Omandi üleminek: kokkulepe omandi ülemineku kohta (KÄSUTUSTEHING), valduse üleminek OMANDI ÜLEMINEK = KÄSUTUS Käsutustehing + valduse üleminek (vallasasi) (kanne- kinnisasja kohta) = annavad omandi üleminek e käsutuse Vallasasja heauskne omandamine § 106 lg 3 AÕS §95 lg 1 alusel Seega on omand üle läinud AÕS §95 lg 1 alusel St O ei saa oma kohutust täita. Kas O-l täitmise nõue on? §106 lg 1,2,3 kas saab öelda, et Q on heauskne? Jah, kuna tema ei teadnud. Tsüs §139, heausksust eeldatakse. Seega pole ilmselt nõuet. Kahjuhüvitamise nõue võiks aga teoreetiliselt olla. §139. Heausksuse eeldus VÕLAÕIGUSSEADUS § 108. Kohustuse täitmise nõudmine § 271. Üürilepingu mõiste Variant (i): Pärast üürilepingu sõlmimist septembris rääkis O sellest Q-le, kes kiitis O sõlmitud head tehingut. Kas see mõjutab lahendust? TSüS § 107 lg 1 (edasilükkava tingimusega tehing, õigust ei teki või ei teki ettenähtud kujul, teisest poolest tuleneva asjaolu tõttu)
Eeldused: 1) Kas M on omanik ? 2) Kas omanik O § 92 (1) kohaselt ? - Vallasasi ? + Valduse otsene üleminek ? + Kokkulepe ? - omand läheb üle ainult siis, kui omand läheb üle ehk tingimuslik kokkulepe. Tingimuslikku kokkulepet ei saa sõlmida asjaõiguse omandi üleminekuks. Meil on tegu edasilükkuva tingimusega Pädevus - TsÜs § 105 (1) tingimus pidi tekkima raha maksmisel ja aegumine ei ole oluline. Heausksust ei ole mõtet kontrollida, kuna omandit ei ole üle antud. 3) § 95 ? - 4) § 110 ? - 5) O valdab asja ? + 6) Õiguslik alus ? VÕS § 208 (1), § 233 (2) II lause. Vastus: M saab nõuda vaipa AÕS § 80 (1) OÜ Osavad Poisid OÜ Osavad Poisid soovib saada AS-lt SEB Pank laenu. Laenu tagatise suhtes lepivad pooled kokku, et OÜ Osavad Poisid koormab talle kuuluva kinnisasja AS-i SEB Pank kasuks hüpoteegiga. Peale hüpoteegi seadmist maksab pank ka laenu välja
suurem osa omab ka suuremat otsustusvõimet. Ühisomanikud omavad asja vaikimisi alati võrdses osas. Ühisomanikud valitsevad asja alati ühiselt ehk üks ühisomanik ei saa oma omandi osa võõrandada teise nõusolekuta (abikaasad). Valitsemisega seotud lahkarvamused lahendab kohus. Ühisomand tekib abieluga ja pärimisega. Heauskne omandamine Heauskne omandamine tähendab, et isik ei teadnud ega pidanud teadma asja võõrandajal puudub selleks seaduslik alus. Heausksust ei pea tõendama. Kinnisomandi ulatus Kinnisomand ulatub maapinnale, selle kohal asuvasse õhuruumi ja selle all asuvasse maa põue. Kinnisomandi ulatus on piiritletud kinnistu omaniku õigusliku huviga. Kinnisomandi ulatuses asuv kulub kinnitu omanikule ning selles kehtivad kõik omandi kasutamisest, käsutamisest ja valdamisest tulenevad põhimõtted. Kinnisomandisse ei ulatu põhjavesi ning riiklikult tähtsad maavarad need kuuluvad riigile. Piir
kantud pettuse teel (OÜ Osavad poisid ei olnud kinnistusraamatu omanikud) 2.2. Kas SEB omandas hüpoteegi heauskselt AÕS § 56 (prim - 1 sverhu) lg 1 alusel? (+) 2.2.1. Kas oli kehtiv asjaõigusleping? (+) 2.2.2. Kas SEB omandas hüpoteegi sellel isikul, kes oli kinnistusraamatusse omanikuna kantud(OÜ Osavad Poisid)? (+) 2.2.3. Kas ta (SEB pank) oli heauskne? (+) Kontrollida SEB panga esindaja [jurist] teadmist ( TsÜS § 93 lg 1) Heausksust eeldatakse, vastupidist tuleb tõendada! AÕS § 56(prim - 1 sverhu) lg 3 - kinnistamisavalduse esitamise hetkest loetakse heausksust ! (+) TsÜS § 139, 123 lg 1 2.2.4 Kas tehti kinnistusraamatusse kande? (+) 2.2.5 Vastuväidete puudumine? (+) Järeldus: K ei saa lasta SEB panga hüpoteegi kustutada AÕS § 65 lg 1 alusel, sest SEB pank oli hüpoteegi omandamisel heauskne. III SEMINAR
