Looduslikud koopad või pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõnikord kilomeetrite pikkuselt kulgesid linnade all. Katakombides leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina ja laemaalid. Meenutavad rooma seinamaale. Temaatikas pole enam erootilisi motiive ja kõike, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Kujutati sageli stseene, mis kujutasid surma. Maaliti kergeid ja lendlevaid figuure. Lähedased hellenistlikule seinamaalile. Vabalt seisev skulptuur ei leidnud varakristluse päevil peaaegu üldse viljelemist. Harrastati reljeefikunsti, millega ehitati näiteks sarkofaage. Meenutavad roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika on piiblist. Eeskujuks võeti rooma ehituses levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. Valgmik on kõige olulisem basiilika tunnus. Kirikud olid ilma tornideta. Sageli on varakristlike basiilikate
Prostüül-4 sammast otsaseinas. Peripteer-rida sambaid ümber templi. Templi ruumijaotus: Eeskoda e. pronaos, pearuum e. cella, siseruum e. naos, kõige püham paik e. adüüton, opisthodomos. Sambaorder: order-kord, antiiktemplite kandvate ja kantavate osade sammastiku ja talastiku konstruktsioonisüsteem: dooria: alates 7.saj-st eKr, kujunes välja arhailisel ajastul; joonia: 5.saj. eKr, kujunes välja klassikalisel ajastul; korintose: 5.saj. lõpust eKr, iseloomulik hellenistlikule perioodile. Krüsoelerantiintehnika e. kulla-ja elevandiluutehnika-puidust skulptuuri kaunistamise tehnika. Klassikaline:arhitektuur: templid, teatrid, skulptuur. Karüatiidid-naistekujulised sambad. Agoraa-turuplats, vabade kodanike-, kohtu-ja sõjaväekogunemiskoht avaliku elu keskus, agoraat ümbritsesid ametiasutused, templid, kauplused. Kreeka teater: skeene- näitelava, orkestra-ümar väljak, theatron-vaatajate pingiread. Hellenistlik: arhitektuur, skulptuur.
Bütsantsi riik IdaRooma keisririik ehk Bütsants Tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Eksisteeris 4.sajandist kuni 1453. aastani. Ametlikuks riigikeeleks kreeka keel. Kultuur Toetus rohkem hellenistlikule kui roomalikule traditsioonile Ladina keel tõrjuti välja kreeka keele poolt. Bütsantsile avaldas mõju ka idamaade kultuur. Keisrid Nad olid piiramatu võimuga valitsejad. Nende õukonnaelu iseloomustasid keerukas etikett ja hiilgavad tseremooniad. Keisrite käes oli nii ilmalik kui ka usuline võim. Bütsantsi patriarhide ja Rooma paavstide vahel tekkis usulisi vaidlusi, mis viisid ristiusu kiriku lõhenemisele
KREEKA KUNST Monika Sepp 11A Perioodid · Arhailine ajajärk VII-VI saj. eKr. · Klassikaline ajajärk V-IV saj. eKr. · Hellenistlik ajajärk 330-146. a. eKr. Kreeka arhitektuur 3 Põhi stiili DOORIA JOONIA KORINTOS stiil kujunes stiil kujunes stiil on omane välja arhailisel välja klassikalisel hellenistlikule ajastul ajastul perioodile · Stiilide vahel tehakse vahet eelkõige sambakapiteelide erinevuse kaudu. · 1. abakus 2. ehhiin} kapiteel 3. tüves 5. baas 7. arhitraav 4. kannelüürid 6. stüllobaad · Akropoli mägi oli Ateena kõige olulisem koht, seetõttu ehitas linn oma suurima võimsuse aastail (nn. Periklese kuldajastul) sinna oma võimsuse rõhutamiseks suurejoonelise usukeskuse. Akropolile ehitati ajavahemikus 450-330. a. eKr
