Kodus peetavatele deegudele tuli hiljuti poodidesse müügile spetsiaalselt neile mõeldud toit. Lisaks kuivtoidule võib neile anda porgandit, salatilehti, kurki, lillkapsast, natuke tomatit. Kui ostad poest, siis tuleb kindlasti neid väga hoolega pesta, kuna säilitusained on deegudele mürgised. Eluase Deegud vajavad suurt kodu, kuna nad on väga liikuvad. Ühe looma puur peaks olema vähem kui 65 x 35 x 45 cm. Pesa alusmaterjaliks sobib saepurulaast, heinad või õled. Deegudele võib puuri panna paar korda nädalas metallist kausis liiva. Liivas püherdades hoiavad nad oma kasuka puhtana. Jooginõu peaks olema joogipudel, mis asub väljaspool puuri. Söögitops peaks olema kas puuri seinale kinnitatav või üsna raske, et seda ümber ei saaks ajada. Eesti Näriliste Seltsi kodulehe andmetel tuleks deegu puuri puhastada vähemalt kord nädalas. Paaritumine Deegud saavad suguküpseks 45 päeva ja aasta vahepeal.
Aastatega muutus ta arukamaks, samuti oli ta sõna kuulelik, eriti kuulas ta Krõõda sõna ja seda hea meelega. Kuigi ta oli tubli töömees, oli ta ka väga tundlik, ta võttis asju südamesse. Töö Juss plaanis algul jääda Vargamäele ainult üheks aastaks, sest sealne töö oli ränk. Isegi vihmaga pidi ta terve päev põllul või heinamaal tööd rügama. Küll aga meeldisid Jussile Vargamäe küünis olevad kuumad ja lõhnavad heinad. Ta ei teadnud ühtegi pehmemat aset nendest. Ja ta jäigi Vargamäele. Lollused Sammuti sai ta hakkama ka paari lollusega. Kord kui Mari teda õrritas, tahtis Juss näidata mis mees ta on. Ta tahtis tüdrukule tõestada, et tal jõudu küll ja ujub jõu kõige laiemast kohast edasi ja tagasi. Tagasi teel lõi talle aga kramp jalga ja peremees pidi ta veest välja tooma. Teise lolluse tegi ta samuti Mari lõõpimise pärast. Nimelt lõõpis
parem.Kolmas raske töö oli heinategu. Heinatööde algus sõltus eelkõige ilmast, tavaliselt loeti heinaajaks ajavahemiku jaanipäevast jaagupipäevani. Vanarahvas ütles, et Jaagup lööb raudnaela heinakõrde, mis tähendas, et hein muutus raskelt niidetavaks. Tavliselt saadi heina looduslikelt heinamaadelt. Sageli asusid need küladest kaugel ja seal heinaajal ööbiti.Heina niideti vikatiga. Niidetud hein kuivas maas, aegajalt käidi segamas. Kuivanud heinad viidi küüni. Enamik tööriistu valmistati puust. Põhilised tööriistad olid nuga ja kirves. Kahemehesaed võeti kasutusele hiljem. Riided õmmeldi kõik kodus. Peamised materjalid olid lina ja vill, mille töötlemiseks kulus kaua aega. Hiljem hakati kuduma ka käterätte, voodipesu ja linikuid. Pidurõivaste kaunistamiseks valmistati pitse ja tehti tikandeid. Talvel valmistati toitu rehetoa ahju ees. Hiljem tulid pliidid ja elu läks lihtsamaks. Tähtsamaks toiduks oli rukkileib
Allan(1) sõdur, kes oli laulnud Olle- haige Bobby-teener Bella aka Amarüllis Allan(2) klaverimängija Randallid- lauakaaslased .. Erna(Toto) ja Rolf pastor Roth Allan(3) mees maalilt Stanley -sõdur Christer- lennuõnnetuses hukkunud Daniel Cgristeri elus vend "punane tuba" Hiljem hakkab inimene rohkem märkama, mitte ainult seda, kas heinad on külmad või soojad, vaid ka seda, kas need on omad või võõrad. Inimesed ja linnadki on nii erinevad, mis ühe juures ainult kergelt tuju tõstab, õib teise hoopis jalust lüüa. Olen nii kaua püüdnud näha inimestes head, et ma paratamatult näen kõigepealt seda, mis mulle ei meeldi. On tegelikult palju kergem läbi murda vaenulikust maailmast kui võtta ise sama hoiak. Kas ei tähenda ilu meie enamiku silmis siiski sagedamini keskmist kui äärmust?
