suruvad haiget kohta vastu kivi jahedat külge. Usutakse, et tervisele kasulik on ka lihtsalt niisama kivi peal istuda või oma valutavaid jalgu sealsamas voolava oja vees leotada. Ohvrianniks asetatakse kivile põhiliselt metallraha, aga ka söögikraami. Kivile asetatakse ka põlevaid küünlaid. Kivi juures käivad inimesed ükshaaval. Kirjutamata seaduse kohaselt ei lähene sellele keegi teine, kui üks seal omaette toimetab. PÜHAD HIIED JA HIIEPUUD Hiieks nimetatakse maaala, mida vanarahvas pühaks pidas. Tavaliselt kasutas hiit pühapaigana terve küla või isegi kihelkond. Hiis või osa sellest on ümbritsetud aiaga, et kariloomad ligi ei pääseks ja et võõraski teaks, et tegemist on püha ja erilist käitumist nõudva kohaga. Hiies asub peale pühade puude tihti ka mõni allikas, ohvrikivi, iidsed kalmud, aga ka kiige, tantsu ja nõupidamiskoht. Üksikute hiiepuude puhul on tavaliselt tegu kunagise vana hiie viimase puuga
Rahvausund- eestlased uskusid haldjatesse ja vaimudesse, ohverdati hingedele ja loodusvaimudele. Elukeskkond- elukeskkonnaks oli talukultuur, tähtsaimaks hooneks oli rehielamu, mis täitis mitmete hoonete ülesannet. Eestlastel olid ka omapärased pulma ja matmiskombed. Pulmadel olid kindlad kombed, pulmad kestsid enamasti mitu päeva. Eesti religiooni tähtsaks osaks oli haldjate, vaimude ja esivanemate kummardamine. Pühadeks paikadeks olid hiied, Lõuna-Eestis pigem hiiepuud või allikad ja ojad. Austati lahkunuid ja osadel juhtudel ka kardeti neid. Eesti usundist puudub mütoloogia, kuid on erinevaid rahvalaule, mis räägivad oma loo. Maaharimisega kaasnes ka erinevate jumalate kummardamine ja neile ohverdamine, kellelt loodeti saada kas siis head viljaaastat või tervet ja viljakat karja. Enim tuntud jumalad on Peko ja Uku. Hoolega jälgiti rahvakalendrit, mille tähtpäevi järgitakse tänase päevani (näiteks hingedepäev). Eesti religioon on tugevaid
Rauatootmine Eestis (aeg, kus) Küttimise tingimused muutusid paremaks, esimesed sepikojad, tekivad uued ühiskonnagrupid 10.Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Pronksiajal asulasse, vanema rauaajal asulast välja Eestlaste muinasusund 1.Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist? Suhted naabritega, ehitusalad 2.Miks on muinasusundi uurimine problemaatiline? Puuduvad täpsed allikad 3.Too näiteid eestlaste muinasusundi animistlikust loomusest. Ohvrikivid, hiiepuud, ohvriallikad 4.Miks võib väita, et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu? Eestlased olid üsna elavas läbikäimises oma ristiusuliste naabritega, matmiskombed muutusid 5.Muinaseestlaste usund: jumalad, animism, arbujad ehk targad, allikad selle kohta
läänemeresoomlasi- eestlased,kurelased,soomlased,liivlased,kämelased,karjalased,isurid,vepslased,vadjalased; idaslaavlasi- venelased, ukrainlased, valgevenelased balti hõime- lätlased,leedulased, preislased 9. Millesse uskusid muistsed eestlased? looduse hingestatusesse(animism); esivanemate hingedesse; tarkadesse e. nõidadesse; haldjatesse; loodusjõududesse(Uku, Taara); väesse inimese sees (süda,küüned,veri,higi,hambad,sülg,silm) 10. Nimetage muistseid kalmetüüpe. hiiepuud, kivikirst kalmed, tarakalme, kivikalme, kääpad, maahaudadega kalmistud Millal hakati matma maa-alustesse haudadesse? 11. Eestlased muinasaja lõpul: - rahvaarv 150 000 inimest - haldusjaotus Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala - muinaslinnuste arv, 2 põhilist linnuse tüüpi u. 50? - põhilised tegevusalad käsitöö, põlluharmine, loomapidamine, küttimine ja kalapüük, metsmesindus, kaubavahetus lähinaabritega 12