armastusjumalanna esinduslik kujutis. Tema leidis ka võimalus, kuidas rikastada marmorkujude poose, tasakaalustades kujusid sobivalt valitud toes vastu. Tema kujud värvis Ateena maalikunstnik Nikias. Senised skulptuurid olid kõik määratud eestpoolt vaatamiseks. 4. sajandi teisel poolel aga Sikyonist pärit kujur Lysippos muutis figuurid ruumiliseks ehk igast küljest vaadeldavaiks ja natuurilähedaseks. See tõi talle püsiva kuulsuse ning ta rajas tee hellenistlikule vormilaadile. Tema tööd on näiteks: tähtsaim- ,,Apoxyomenos" ning veel ,,Sandaalisiduja" ja ,,Puhkav Herakles" ja paljud teised. Sootuks erinevad eelnenuist aga Skopase teosed, mis on täis liikumist ja tormilist temperamenti. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati
Enamasti tornita. - Näited: Santa Costana, Santa Marie Maggiore, Santa Sabina Roomas. - Peetri basiilika Roomas, kiriku ees sammastega ümbritsetud aatrium, keskel kaev, et saaks enne kirikusee minemist end puhastada. - Basiilika sisekujundus seinamaalingud ja mosaiigid. Kasutati siledaid värvilise marmori tükke, erksavärvilised klaasitükid. Heleroheline ja kuld. Bütsantsi arhitektuur - 395 jagunes riik Ida- ja Lääne-Roomaks. Ida-Rooma on Bütsants. - Kultuuri toetus hellenistlikule kultuurile. Kreeka keel, idamaade kultuur. - Kirikud olid tsentraalehitised. - Kuulsaim mälestusmärk Hagia Sophia katedraal. - Mitu kirikut Ravennas San Vitale. - Sisearhitektuur sambad, kaard, kaunistatud kiviplokid jne - Tsentraalehitised, mis olid kreeka risti põhiplaaniga 5 kuplit, Apostlite kirik Konstantinoopolis. Bütsantsi mosaiigi ja seinamaalid. Ikoonid - Maalikunst on osaliselt säilinud, kuna islami usk keelas elusolendite kujutmise.
Pantheoni näol on tegemist ühe värvikaima ja ainulaadseima näitega Rooma ehituskunsti-saavutustest 4 Rooma arhitektuur Endisest Rooma impeeriumist on meieni jõudnud üks kõige paremini säilinud kultuuripärandeid - arhitektuur. Rooma ehituskunsti mõjutasid tugevalt nii kreeklased kui ka etruskid. Kreeka arhitektuuri mõjutustest annavad tugevad aimdust korintose stiilis sambakujunduse ja hellenistlikule arhitektuurile omased nähtused. Suures osas ongi Kreeka arhitektuur säilinud just läbi Rooma. Vaatamata tugevatele välistele mõjutustele oli Rooma arhitektuuris rohkelt iseärasusi. Näiteks olid roomlastel kindla ehitusplaaniga elamud ja saunad. Omaette suursaavutusteks võib pidada Rooma veetorustikke. Lisaks võtsid roomlased kasutusele kaared ja võlvid, millel oli nende jaoks küll pigem praktiline eesmärk kuid samas omasid need ka illustratiivset ja sümboolset tähendust
uurimisega,kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest,ajaloo isa.Kirjeldas Aasia ja Aafrika inimeste kombeid.e)Aristoteles-Platoni õpilane,antiikaja mitmekülgseim.Asutas oma kooli Lykeioni.Kujundas orig.seisukohad,Keskajal tunti Vana-Kreeka kultuuripärandit just tema kaudu.Riiklik ühiselu,Kesktee.25.Aleksander Suure valitsusaeg oli eriline ,sest ta valitses tohutut impeeriumit(kogu teadaolev tsiv. maailma),Levitas Kreeka kultuuri(linnad) ja pani aluse hellenistlikule maailmale.26.Euroopa tsiv. alused ,mis rajati Vana-Kreekas olid järgmised: Pandi alus demokraatiale, koolisüsteem ja õpetus,