puhul kui on tavalises õhus, sündisid ajudeta hiirepojad, hapnikusisalduse edasine vähendamine põhjustas lausa ilma peata isendite sündi. Hapnikusisalduse langus praeguselt 21%-lt kuni 16%-ni põhjustaks eeldatavalt imetajate või isegi kogu loomariigi väljasuremist. (Hergi Karik, 1991) Kõdunemine Kõdunemine on energia eraldumisega kulgev protsess. Soojushulk, mis siin eraldub, on märksa väiksem kui põlemisel või hingamisel. Mõnikord võib eralduda nii palju soojust, et heinad süttivad iseenesest. 6 Looduses koguneb väga palju süsinikuühendeid, milles süsiniku oksüdatsiooniaste on esialgu umbes samasugune kui elusorganismides (nullilähedane). Siis algabki kõdunemine, mis võib kulgeda kas hapniku juuresolekul või ilma selleta. Kui elusorganism sureb, hakkavad süsinikuühendid, eriti aga valgud, väga kiiresti lagunema. Kõdunemine jaguneb mädanemiseks ja roiskumiseks. Kõige kiiremini lagunevad valgud
Eestlaste vanad jõulukombed Jõulud olid pühad päevad, mil üks aasta oli lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju oodati surnud omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju. Jõuludele eelnes 3–4 nädalane ooteaeg. Sel ajal lõpetati suuremad tööd, toodi kohale küttepuud ja loomadele heinad. Enne toomapäeva tapeti siga ja pandi õlu käima. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude lõpuni Meil pandi jõulupuder, mille valmistamine on levinud ka teistes maades, soolikatesse, tehti jõuluvorstiks. Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast. Vorstitegemine oli püha toiming, sel ajal ei tohtinud rääkida, muidu läksid vorstid enneaegu lõhki. Vorsti tegi tavaliselt talu vanim naine
Eestiga võrreldes mõneti erinevalt. Isegi pottmütse hakati kandma alles 19.saj keskpaiku. Seevastu täielik üleminek linnamoele toimus viljaka põllumaaga suhteliselt jõukal Ida- Virumaal kiiremini kui pullumajanduslikult kehvemal Harjumaal. 9 IDA-VIRUMAA RAHVAKALENDRI ERIJOONTEST Kolmekuningapäev 6.I. Mõneti kordab selle päevaga seostuvkombestik jõulupühi ja vana- aastat; kolmekuningaks toodi heinad tuppa, tehti kurjade jõudude tõrjeks riste laudaksele, ennustati tulevikku. Üldtutntud on ütlus, et siitpeale läheb päev kukesammu võrra pikemaks. Tavaliselt asetati kolmekuningapäeva öösel või varahommikul (mõne teate järgi uusaastahommikul) aiaposti otsa herneid, öeldes: "Küls, säh võta herned, ära tule minu vilja võtma." Vene õigeusulistel kuulub selle päeva juurde vee pühitsemine (ristimine). Paastamaarlapäev 25
Mõlemad kannatasid terrorit ja vägivalda. Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine Venemaal toimuvasse (valgete poolel) Kuna punaarmee võitis (kaotades ka kodusõjad 13miljonit inimest), tegid nad sõjakäigu läände, et muuta kommunistlikuks. Lääne riikidest siis Soome, Eesti, Läti, Leedu,Poola Majanduspoliitikaks oli sõjakommunism, ehk siis: · Ettevõtted riigistati · Talupoegadelt toiduainete riigile andmise kohustus (loomad, heinad, teraviljad; Punaarmeele ja sõjatöölistele) · Töökohustus linnades Uus majanduspoliitika: NEP 1921-1927 · Rahaline maks talupoegadele · Eraettevõtlus, väike ettevõtlus vormis · Rahalised suhted ( sai palka, et selle eest osta) 13. Plaanimajandus NSVL-s Plaanimajandus 1928-1991 Plaanimajandus- riik kehtestas plaani midapidi järgima, jälle riiklik omand tootmises, eraettevõtted kadusid. NSVL-s oli viisaastak ehk siis 5 aasta plaan.
