keskmine kehamass 50 kuni 400 g, raskeim Eestist püütud koger on olnud 2 kg. (http://www.miksike.ee/...) Värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt mustjasroheline kuni rohekashall, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on valge, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. (http://et.wikipedia.org/...; http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Hariliku kogre selg on tavaliselt tumepruun, roheka helgiga, küljed tumekuldsed mõnikord vaskpunase helgiga; paarisuimed on kergelt punakad. Kogre pronksikarva küljed on kuldse helgiga ning kõhu alt on kala kollakashall. (http://www.miksike.ee/...) Seljauim on haugil keha tagapool suurendades saba tõukepinda, mis võimaldab välkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Suhteliselt suurel ja pikal peal, mis on lapergune, on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. (http://et.wikipedia.org/...) Kogrel on pikk seljauim ning ogakiired selja- ja pärakuuimes
Eremiitpõrnikas Merit Kibe 12a Iseloomustus Üks suurimatest Euroopa mardikatest. Mustjaspruun, roheka või pronksja helgiga. Putuka eesseljal sügav pikivagu, emastel lamedam. Isased mardikavalmikud eritavad iseloomulikku lõhna . Euroopas kaks-kolm eremiitpõrnika alamliiki. Toitub kõdunevast puidust. Kus leidub Lõuna-Rootsis, Taanis ja Lätis. Lõuna-Soomes. Lõuna-Norrast leiti viimati aga üle saja aasta tagasi. Eestis Koiva-äärsetel puisniitudel. Kus elab Vana hõre tammik ja tammepuisniit. Õõnsad ja pehastunud tammetüved. Vanad alleed, pargid ning viljapuuaiad. Tamm, pärn ja vaher.
silmadega pea. Kiililised on röövtoidulised, kes püüavad saaki õhust. Ogadega varustatud jalad moodustavad koos omapärase püüniskorvi, millega lennul putukaid püüda. Kiilidel on tugevad lõuad. Kiililised on aktiivsemad soojade päikesepaisteliste ilmadega. Harilik vesineitsik eestiivad ja tagatiivad on ühelaiused tiivad kitsenevad alusel ühtlaselt isase tiivad on vähemalt osaliselt tumedad, sinise helgiga Tumekõrsik eestiivad ja tagatiivad on ühelaiused tiivad kitsenevad alusel järsult Sarvikliidrik eestiivad ja tagatiivad on ühelaiused tiivad kitsenevad alusel järsult enamik tiivasulge nelinurksed Harilik hiilgekiil tagatiivad on alusel laienenud, eestiibadest laiemad keha roheka läikega laup üleni tume Harilik loigukiil tagatiivad on alusel laienenud, eestiibadest laiemad keha kollane, pruun, punane või must
u ,heledama kere,väike 180 (.................... k või leht .......) k tumedama hari,punased variudniga, kõrvaklapid,l 3 saba ja tiiva ühike saba , suled on 4 mustad - roheka 4 helgiga. , Esineb ka 8 valget sulestikku K a n a d % Mass suled isel muna tood. Muna mass : 2 , 4
Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi VI rühma element. Järjenumber on 24 Aatommass 51,996 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1) „Chrom“, Tomihahndorf, CC0 Füüsikalised omadused Tihedus 7,14 g/cm3 Sulamistemperatuur 1857oC Keemistemperatuur 2482 oC Metalläige Hea elektri- ja soojusjuhtivus Hõbevalge, sinika helgiga Lõhnatu ja maitsetu Tähtsamad ühendid ja kasutusalad kroom (III)oksiid Cr2O3 -kasutatakse telliste vooderdiseks tööstuslikes kõrgtemperatuuriahjudes ja metallide, sulamite ja keemiliste ühendite valmistamiseks. kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O kroom(VI)oksiid CrO3 -metallviimistlusel ja katalüsaatorina. kroom(VI)hape H2CrO4 dikroom(VI)hape H2Cr2O7 kromaadid- metallpindade töötlemisel
Riidaja Põhikool IX klass OSMIUM Koostaja: Sigrit Letlane Juhendaja: Õp. Märt Tomp Riidaja 2009 Mis see on? Osmium on plaatinametall. keemiliste elementide perioodilisus tabelis asub ta 76 kohal ning tema aatommass on 190,2. Osmium on sinaka helgiga hõbehall metall. Samuti on osmium suurima tihedusega, tema tihedus on 22,61. Tema sulamistemperatuur on 3030 C. Kompaktse tükina ei reageeri hapete ega leelistega, kuid pulbrilisena on keemiliselt aktiivsem. Osmiumi keemistemperatuur on 5027 C. Osksüdatsiooniaste ühendis on tavaliselt IV, VI või VIII. Looduses on osmium väga haruldane ja levimuselt maakoores on ta 79.kohal. Osmiumi oksiiditüüp on nõrkhappeline. Ajalugu ja kasutusalad Osmium avastati 1803
jalad ogadega tihti õitel sarnased liigid: vaskpõrnikas ja metallpõrnikas Süsijooksik üleni mustad, sageli metallihelgiga keha tugev jalad ja tundlad saledad kattetiivad pikivagudega Aiajooksik kattetiivad lohkude ridadega, nõrgalt krobelised metalliläikelised jalad tumedad keha tugev jalad ja tundlad saledad keha 20-25 mm Põllujooksik keha 18-24 mm kattetiivad ribide ja köbrukestega ülalt vaskja helgiga tundla 1. lüli ja tavaliselt ka jalad punased keha tugev jalad ja tundlad saledad Nõmmeliivikas kattetiivad pronksjad, valkjate tähnidega keha 12-16 mm liivastel aladel jookseb ja lendab aktiivselt Seitsetäpp-lepatriinu keha ümar, külgvaates kumer tundlad ja jalad lühikesed kattetiivad punakad, seitsme musta tähniga peamiselt taimedel pikkus 5,5-8 mm Viistäpp-lepatriinu keha ümar, külgvaates kumer
juveelitoodetes. Omadused. Aatomnumber: 76. Aatommass: 190,2. Prootonite arv: 76. Neutronite arv: 114. Elektronide arv elektronkattes: 76. Elektronskeem: +76|2)8)18)32)14)2). Oksüdatsiooniaste: -II kuni VIII. Sulamistemperatuur: 3045 °C. Keemistemperatuur: 5027 °C. Tihedus: 22,59 g/cm³ Kõvadus Mohsi järgi: 7,0. Osmium on hõbevalge värvuse ja sinaka helgiga läikiv metall. Os on väga rasksulav (3045 °C, rasksulavuselt on Os metallide hulgas 3. kohal, pärast volframi ja reeniumi), kõva ja kõige suurema tihedusega metall (Os ja Ir tihedus on praktiliselt ühesugune). Keemiliselt on osmium passiivne metall, kompaktse tükina oksüdeerub alles temperatuuril 400 °C, peenpulbrilisena oksüdeerub aeglaselt madalamal temperatuuril ja süttib kuumutamisel põlema. Oksüdatsiooni saadusena tekib osmiumtetraoksiid. Ühendid.
