hirtest ehk roigastest. · Lattaed horisontaalsetele pulkadele vertikaalsed latid peale laotud. · Soeselgaed ehk antsaed, sõõruaed heinamaade kaitseks, kiirest valmiv. · Vähemkäidavates kohtades ei tehtud väravat, vaid redeliga ülekäigukoht. · Saaremaal ja Läänemaal tähtis koht kiviaedadel. Tavaliselt põllult korjatud kivid. · Kombineeritud kiviaiad, kus pandi kiviaiale peale roigas- või lattaed. Põllu kaitseks. · Kiviaedadega piiratud ka karjatalumaad, mis viisid karja juurest taluaeda või looma joomiskohta. · Aiaga piirati ka karjamaal olevad allikad. Kivi- või roigasaiaga. · Arheoloogid on leidnud ka rituaalidega seotud paiku, mis on ümbritsetud kiviaiaga. · On leitud ka kiviaedu, mille otstarvet ja ehituaega ei teata. · Kiviaed on palju väärtuslikum kui puuaed.
Hetäärid olid meeste headeks sõbratarideks, kuid vahel abiellusid ka ise. Tavaliselt abiellusid hetäärid suure armastuse tagajärjel või pärast hetäärikarjääri lõpetamist. Kui abielluti, tuli peigmehel maksta `pruudiraha'. Tavaliselt oli selle suurus 100 münti. Thaisile pakuti aga ühe öö eest summasid, mis ulatusid isegi viietuhandeni. Abielurikkujaid karistati sellega, et nende istmik määriti kuuma tuhaga kokku ja sinna togati roigas. Vana-Kreekas oli seadusega lubatud osta orjaturult noori tüdrukuid ning neid lõbutüdrukuteks või hetäärideks kasvatada. Nii toimis kreeklanna Nikarata. Ühest tema õpilasest sai hiljem kuulus hetäär Neaira. Kõik Korintose kõrgema hetäärikooli läbiteinud pidasid end tantsukunsti asjatundjaiks ja õpetasid noori. Kuid oskusi jagati ka muudes valdkondades, näiteks kuidas meestele meeldida. Kõigepealt tõi hetäär ihuvärvide komplekti ja lõhnaessentsi. Siis küsis
loengutest. Ema otsis pojale vabandusi ja oli siiski veendunud, et tema poeg polnud põrumises süüdi. Umbes 5 aastat peale põrumist õppis Charles kõik eksami vastused pähe ning sooritas üsna hea tulemuse, enamvähem siis sai ka härra Bovary teada, et poeg oli esimesel korral eksamitel põrunud, aga siis polnud tal enam midagi kosta. Mõni aeg hiljem pani proua Bovary Charles'i ja Helöise paari. Helöise Dubuci kirjeldus: Dippe'i kohtupristavi lesk, inetu, kuivetanud nagu roigas ja täis vistrikke nagu puu kevadisi pungi. Olenemata ta välimusest oli tal austajaid jalaga segada. Helöise ja Charles abiellusid. Charles hakkas külaarstiks, sellega seoses oli tal vaja teha ka üks väljasõit patsiendi juurde, kelleks oli härra Rouault, ta oli oma jalaluu murdnud. Mehel oli ka tütar, Emma, kes arstile meeldima hakkas. Helöise oli preili Rouault'i peale armukade. Mõni päev pärast Charles'i naasmist koju ta abikaasa suri.
kaotatud kuldkellast, vanaisa hammastest ja vana-vanaisa mündikogust. Usinalt liivas tuhnivaid inimesi vaadates ei hakka kunagi igav. P.S. Ei ole mõtet rääkida kaotatud meremiinidest ja uraanikamakatest. 2. Hoia mingi gaseeritud joogiga täidetud pudelit päikese käes, raputa ja palu siis süütut nägu tehes pudel kellelgi avada. 3. Võta randa kaasa vasikasuurune koer ja puuroigas. Sülita roikale, ütle koerale: "Võts, võts, Muki!", ja viska roigas kaugele üle päevitunud kõhtude. Algul võid võtta aega, pärast aga võid päevitajatelt selle eest raha võtta, et sa oma koera ära viiksid. 4. Asenda vetelpäästetornis lehviv roheline, kollane või punane lipp sinimustvalgega. Selgituseks ütle niipalju, et nüüd võivad sinavatesse vetevoogudesse minna mustad mehed, kelle süsimustas näos säravad suured valged silmamunad. 5. Nõiu vihma, joigu ja proovi ohverdada mõni põder. 6
Kuid kaua Jürka ei suutnud mõtiskleda, sest Jürka haaras talt turjast ja viskas kivihunniku otsa, nii et selle pealuu katkine ja veri igal pool, naabrimees sai korra ruskiaga ja kebas siis oimetult põõsas ja see oli küllalt, et viimse mees Jürka teelt end ise koristab. Peeter aga toibus ja jooksis koju juhuks kui Jürka tema maja põlema tahab panna. Ja Jürka tuli kuid mees oli raske kirvega teele ette seisnud, siiski Jürka võim ja suur roigas koos sõnumiga kui tuled siis sured pani Peetruse liduma. Peeter jooksis elumaia sisse ja rääkis perenaisele mis toimub. See ei uskunud ja koos titega kes rinna küljes rippus läks Jürkat kõnetama, nähes põlevaid maju distansis päris kus Riia on? Jürka seletas, et koos lammastega karjas, vaatas siise laste naise süles ja pööras ümber ning tatsas küla poole. Peeter tuli ka välja ja nad arutlseid koos naisega kuidas Jurkale rammu nagu karul aga mõitust