puidust aknaluugid 6020 Paekivi Tahutud palk, väljas Lai laudis, köögis betoon Eterniit Vineeriga kaetud laudis, 2 klaasiga omaette laudvooder, seest krohvitud ja soojustuseks liiv ja heinad raamides puitaknad tapeeditud 6021 Paekivi Tahutud palk Lai laudis Eterniit Lai laudis 6022 Paekivi Ümarpalk Soome papp laudisel, Eterniidiga kaetud Värvitud punnlaudis, peal must 2 klaasiga omaette
ka välja, viimaks vastati talle et vist ei tule sest kukkumisest on tükk aega möödas. Nii saadetigi Hans jõe äärde teda vaatama ja teised jätkasid oma tööd. Hans nägi teiselpool kallast noort Aini ja küsis ega ta isa üle jõe ei näinud tulevat. Ain vastas et ei näinud. Hans vaatas taevasse ja nägi, et vihma hakkab sadama ja lausus et kas tal paremat aega polnud millal uppuda? Sest nüüd tuleb vihm ja teeb meie heinad mustaks. Surnukeha saadi peagi kätte ilma suurema vaevata. Järgmisel päeval olid matused. Peale seda tuli peedi juurde väike Ain ja küsis, kas nüüd mil isa on surnud tõesti tahad meid ära ajada ja kui me ei lähe siis enam suutäitki leiba ei anna. Peet vastas see peale et kes seda sulle rääkis. Noorema vastas Ain ta ütles et teie vanaema ilmas ei sallinud meid ja koht sinule peab jääma. Peet küll ütles vennale,
OSKUSED ÄRA- TUNDMINE ARUSAAMINE Õppe objekt on keerulise struktuuriga fenomen. Õppimisel on mõtet, kui õppe objekt jääb meelde. · "Kärje" või "riiulite süsteemi" tekitamine on tunduvalt keerukam ülesanne, kui teadmiste ja oskuste hulga suurendamine. · Kui teadmised-oskused ei ole õpilase peas korrastatud, siis on neid raske, enamasti võimatu üles leida. · Selliseid teadmisi ja oskusi, mis on segi, nagu heinad, ei saa pidada hariduse näitajaks. Süsteemide kujundamiseks on otstarbekas luua klassifikatsioone Klassifitseerimise reeglid peaksid olema kõigil peas: Klassifikatsioon tuleb rajada mingil ÜHEL ALUSEL Klassifikatsioon peab hõlmama KOGU HULGA. Klassifikatsiooni elemendid peavad üksteist välistama. Klassifitseerimise "SAMM" peaks olema enam- vähem ühepikkune. Eristavaks tunnuseks ei tohi olla selline tunnus, mis peaks olema antud klassifikatsiooni kõikidel elementidel
üldkasutatav pööning - pööning, kuhu mistahes isikutel on vaba pääs. TULETÕRJENÕUDED * Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni ja korstna välispinna vahel ei tohi olla alla 10 cm, põlevast materjalist katusekatte korral tuleb korstna ümbrus katta plekiga, põlev kate pleki all peab korstnast eemale jääma samuti vähemalt 3 10 cm * Põlevad soojusisolatsioonimaterjalid peavad korstnast eemal olema samuti vähemalt 10 cm, heinad lakas vähemalt 100 cm * pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid tuleb katta tulekaitse võõbaga, mille koostises võiks olla savi, lubi, sool, vesi * pööningu osas peab korsten olema siledaks hõõrutud ja valgeks võõbatud * kasutamata pööning peab olema ventileeritud välisõhuga, varustatud loomuliku valgusega (aknad) ja ligipääsetav siseruumist luugi kaudu mõõtudega vähemalt 60 x 60 cm, mille juures on kohtkindlalt kinnitatud redel
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" Mees istus vanaaasta õhtul üksi kodus ja meenutas kuidas ta lapsepõlves jõule veetis, et jalad küll külmetasid ja õuest tuppa toodud heinad olid külmad, kuid jõululaupäeva soojus oli nii suur, et ei tundnudki seda külma. Meest oli kutsutud küll teiste tuttavate juurde uut aastat vastu võtma, aga ta oli ennast välja vabandanud, et mitte minna. Siis otsustas mees välja minna, ta jalutas mööda tänavat, ta kuulis tänavatel inimeste naeru ja ülemeelikust. See mees oli tegelikult siin maal pagulane ja talle oli suur väljakutse minna välja kodust. Kui ta tänaval kõndis siis ta lootis
eemale. Aastatega muutus ta arukamaks, samuti oli ta sõna kuulelik, eriti kuulas ta Krõõda sõna ja seda hea meelega. Kuigi ta oli tubli töömees, oli ta ka väga tundlik, ta võttis asju südamesse. Juss plaanis algul jääda Vargamäele ainult üheks aastaks, sest sealne töö oli ränk. Isegi vihmaga pidi ta terve päev põllul või heinamaal tööd rügama. Küll aga meeldisid jussile Vargamäe küünis olevad kuumad ja lõhnavad heinad. Ta ei teadnud ühtegi pehmemat aset nendest. Ja ta jäigi Vargamäele. Samuti sai ta hakkama ka paari lollusega. Kord kui Mari teda õrritas, tahtis Juss näidata mis mees ta on. Ta tahtis tüdrukule tõestada, et tal jõudu küll ja ujub jõu kõige laiemast kohast edasi ja tagasi. Tagasi teel lõi talle aga kramp jalga ja peremees pidi ta veest välja tooma. Teise lolluse tegi ta samuti Mari lõõpimise pärast