ressursse ega asuma troopilises paradiisis.Seda on juba jõudnud tõestada Eesti sportlased,kes hiilgavate tulemustega on jätnud märgi maailma spordiajalukku. Kui eestlaste käest küsida,milline spordiala on toonud meile ülemaailmse kuulsuse,siis suurem osa vastaks,et suusatamine.Tõsi,suurepäraseid tulemusi olümpiamängudel on saavutanud Kristina Smigun,Andrus Veerpalu ja Jaak Mae,kuid staarhetkedeks ongi jäänud mõned kuldse helgiga medalid.Miks kiputakse unustama teisi eestalstele üle maailma kuulsust toonud spordialasid ja räägitakse ainult tuntuimaist-talispordist?Põhjus võib olla see,et Maarjamaa suurimad ärimehed toetavad praeguse aja suusatähtesid ja nii saavad nad rohkem reklaami ning see viib omakorda üldise tuntuseni. Mitte ainult suusatamises ei ole noored mehed ja naised väljapaistvaid kohti saavutanud,vaid ka motokrossimaailmas figureerib mõningaid lootustandvaid persoone
Osmium Avastamine Osmium avastati 1803. aastal Inglismaal, Londonis keemiku Smithson Tennanti poolt. Nimetuse päritolu Oma nimetuse on saanud element osmiumtetraoksiidi terava haisva lõhna tõttu, mis meenutab nõrga kloori ja küüslaugu lõhna. Osmiumi nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast osme, mis tähendab ,,lõhn, lõhnav". Osmium on ainuke metall, millel on lõhn. Füüsikalised omadused Osmium on hõbevalge värvuse ja sinaka helgiga läikiv metall . Ta on kõige raskem metall Maa peal, tema tihedus on 22.65 Mg/m3 , mis on mõõtmistäpsuse piires võrdne iriidiumi omaga. Pudelitäis osmiumi on raskem kui ämbritäis vett . Ta on kõva rasksulav ja nii rabe, et teda võib rauduhmris pulbriks peenestada. Ta on plaatinametall ja sellisena väärismetall. Os aatommass on 190,2 , sulamistemperatuur 3033 oC ning keemistemperatuur 5027 oC. Tema agregaatolek toatemperatuuril on tahke ning kõvadus Mohsi järgi 7
And makes us rather bear those ills we have Ja paneb meid pigem kannatama neid meie hädasid Than fly to others that we know not of? Kui lennata teiste juurde, mida me ei tunne ? Thus conscience does make cowards of us all, Seega teeb mõistus meist kõigist argpüksid : And thus the native hue of resolution Ja seega kindluse sünnipärane toon Is sicklied o'er with the pale cast of thought, Saab nõrgestatud mõtte kahvatu helgiga And enterprise of great pitch and moment Ning võimsa tarmukuse ja tähtsuse ettevõtmised With this regard their currents turn awry Sellele mõeldes pöörduvad nad valesse suunda And lose the name of action.. Ja kaotavad teo nime.
pikkused. Vaskusside soomused on siledad ja ümber keskkeha on 2430 soomust. Isendite ülapool võib olla pruunikas, hallikas, punakas või vasekarva. Emasloomadele on iseäralik seljatriip, isastega võrreldes tumedamad küljed ja tume kõht. Idapoolsematel aladel elavatel isastel on täheldatud siniseid täppe. Millal võib Eestis kohata. Ärkavad talveunest märtsis-aprillis. Talveunne jäävad uuesti oktoobris. Välimus. Vaskussidel on sile ja kahvatu helgiga vaskse tooniga keha. Sealt tuleb ka tema nimi. Vahel harvem on keha hall või helepruun. Isase vaskussi kõhualune on hele, emasel tume. Emane on üldiselt ka isasest vaskussist tumedam. Osadel populatsioonidel on kehal sinakad laigud, need esinevad tavaliselt rannikute ääres elavatel täiskasvanud isenditel. Elupaik. Vaskussid eelistavad niiskeid avatud kõrge rohuga elupaiku, nagu näiteks heinamaad ja metsalagendikud. Segamini võib ajada... Nastiku ja rästikuga. Roomajaid võib