koduseid külastama. Selleks puhuks pani pererahvas lauale parima toidu, küttis sauna ja jättis hingedele vihad. Hingede ajal (tänapäeval tähistatakse hingede päeva 2. novembril) ei tohtinud lärmi teha, see võis hingesid pahandada. Maausundis oli oluline vaimude ja haldjatega heades suhetes olemine. Selle tagamiseks viidi läbi ohverdamisi. Andide toomiseks olid kindlad paigad hiied. Hiis võis olla nii kivi, puu, allikas või mingi muu loodusobjekt. Hiiepuud olid enamasti tammed või pärnad. Hiies ei tohtinud puid raiuda, heina niita, metsaande korjata ega loomi karjatada. Mõnel pool arvati hiies elavat hiie noormeest või neitsit. Ohverdamine toimus tava kohaselt pühadel või hingede ajal, tavaliselt ,,pühal päeval" neljapäeval. Hiite läheduses asus tavaliselt ohvrikivi ehk lohukivi kivi, milles on looduslik või inimtekkeline lohk. Muinasusundis esinevad kaks nähtust, millel usk põhineb. Need on animism ja esivanematekultus
tegemiseks. Võrkudega kalapüüdmise ohud: pringel ja hüljes (viiger-;randal-;hall-) upuvad! Hingavad õhku ainult õhust.. KAITSEALUSED LIIGID: Kaitse all on: liigid, kivistised, mineraalid ; looduse üksikobjekt ; kaitstavad alad (rahvuspargid, hoiualad, maastikukaitsealad, reservaadid, sihtkaitsevöödid, piiranguvööndid) MIKS? -haruldus! nt käpalised, lendorav -ohustatus! nt merikotkas -kultuuriline väärtus/teaduslik-esteetiline väärtus! nt hiiepuud, kivid -RV kohustused! Nt madal unilook, emaputk -tüüpilisus!!! (iseloomulik teatud vallale, piirkonnale) Nt näsiniin (kasvab mul hoovis:D); talvik VÄITED: Lääne-Eesti ala on MADAL! Kõrgused kuni 20 m üle merepinna. Läänemaal kerkib maa sajandi jooksul mõnekümne sentimeetri võrra! Läänemere rannikualade tõus ja mõõn on VÄHEMÄRGATAVAD, 3 cm. Soomes on graniitrannik, Lätis on levinud pikad liivarannad.
kuulutas nad meheks ja naiseks. Aastas ükskord nelja nädala jookusul saavad nad südaööl kokku, kui Hämarik annab kustuva päikese Koidule millele järgneb käepigistus ja suudlus ja Hämariku punetus peegeldab taeval. Vanaisa ehib igal aastal selle auks aasad lilledega. Vanemuise laul Inimestel ja loomadel oli oma keel. Kõik olendid kutsuti koosolekule et ära õppida pidukeel. Laulujumal Vanemuine tuli neid isiklikult õpetama kõigile ei jäänud aga kõik õpetusest meelde. Hiiepuud jätsid meede jumala allalaskumise kohina. Emajõgi jättis meelde riiete kahina. Tuul oli meeldi jätnud peenikesed ja heledad hääled laululinnud jätsid meelde eelmängu . Kalad tulid ka kuulama Vanemuist aga unustasid kõrvad vee alla, seega matkivad nad suuliigutamist. Et aga inimesed laulu ei unustaks saadab ta aegajalt oma käskijad maapeale. Vanemuise kosjaskäik Laulujumal Vanemuine läks Tartusse maatüdrukutele kosja. Peatus maja ees ja välja astusid kolm tütarlast
Põletumatuste asendumine laibamatustega Risti kandmine ehtena Alates 11.saj munkade misjonitöö Ristiusku ei suhtutud algul vaenulikult. Võitlus ristiusu vastu oli võitlus vabaduse eest Küsimused 1. Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist? Suhted naabritega, elatusalad 2. Miks on muinasusundi uurimine problemaariline? Puuduvad täpsed allikad 3. Too näiteid eestlaste muinasusundi animistlikust loomusest. Ohvrikivid, hiiepuud, ohvriallikad 4. Miks võib väita, et ristiusk polnud eestalstele muinasaja lõpul tundmatu? Eestlased olid üsna elavas läbikäimises oma ristiusuliste naabritega, matmiskombed muutused
