õpetanud inimestele uue mooduse, kuidas jahti pidada, et saada rohkem saaki ja see Artemisele ei meeldinud. Tema pooldas, et eriti ei jahitaks ja kui peab jahtima, siis vähe loomi. Tegin Artemisele selgeks, et Athena mõte oli õige ja inimesi tuleb aidata. Neil on niigi praegu nälja periood maa peal valitsemas. Peale nendega rääkimist oli õhtuse koosoleku aeg. Seal kuulasin taas probleeme ja päeva sündmusi. Igal ühel oli olnud täna töökas päev. Peale koosolekut panime Heraga kokku järgmise päeva kava. Kõik olid selle ajaga magama läinud ja me olime Heraga viimased, kes lahkusid.
Vana-Kreeka jumalad Zeus ( Jupiter ) · Peajumal · Jumalate ja inimeste isa · Taeva-, vihma- ja piksejumal · Kronose ja Rhea poeg · Päästis maailma Kroonose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt · Abiellus Heraga · Tunnused: piksenooled, egiid, tammepärg Hera ( Juno ) · Zeusi õde ja naine · Taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna · Kandis alati kuldset peaaehet laubal · Kaitses abielu ja naisi · Sümboliteks lehm ja paabulind Ares ( Mars ) · Zeusi ja Hera poeg · Sõjajumal · Ares oli nägus ning hea kehaehitusega · Kandis soomusrüüd · Ta armastas sõda, surma ja hävingut, oli verejanuline ja rumal. · Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga
Tema tulist hingeõhku võib ikka veel näha Etna vulkaanist väljumas. Maailma Isandad 3 Kui võitlus titaanidega viimaks lõppes, jagasid Zeus ning tema vennad Poseidon ja Hades maailma omavahel ära, tõmmates liisku kolme erineva riigi pärast: Zeusist sai taeva, Poseidonist sai mere ja Hadesest allilma valitseja; maad loeti ühiseks territooriumiks. Zeus abiellus Heraga, kuid tal oli palju armukesi, nii surelike kui jumalaid. Surelike naiste juurde ilmus Zeus mitmesugustes maskeeringutes, millest tuntuim oli luige kuju Leda võrgutamiseks, kellega ühtimistest sündis Trooja Helena. Jumalate kuningana mõjutas Zeus saatust, ehkki võim selle üle oli moirade käes . Jupiter Jupiter oli rooma peajumal, keda nimetati Optimus Maximus(Suurim ja Parim). Alates
...lk 3 2. Hera lapsed............................................................................lk 3-4 II. Hera iseloom ja olemus ning sellega seonduvad müüdid...........lk 4-5 1. Tüliõun...................................................................................lk 4-5 III. Hera pühapaigad ja sümbolid.....................................................lk 5-6 1. Templid................................................................................... lk 5-6 2. Heraga seostuvad sümbolid.....................................................lk 6 IV. Pildid..........................................................................................lk 7 . 2 I.Hera asend Olümposel ning ta järeltulijad 1. Hera asend Olümposel Hera oli titaanide Kronose ja Rhea tütar. Tema sündimise järel neelas Kronos ta alla kuna, ta kartis oma lapsi
Helios)) • Pergamoni altar kujutatud jumalate ja gigantite vaheline lahing, • Milos Venus klassikaline pidulikuline rahu (????? mv ei saanud aru sellest Rooma arhitektuuri süsteem: • Kreeka kultuurist oli mõjutatud etruskid, kes olid roomlaste hulka sulandunud. • Enamik rooma jumalaid oli üle võtnud alistatud rahvaste usundeist (nt: Juno Heraga) • Võeti kasutusele lubjamört, mis võimaldas teha kaari, võlve ja kupleid. • Silindervõlv üksteise taha ehitatud kaarte rida, millega saab katta 4nurkset ruumi, sama kehtib ka ristvõlvil • Tähtsamad ehitised koosnesid betoonist ja tellistest (odav, tugev) • Hakati ehitama korralike teid, sildu üle jõgede, vee juhtmeid mis toestusid orgudele • Ühiskondlikumatest hoonetest olid tähtsad saunad ja amfiteatrid.