* Jättes välja Nobeli Rahupreemia, on kõik või tsiviil-ühiskondlikes gruppides. teised auhinnad antud üksikisikutele. 5. Kuidas kandideerida? Igaüks võib esitada kandidaadi RLA jaoks. Ise end kandidaadina nomineerida ei saa. Sihtasutus annab kolm rahalist ja ühe auväärse preemia igal aastal. See, kes esitab kandidaadi, peaks tundma kandidaati/organisatsiooni hästi, olema teadlik nende eesmärkidest ja saavutustest ning saavad tõendada nende heausksust. See, kes kandidaadi seab, ei saa esitada rohkem kui ühe 6 kandidaadi aastas. Kandidaatide esitamine lõpeb iga aasta 10. aprillil. Uuesti saab kandideerida kolme aasta pärast, kui on olulist uut tööd aruandes. Kuid zürii otsusel võib ka kandidaat kohe järgmisel aastal uuesti kandideerida. Nii kandidaat kui ka kandidaadi üles seadja peavad mõlemad saatma lähetised.
- Lepingu alusel seatud pandiõigus - Seaduse alusel tekkinud pandiõigus, sh täitemenetluse käigus tekkinud arestipandiõigus Kui üks asi on arestitud mitme erineva sissenõudja kasuks, rahuldatakse sissenõutavad nõuded vastavalt arestipandiõiguse järjekohale või osalevate isikute kokkuleppel. Vallasasja arestimisel kehtivad asjaõiguse põhimõtteid: - Eeldatakse valdaja omandit - Valduse seaduslikkust ja heausksust ning - Omanik peab vaidluse korral tõendama, et tema valdaja valdab talle kuuluvat asja. Arestimise kohta koostab kohtutäitur akti. Aktile kirjutavad alla arestimise juures viibinud isikud, kellel ei ole hiljem õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale, kui nad ei ole teinud ebaõigsuse kohta märkusi akti koostamise ajal. Võlgnikule, kes ei viibinud arestimise juures, tuleb arestimise akt kätte toimetada. Arestimisel on kohtutäituril kohustus vara hinnata
Pandipidaja omandab käsipandi korral pandiõiguse ka siis, kui pantija ei olnud pandi seadmiseks õigustatud, v.a. kui pandipidaja ei olnud eseme pandiõigusega koormamisel heauskne Pandipidaja oli pahauskne kui ta teadis või pidi teadma, et pantijal ei olnud pandiga koormamise õigust Pandiõiguse heauskset omandamist ei toimu, kui asi oli varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest väljunud (ei kehti esitajaväärtpaberite pantimise korral) Heausksust eeldatakse, kuniks ei ole tõendatud vastupidist Käsipandi võib seada mitmele asjale- siis on nõue tagatud iga asjaga Pandipidaja võib sissenõude pöörata asjale omal valikul kui pandilepingus (st võlaõiguslikus tagatislepingus) ei ole sätestatud teisiti Käsipant lõpeb: a) 1.Tagatud nõude lõppemisega (§ 284) b) 2.Vallasasja hävimisega (§ 285) c) 3.Kui pandipidajaks ja panditud asja omanikuks saab sama isik (v.a. –nt kui õigustatud
omandada heauskselt kinnisomandi(või piiratud asjaõiguse kinnisasjale). AÕS § 56 lg 1 järgi on heauskse omandamise eelduseks, et isik oleks omandanud kinnisomandi tehunguga, tuginenud seejuures kinnistusraamatu andmetele (esmajoones omandi kuuluvuse suhtes) ja oleks heauskne, st ta ei teadnud ega pudanudki teadma, et kinnistusraamatu andmed on ebaõiged, või oli kinnistusraamatusse kantud vastuväide. Isiku heausksust tuleb TsÜS § 139 järgi eeldada, st tõendada tuleb, et omandaja ei olnud heauskne. Heausksuse hindamisel on AÕS § 56 lg 3 järgi määrav kinnistamisavalduse esitamise aeg. Heauskse omandamise eelduseks on mh kehtiva käsutustehingu (asjaõiguslepingu) olemasolu. Nagu juba märgitud, tuleb käsutuse kehtivust eristada käsutustehingu kehtivusest ning heauskne omandamine on võimalik vaid juhul, kui käsutustehing on formaalselt küll kehtiv, kuid selle teinud isikul