Katakombidest pärinevad vanimad näited kristlikust kunstist.Kuna katakombid olid kitsad, siis kujunes põhiliseks kaunistusobjektiks lagi. Kaunistustega püüti luua kerguse ja avaruse muljet,et korvata maa-aluse ruumi süngust.Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Nii kompositsioonilt kui ka teostuselt olid need maalid lähedased hellenistlikule seinamaalile. Laemaalidest tuntuim on Santa Lucina katakombi kaunistus (umbes a. 220) Roomas. Dekoori üksikosad ei ole seotud tervikuks, vaid kajastavad konkreetseid sündmusi. Katakombides kujutati sageli stseene, mis meenutasid surma. Ümarskulptuur oli ristiusu poolt algul üldiselt taunitud.Kasutamist leidis mõnevõrra reljeef sarkofaagide kaunistamiseks. Vabaplastika teostena veidi hilisemast ajast on tuntud üksikud portreed ja Hea Karjase figuurid
Bütsantsi arhitektuur Bütsants 395.aastal jagunes Rooma Tuumikalaks jäid Kreeka Kultuur toetus rohkem Kristlik riik, kus keisri riik lõplikult Ida- ja ja Väike-Aasia hellenistlikule kui käes oli nii ilmalik kui ka Lääne-Rooma riigiks, roomalikule traditsioonile usuline võim millel olid erinevad keisrid ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele Kirik Paljud Bütsantsi kirikud Põhiplaanid olid ruudu, Hagia Sophia katedraal
Olulistest templite kujudest on PERIPTEER. Kõige levinum, mis on elujõuliselt vastupidanud sajandeid hellenistlikust ajastust. Kalssikalisel ajastul on see templi tüüp kasutusele võetud ja taas elustatud ja hiljem korduvalt seda kasutusele võetud. Teised templi tüübid on tihedalt sammastega ümbritsetud DIPTEER ja siis tuli lihtsustatud sammastega PEUDODIPTEER jne. vaata slaid videost ja siis ümar teplivorm MONOPTEER ehk THOLOS, mis oli väga iseloomulik hellenistlikule perioodile, mis sai Roomlaste seas väga levinuks. Templite juures on oluline templite lõige, mis hakkavad mõjutama arhitektuuri ajalugu pikalt ja põhjalikult kuidas trepiastmestik jaguneb. TEMPLI OLULISED KONSTRUKTSIOONI OSAD: PEAB TEADMA!!! STÜLOBAAT JA KREPIDOMA - trepiastmestiks TÜVES - sambad KAPITEEL - iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar ja võlv.
templi kaunistusriba friis.Selle stiili täiuslikem teos on Akropolil asuv Parthenoni tempel. 2) Joonia stiilis sammas on peenem, elegantsem ja kogumulje ehitisest kergem.Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud.Need keerud on nn. Voluudid. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Seda stiili esindas Nike tempel Akropolil. 3) Korintose stiil on kõige hilisem ja iseloomulik hellenistlikule ajale.Sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli ülaosas on taimemotiivid, sageli akantuselehtede kujutised.Alaosa on karika või vaasikujuline.Parimaks näiteks on 2 saj. m.a.j. lõpetatud Olümpieion Ateenas. Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Skulptuur Arhailise perioodi skulptuurid mõjuvad veel ebaloomulike ja egiptusepärastena. Neid iseloomustab sirge, tihedalt vastu külgi surutud käed ja grimassitaoline naeratus
