Pärtel, kuna nad olid ainsad temavanused lapsed, kes veel metsa elama olid jäänud, kuid Tambet ei lubanud Hiiet Leemeti seltskonda. Leemet oli külas sündinud ja seetõttu leidis Tambet, et tema tütrel ei sobi säärase poisiga koos mängida. Samuti arvas Tambet, et mängida ei ole üldse vaja, vaid tuli teha tööd, mistõttu veetiski Hiie oma päevi isa hiiglaslikule hundikarjale toitu ette visates nind neid lüpstes. Tambet ning tema naine Mall hoolisid Hiiest üsna vähe, nende jaoks oli esmatähtis elada nii, nagu elasid esivanemad ning sellel eesmärgil võis ohverdada kõik
mantlipärijaks. Leemet veedabki oma ülejäänud elupäevad Põhja Konna valvates, jäädes viimaseks meheks, kes mõistab ussisõnu. 4 Ühe tegelase lähiiseloomustus Valisin lähiiseloomustuseks Hiie. Ta oli Tambeti ning Malle ainus laps ja Leemetist aasta noorem. Lapsepõlves oleksid Hiie mängukaaslasteks sobinud Leemet ning Pärtel, kuna nad olid ainsad temavanused lapsed, kes veel metsa elama olid jäänud, kuid Tambet ei lubanud Hiiet Leemeti seltskonda. Leemet oli külas sündinud ja seetõttu leidis Tambet, et tema tütrel ei sobi säärase poisiga koos mängida. Samuti arvas Tambet, et mängida ei ole üldse vaja, vaid tuli teha tööd, mistõttu veetiski Hiie oma päevi isa hiiglaslikule hundikarjale toitu ette visates nind neid lüpstes. Tambet ning tema naine Mall hoolisid Hiiest üsna vähe, nende jaoks oli esmatähtis elada nii, nagu elasid esivanemad ning sellel eesmärgil võis ohverdada kõik
Elukat, mida ta oli terve elu näha tahtnud, mida ta oli otsinud, kuid asjatult. Kuid ta leidis ta juhuslikult ühest koopast, kus Roheline Konn magas. Ka tema jäi sinna magama. Leemet oligi kõiges viimane, tema elu polnud kerge, kuid siiski ta üritas kõigest väest oma katsumustest üle saada. Leemet oli oma vanaisaga sarnane, ta ei kohkunud millegi ees ning ta suutis tappa sama külmavereliselt, kui vanaisa. Ta oskas olla ka hell, ta armastas Hiiet väga ning tegi ta elupäevad väga õnnelikuks. Leemet kõiges viimane. Miljöö Tegevus toimub minevikus kus peategelane Leemet ja tema ema ning isa elasid algselt metsas, seal usuti veel haldjaid, kus nad olid tsivilisatsioonist vabad, kõik eluks vajalik tuli loodusest. Mingi aeg hakkasid metas elanikud vaikselt küladesse, mis arvati olevat paganate maa, kolima ,et seal moodsa ning euroopalikku elu elada.
tänu talle Salmele vahele 10. lk89 - Poisid lähevad Hiiele külla, Leemet õpetab Hiiele ussisõna millega hundid uinutada, Tambet on segaduses miks hundid magavad ja Ülgas seletab et haldjaid häirib nende kisa, poisid viivad Hiie külla Johannese ja Magdaleena juurde, Johannes märkab Intsu ja tahab teda maha lüüa ning hirmutab sellega lapsed minema 11. lk99 - Pärtel&Leemet proovivad vaatamata Hiie keelamisele leiba, poisid sunnivad ka Hiiet sööma ja ta hakkab oksele, Leemet tunnistab emale et sõi leiba, Salme on ka leiba proovinud ja ema on ahastuses, Leemet läheb onni taha häda tegema ja vestleb seal Meemega, peale seda läheb tuppa liha sööma 12. lk109 - lapsed saavad jâlle kokku & arutavad eilset leivasöömist, Pärtel&Leemet lähevad leiva pärast tülli, Leemet&Hiie&Ints lähevad Pirre ja Räägu juurde täid imetlema, joonistavad&laulavad, Pärtel kolib ära külla, 13