Osmium on ülikõvade ja kulumiskindlate sulamite koostismetall. Os-Ir-Ru-sulamist valmistatakse kvaliteet täitesulepeade sulgi, mis on kulumiskindlad ja peene kirjaga. Os-W-Mo-sulamist valmistatakse eriotstarbelisi dioode, Os-Pd-sulamist elektrikontakte täppis aparatuuris. Osmiumit kasutatakse samuti kellavedrudes, kompassinõeltes ja juveelitoodetes. 4. Füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalised omadused Osmium on hõbevalge värvuse ja sinaka helgiga läikiv metall. Ta on kõige raskem metall Maa peal, tema tihedus on 22.65 Mg/m3 (pudelitäis osmiumi on raskem kui ämbritäis vett). Ta on kõva raskesti sulav ja nii rabe, et teda võib raud uhmris pulbriks peenestada. Ta on plaatinametall ja sellisena väärismetall. Os aatommass on 190,2 , sulamistemperatuur 3033 °C ning keemistemperatuur 5027 °C. Osmiumi eelisomadusteks on kulumiskindlus, seepärast kuulub ta kulumiskindlate sulamite koostisse. Keemilised omadused Periood: 6
Rabarbra Klaasi voolab kuldne roosaka helgiga vedelik, mis jätab keerutades klaasile pikki ja tugevaid "jalgu". Rüüpamise järel olen veendunud, et see on mõni üsna unikaalne, happeline ja värskendav Moseli vein. Tegelikkus aga rabab, sest pudelis on meie enda kodukandi. Eesti vein võib kõlada kui maailma lühim nali. Praegu tuleks
Palsam kange jook, mis sisaldab taimede eeterlike õlisid ja vaikusid. Pisco Ladina-Ameerika brändi. Portvein piiritusvein, alkohos. 17-20% (suhkrut 7-14%), seisnud vaadis vähemalt 3 aastat. Pulque Mehhiko odav taimeõlu; rikneb nii kiiresti, et tuleb juua samal päeval. Puns segajook, keede-d rummist v. viinast, suhkrust, sidrunimahlast jm maitsea-t. Reserve teise grupi konjak, vanust vähemalt neli aastat. Riisiviin vt arrak. Riisling rohekasvalge kuldse helgiga vein ja sampanja, Reini-äärsele viinamarjale. Roheline maitse -paks, kare, väikese pehmusega ja kõrge happesusega vein. Rumm roosuhkrust saadav jook, alkoholisisaldusega 45-75%. Sake Jaapani riisiviin, mida juuakse kuumalt; pigem dessertvein. Sekt vahuvein, kange magus viinamarjadest valmistatud vein. Siider õunavein, milles alkoholi 5-7% ja sarnaneb vahuveinile. Silvovits ploomiviin, konjaki laadne jook, päritoluriik Serbia.
manulusel reageerib kroom ka sulatatud leelistega - siis tekivad kromaadid. Looduses leidub kroomi ainult ühenditena, tähtsaim mineraal on kromiit. 3 Kroom-kõige kõvem metall Metallide kõvadust võrreldakse teemandiga . Kui võtta teemandi kõvaduseks 10, siis kõige kõvema metalli-kroomi kõvadus on 9. Kroomiga võib kriimustada klaasi. Kroomil on ka teisi huvitavaid füüsikalisi omadusi. Kroom on hõbevalge, sinaka helgiga rasksulav metall.Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1890 kraadi ja keemistemperatuur 2482 kraadi Celsiust [5]. Kroom on plastne ning sepistatav. Kuigi kroom on kõige kõvem metall muudavad tühised hapniku, lämmastiku või süsiniku lisandid ta hapraks.Kroom on paramagnetilne, see tähendab, et ta muutub nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet, kuid magneti eemaldamisel kaob ka kroomi magnetilisus. Kroomi saamine
Elementide erinev sisaldus põhjustab pärlite erinevaid värvusi.Suurepäraselt sätendab ka pärlmutter, millega limused vooderdavad oma karbi seestpoolt.Saksakeelne sõna perlmutter tähendabki otsetõlkes pärli ema. Pärlite põhiosa on aragoniit ja pärlmutris kaltsiit.Arago- niidi kristallid ,mille paksus on 0,004-0,006 mm põhjustavad punakaid ja rohekaid värvi- varjundeid, paksemate kristallide puhul värvus nõrgeneb. Kõige tavalisemad on hallika, sinaka või kollaka helgiga pärlid. Näiteid pärlite värvustest erinevates kohtades maailmas: 1.Sri Lanka- roosad pärlid 2.Austraalia- valged -või hõbevalged pärlid 3.Mehhiko- punakas-pruunid pärlid 4.Jaapan- rohekad pärlid 5.California laht- mustad pärlid. Kasutatud materjal 1.http://et.wikipedia.org/wiki/paekivi 2.http://paber.ekspress.ee/arhiiv/vanad/1997/36/areen/naitus.html 3.Anto Raukas " Kalliskivid " 4.DVD Paekivi-Eesti rahvuskivi 5