universumi keskpunktiks Maa. Iga planeedi liikumine koosnes mitmest kooskõlastatud ringliikumisest. Iga planeet pidi liikuma mööda epitsükliks kutsutud ringjoont, tolle keskpunkt liikus veel ühel ringil jne kuni lõppringini – deferendini. Deferent oli joonestatud ümber Maa. HELLENISM – kestis u. 330-30 eKr. Hellenismi iseloomustab Kreeka ja Idamaade majanduse ja ühiskonnakorra ning kultuuri vastastikune mõjustamine ja põimumine. Hellenistlikule kultuurile oli omane kosmopolitism ja individualism. Aleksandria oli hellenistliku kultuuri ja teaduse keskus. Makedoonia Aleksander (Suur) (356-323 eKr) Museioni (muusade asupaik) – selle juurde loodi raamatukogu A.Suure käsul. Museion oli midagi ülikoolilaadset, kus olid astronoomia vaatlusriistad, meditsiinilaborid ja auditooriumid. Rooma riigi teadus- ja kultuurikeskused olid : Aleksandria; Sürakuusa; Konstantinoopol
4 1 Filosoofia ajalugu, Antiikajast tänapäevani, lk 6 2 Sealsamas 3 Sealsamas 4 Sealsamas 4 Hellenistlikul ajajärgul (323 1.sajand eKr) tekkis idamaiste elementide ülevõtmisel segakultuur, ent kreeka mõju jäi siiski valdavaks. Kreeklased valitsesid tollal suuri alasid Lähis-Idas kuni Indiani välja. Teadus ja kaubandus õitsesid ning kultuurikeskusteks olid Aleksandria ja Pergamon. Hellenistlikule kunstile ja arhitektuurile oli iseloomulik erinevate stiilide vastandamine, kirjanduses ja filosoofias andis tooni kosmopoliitiline hoiak. Esile kerkisid uued filosoofiakoolkonnad nagu stoikud ja epikuurlased. Kreeka filosoofia kesksed teemad hõlmasid kolme valdkonda: füüsikat (loodusteadust), eetikat ja loogikat. Füüsika alla ei kuulunud mitte ainult Maa ja
Arhailise alguses ehitised puidust ja savist, neist pole midagi alles. Vanimad templite jäänused alles ajast, mis ehitusmaterj sai kivi. Kreeka tempel sammastega ümbritsetud piklik hoone, mis seisis astmeliselt tüusval alusel. Templi keskel akendeta ruum, kus hoiti jumalalkuju. Kolme stiili sambaid: dooria stiil-vanim-keskosast pisut jämedam, kapiteeli moodustavad ümmargune plaat. Joonia sambad saledad, kapiteeli ülaosas kivi, mille otsad rulli keeratud. Korintose sammas iseloomulik hellenistlikule ajale-kõige uhkemad, kapiteeli ülaosas taimemotiivid. Klassikaline ajajärk-akropol ehitati, templi eripäraks ebatavaline koda, mille katust ei kanna sambad vaid oorte neidude marmorkujud. Peale templite oli igas linnas teater, staadion. Teatril oli kolm osa-orkestra, istmeread ja lavaehitised. Orkestra keskel, astmeliselt tõusvad istmeread asetsesid kaarekujuliselt. Vanakreeka skulptuur-kujuritre peamine ülesanne oli luua
seinamaalingud ja eriti mosaiigid, mida leidub paljudes kirikutes. § 21. Bütsantsi arhitektuur. Keiser Constantinus nimetas Bosporose väina äärse Byzantioni Konstantinoopoliks ja tegi sellest pealinna. 395.a. jagunes riik lõplikult Ida ja LääneRooma riigiks, millel olid erinevad keisrid. IdaRooma e Bütsants püsis veel peaaegu 1000 aastat. Bütsantsi tuumikalaks jäid Kreeka ja VäikeAasia. Bütsantsi kultuur toetus rohkem hellenistlikule kui roomalikule traditsioonile ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Bütsants oli kristlik riik. Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised. Bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk on Hagia Sophia katedraal. Mitu kirikut on säilinud Ravennas. Bütsantsi sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid talumid. 6
nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid. 2. Joonia stiil - joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt - baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. 3. Korintose stiil - pigem iseloomulik hellenistlikule ajale. Ehituskunstis hakati suuremat rõhku panama toredusele, korintose stiilis kapiteele katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud
saj keskpaigal Seleukiidide riigist lahku (teisel pool Partiat). Seal kreeka kultuur (kaugel idas). Teised linnad ka helleniseerusid. Kreeklased ja makedoonlased sulasid ühte kreekakeelne elanikkond (neid rohkem). Ühine murre koine (,,ühine"). Peamiselt atika murde põhjal kujunenud. Idamaadel tekkinud kreeka linnad võtsid kaasa ka kreeka institutsioonid. Juhtisid nõukogud bulled (???vms???). Toimisid nagu linnriigid, aga polnud sõltumatud. Allusid mingile hellenistlikule kuningale, kes ühtlasi ka pakkus neile kaitset. Üsna hea meelega allusid. Kuningriigid Aasias ja Egiptuses. Absoluutsed monarhiad. Valitsesid mak pärit-olu dünastiad, kes olid aga selgelt helleniseerunud (rääkisid koine'd). Ikka täitsa julgelt võib neid kreeklasteks nimetada. Kuningad olid põmst väejuhid. Ümbritse-sid end mak ja kreeka päritolu kreekakeelsetest kaaskondlastest, mille hulka vahel tõusis ka kohalikke helleniseerunud liikmeid
idüllidena (luule väikevorm). Ta on idülli looja. Tüüpiline struktuur on see, et kaks karjast kohtuvad ja nägelevad, lõpeb väljakutsega laulus. Valitakse kohtunik, kes määrab võistluse korra ja tulemuse. Teine rühm T luuletustest moodustavad linnaelu stseenid, kus lugeja eest mööduvad väga mitmesuguste elukutsete ja ühiskonnakihtide esindajad: arstid, sõdurid, kaupmehed jne. Eriti tuntud idull ,,Naised Adonise peol". Idüllis on olemas kõik tunnused, mis võib laiendada kogu hellenistlikule kirjandusele: loo tundeline looduse taju, armatuse järele igatsemine, intiimsus, väikese inimese kujutamine. Theokritos oli eeskujuks Longosele (,,Daphnis ja Chloe"). Perioodi iseloomustab arhaistlik suundumus arhaism mineviku kummardamine, kõik hiilgav ja suur on selja taga. Selle kirjeldamisega saab tunda end ikka veel olulisena. Selgita mõisted: bukoolika, epüllon, Aleksandria luule.
Seda segakultuuri nim hellenistlikuks kultuuriks. Toimus pidev kultuurivarade vahetus. Rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid. 3 saj e.m.a elasvnes orjanduslik majandus, eriti arenes kaubandus ja rahandus. 2 saj e.m.a alanud majanduslik ja poliitiline kriis lõppes Ida- vahemeremaade langemisega Rooma võimu alla. Hellenistlik kultuur tekkis põhiliselt uutes keskustes Idamaade kultuuri mõjul. Kreeka ühiskeel (koinee) sai hellenistliku maailma suhtlemis- ja kultuurikeeleks. Hellenistlikule kultuurile olid omased kosmopolitism ja individualism, mis väljendusid tolle aja filosoofilistes õpetustes (küünikute õpetus, stoisismis, epikureismis). Filosoofiast, milles käsitleti põhiliselt eetikat, eraldusid omaette teadusteks matemaatika, astronoomia, geograafia. Hinnalisemaid ajaloolasi oli Polybios, koostati esimesd kreekakeelsed teosed Idamaade ajaloost. Hellenistlik kultuur ei kadunud riigist ka siis, kui roomlased ülemvõimu saavutasid