2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust. Avalik tervishoid elanikkonna või selle osa kaitse nende tervist ohustavate ohtude eest (tervise, toiduainete, ravimite, töötingimuste kontroll, tööohutuseeskirjad, keskkonnakaitse ja meetmed keskkonnareostuse vastu). Avalik julgeolek üksikisiku ja tema vara kaitse loodusõnnetuste, samuti inimeste poolt põhjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute, sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad).
suhtes. Vaata konspektist lisa selle kohta. 81. kaasus Tagajärg on tehingu tühisus. Kui tehing on tühine, aga hulk raha on üleantud. Ta peaks selle raha tagastama. Aga seoses hüpoteegiga? Eestkostja nõuab hüpoteegi kustutamist, et selle kohta sõlmitud asjaõigusleping on ka tühine. Asjaõigusleping antud juhul on tühine, sest tüüp oli piiratud teovõimega ja ei saa olla tegemist kehtiva tehinguga. Kanne on seega ebaõige. Ei ole heausksust teovõime suhtes, vaid kande suhtes. Pank ei ole petta saanud läbi vale kande. Kanne oli õige, seda, et ta teovõimeline ei ole, ei ole kinnistusraamatu ebaõige kande kaudu talle teavitada proovitud. 17. 18. Kinnistusraamat Kinnistusraamatuõiguse põhimõtted: 1) Sissekandekohustus 2) Kinnistusraamatu kannete avalikkus 3) Publitsiteedifunktsioon 4) Kaitsefunktsioon Kannete liigid: 1) Konstitutiivsed õiguslik tagajärg saabub kandega (AÕS par 641- 642)
Muudel juhtudel eeldatakse, et heauskne õiguskaitse taotleja esitab taotluse ainult originaalsele objektile. Sajaprotsendilist õiguskindlust originaalsuse suhtes ja senioriteeti ei saa siiski mingil juhul garanteerida. Seetõttu on kehtestatud teatud piirangud senioriteedi vaidlustamise osas (nt kaubamärgi puhul 5 aastat, pahauskse taotluse puhul aga piiramatult). iii. Õiguse vaidlustatavus, kui see on omandatud pahauskselt (heausksuse põhimõte) Heausksust eeldatakse. See kehtib nii taotleja/õiguse omaja suhtes kui ka muude isikute suhtes. Isik, kes väidab, et taotlus on esitatud või õigus omandatud pahauskselt, peab seda tõendama. See tähendab ka seda, et paljude objektiliikide puhul ei teosta registripidaja kontrolli. Muude isikute õiguste kaitse: Isik, kes kasutas Eesti Vabariigis tööstuslikult leiutist enne teise isiku poolt samale leiutisele registreerimistaotluse esitamist, tehes seda heauskselt ja
Subjektiivne tõendamiskoormis- kes on kohustatud isikuks faktilise asjaolu tõendamise osas. Kirjeldamiskoormis- faktiliste asjaolude kohtule esitamise kohustus Tõendamiskoormise jagamine oleneb materiaalõiguslikust vaidlusest ning nõudest. Materiaalõigus võib sisaldada tõendamiskoormise jagamist, näiteks kahju hüvitamise nõuetes süü puudumist peab tõendama kostja ( VÕS §1050 lg 1). Tõendusliku presumptsiooni olemasolu- AÕS § 35 lg 3 järgi valdaja heausksust eeldatakse. 13.Tõendamisest vabastamise alused -§ 231 (1) Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. (2) Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule
huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad 2 majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on avalik kord seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust. Avalik tervishoid elanikkonna või selle osa kaitse nende tervist ohustavate ohtude eest (tervise, toiduainete, ravimite, töötingimuste kontroll, tööohutuseeskirjad, keskkonnakaitse ja meetmed keskkonnareostuse vastu). Avalik julgeolek üksikisiku ja tema vara kaitse loodusõnnetuste, samuti inimeste poolt põhjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute, sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad).