Mõnikord nimetatakse neid ka vaimudeks, näiteks kaevuvaim, merevaim, veevaim. Veel võib nimetada maahaldjad ja metsahaldjad, kellel oli ka koht inimeste elus. Need jumalused ei ole suured ega võimsad nagu monoteistlik (Monoteism: ainujumala süsteem. eraldatakse loojat ja loodut.) ülijumal vaid on polüteistliku (Polüteism: mitme jumaluse süsteem.) panteoni (Panteon: jumalaile pühendatud tempel) sarnased loodusjõud, mida austakse/kummardatakse näiteks pühad hiiepuud ja ohvrikivid. Arvan, et Eesti loodusfilosoofia on omamoodi kultuur, mida võib vaadelda inimeste ja keskkonna (ka eluruumi) seostena, sh: loodus, kodu, pere, kool, tehnoloogia, meedia, majandus, poliitika jm. End eestlaseks pidavad inimesed võiksid kodu, kooli ja massimeedia koostoimel osata eristada kultuuris, looduses ja igapäevaelus nähtusi kategooriate oma ja võõras kaudu st. ennekõike, et Eesti rahvusest kodanikud peaksid tundma oma esivanemate kihelkondlikku põliskultuuri
vikatimehena, kellel on olnud ka nimed: Liiva Annus, Mulla Madis, Kalmu Kaarel, Toone Toomas, Kabeli Andrus. Setud võrdlevad tänini surma metsavahi ja puuraiujaga. Elu pärast surma Meil on üsna arenemata kujutelmad mingist surnuteriigist või teisest ilmast, ammugi ei saa rääkida paradiisist ja põrgust. Puudub ka surnuteilma valitsev jumalus. Surnu on jätkanud oma elu lihtsalt uues kodus hauas, hiies, kalmistul, seal kuhu ta maeti või kus ta hukkus, kuhu ta laip jäi. Hiiepuud, hiiekivid ja hiieallikad on kohad, mis surnutega seotud, milledesse siirduvad surnute hinged ja mis saavad seega erilist jõudu. Hiiepuud on lihtsalt matusepaiga hingepuud, hiiekivid on kalmekivid, vared, mille alla on surnud maetud, hiieallikad on varustatud surnute jõuga. Sugulussuhted seovad surnut elavatega, kes hoolitsevad, et tema elu võiks normaalselt jätkuda. Talle on pandud kaasa toitu, rõivaid, esemeid, tarberiistu, raha, ehteid. Surnutega tuli hästi läbi saada, mitte neid
puudutab surmalemääratuid kepiga. Iseseisev vaim on ka surm, kes kutsub nimepidi. Vikati- ja liivamehe nimetused. Surma nägemise motiiv viitab surma kui surnut ennast - hinge lahkumist kehast. 14. Elu pärast surma. Lahkunud lähevad surnuteriiki, kuhugi kaugele vee taha. Muinaseestlaste teadvuses surnu on jatkanud oma elu lihtsalt oma uues kodus, st hauas, hiies, kalmistul. Surnute hinged siirduvad kalmistu puisse, kividesse jms, kujunevad hiiepuud, millel erilised võimed. Mõiste manalane tähendab ilmselt maa-alust. Germaanlaste eeskujul on ka meil kujunenud riigi-idee; jumalateriik, hiiduderiik, surnuteriik jne, millest viimast nimetatakse ka toonela riigiks. Tooni mõistet võib käsitleda jällegi, kui surnu isikut. Surnu elu on samasugune kui maine, toimetused samasugused. Eesti algupärase surnuteusu kujutelmade ainsaks primaarseks lähtekohaks on surnu ise oma hinge, laiba ja asukohaga