kohustusi. o Eelised: nende üle mõistis kohut vaid linna kohus, tohtisid tegeleda linna piires · Püsiva koloonia rajamiseks kutsuti siia elanikke käsitöö ja kaubandusega, võisid vabalt kasutada linna vara (metsad, heinad jne) · Esialgu linnades, maal vaid andamite ,,aidad" o Linnarahvastik koosnes kaupmeestest, käsitöölistest ja arvukast kodaniku · 14. sajand läksid mitmed aadlikud maale, et saavutada suuremat kontrolli talupoegade üle õigusteta, kuid isiklikult vabast alamrahvast
· Toomapäev (21.12.) Algasid aasta kõige suuremad pühad jõulud. Talvine pööripäev langeb toomapäevale. Kui sel päeval on tuul põhjast, siis tuleb külm talv. Toomapäeva tuisk toob kaasa hea vilja-aasta. · Jõulud (24 - 26.12.) Vanarahvas pidas jõule pikalt (toomapäevast nuudipäevani) Tegu oli püha ajaga, mil kõiksugused jõud nii head kui kurjad ringi liikusid. Tööd ja tegemised olid seotud maagiaga. Tuppa toodud õled (põhud, heinad) sümboliseerisid loodust, nendega kokku puutumine andis jõudu. Alates 25.detsembrist hakkavad päevad jälle pikenema, seda päeva peeti päikese sünnipäevaks. Kasutatud kirjandus: Loodus, Merle ,,Eesti rahvakalendri tähtpäevi - kombeid, mänge, laule, rahvajutte. 2008 Tallinn Kihnu Roosi Kaalender 2007 Kihnu Kultuuri Instituut Tegevuskavad Võimalused õppekäigu läbiviimiseks Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumis Aadress: Kurgja küla, Vändra vald, Pärnumaa 87612
Hoone osad EPMÜ TULETÕRJENÕUDED · Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni ja korstna välispinna vahel ei tohi olla alla 10 cm, põlevast materjalist katusekatte korral tuleb korstna ümbrus katta plekiga, põlev kate pleki all peab korstnast eemale jääma samuti vähemalt 10 cm · Põlevad soojusisolatsioonimaterjalid peavad korstnast eemal olema samuti vähemalt 10 cm, heinad lakas vähemalt 100 cm · pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid tuleb katta tulekaitse võõbaga, mille koostises võiks olla savi, lubi, sool, vesi · pööningu osas peab korsten olema siledaks hõõrutud ja valgeks võõbatud · kasutamata pööning peab olema ventileeritud välisõhuga, varustatud loomuliku valgusega (aknad) ja ligipääsetav siseruumist luugi kaudu mõõtudega vähemalt 60 x 60 cm, mille juures on kohtkindlalt kinnitatud redel
ei külastanud, oli laste ja kogu pere virkuse kontrollimiseks muid võimalusi. Märjamaal oli niimoodi: "Jõuluõhtul toodi meil heinu tuppa, seda tegi meil enamasti sulane. Kui ta heinasületäiega ukse vahele tuli, ütles ta: "Tere õhtust, tere õhtust, kas võtate ka jõulukesi vastu?" Ema vastas: "Jah, võtame." Siis küsiti: "Kas vorsti on? Kas käkki on? Kas liha on? Kas sepikut on? Kas lapsed lugeda mõistavad?" Kui iga küsimuse peale "jah" vastati, siis toodi heinad tuppa, aga kui mõni asi puudus, eriti kui lapsed ei mõista lugeda, siis jõulud lähevad teise peresse, ja missugune kahju siis lastel heinu pole toas. Mäletan veel, kui mul lugemine polnud üsna selge, ei julenud hingatagi, oodates, mida ema vastab jõulukestele, kui küsitakse, kas lapsed lugeda oskavad. Ema ütles siiski: "Jah, oskavad", siis oli ka rõõm täielik. Salaja oli siiski natuke hirm, et ema valetas:
“Koyott. I like America and America Likes Me”, 1974 Beuys tutvub Ameerikaga: Lennujaamas Beuysi keha mässimine vilti Kiirabi autoga sireenide saatel galeriisse Beuys elas koos indiaanlaste püha looma, metsiku koiottiga, galeriis, koiott kui Ameerika “hing”.Põrandal Wall Street Journal’id koiotile pissimiseks. Heinad koioti magamisasemeks. Beuys räägib loomaga ja laulab talle, hingelise sideme loomine koiotiga ja tema kaudu Ameerikaga. Kunstis kasutas ta peamiselt ainult looduslikke materjale nagu vilt, rasv, mesilasvaha ja mesi. Mesilastaru sümboliseeris tema jaoks harmoonilise ühiskonna metafoori. Beuys oli seotud ka Fluxuse liikumisega.