2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on avalik kord seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust. Avalik tervishoid elanikkonna või selle osa kaitse nende tervist ohustavate ohtude eest (tervise, toiduainete, ravimite, töötingimuste kontroll, tööohutuseeskirjad, keskkonnakaitse ja meetmed keskkonnareostuse vastu). Avalik julgeolek üksikisiku ja tema vara kaitse loodusõnnetuste, samuti inimeste poolt põhjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute, sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad).
2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on avalik kord seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust. Avalik tervishoid elanikkonna või selle osa kaitse nende tervist ohustavate ohtude eest (tervise, toiduainete, ravimite, töötingimuste kontroll, tööohutuseeskirjad, keskkonnakaitse ja meetmed keskkonnareostuse vastu). Avalik julgeolek üksikisiku ja tema vara kaitse loodusõnnetuste, samuti inimeste poolt põhjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute, sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad).
kohustuste täitmisel tuleb alati toimida heas usus. See tähendab et ei tohi kasutada oma õigusi pahatahtlikult teise poole suhtes. Vaid oma õigusi võib teostada üksnes eesmärgi päraselt, ning eesmärgiks ei saa kunagi olla teisele isikule kahju tekitamine. Seadus näeb ka ette, et oma õiguste teostamine ei ole lubatud seaduse vastasel viisil. Edasi märgib seadus põhimõtte, et kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb heausksust isiku käitumises ka eeldada. Subjektiivsete õiguste kaitse st seadusega ettenähtud teatud kaitseabinõude kohaldamist, kui kohustatud subjekt ei täida oma kohustust. Seaduses ette nähtud kaitseabinõusid saab kohaldada kolmel viisil: 1) vabatahtlikult 2) riikliku sunniga 3) oma abi korras Loomulikult kõige mõistlikum on vabatahtlik kaitseabinõude kasutamine. Seadus toob esile ka terve rea erinevaid kaitse viise:
2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on avalik kord seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust. Avalik tervishoid – elanikkonna või selle osa kaitse nende tervist ohustavate ohtude eest (tervise, toiduainete, ravimite, töötingimuste kontroll, tööohutuseeskirjad, keskkonnakaitse ja meetmed keskkonnareostuse vastu). Avalik julgeolek – üksikisiku ja tema vara kaitse loodusõnnetuste, samuti inimeste poolt põhjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute, sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad).