ravitsemiseks, ennustamiseks jne. Hing on inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing ajutiselt kehast lahkuda, surma puhul lahkus jäädavalt. Peale surma hinge uus 'kodu' hiis või kalmistu. Hiis oli pühamets. Põletamismatus oli see, et usuti, et nii vabaneb hing keremini kehast. Usk hauatagusesse ellu (teine ilm). Kultus ehk ohvripaigad. Pühad hiied. Üksikud puud (hiiepuud: tammed, pärnad, sageli ehitud). Allikad (ohvriallikad). Kivid (ohvrikivid, lohukivid). Mäed. Jõed ja järved. Ohverdamine leidis aset pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ja järel. Neljapäev oli eestlaste ' püha päev 2. Balti erikord Peale Põhjasõja võitu venelaste poolt oli neile väga oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati restitutsiooniga, st. Kui Rootsi
põletamine; juuste sissesöötmisega armsaks tegemine. - Silmad, mille kaudu pääseb vägi ümbritsevasse maailma (N: kaetamine, kuri silm, kõõrdsilmsete kartmine). - Suu, mille kaudu vägi pääseb nii sisse kui välja (N: suudlemisel ). · Väge leidus ka osades looduslikes objektides (aga mitte kõigis). Näiteks osad kivid (ohvrikivid); puud (hiiepuud); järved ja allikad (pühad järved ja ohvriallikad). · Väge leidus ka sõnades ( NB! vägisõnad), millega eriti osavad olid ümber käima- TARGAD / MANATARGAD / NÕIAD- omandatud teadmisi andsid nad edasi põlvest põlve suguvõsa sees. Vene kroonikates juttu sellest et tsuudid olnud väga osavad nõiad. · Targad: - viisid läbi ohverdamisi ja liisuheitmisi; kuulutasid tulevikku; ravisid
(Algul ei oldud vastu) o Risti kandmine ehtena o Põletusmatus asendus laibamatmisega Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist? Suhtlemine naabritega, Miks on muinasusundi uurimine problemaatiline? Puuduvad täpsed allikad. Saame teavet hauakalmetest ja pühapaikadest ja mõni viide Hendriku raamatust. Too näited eestlaste muinasusundi animistlikust loomusest? Loodus austati ja peedi omataoliseks: Valivere ohvripuu, ohvrikivid, ohvriallikad, hiiepuud. Miks võib väita, et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu? Kuna eestlased olid üsna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. (Rootsi, Venemaa ja Taani) Muistne vabadussõda · 1208 1227 · Põhjused: Katoliku kiriku soov ristiusku levitada põhja poole ja uute maa-alade hõivamine. Saksa kaupmeeste soov saada paremaid kauplemistingimusi Venemaaga · · Riia linna ehitamine Saksa kaupmeeste jaoks
neilt oksi murda ega lehti katkuda. Hiite juures asusid ka saunad. Saunad asusid nendes hiites, kus inimesed tulevad väga kauge maa tagant kokku ning oli nõue, et enne hiiele minekut peavad inimesed saunas käima. Ohvritalitusi peetakse mõnes kohas ka mäejalamil, kuna mäe otsas paiknev hiis on nii püha, et sinna ei tohigi sisse minna. Mari pühapaikades on keelatud juua ning purjus inimestel on keelatud pühapaikadesse minna. Udmurtide pühad salud Ohvrihiis oli püha, hiiepuud ei tohtinud raiuda ega murda neilt oksi. Üleüldse ei tohtinud hiiest midagi võtta. Pühapaikades juuakse traditsioonilist puskarit, kuigi pudelist ei võeta lonkse, vaid kastetakse pigem huuli. Looduslikud pühapaigad ja arheoloogia Pühapaik on muistis. Osa muististekompleksist, mis on mingi külakohaga seotud Pärit kindlast ajast Arheoloogia uurimisobjekt. Arheoloogia on pühapaikade tegelenud seni suhteliselt vähe, aga potensiaalselt