12.Hiie oli ööläbi oksendanud, Pärtlile ei teinud leib aga midagi. Suur täi oli ikka alles aga targemaks muutunud. Hiie hoidis täid, mis sai seinale suurelt ja punaselt joonistatud. Hiies ohverdati rebaseid, et uurida välja, mis haldjatel on mõttes. Parim sõber Pärtel teatas, et kolib vanematega külla. 13.Mitte ainult Pärtel ei läinud vaid ka paljud. Onu Vootele julgustas Leemetit, et küll nad seal metsas veel kaua elavad. Tambet püüdis endiselt vabakslastud hunte. Hiiet ei lubatud enam välja. Üle pika aja nägi Leemet Pärtlit. Pärtel polnud enam endine, tema vaated olid muutunud. Pärtlist sai Peetrus. Seekord magas ta rästikuurus. 14.Pärtel oli sattnunud uude maailma. Sügiseks oli mets veel enamgi tühjaks jäänud. Leemet ja Salme läksid trullakamateks tänu põdralihale. Leemet kutsuti perega rästikupessa talveunne suurde koopasse, kuhu inimesi kuhugile ei kutsutud. Kevad oli jõudnud kätte. Onu Vootele suri ära, sest lihatükk oli kurku
2. Leemeti ema aga armus karusse. 3. Leemeti isa surm, ema kolis tagasi metsa. 4. Leemeti onu Vootele õpetab talle ussisõnu. 5. Elu metsas on hea. 6. Kuid inimesed ei ole rahul ja hakkavad külla kolima. 7. Ka Leemeti parim sõber Pärtel kolis külla. 8. Metsa jäid ainult vähesed. 9. Salme hakkas mehkeldama karuga. 10. Leemeti perekond veetis talve koos ussiperega. 11. Vootele surm. 12. Leemet sai vanemaks. 13. Ints ei olegi poiss vaid naine. 14. Hiiet taheti metsahaldjatele ohverdada. 15. Põgenedes satuvad nad saarele ja kohtuvad Leemeti vanaisaga. 16. Vanaisa kogus inimeste luid, et endale tiivad teha. 17. Hiie ja Leemet käisid saaremaal vanaisale tuulekotti toomas. 18. Leemet ja Hiie tulid tagasi metsa, et abielluda 19. Hiie surm. 20. Leemet läheb külla elama, et hakata Magdalena lapse isaks. 6 21. Toomase(Magdalena poeg) sünd. 22. Leemet läheb metsa külla. 23. Küla inimesed tahtsid ronida ussipessa. 24
ammusel ajal olla ta emale meeldinud.Tambet toonud tema jaoks puu osatst meekärje aga see hakanud sulama ja kohu rinnaesine olnud meene,seejärel kutusti kohale karu.Ka alumine osa olnu meene aga karu keeldus,kuna ta on isane. Metsas kohtavad poisid Hiiet,kes ei jõua oma isale järele,mistõttu jääb ta nendega. Leemet räägib niisama juttu ning lõpuks küsib Hiie käest,mis uudist kuni tüdruk räägib et läheb koos emaga täna täiskuu valgel end vihtlema. See rituaal on olnud kaua püha
ole neis ka miskit haletsust mürgihammustus teha - ka Intsu ema ilmus välja, nimetas Leemetit oma pojaks, rästiku isa tahtis ka ise Leemetile mõned ussisõnad õpetada, sest kunagi olid ikka ussid ja inimesed tihedalt läbi käinud 5. Intsust ja Leemetist said head sõbrad, Leemet tutvustas ka Pärtlit rästikule ja nad mängisid koos. Hiie oli nüüd suurem, kuid isa teda kampa ei lubanud, Tambet oli iidsetes kommetes kinni ega andnud aru, et toimunud on muutused, Hiiet kurnati tööga, sunniti vägisi hundipiima jooma, mis talle vastu hakkas, Ülgas võeti appi, Hiiet piinati erinevate jälkide meetodite ja loitsudega, et ta piima jooma hakkaks, kuid asjatult, lõpuks tüdines hiietark ja valetas, et Hiie hakkab piima jooma 10 aasta pärast, osaliselt päästis see Hiie elu - Leemet jätkas visalt õpinguid onu juures, käidi koos metsas ringi vanu tühje onne ja sealseid