loomadel ja inimestel oleks piisavalt toitu. Dementer armastas inimesi ning õpetas neid maad harima. DIONYSOS (ZAGREUS) Ta oli algselt viljakus-, hiljem peamiselt veinijumal. Dionysost austati kõikjal, sest ta oli hea tuju, lõbutsemise ja veini jumal ning tema auks korraldatud pidustused tegid inimeste elu mõnusamaks. Ta oli Zeusi ja Teeba rajaja Kadmose tütre Semele poeg. Diomysos ei elanud Olümposel, vaid rändas maapeal ringi. ZAGREUS - SUUR JAHIMEES Heraga Zeus normaalseid lapsi ei saanud. Sündisid muudkui igasugused monstrumid. . Herale käis muidugi Dionysos-laps kergelt närvidele ja ta palus titaanidel maimukesele lõpp peale teha. Nood siis meelitasidki Dionysose uhkete leludega lõksu ning lõikasid tal kõri läbi ja pistsid ta rituaali käigus nahka. Zeus oli väga vihane ning põletas titaanid oma välgunooltega tuhaks. Dionysos-laps sündis aga uuesti keerukate protseduuride tulemusel.
Võitnud sõja jagasid Zeus, Poseidon ja Hades maa omavahel ära. Zeus sai taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Zeusi sümboliteks ja relvadeks said piksenool ja kõuemürin. Zeus on nii õiglane ja tark valitseja kui ka liiderlik mees, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Zeus käis tihti maa peal ja ühtis tavaliste inimestega kellest tekkisid pooljumalad. Nii tegid samuti ka teised jumalad. Zeusil oli kolm seaduslikku abielu Metisega, Themisega ja Heraga. Metisega tuli tal üks laps Athena. Themisega sündisid Zeusil hoorid Eunomia, Dike ja Eirene ja moirad Klotho, Lachesis ja Atropos. Heraga sai Zeus lausa neli järeltulijat - Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Zeusil oli ka abieluväliseid järeltulijaid. Eurynomega sai ta kariidid - Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Demeteriga said nad Persephone. Mnemosyne kinkis Zeusile lausa 9 muusat - Euterpe, Kleio, Erato, Melpomene, Kalliope, Polyhymnia, Terpischore, Thalia, Urania
sünnitas endale abikaasaks Uranose(taeva). Nende järglastena tulid maale titaanid, kes häirisid oma isa, kes hakkas nende vastu kurje plaane hauduma. Isast jõudis ette tema poeg Kronos, kes võttis üle maailma valitsemise. Kronos võttis endale naiseks Rhea, kellega ta sai kuus last, neist viimane oli Zeus. Täiskasvanuks saades sai Zeus nii oma isast kui ka teistest titaanidest jagu ning hakkas ise maailma valitsema. Zeus abiellus oma õe Heraga, kellega nad said pojad Arese, Hephaistose. Zeusil oli veel palju lapsi, kuid need olid abieluvälised ja armukestega. Zeus oli taeva-, tormi-, piksejumal ning jmalate valitseja. Jagas maailma oma kahe vennaga, saades ise taeva, vend Poiseidon mere ning Hades allmaailma. Sellegipoolest oli Zeus neist võimsaim. Teda kutsuti isaks, sest tal oli lugematul arvul lapsi. Talle meeldis ohvriloomana härg. Hera oli abielu kaitsja, ta oli väga armukade, kuid selleks andis Zeus ka põhjust.