Vt ka VÕS § 6 lg 2 kui miski on vastuolus hea usu põhimõttega, tuleb lähtuda hea usu põhimõttest mitte seaduses sätestatust. 2) õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ega ka nii, et eesmärgiks on teisele kahju tekitamine - TsÜS § 38 lg 1,2. Juhul kui seaduses on antud otsetähendusega hea usu põhimõte, siis eeldatakse, et tegemist on heauskse käitumisega. Kui aga ei ole seaduses antud hea usu põhimõtet, siis heausksust ei eeldata õiguslikust tagajärjest. 5.6.2 Subjektiivse õiguse kaitse mõiste ja viisid Subjektiivse õiguse kaitse all tuleb mõista õiguskaitsevahendite kohaldamist juhul, kui mingit subjektiivset tsiviilõigust on rikutud. Kaitsevahendid: 1) täitmisele sundimine 2) kahju hüvitamine 3) asja väljanõudmine 4) lepingu lõpetamine taganemise või ülesütlemise teel 5) rikkumise kõrvaldamine nt negatoorhagi, kui oma asja ei saa kasutada 6) õiguse tunnustamine
nõudeõigus ei aegu. 103 Tsiviilõiguste teostamine. (Slaid 20) Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus, ehk siis järgida ühte tsiviilõiguslikku põhimõtet, millest oli juttu eespool. Tsiviilõiguste teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS § 138 lg 2). Heausksust eeldatakse, kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega (TsÜS § 139). Seaduse mõte on, et kui isik omab mingit õigust, peab ta saama seda ka teostada, maksma panna, sest muidu ei tarvitse keegi seda õigust arvestada. Õiguskord keelab tegeliku või oletatava õiguse omavolilise maksmapaneku. Juhul kui tekib vaidlus, peab isik pöörduma riigi sunniaparaadi (nt kohus) poole. Alati pole aga võimalik riigi sunnijõudu kasutada või selle saabumist ära oodata
Õiguslik probleem: VÕS § 170 Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. RK: „VÕS § 170 ei kaitse võlgnikku üksnes ühe ja sama nõude korduva täitmise eest, vaid ka võlgniku heausksust loovutuse kehtivuse osas. Lisaks loetakse sätte kohaselt, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, mis loob võlgniku jaoks õigusnäivuse sellest, kes on uus nõuet käsutama õigustatud isik. Seetõttu võib võlgnik üldjuhul VÕS § 170 alusel tugineda ka sellele, et uue võlausaldajaga sõlmitud kokkuleppe tulemusel osa nõudest lõpeb, näiteks nõudest osalise loobumise tõttu.“ Seega loovutus loetakse kehtivaks, kui siis kui võlausaldaja
Pandipidaja omandab käsipandi korral pandiõiguse ka siis, kui pantija ei olnud pandi seadmiseks õigustatud, v.a. kui pandipidaja ei olnud eseme pandiõigusega koormamisel heauskne Pandipidaja oli pahauskne kui ta teadis või pidi teadma, et pantijal ei olnud pandiga koormamise õigust Pandiõiguse heauskset omandamist ei toimu, kui asi oli varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest väljunud (ei kehti esitajaväärtpaberite pantimise korral) Heausksust eeldatakse, kuniks ei ole tõendatud vastupidist Käsipandi võib seada mitmele asjale- siis on nõue tagatud iga asjaga Pandipidaja võib sissenõude pöörata asjale omal valikul kui pandilepingus (st võlaõiguslikus tagatislepingus) ei ole sätestatud teisiti Käsipant lõpeb: a) 1.Tagatud nõude lõppemisega (§ 284) b) 2.Vallasasja hävimisega (§ 285) c) 3.Kui pandipidajaks ja panditud asja omanikuks saab sama isik (v.a. –nt kui õigustatud
T vaidlustas. RK: kui aadressi täpsusega on kokkulepitud, siis tuleb vaadata, mis on poolte ühine tahe, kui seda ei ole, siis mõistliku isiku olukord – kas töötaja peaks minema teisele aadressile minema. Tambet Tampuu eriarvamus: kui nad on kokku lepipitnud aadressi, siis nad mõlemaid said väga täpselt aru, kus töökoht on, ei ole vaja tõlgendusreegleid kasutada. Aga kui nt oleks uus aadress hoopis turul? Kas peaks vaatama üldse heausksust – miks ta keeldus Töökoht = Eesti Vabariik – seadus – koht peaks olema see, mis on tööga seotud. Pmts on lubatud. Töötajal ei ole lähetust, TA võib töötaja suunata ükskõik millisesse McDonaldsisse – siis oleks RK mõistliku inimese prinsiip mõistlik 7. puhkuse kestus 8. viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele (võib ka olla viide seadusele) 9. viide töökorraldusreeglitele 10
annaabi.ee 