Chromium was regarded with great interest because of its high resistance and hardness.Füüsikalised omadused Kroom on suure tihedusega normaaltingimustel on tema tihedus 7,14 g/cm3 . Cr on kõrge sulamistemperatuur 1857 kraadi. Tal on metalläige, hea elektri- ja soojusjuhtivus. Tavaliselt kroom on kõva. Kroomi peetakse kõige kõvemaks metalliks, mis on lihtainena. Kroomist on väga huvitatud tema kõrge korrosiooni vastupidavuse pärast. Kroom on hõbevalge, sinika helgiga. Samuti on ta lõhnatu ja maitsetu. Kroomiga võib kriimustada klaasi. Samas on kroom paramagnetiline metall, mis tähendab, et ta magnetiseerub nõrgalt. Keemilised omadused Õhus ja vees on kroom püsiv. Ühendis on kroomi oksüdatsiooniaste tavaliselt II kuni IV. Kõrgel temperatuuril (2000 ) põleb kroom hapnikus kroom(III)oksiidiks: 4Cr+ 3-> 2 on rohelise värvusega suure kõvadusega kristalaine, mida rakendatakse roheliste värvide, rohelise klaasi ja keraamika saamisel
nimetas elemendi kroomiks. Tähtsaim koomimaak on kromiit. Kroomimaagi maailmatoodang on umbes 12 miljonit tonni aastas. Omadus Cr Sulamistemp, 1875 Keemistemp, 2690 Tihedus, kg/m3 7200 Eritakistus, m 13 Kõvadus Mohsi j. 9,0 Maailmatoodang, tonni 2 aastas Omadused Cr on hõbevalge värvuse ning sinaka helgiga plastiline ja sepistatav raskmetall. Kroom on kõikidest metallidest kõige suurema kõvadusega. Ta kriimustab isegi klaasi. Toodang ja kasutamine Kroomi peamiseks tarbijaks on metallurgiatööstus. Kroomi sisaldav teras on püsiv kemikaalide toimele ja korrosioonile. Kroomi lisand suurendab terase tugevust, kõvadust ja kulumiskindlust. Kroomteras, mis sisaldab üle 12% Cr, on korrosioonikindel. Roostevabas terases on tavaliselt 18% Cr
..................................... 11 Rasked plaatinametallid Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude erinevuste kõrval eristab neid triaade teineteisest metallide tihedus. Kui kergete plaatinametallide tihedus on umbes 12 000 kg/m³, siis rasketel plaatinametallidel on see peaaegu kaks korda suurem (umbes 22 000 kg/m³). Rasked plaatinametallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaatina (Pt) on ainulaadse keemilise püsivusega ja mitmete eriomadustega. Sinaka helgiga osmiumitükki ei mõjuta ükski hape ega leelis. Kollaka helgiga läikiv iriidium on habras (tugeva vasaralöögiga võib metallitüki purustada kildudeks), talub aga õhus kuumutamist kuni 2300 °C. Temasse ei mõju leelised, happed ega isegi kuningvesi, mis kergesti viib lahusesse kulla. Ka hõbevalge plaatina on püsiv hapete suhtes, ainult kuningvesi suudab teda lahustada. Avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse XII
Järelroaks valmistan tiramisu, mis koosneb biskviitküpsistest, mille immutan mandlilikööri-kohviseguga ning toorjuustu kreemist. Serveerimisel kaunistan tiramisu riivitud sokolaadiga. Veini nimi: Michel Leon Gewurztraminer,12,5% ( Prantsusmaa). Vein on üsna viskoosne ja intensiivse aroomibuketiga. Veini karakteris märkame ohtralt parfüümsust ( lilled, troopilised puuviljad) ning Gewurzile iseloomulikku pehmust ja magusust. Veinil on kaunis kuldne toon kergelt roosaka helgiga. Järelmaitses tõusevad esile mõõduka intensiivsusega vürtsid. Sobib suurepäraselt julgemalt vürtsitatud roogade juurde, võikastmes. Klassikaliselt sobib Gewurztraminer ideaalselt hanelihast ja kanalihast valmistatud roogade kaaslaseks. Serveerimistemperatuur 10-12 kraadi. Gurmaanid teavad, et hanemaksapasteediga ( Foie Gras ) ei maska maiustada ilma Gewurzita. 5 1
Sellisena nägi Modiglianit ka Ilja Ehrenburg, kes 1915.a kirjutas Modiglianist ,,Eelõhtu värssides": Madalal trepil sa olid kesk varje, Amedeo Modigiliani Su hääl kui tormilinnu karje, aga sa matkisid ahvi. Lamp loitis kahvatut valgust valades, sininse helgiga mähkis su pead!... äkki toas voogasid needes ja halades karmi Dante hämarad read. Käest raamatud heitsid, kukkusid ja tõusid taas, vihaselt tõusmas end leidsid, mõte leekis kui küünal su peas. Sa arutu, nimetu mees"!