pilvede koguja ja vihmajumal. Samas käsutas just tema hirmuäratavaid piksenooli. Zeus oli võimas kui kõik teised taevalised kokku. Kuid ometi ei olnud Zeus kõiketeadja ja kõikvõimas. Talle hakkati vastu ja samas võis teda ka tüssata. Põhilised kes teda haneks tõmbasid oli Hera ja Poseidon. Arvatakse ka et salapärane jõud ja saatus olid temast tugevamad. Hera olla küsinud Zeusilt (tänu Homerosele) kas too üritab ka surmast pääseda kui saatus on tema hukule määranud. Heraga abiellus Zeus kuna ühe tugeva vihmahoo ajal muutis Zeus ennast käoks ja varjas end Hera riiete vahele. Hiljem võttis ta inimese kuju ja lubas abielluda Heraga. Zeus armus kergelt ja seega vahetas ta naisi nagu sokke, üks naine teise järel, kuid tegi kõik võimaliku, et oma truudust naise eest varjata. Naistele lähenes ta väga erineval moel mõnikord härja, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ning kord isegi kuldvihma kujul.
,,TSIRKUST JA LEIBA" ROOMA RELIGIOON(olemus, mõjutused, näited) Pikkamööda ilmuvad Roomas ka kreeka müüdid ja legendid, näiteks Herkulesest (Heraklesest) ja teistest jumalaist ning kangelastest. Jumalad hakatakse kreeka kombe kohaselt kujutama inimeste taolistena ja valmistama nende kujusid. Rooma religiooni ilmuvad uued, kreeka jumalad, näiteks jumal Apollon. Teised rooma jumalad hakkavad samastuma vastavate kreeka jumalatega. Rooma peajumal Jupiter samastub Zeusiga, Juno Heraga, Minerva Athenaga jne. MÕISTED proletaarid-vaene Rooma kodanik, kelle peamine vara lapsed, sõjaväekohustusest vabastatud. foorum-turuplats Rooma linnas akvedukt- rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse Gladiaator (ladina keeles gladiator) oli Vana-Roomas elukutseline võitleja, kes pealtvaatajatemeelelahutuseks võitles teiste gladiaatorite või metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale. augur-ennustaja Vana-Roomas
Täisikka jõudes sundis Zeus isa allaneelatud õed ja vennad välja oksendama. Zeus ning ta õed ja vennad tõstsid Kronose ja tema sugulaste titaanide vastu mässu, mis kestis küme aastat. Zeus mõistis Kronose ja teda toetanud titaanid igavestesse piinadesse Tartarose sügavustes. Hiljem jaotasid Zeus ning tema vennad Hades ja Poseidon maailma omavahel ära. Zeus sai taeva, Poseidonist mere ja Hadesest allilma valitseja, maad loeti ühiseks territooriumiks. Zeus abiellus Heraga, kuid tal oli palju armukesi, nii surelikke kui ka jumalaid. Hera oli Zeusi naine ja õde ning taevariigi kuninganna. Ta oli abielu ja abielunaiste kaitsja. Heral oli Zeusiga neli last. Kui Zeusi peast ilmus jumalanna Athena, oli Hera Zeusi abielurikkumise tõttu nii vihane, et ühes loos sünnitas ta koletise Typhoni. Hera oli armukade jumalanna, kes kiusas taga Zeusi lapsi, kes olid teiste jumalannadega ja surelike naistega