4. müüte seletavad tekstid ja kommentaarid (aitasid mõista algset tuumikteksti) 5. muistne kirjandus, müüdid (kõikehõlmav tekst, mis kajastas seadusi, maailma olemust). Müüte pidi säilitama täpselt, muidu võis maailm sassi minna. Et neist aru saada, kirjutati kommentaare, mida pidevalt uuendati. Oluline oli see, millest kirjutati, mitte kes kirjutas. Üks esimesi katastroofe Iraani kultuuri jaoks oli Aleksander Suure vallutus. See pani alguse hellenistlikule kultuurile Lähis-Idas. Aleksander Suurel on Iraani lugudes suur osa, eriti muinasjuttudes. Pandi kirja kõik, mis varasemast kirjandusest säilinud oli. ,,Avesta" keel, vana keel, milles ,,Avesta" kirjutatud oli. ,,Avesta" pandi kirja ja sellele kirjutati pärsiakeelseid kommentaare. See sisaldab maailma kirjeldust, inimese loomist ja rolli. Inimene peab elama maailmas nõnda, et ta saaks seda säilitada nii, nagu see oli loodud. Põhimõtteliselt on tegu
Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda. Selles avaldus ka uue religiooni suhtumine keha kujutamisse. Kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus oli kõige rikkalikumalt kaunistatud. Apsiidivõlvil oli tavaliselt kujutatud troonil istuv Kristus. 7. Bütsantsi kunst Aastal 476 kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri. Ida- Rooma (Bütsants) püsis veel umbes 1000 aastat. Bütsantsi kultuur toetus rohkem hellenistlikule kui roomalikult traditsioonile ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Bütsantsile avaldas mõju ka idamaade kultuur. Bütsants oli kristlik riik, kus keisri käes oli nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Bütsantsi patriarhida ja Rooma paavstide vahel tekkis usulisi vaidlusi, mis viisid ristiusu kiriku lõhenemisele idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on
süsteemselt segama end ida poolsete riikide asjadesse, oli mõjukas.146 langes Makedoonia ja Kreeka Rooma võimu alla. Hellenistlike riikide sisemine korraldus Linnaelu domineeris, linna arhidektuur omandas seniolematu suurjoonelise, mitmekordsed majad, kreeka pärased. (Aleksandria). Need kreeka linnad nii Kreekas kui ka idamaades oli jätkuvalt linnriigid, nõukogud juhtisid, mõnel pool ka rahvakoosolekud ja riigiametnikud. Need linnriigid polndu reeglina enam iseseisvad vaid allusid hellenistlikule monarhiale, ja need olid absoluutsed monarhiad, ainuke erinevus oli Makedoonia . Kuningal oli oma kaaskond philoi.Need kuningad hakkasid oma alamatel laskma ennast jumalikult asutama, ühelt poolt kreekas polnud see tundmatum Ptolemaiosed Egiptuses ja Seleokiidid. Egiptuses mängis rolli ka see et Ptolemaiosed olid Egiptuse kuningad, ja pidid käituma vana kombe kohaselt, olid jumalikustatud.
Enamuse riigi elanikkonnast moodustasid põlisegiptlased, kreeka elanikkond koondus peamiselt Delta piirkonda ja asus linnades eeskätt Aleksandrias või maal põliselanikest eraldi privilegeeritud asulais. Ptolemaiosed kujundasid varakult ka sõjaväeasunduste süsteemi, andes sõduritele maad rahuaegseks harimiseks, millega tagasid sõdurite elatise ja lojaalsuse. Linnu oli Egiptuses jätkuvalt üsna vähe ja nende seas ülekaalukalt tähtsaim Aleksandria, ehitatud hellenistlikule linnale tüüpiliselt sirgete ristuvate tänavatega nn Hippodamose plaani järgi. Linna ilmet kujundasid suur kaheosaline sadam ja seda avamerest eraldav Pharose saar monumentaalse tuletorniga. Ptolemaios I Soter asutas Museioni (Muusade pühamu) ja selle raamatukogu, millest peagi kujunes hellenistliku maailma tähtsaim teadus- ja kirjanduskeskus, kus valitsejate hoole ning kaitse all töötas arvukalt ajastu silmapaistvaimaid poeete ning õpetlasi. Raamatukogu juhatasid näiteks
annaabi.ee 