Fariza Imanova Tee Eksootilised teed Valge tee Valged teesordid on kogu maailmas väga kallid ja haruldased. Saadaval on need ainult parimates erikauplustes. Valge tee on kõige naturaalsem, kõige vähem töödeldud tee. Teelehed on fermentatsiooni (kääritamise) välistamiseks kergelt aurutatud ja kuivatatud. Seetõttu vajab ka valge tee pikemat valmistamisaega (7 min). Jook on kerge ja eriti aromaatne. Seda valmistatakse puhkemata teepuupungadest. Pungade välispind on kaetud hõbedase helgiga udemelise kihiga, seepärast tähistab Hiina valget teed väljend silvery tip. Oolong e musta draakoni tee e siniroheline tee Oolong on pooleldi fermenteeritud tee s.o. musta ja rohelise tee vahepealne, milles on ühendatud musta ja rohelise tee parimad maitse-ja aroomiomadused. Oolong on tervetest lehtedest ja teda ei rullita. Ka sisaldab ta kaks korda rohkem kofeiini, kui must tee ning on väga vitamiinirikas ja vürtsikas. Peetakse maailma aromaatsemaks
6.1 Valge tee Valged teesordid on kogu maailmas väga kallid ja haruldased. Saadaval on need ainult parimates erikauplustes. Valge tee on kõige naturaalsem, kõige vähem töödeldud tee. Teelehed on fermentatsiooni (kääritamise) välistamiseks kergelt aurutatud ja kuivatatud. Seetõttu vajab ka valge tee pikemat valmistamisaega (7 min). Jook on kerge ja eriti aromaatne. Seda valmistatakse puhkemata teepuu pungadest. Pungade välispind on kaetud hõbedase helgiga udemelise kihiga, seepärast tähistab Hiina valget teed väljend silvery tip. 6.2 Lapacho Tuntud kui “inkade tee” on Lapacho tunnustatud oma pärinemismaal kui universaalse ravim. Lapacho tee koduks on Lõuna- Ameerika, peamiselt Argentiina, Brasiilia ja Paraguay. Puu ulatub püsivalt kuni 30 meetri kõrguseni ja võib olla kuni 700 aastane. Selle õite sära on tervitusmärk sellele vaatlejale. Kaubanduslikuks kasutuseks on teeks võetud sisemine puukoor
Koosneb vetikate jäänustest (pruuni värvi). Liivakivi- koosneb peamiselt kvartsist, kuid sisaldab teatud määral ka teisi mineraale. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on täiesti valge. Lubjakivi- koosneb kaltisiumkarbonaadist. Tekkinud madalmeres kuhjunud lubiskeletiga mereorganismide jäänuste ja elusaaduste kivistumisel. Gneiss- tekib ragionaalmoondel. Algmaterjaliks on muda või savi tihenemisel tekkinud settekivim savikilt, mis moondub hõbedase helgiga õhukeseplaadiliseks kildaks. Edasisel moondel tekib liblerikas vilgukilt. Selles on graniidi pesad ja sooned. Marmor- tekib karbonaatkivimite moondel. Värvus varieerub valgest mustani ja tal on sageli ilus voolujooneline tekstuur, mis tekib moonde käigus mineraalaine difusioonil. Kvartsiit- peamiselt kvartsist koosnev teraline moondekivim. Kuna liiv võib olla mitmesugust värvi, võib seda olla ka kvartsiit. Enamlevinud on valkjad, kollased, punakad ja pruunid toonid