koosnes seitsmest eri pikkusega õõnsast vilest. 4 12 Olümpose Jumalat Zeus (Rooma Jupiter) Zeus oli peajumal, jumalate ja inimeste isa, taeva-, vihma- ja piksejumal. Pilvede koguja, kes lasi sadada vihmal ning käsutas välku ja kõue. Ta oli Kronose ja Rhea poeg. Tema oli see jumal, kes päästis maailma Kronose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt. Zeus oli abielus Heraga, kuid murdis talle tihti truudust ja sellepärast oli tal palju lapsi, kelle ema ei olnud Hera. Zeusi poeg oli näiteks kangelane Herakles. Tema sümboliteks olid välgunool ja kotkas. Poseidon (Neptunus) Zeusi vend. Ta oli mere ja kõikide veekogude, maapõu ja tormide jumal. Poseidoni tunnuseks oli kolmhark. Ta elas meresügavuses ja tekitas oma kolmhargiga maamärinaid ja torme. Poseidon oli mõnikord kõvasüdameline ja metsik, teinekord jälle õrn ja heatahtlik. Ta oli väga äkiline
kodust eemal. Januse templil olid mõlemas otsas uksed mis olid sõja ajal lahti ja rahu ajal suletud. Janus oli ka alguse jumal, sellepärast sai tema järgi nimetuse aasta esimene kuu jaanuar. Roomlaste peajumal oli piksenooli pilduv taeva valitseja Jupiter. Tema sarnaneb kreeklaste peajumala Zeusiga. Jupiteri abikaasa Juno oli taevakuninganna, kes on sarnane kreeklaste peajumala naise Heraga. Kõrgelt austati ka sõjajumal Marsi, kes kaitses roomlaste kodusid külvi ja põllusaaki. Tagasihoidlikum kodukoldejumalanna Vesta oli siiski roomlaste jaoks väga tähtis. Igas majas põles Vesta auks koldetuli ja keset foorumit seisis ümmargune Vesta tempel ja mille altaril põlevat tuld ei tohtinud iial kustuda lasta. Selle eest kandsid hoolt Vesta preestritarid, keda kutsuti Vesta neitsiteks. Rooma linnades, aga elas
Astarte, mõnevõrra sulamis Väike-Aasia Kybelega. Ilmselt olid peamised jumalakujud nimeliselt ja toimeliselt paigas teise aastatuhande lõpul, olles seega põhiliselt helladi ajastu paikse ja sisenenud osise segunemise tulemus. Sellest järgust pärineb kreeka usundi dihhotoomia algus ,,olümposliku" ja ,,ktoonilise" kult.tuse vastanuvus, millest esimene taevalik ja valguselembelik, teine aga mullane ja allilmalik. Zeus: sugukonnapealik, patriarhaalne peremees, abielus Heraga, kellega ta suguühe soodustab viljakusemaagi. Nime poolest võrdub vana veda taevajumala Djausiga (indoeuroopa Dyeus). Zeus on pilvekoguja, välguheitja ja vihmatooja ja üldiselt räigevõiatu jumalik jõupruukija, kuid samas õigusemõistja, kes kaitseb vande pühadust. Kreeta Zeus oli mäekoopas varsul, mesilaste ja kitse toidetud jumalapoeg, kelle Hesiodos töötles panteoni sugupõlvede järjestusse, aga kes tõeliselt peegeldab minoa tüüpi surevat ja tärkavat viljakusejumalust
Temast said ainet kujutav kunst ja kirjandus. Kirjanikud jutustasid delfiini kummalisest käitumisest, milles ilmnes tema omakasupuüdmatu armastus inimese vastu. Nii sai delfiinist inimsõbralikkuse võrdkuju - sõbralik nagu delfiin. Sellest hoolimata tegid roomlased pragmaatikuina delfiini lihast vorsti... ALKYONE PÄEVAD - Alkyone oli Aiolose tütar, Traakia kuninga Kexi abikaasa, kellega ta oli õnnelikus abielus. Nii õnnelikus, et nad mõlemad võrdlesid end Zeusi ja Heraga. Karistuseks selle eest muudeti nad merejäälindudeks. Kex kavatses külastada üht oraaklit Väike-Aasias, Alkyone aga hoiatas teda merereisi eest ning ei tahtnud tal mingil tingimusel minna lubada. Vaatamata sellele võttis kuningas reisi ette, sattus juba teisel päeval tormi kätte, mille eest Alkyone teda oli keelitanud, ning hukkus lainetes, Alkyone nimi huultel. Alkyone ootas ja palus iga päev abielu kaitsjannat