Merel tegutsesid osavalt saarlased oma kiiretel viikingilaeva meenutavatel alustel. RELIGIOON Muinasusund Usuti, et kõik inimesed ja muud elusolendid omavad väge, seda võis leiduda ka teatud paikades või objektides, ka sõnades. Sõnade abil sai ravida, loitsida, needa. Inimesi, kes seda oskasid, pidid ka ise omama erilist väge. Selliseid teadmamehi nimetati nõidadeks või tarkadeks. Väge polnud kõikjal ühepalju, kujunesid välja kindlad pühad paigad kivid, allikad, hiiepuud. Loomadel ja inimestel oli kõige rohkem väge juustes ja küüntes. Inimese isikupära kandija oli hing, ilma selleta ei saanud keha elus olla. Usuti ka hauatagusesse ellu, ning oli kujunenud oma matmiskombestik. Surnute hinged aga jäid edaspidi mõjutama oma elava perekonna elu ja käekäiku. Muinasusk oli tihedalt seotud loodusega. Animism. Kogu loodust peeti samaväärseks ja omataoliseks. Looduses esines vaime, haldjaid. Need hoidsid ja kaitsesid loodust. Tihti nimetatakse Tõnnu,
(looma küünte ja kihvade kandmine kaelas), süljes (sülitamise keeld, et oma väge säilitada) ja südames (suure väega looma/ inimese südame söömine). *Väge võib omandada, kaotada, suurendada, vähendada, siirdada ühelt objektilt teisele. Näiteks küünte lõikamisel tuli hoolega jälgida, et need võõra kätte ei satuks. *Väge leidus ka osades looduslikes objektides, kuid mitte kõigis. Näiteks: ohvrikivid, hiiepuud, pühad allikad, järved. Väge leidus ka sõnades. *Muinasajal olid targad ehk nõiad, kellel tegi tähtsamaid toiminguid ja kel oli rohkem annet, oskusi ja võimeid. Eriti vajalikud olid targa võimed ravimisel, samuti ennustamise juures. *Muinasajal tegeleti üsna palju ka ohverdamisega, ohverdamise eesmärk oli saavutada looduse, jumalate, haldjate, vaimude heasoovlikus. Ohverdati: pühasid puid (hiied, tammed, pärnad, pihlakad), ohvrikivisi, ohvriallikaid. Parim aeg ohverdamiseks: pühad
VÄGI- elujõud, karisma; pole samastatav füüsilise jõuga. Väge leidus- inimestes, elusolendites, teatud piirkondades, ja objektides, taevas jne. Kõigil pole väge ühepalju (täiskasvanul rohkem kui lapsel; mehel rohkem kui naisel). Elusolendil leidus väge kõige rohkem: veres, juustes, suguelundis, küüntes, hammastes, süljes, südames. Väge leidus ka osades looduslikes objektides. Näiteks osad kivid (ohvrikivid); puud (hiiepuud); järved ja allikad (pühad järved ja ohvriallikad). Väge leidus ka sõnades, millega eriti osavad olid ümber käima- TARGAD / MANATARGAD / NÕIAD- omandatud teadmisi andsid nad edasi põlvest põlve suguvõsa sees. HING: oli inimese isikupära kandja ja oluline keha elus hoidmiseks. Surma korral arvati, et hing lahkub kehast, surnu hing siirdub putukaisse. Usuti hauatagust elu. seda tõendavad
Ema rääkis, kuidas Tambet teda ähvardamas käis ja Mõmmit tagumikust haavas. 26.peatükk Hiie läks ema juurde ja teatas, et isa on surnud. Ema oli kõik hundid lahti lasknud ja ütles, et hundid ei kuula enam kedagi, kuna kõrvad on vaiku täis topitud, ja tulevad kallale. Õnneks tulid rästikud huntide rünnates neile appi. Mall oli pahane, et noored hiies abielluda ei taha. Tema uskus ikka oma haldjaid. Hiie soov oli, et Leemet raiuks maha kõik hiiepuud, kuna Ülgas tahtis teda seal ära põletada. Maharaiutud puudest pidi saama tema pulmalõke. Mall oli seda kuuldes hirmunud ja ütles, et Ülgas maksab kurjasti kätte. Hiie maharaiumine oli lihtne, kuna enamik puid olid mädad. Kännu ümber sibas putukaid. ,,Need ongi haldjad," ütles Leemet irvitades Hiiele. Puud said maha raiutud ja ka Meeme kiitis selle teo heaks. Ta soovitas pulma ka veini muretseda. Leemetile maitses vein. 27.peatükk