Vanapoisid ja -tüdrukud olid pilkealused, kuna vallalisus oli tollases külaelus taunitav. NÄIDE "Kosjahobu söötmine" (uus) NOOT Hakkasin hoosta hoidemaie, Läksin tuppa luusimaie, sälu sääri seademaie, pruuti varjult vaatamaie, varsa kapju vaatamaie, pruut see tukkus tule all, hõlma all mina kandsin heinad, pea tal oli põlve peal. kainelus mina kandsin kaerad. Mina pruudilt küsimaie: Ilma eide teademata "Kas sa tahad mulle tulla, tõusis aga täkukene, mulle tulla, mulle olla, kasvis kange ruunakene, tulla surmatunnini, ei te'nd jõudnud ohjad hoida, olla eluotsani?"
Aga huvi on humanitaarsete ainete vastu. 1901 kolib perekond Tartusse, kus ostetakse Ülejõele maja ja noormees alustab hoopiski Tartus ka kooliteed, läheb Tartu linna kooli. Samal ajal ilmub tema esimene jutt Postimehes ,,Siil". Armas ja helge lugu ühest lapsepõlve suvest, kus karjapoiss leiab metsast siili ja toob tallu, jääbki sinna talulaste rõõmuks elama. Siili suvi jääb kõikidele meelde kahe sündmuse tõttu: kui heinaaeg on ja tuuakse heinad koju ja hakatakse hanguma lakka, siis irdus sealt suur kole rästikmadu, oleks salvanud peretütart, aga siilid on usside vaenlased, sama siil krabas sabast kinni ja sõi ära rästiku. Teine oli sügisepoole, kui vilja võetakse, siis vili kuivatati parte peal, kogu aeg peab rehetoas, kus vilja kuivatati, olema tuli all. Kõik pere oli muudel talutöödel, siil oli üksi, tema elas rehetoas, siis üks viljahakkaidest kukkus alla. Kukkus tulele liiga lähedalt ja süttis põlema
pisut vilu, aga kergemini hommikul ärkab ja selgema peaga tööle hakkab. Mina olen omal ajal maal väljas kartulikuhja õlgedes maganud ja pole häda midagi, ainult teises reies pistab vahel. Siin pole veel kedagi külm võtnud." III. Järgmisel hommikul Indrek ärkas kellahelinal. Helises päris harilik aisakell, nagu ta seda oli kuulnud pulmas peiupoistel või jõuluõhtul suure rõõmu pärast, kui kihutatakse pimedas teistest mööda -- ikka kodu poole, sest seal on siis heinad või õled nurgas maas ja toad nii tulvil täis magusaid toidulõhnu, et nende ots ulatub kaugele õuegi. Tänagi Indrek tundis endas unesuikel midagi üsna kodust ja omast, aga juba järgmisel silmapilgul paukus kell tal otse kõrva ääres ja nõnda valusasti, et kadus igasugune magus suige. Ta kargas istukile: tahmane laelamp põles ja lätlane, kes tal eile oli aidanud kasti kanda, seisis kellaga otse tema voodi ees. Peale Indreku ei liigahtanud ükski
annaabi.ee 