ning ta oli enda koerte ohver. Thetis ja Eurynomel - merejumalannad Hephaistos Hera inetu ja lombakas poeg, ema viskas poja üle olümpose mäe merre, poeg oli tule ja sepatööjumal, ta tegi merejumalannadele ilusaid ehteid. Hera küsis neilt, kust nad need said. Ta tegi Herale kullast trooni nähtamatute ahelatega, Hera jäi sinna kinni,. Hermes ei saanud Hephaistost olümposele tuua, ei saanud ka Ares. Dionysusel õnnestus, Hephaistos jäi olümposele ja leppis Heraga ära.Zeus määras Hephaistosele naiseks Aphrodite aga nad ei meeldinud üksteisele. Ta tegi jumalanna Thetise pojale Achilleusele kilbi. Moira saatusejumalanna Hefaistia- ateena suurim pidutstus, iga 5 aasta tagant, üks osa oli õpipoiste tõrvikutega võidujooks. Theseioni tempel on Hephaistose auks ehitatud. Eris - tüli ja vihkamise jumalanna Ares sõjajumal, nägus, hea kehaehitusega, ta armastas sõda, õhutas seda, kuri, halastamatu, metsik, rumal, naeruväärne
seda, kui maailma üldse veel ei eksisteerinud. Lisaks võtan ma „luubi“ alla ühe tuntuima ja tähtsaima jumala, nagu on Zeus. Tema on üks vastuoluliseimaid jumalaid mütoloogias ning see on ka üks põhjus, miks tema referaadis jutuks tuleb. Antud referaadis saab aimu Zeusi iseloomust, natukene tema ajaloost, tema sümbolitest ja tema ühest populaarseimast pühapaigast. Muidugi ei saa üle ega ümber tema rohketest armukestest ja tülidest abikaasa Heraga. Neljandas peatükis on põhiplaanis jumalus Apollon. Peatükis saab teada, millisena seda jumalat kujutatakse, millised on tema iseloomujooned, keda ta kehastab ning kuidas nimetatakse Apollonit ülistavat luulet. Viimases põhipeatükis tuleb juttu olümpose jumalatest. Saame teada, kes on olümpose jumalad ning kus nad elasid. 3 2. Jumalatest üldiselt Vanade kreeklaste arvates valitsesid Olümpose jumalad maailma, kuid polnud seda alati
roomlaste silmis Jupiteriga võrrelda. Seevastu oli olulisem Juno roll naiste kaitsejumalannana, eriti raseduse ja sünnituse ajal; siis kutsuti teda Juno Lucinaks. Lucina poole palvetajad ei tohtinud kanda käevõru ega sõrmuseid ja vöödes ega lintides ei võinud olla sõlmi. Sõlme- või sõrmusemaagia võis jumalannale suunatud soovile või palvele vastu töötada. Nii nagu Juno kaasat Jupiteri on samastatud kreeka mütoloogia Zeusiga, on Junot kõrvutatud tema naise Heraga. Ja nii nagu päevavalgus on Jupiteri oma, kuulub kuuvalgus Junole. Lisaks Kapitooliumil asuvale ühisele templile Jupiteriga oli Junol veel nii seal kui ka Kvirinaali künkal oma tempel. Kapitooliumil kummardati teda lisanime Moneta(manitseja) nime all. Kõige kummalisem oli Juno puhul vahest jumalanna samastamine iga üksiku naisega igal naisel öeldi olevat oma Juno. MINERVA Minerva (etruski Minerva) võrdsustasid roomlased kreeka Athena Poliasega,
Kohustus teenida vanemat sugulast määras kogu Heraklese elukäigu... Tulles tagasi Heraklese sünni juurde , siis võib märkida, et algselt nimetasid vanemad oma lapse Alkideseks, mis tulenes tema vanaisa, Alkeuse, nimest ning tähistas füüsilist tugevust (kr.k ). Nime `Herakles' (kr. k `Hera au') soovitas Heraklesele aga Delfi püütia. Eks see nimi vihastas Herat veelgi enam, kuid võib arvata, et ennustus viitas pigem kaugele tulevikule, Heraklese jumalikustamisele ning leppimisele Heraga. Heraklese hälliajast on teada jutustus sellest, kuidas Hermes imik-Heraklese magava Hera rinnapiima imeda lasi, andes sellega Heraklesele võimaluse elu lõpul taevasse tõusta...kuid kui Hera ärkas ning avastas, et tema suurim vaenlane tema rinda imeb, tõukas ta lapse vihase käehoobiga minema. Mõned müüdid räägivad sellest kuidas Herakles Hera rinda liiga ägedalt imes ning kui Hera lõpuks lapse enda küljest lahti
Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaka saare valitseja. KREEKLASTE USK Defineeri e. seleta mõiste, nimetus vm. Polüteism: usk paljudesse jumalatesse. Olümplane: Peajumalaid nimetati olümplasteks, sest usuti, et nad elavad Olümpose mäe tipul Põhja-Kreekas. Jumalate üle valitses Zeus oma naise Heraga. Teiste jumalate ja jumalannade hulka kuuluvad: armastusjumalanna Aphrodite, päikese-, muusika- ja valgusejumal Apollon, sõjajumal Ares ja tarkusejumalanna Athena. Muistsed kreeklased ehitasid oma jumalate auks templeid, kus neile toodi ohvriks toitu, veini ja mõnikord elusloomi. Rikastel peredel oli oma majas pühamu vähematele majajumalatele. Nümf: on kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad
Ta jootis selle võlujoogi Kronosele ja Kronos oksendas kõik Zeusi vennad ja õed välja. Pärast seda tappis Zeus Kronose. Gaia ja Uranose lapsed olid ka 12 Titaani kes tahtsid olla maailma valitsejad. Kuid seda tahtsid ka Zeusi õed ja vennad. Ja nii algaski sõda Titaanide ja jumalate vahel. Sõjas ei saanud keegi võitu kuni Zeus sai enda valdusesse piksenooled ja Titaaid võitis. Tänu sellele sai Zeus peajumalaks. Zeusil oli 7 last kuid ainult kaks neist olid tal Heraga. Zeusil oli palju armukesi kellega ta lapsi sai. Zeusi ja tema naise ning armukeste lapsed on Artemis(Apolloni kaksisõde, loomade ja jahijumal. Tema lemmikloom oli kits), Apollon(Artemise kaksisvend, ilu ja kunstijumal), Hephaistos(Hera ja Zeusi laps, tule ja sepatöö jumal) Ares(Zeusi ja Hera laps, sõjajumal. Ta oli Kreeklaste üks vihatuim jumal kuni tema tõi sõjas kaasa õnnetust), Dionysos(Zeusi ja ta armukese Semele poeg, ta oli veinijumal. Dionysose
Arvati, et jumalad elavad Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel. Usuti, et seal paikneb nii peajumal Zeusi inimsilmale nähtamatu palee kui ka teiste jumalate eluasemed. Olümpose jumalad suhtlesid ka surelike inimestega. Ka Ilioni linnamüüride all võitlevad ühed jumalad ühes, teised jumalad teises leeris. Polnud harv juhus, kui jumalad armusid inimestesse ja neil olid inimestega ühised lapsed. Zeusil oli lapsi nii oma abikaasa Heraga kui ka paljude maiste kaunitaridega (Leda, Antiope, Alkmene jt.). Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi PARISe4 ja ilusa Sparta kuninganna HELENA5 armulugu, mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pikale Trooja sõjale ja selle paljudele järellugudele, algas suurest pulmapeost: meretaadi Nereuse tütar, ,,hõbejalgne" jumalanna Thetis anti naiseks surelikule inimesele, vürst