Hõbehalogeniide (AgCl, AgBr) kasutatakse fotograafias. 8. Elavhõbe. Toatemperatuuril vedel metall. Elavhõbe on mürgine ja raskeim vedelik. · Hg aurustub kergesti, tema mürgiste aurude sissehingamine kahjustab tervist. · Termomeetrites ja hambaplommides. 9. Kuld. Kollane, looduses ehedalt leiduv metall. Kuld on väga pehme ja suure tihedusega. · Kuld on tähtsaim ehete- ja valuutametall. 10. Kroom. Hõbevalge ning sinaka helgiga plastiline ja sepistatav raskmetall. Suurima kõvadusega metall, mis kriimustab klaasi. · Kroomi kasutatakse terasesemete katmiseks (kaitse korrosiooni ehk roostetamise eest). Kroomitud pinnad on autoosadel, nugadel, kahvlitel ning lusikatel. Kõige raskem metall on Os (22,5g/cm3). Kerged on leelismetallid, Mg, Al Kõige kõrgema sulamistemperatuuriga on W (3400ºC, elektripirnide hõõgniidid) Parimad elektri- ja soojusjuhid on Ag, Cu, Al.
Mais muneb leevike 4...7 muna. Haudumine kestab 12...14 päeva ning haub vaid emalind. isaslind toidab teda. Pojad viibivad pesas 15...16 päeva ning neid toidavad mõlemad vanalinnud. Leevike rõõmustab inimest oma kauni välimuse ja flöötiva lauluga. 3 Header and footer ; nimi Kiivitaja Kiivitaja äratab möödakäija tähelepanu oma erakordse emotsionaalsusega. Ta on elav, liikuv ja häälekas lind. Pea, kael ja puguala on mustad sinirohelise helgiga, rind, kõhualune ja pea küljed valged. Kuklal mitmest ahtast sulest koosneva tuti ja väljapaistva käitumise tõttu on ta äratuntav kõigile. Ta jookseb osavalt ja kiiresti rohus, samuti mööda ebatasast mätlikku pinnast, aeg- ajalt ootamatult peatudes ja ringi vaadates. Seejärel jookseb aga edasi, vahel mõnd ettesattunud putukat oma lühikese nokaga haarates. Häirituna tõuseb lendu ja annab oma kohalolekust märku töötult kõlvate ja kaeblike, tihti korduvate "kii-vit" hüüetega.
Võsa-ritsiklind lehtpuistutes. Suurkoovitaja Kanalised Tedrel on omamoodi häälitsemine Kodukana suurune kanaline. Teder eelistab Isaslinnul on must sinaka helgiga elupaigana raiesmikke sulestik ning tal on valgeid sulgi ning soode ja tiibadel ja lüürakujulisel sabal. heinamaadega piirnevaid Emaslind on pisut väiksem ning metsi.