Noodikiri ise üpris hiline nähtus. Pöördeliseks perioodiks renessansiaeg inimelu keskpunktis ei olnud enam jumal, vaid üksikisik, seega muusikast saigi eneseväljendus. Tõnis Mägi ,,Palve" otseselt religioosne. Viimasel ajal on jälle pead tõstnud seisukoht, et ristiusk ei saagi eestlastele omane olla, sest see on tule ja mõõgaga toodud. Aga nüüd vaadake seda lugu. ,,Looja hoia hiiepuid" segadus; kristlik jumal, paganliku usu hiiepuud. Siin on rahvusliku ärkamise tunne ja tahtmine, et see kestaks ning selle kõrval on mingid väärtused nagu hiiepuud. Uku Masing on olemas eestipärane ristiusk. Tõnis Mägi ,,Liivakell" näide religioossest muusikast, kus enam ei öelda asju otse. On küll viiteid usule ja Jumalale, aga mitte nii otseselt kui eelmises loos. Religioossed seosed on sügavad. Salakoekirjaga vana kantud vöö, mida koi ei söö jutt käib Piiblist. Liivakell
hing. Üldine usk looduse hingestatusesse. Loodususund. Paljusid esemeid looduses peeti pühadeks, puutumatuteks, salapärasteks, neid tuli eriliselt austada. Need võisid olla nähtused, esemed, kohad, midagi, mis on igapäevasest eraldiseisev. Püüti ära seletada, miks miski just nii on. Kui miski läks halvasti, siis öeldi, et puudus haldjate soosind. Ohverdamine pühade hiiepuude, -salude, -metsade, ohvrikivide juures. Millegi saavutamiseks oli vaja loodusvaimude, haldjate soosingut. Hiiepuud olid enamasti tammed või pärnad. Hiiepuu raiujat ähvardas surm. Hiiepuu juures ei tohtinud ka muru niite. Ohverdati toitu, hõbeda tükikesi, viidi erinevaid ande. Oluline oli pigem tegevus ise, kui just millegi konkreetse viimine. Ohvrikividel polnud määravaks suurus, vaid kuju, sel pidid olema lohud. Sinna kogunenud veega pesti silmi või nägu (sellel pidi olema ravivõime). Ohvriallikad ohvrikoht ja tervendav võime. Allikate juures ohverdati ka ehteasju ja teravilju.
Rusell, T., Cutler, C. 2004. Maailma puude entsüklopeedia. Tln., Sinisukk, 256 lk. Sander, R. 2011. 101 Eesti puud ja põõsast metsas, pargis, aias. Tallinn, Varrak, 222 lk. Sibul, I. 2009. Väike puidualbum. Eesti metsaselts, Trt., 356 lk. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 49 Saarman, E., Veibri, U. 2006. Puiduteadus. Eesti metsaselts. Trt., Vali Press OÜ, 560 lk. Suuroja, M. 2007. Eesti hiiepuud. OÜ Geo Trail KS, 112 lk. Viires, A. 2000. Puud ja inimesed. Trt. Ilmamaa, 207 lk. Viires, A. 2006. Eesti rahvapärane puutööndus. Ajalooline ülevaade. Tln., Ilo, 295 lk. Vilbaste, G. 1993. Eesti taimenimetused. Eesti TA Emakeele Seltsi Toimetised nr. 20 (67). Tln, 706 lk. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 50
Nende üles otsimiseks ja tagasi toomiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtunikud. Eestis olid sel ajajärgul adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad ja maavabad. 16. sajandi rahvastiku juurdekasvus andsid suure osa sisserännanud saksa ja rannarootslased. VAIMUELU. Maarahvas võttis katoliku usu kergesti vastu, sest tõestati, et katoliku usu jumal on tugevam ja võimsam, kui eestlaste vanad jumalad. Seda tegid sakslased raiudes maha eestlaste hiiepuud. Kuid hoolimata katoliku usu vastuvõtmisest usuti edasi ka vanu jumalaid. Muinaseesti usundile sarnane oli ka pühakute ja reliikviate kultus. Pühakud samastati haldjatega. Seda kasutati ära katoliku usu peale surumiseks. Tuntumad kohandatud pühakud: Georgius - Jüri Karjakaitsja 7 Peetrus - Peeter - Kalajumal. Katariina - Kadri - Lammaste kaitsja. Antonius - Tõnn - Koduloomade (eriti sigade) kaitsja.
annaabi.ee 