Siis sai H mõistuse tagasi ja kahetses sügavalt oma tegu, püüdes end ise tappa. Tema sõbrad, nähes hullunud H'd, ütlesid temast lahti, kuid nõbu Theseus tuli ja ei lasknud H kätt enda külge panna ning võttis H Ateenasse kaasa. Delfi oraakel arvas, et H on vaja puhastust, nii et ainult kohutav karistus võis H kuritegu lunastada. Oraakel käskis H'l minna nõbu Eurystheuse, Mükeene kuninga juurde ning tema nõudmised täita. (E oli aga hästi julm, leidlik mees ning koos Heraga, kes Heraklest vihkas, mõtlesid välja 12 vägitegu). Ülesanded täidetud, H patud andeks antud, läks H Antaiosega võitlema. Kui A vastu maad puutus, sai ta kohe jõudu juurde ning oli võitmatu. H kägistas A õhus. "OIDIPUS" Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebaisse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks
Siis sai H mõistuse tagasi ja kahetses sügavalt oma tegu, püüdes end ise tappa. Tema sõbrad, nähes hullunud H'd, ütlesid temast lahti, kuid nõbu Theseus tuli ja ei lasknud H kätt enda külge panna ning võttis H Ateenasse kaasa. Delfi oraakel arvas, et H on vaja puhastust, nii et ainult kohutav karistus võis H kuritegu lunastada. Oraakel käskis H'l minna nõbu Eurystheuse, Mükeene kuninga juurde ning tema nõudmised täita. (E oli aga hästi julm, leidlik mees ning koos Heraga, kes Heraklest vihkas, mõtlesid välja 12 vägitegu) 1. H pidi tapma Nemea lõvi, keda ükski relv ei haavanud. H kägistas lõvi. 2. H pidi minema Lernasse & tapma 9pealise Hydra. 1 pea oli surematu ja ühe maharaiutud asemel kasvas 2 juurde. H aitas nõbu Iolaos, kes pärast pea maha raiumist põleva tõrvikuga lohe kaela kõrvetas. Surematu pea mattis H suure kalju alla. 3
Siis sai H mõistuse tagasi ja kahetses sügavalt oma tegu, püüdes end ise tappa. Tema sõbrad, nähes hullunud H’d, ütlesid temast lahti, kuid nõbu Theseus tuli ja ei lasknud H kätt enda külge panna ning võttis H Ateenasse kaasa. Delfi oraakel arvas, et H on vaja puhastust, nii et ainult kohutav karistus võis H kuritegu lunastada. Oraakel käskis H’l minna nõbu Eurystheuse, Mükeene kuninga juurde ning tema nõudmised täita. (E oli aga hästi julm, leidlik mees ning koos Heraga, kes Heraklest vihkas, mõtlesid välja 12 vägitegu) 1. H pidi tapma Nemea lõvi, keda ükski relv ei haavanud. H kägistas lõvi. 2. H pidi minema Lernasse & tapma 9-pealise Hydra. 1 pea oli surematu ja ühe maharaiutud asemel kasvas 2 juurde. H aitas nõbu Iolaos, kes pärast pea maha raiumist põleva tõrvikuga lohe kaela kõrvetas. Surematu pea mattis H suure kalju alla. 3. H pidi elusalt kinni püüdma Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve
Aphrodite andis ülierootilise hullumeelsuse, nad vägistasid oma õe, kes hüppas merre ja temast sai valge jumalanna Tenkathea. Tema mütoloogias oli olulisel kohal konkurents teiste jumalatega kultuspaikad pärast. Nt Ateenas, kui seal valitses Kekrops. Otsiti linnale kaitsejumalust, Ateena ja Poseidon konkureerisid. Poiseidon andis allika, Ateena andis õlipuu. Poseidon saatis kättemaksuks üleujutuse. Poseidon jäi alla ka Argoses, kus konkureeris Heraga jne. Jäi paljudele alla. Aga sai Korintose maakitsuse. Mykale neem, kus oli Panniooniumi pühamu, mis oli poliitiliselt tähtis, kuna ühendas 12 linnriiki. Poseidoni pühamud on tihti kesksed ja poliitiliselt tähtsad, seotud ka allilma käikude kohtadega. Tähtsaim pühamu oli Isthmia. Seal peeti ka panhelleeni spordivõistlusi ka 2 a tagant. Seal oli ka Poseidoni inimlik vaste. Seal oli ka Palaimoni haud. Isthmia mängud olid tema mälestuseks rajatud.
annaabi.ee 