külades oli moodne elada? Oldi valmis kannatama ränka vaeva ja vastikut toitu ning astuma pigem sakslaste ikke alla. Paistis, et usse vihati. Vihkamise põhjus oli selles, et käimas oli ristimise periood ning ristisõdijad tulid Eesti paganaid ristima. Arvan, et ristisõdijad pidasid ussisõnade oskajaid põlisusundite järgijateks. Põlisusundite uskumine aga ei toonud alati kasu. Näiteks Leemetil oli metsas elades naaber, kes sundis oma tütart Hiiet jooma hundipiima, kuigi Hiie organism ei talunud seda ning ajas oksendama. Külas elades unustati, kes oldi enne küladesse kolimist ja kus kohast tuldi. Unustati vanad tuttavad ja kombed ning tavad. Külades olid kirikud, kus kuulati jumalasõna. Jeesust hakati kummardama ja rääkima tema pidevast teenimisest. Metsaelanikele see ei meeldinud, kuna nemad ei kujutanud ette, et nad peaksid kedagi teenima. Jeesuse ja rüütlite uskumisega mindi samas ka liiale
ultra konservatiivse käe all ning on sunnitud päevast päeva tegema ränka tööd milleks on ligi tuhande jänese tapmise ja peade maha raiumise, et neid siis toita Tambeti saja loomaga hundikarjale. Kari on nii suur kuna Tambet võttab kõik loomad endale mis linna kolinud maha jätnud, tema arvab, et hoiab seda karja, et kunagi ratsutaks temaga suur vägi. Kuid kõik teavad, et mees on peast hull ja silme ees tal illusioonid. Hiiet painab ka veel see, et Tambrt sunnib teda hundipiima jooma, kuid Hiie vihkab hundipiima, niisiis haldjate hull nagu Tambet on palub hiietargal Ülgasel teda aidata ning too alustab rõvedus rikkast protsessi Hiiet piima panna jooma, kuid asjatult ning lõpuks väidab Tambetile, et Hiiel on peal needus ning hakkab piima jooma 10 aasta pärast lootes siis, et Tambet selleks ajaks surnud. Hiiet igatahes nad kunagi eriti rõõmsalt ja hopleval sammul ei kohanud.
Madu oli teda hammustnanud. Leemet kutsus Mao tagasi et ta Magdaleenatl mürgi ära imeks. Madu tegigi seda. Magdaleena andis tänutäheks musi Leemetile. Olles osa saanud mürgi käest pääsemisest, uskusid Magdaleena ja ta ise, et poiss on libahunt. Peale seda hakkasid Magdaleena ja Leemet tihemini suhtlema. . Hiiest ei teinud välja Leemet, tema jaoks oli Hiie nagu ohakas, külatüdruk tundus palju ilusam. Ühel päeval koju tulles oli ema paanikas ja rääkis et Hiiet tahetakse ohverdada. Leemet otsustsas ta päästa. Hiie isa oli ka valmis oma tütart ohverdama ja koos hiietargaga tegid nad tuleriida.Ennem tuleriidale panekut võttis Leemet Hiie hundi selga ja nad põgenesid saarele. Saarele ette oli jõudnud Hiie isa ja Leemeti vanaisa tappis ta. Leemet ja ta vanaisa kohtusid esimest korda. Vanaisa polnud saarelt ära saanud, kuna tal olid jalad maha võetud võitluses. Ta palus tuua tuulekoti Leemetil, et ta saaks kunagi saarelt minema lennata
sellega, kuidas neile leib mõjub. Pärtel sööb hea meelega, aga Hiiel hakkab väga paha. L tunneb, et leib on kuiv ja ei maitse. Kodus sunnib ema teda palju liha sööma ja L tunnistab leivasöömise üles. Ema saab väga vihaseks. Ta saab teada, et ka Salme on leiba proovinud. Õnneks ei juhtu Leemetiga midagi ja tema kõht seedib leiva ära. Ka Meeme arvab, et leib on solk. 12.peatükk Pirre ja Räägu juures. Suur täi on targemaks saanud ega poe enam pragudesse. Täi jumaldab Hiiet ja poeb talle nagu koer. Ka Hiiele meeldis täi, kuigi ta ei saanud isegi sellest aru, kus on täi silmad ja suu. Hiie võis täi seljas ratsutada. Pirre ja Rääk kutsusid lapsi kaasa koopasse, et täid seinale joonistada, nagu nende esivanemad tegid. Koopaseinad oli vanu joonistusi täis ja ka täi sai jäädvustatud. Tagapool olid seinad varisenud ja seetõttu ajalugu hävinenud. Õhtul kuulasid nad lõkke ääres inimahvide huvitavat laulu.
õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod oli nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama ajamöödudes, ainult Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergesti loomi tappa kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ja seegi koguaeg vananes, nii Leemet jääbki üksikuks, kuigi õnnestub tal kaks korda abielluda, siis Hiie tapetakse hundi poolt ja Magdaleena tapavad raudmehed. Mõlemasse tüdrukusse oli Leemet väga armunud. Hiiet teadis ta juba väiksest peale ja ta ei uskunud iialgi, et Hiie võiks talle meeldima hakata. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprusuhted kaovad. Ints on rästik, kes on Leemetile väga heaks sõbraks. Leemet oskab väga hästi ussisõnu siis saab ta kõikide ussidega rääkida. Raudmehed hävitavad kõik ussid pannes nad põlema. Metsas usuti Põhja Konna,keda Leemet tahtis väga näha, see oli tema unistuseks
Ka täi elas nüüd puu otsas. Ints oli suur ja täiskasvanud madu, ussikuningas. Ints teatas Leemetile, et saab pojad. Leemet polnud kunagi aru saanud, et Ints on emane. Nädala pärast mindi kolme väikest rästikupoega vaaatama. Linda lootis, et Leemet ja Hiie saavad varsti lapse ja hakkas lapsele nahast särki tegema. Hiie tahtis Intsu poegi näha, kuid Leemet haaras ta enda embusesse ja ei lasknud tal urgu minna, sest kartis, et Linda tervitab Hiiet kui oma miniat. Hiie tõttas koju. 17. Leemet otsustas Hiiega sellest ebameeldivast kallistusest rääkida. Ta aga ei leidnud Hiiet. Leemet kuulis tüdruku kisa ja kohtus Magdaleenaga, kes oli metsa marjule tulnud, kuid oli ussi käest hammustada saanud. Tüdruk kartis, et sureb ära. Leemet sisistas ussisõnu ja väike madu roomas kohale. Leemeti palvel imes uss Magdaleena jalast mürgi välja. Magdaleena hüppas suurest rõõmust Leemetile kaela ja suudles teda põsele
Ka täi elas nüüd puu otsas. Ints oli suur ja täiskasvanud madu, ussikuningas. Ints teatas Leemetile, et saab pojad. Leemet polnud kunagi aru saanud, et Ints on emane. Nädala pärast mindi kolme väikest rästikupoega vaaatama. Linda lootis, et Leemet ja Hiie saavad varsti lapse ja hakkas lapsele nahast särki tegema. Hiie tahtis Intsu poegi näha, kuid Leemet haaras ta enda embusesse ja ei lasknud tal urgu minna, sest kartis, et Linda tervitab Hiiet kui oma miniat. Hiie tõttas koju. 17. Leemet otsustas Hiiega sellest ebameeldivast kallistusest rääkida. Ta aga ei leidnud Hiiet. Leemet kuulis tüdruku kisa ja kohtus Magdaleenaga, kes oli metsa marjule tulnud, kuid oli ussi käest hammustada saanud. Tüdruk kartis, et sureb ära. Leemet sisistas ussisõnu ja väike madu roomas kohale. Leemeti palvel imes uss Magdaleena jalast mürgi välja. Magdaleena hüppas suurest rõõmust Leemetile kaela ja suudles teda põsele
lapsele vaid lasteaias, vaid kuni elu lõpuni ja tihti saavad inimesele määravaks ka tema elukvaliteedi kujunemisel. Kasutatud allikad Muldma, M. (2010). Muusikaline mõtlemine. http://www.oppekava.ee/index.php/Muusikaline_m%C3%B5tlemine Pullerits, M. (2010). Muusikaõpetus. Pedagoogiline praktika lasteaias. Abimaterjal üliõpilasele ja juhendajale. http://et.scribd.com/doc/40154119/Pedagoogiline-praktika- lasteaias-Abimaterjal-uliopilasele-ja-juhendajale Hiiet, S. (2013). Õpetajate leht. Muusikaõpetus lasteaias õppimine muusika kaudu. http://opleht.ee/11569-muusikaopetus-lasteaias-oppimine-muusika-kaudu/ Ird, A. (2004). Koduvald. Muusika ja rütm peituvad igas inimeses. http://www.koduvald.ee/koik-lood/kultuur/229-muusika-ja-ruetm-peitub-igas-inimeses Kivi, A., Meeksa, I. (2011). Tea ja toimeta. Muusikategevuste lõimimine. http://www.teatoimeta.ee/Muusikategevuste_loimimine_430.htm