juhuks telegrammid uurijatele viia. Varenuhha sai telefonikõne, milles teda seda käsku täitmast keelati. Varenuhha soovis siiski oma ülemusele lojaalne olla. Enne lahkumist kontrollis ta veel, kas väljakäigud on korga tehtud. Seal ilmus ta juurde kassi näoga mees ja ühe kihvaga mees. Nad peksid Varenuhhat. Tõusis torm, hakkas sadama ning lõi välku. Peksjad viisid administraatori Stjopa korteri juurde esikusse. Mehed haihtusid ning asemele ilmus punasejuukseline roheliste fosforiidi helgiga silmadega alasti näitsik. Kui ta Varenuhhat puudutas õhkus näitsikust jäist külmust. Kui neiu teda suudelda püüdis kaotas Varenuhha teadvuse. Üheteistkümnes peatükk: Ivani kahestumine Ivan ei suutnud kuidagi avaldust valmis kirjutada. Ta puhkes nutma. Talle tehti taas süst. Õhtul imestas Ivan, et ta on juhtunu suhtes palju rahulikumaks muutunud. Temas oli justkui uus ja vana Ivan korraga. Ivan jäi magama. Äkki ilmus rõdule üks mees. Ivan kergitas end kohkumata voodist
väikese oksa- või pilliroohunniku. Pesapaigatruu. Harilikult kaks 150...200 g kaaluvat muna. Need on punakaspruunid, mõnikord rohekaspruunid roostevärvi laikudega. Haub 29...30 päeva, peamiselt emalind. Looduskaitse alune liik. 3Kiivitaja Vanellus vanellus Kiivitaja äratab möödakäija tähelepanu oma erakordse emotsionaalsusega. Ta on elav, liikuv ja häälekas lind. Pea, kael ja puguala on mustad sinirohelise helgiga, rind, kõhualune ja pea küljed valged. Kuklal mitmest ahtast sulest koosneva tuti ja väljapaistva käitumise tõttu on ta äratuntav kõigile. Elupaik ja -viis Asustab niiskeid avamaastikke. Elab niisketel niitudel, rohusoode servaaladel, harvem kuivapoolsematel niitudel. Sage ka püldudel. Elutseb nii üksikpaaridena kui ka suuremate kolooniatena. Ränne Rändlind. Eestisse saabub märtsis, pesapaikadelt
13. IIA rühma metallid (Be, Mg, Ca, Ba): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. Berüllium (Be)- elemendina vähelevinud, olles litosfääris 47. kohal, maagid looduses haruldased, kuulub haruldaste metallide hulka. Saadakse BeCl2 elektrolüütilisel redutseerimisel. Või nt BeF2 +2K2KF+Be. Be saamisel metallotermiliselt on lähteaineks berülliumhalogeniidide ja metalliflouriidide (NaF) segu, mida reduts-takse magneesiumiga: BeF2+2NaF+2MgBe+2Na+2MgF2. Hallika helgiga hõbevalge metall. Eripäraks väike tihedus, alumiiniumist 1,5 ja rauast 4 korda kergem. Väikese tiheduse kõrval on sel suur kõvadus ja tugevus. Ühendid v mürgised, annab sageli kovalentseid sidemeid. Amfoteerne. Väikese tiheduse tõttu kasut satelliitide ja rakettide valmistamiseks, selle õhuke leht on röntgenkiirtele läbipaistev ja kasutat röntgenikiiretorude akendena. Be lisandid muudavad vase jäigemaks ja sulam leiab kasutust tööriistade valmistamisel.
Sobib talumajapidamisse nii muna kui liha saamise eesmärgil. Kasutatakse uute tõugude ja krosside loomisel. Roodailendi tõug loodi USA-s Rhode Islandi ja Massachusettsi osariikides kohaliku kanade, õlevärviliste sanghai ja punakaspruunide malai kukkede ning pruuni leghorni munakanatõu baasil. Roodailendi kanad on lihtharjaga, punaste kõrvalappide, kollaste jalgade ja tume- kuni pruunikaspunase sulestikuga. Saba- ja osa tiivasulgi on roheka helgiga mustad. Tuntakse ka valget sulestikuteisendit. Kuked 3,4-3,8, kanad 2,4-2,9 kg kehamassiga. Munatoodang 170-240 muna, keskmise massiga 58-60 g, munakoor tume- kuni punakaspruun. Paljude kanatõugude, kaasajal kanabroileriliinide lähtetõug. Njuuhämpsiri tõug saadi USA-s New Hamp¨ire osariigis roodailendi kanatõust valiku teel, tunnustati tõuna 1938. a. Sarnaneb roodailendiga, kuid on sellest heledama sulestikuga, suurema munatoodangu ja varavalmivusega
annaabi.ee 