Elukat, mida ta oli terve elu näha tahtnud, mida ta oli otsinud, kuid asjatult. Kuid ta leidis ta juhuslikult ühest koopast, kus Roheline Konn magas. Ka tema jäi sinna magama. Leemet oli kõiges viimane, tema elu polnud kerge, kuid siiski ta üritas kõigest väest oma katsumustest üle saada. Leemet oli oma vanaisaga sarnane, ta ei kohkunud millegi ees ning ta suutis tappa sama külmavereliselt, kui vanaisa. Ta oskas olla ka hell, ta armastas Hiiet väga ning tegi ta elupäevad väga õnnelikuks. Kasutatud materajalid : - ,,Eelmise sajandi Eesti kirjandus" P.Riismaa, A. Rätsep, T. Õunapuu, kirjastus Künnimees, 2002 - Contra blogi (http://konnulacontra.blogspot.com) - Vikipeedia
Ka täi elas nüüd puu otsas.Ints oli suur ja täiskasvanud madu, ussikuningas. Ints teatas Leemetile, et saab pojad. Leemet polnud kunagi aru saanud, et Ints on emane. Nädala pärast mindi kolme väikest rästikupoega vaaatama. Linda lootis, et Leemet ja Hiie saavad varsti lapse ja hakkas lapsele nahast särki tegema. Hiie tahtis Intsu poegi näha, kuid Leemet haaras ta enda embusesse ja ei lasknud tal urgu minna, sest kartis, et Linda tervitab Hiiet kui oma miniat. Hiie tõttas koju.17. Leemet otsustas Hiiega sellest ebameeldivast kallistusest rääkida. Ta aga ei leidnud Hiiet. Leemet kuulis tüdruku kisa ja kohtus Magdaleenaga, kes oli metsa marjule tulnud, kuid oli ussi käest hammustada saanud. Tüdruk kartis, et sureb ära. Leemet sisistas ussisõnu ja väike madu roomas kohale. Leemeti palvel imes uss Magdaleena jalast mürgi välja. Magdaleena hüppas suurest rõõmust Leemetile kaela ja suudles teda põsele. Nad läksid
Ka täi elas nüüd puu otsas.Ints oli suur ja täiskasvanud madu, ussikuningas. Ints teatas Leemetile, et saab pojad. Leemet polnud kunagi aru saanud, et Ints on emane. Nädala pärast mindi kolme väikest rästikupoega vaaatama. Linda lootis, et Leemet ja Hiie saavad varsti lapse ja hakkas lapsele nahast särki tegema. Hiie tahtis Intsu poegi näha, kuid Leemet haaras ta enda embusesse ja ei lasknud tal urgu minna, sest kartis, et Linda tervitab Hiiet kui oma miniat. Hiie tõttas koju. 17. Leemet otsustas Hiiega sellest ebameeldivast kallistusest rääkida. Ta aga ei leidnud Hiiet. Leemet kuulis tüdruku kisa ja kohtus Magdaleenaga, kes oli metsa marjule tulnud, kuid oli ussi käest hammustada saanud. Tüdruk kartis, et sureb ära. Leemet sisistas ussisõnu ja väike madu roomas kohale. Leemeti palvel imes uss Magdaleena jalast mürgi välja. Magdaleena hüppas suurest rõõmust Leemetile kaela ja suudles teda põsele
Religiooni probleem. Antud probleemi saab vaadelda kahe erineva aspektina. Esiteks tekitas kristlus ning selle tulihingeline ja pime järgimine teoses mitmeid ebakõlasid, näiteks Intsu kuradi käsilaseks pidamine ning selle tõttu tema tagakiusamine. Teisalt tuleb religioon mängu ka Ülgase ja Tambeti puhul, kes järgisid pimesi muistseid uskumusi haldjate kohta. Pime kartus hiiekoerte ees pani neid kaht käituma ebainimlikult, koheldes Hiiet äärmiselt halvasti. Seega võib nende puhul välja tuua, et Kivirähk on tõenäoliselt üritanud näidata ükskõik, millise religiooni ilma kahtluste ja küsimusteta järgimist mõttetust ja seda, kuidas seesugune tegutsemine inimesed pimedaks ja julmaks muudab. ,,Oma" unustamine ja enda võõraste sulgedega ehtimine tingib selle, et tegelikult ei saavutata kumbagi ning toimub üldine allakäik. Külaelanikud ei olnud südames veel harjunud kristlusega,
annaabi.ee 
