Mida tähendab heategu ja kuidas seda teha? Ma arvan, et igaüks meist on nende küsimuste peale mõelnud ja mõni on isegi mõne heateo korda saatnud. Minu jaoks tähendab sõna heategu olukorda, kus ma teen kellelegi head ja kus ma ei mõtle materiaalsetele väärtustele vaid mõtlen teiste heaolule. Heategu võib teha mitut moodi: abistades kedagi või midagi või materiaalselt toetades. Kuid kas üldse leidub sellist inimest , kes tegelebki ainult heategude tegemisega? Ma isiklikult arvan, et sellist inimest ei leidu maailmas, sest inimesed on liialt ükskõiksed ja omakasupüüdlikud teiste suhtes ja tahavad, et neil läheks ainult elus kõige paremini. Kuid sellise suhtumisega, kui me üksteist ei aita, ei jõua me elus kaugele. Peagi avastame, et me oleme enda ümbert kaotanud kõige kallimad inimesed- sõbrad, lähedased ja kõik seetõttu, et mõtleme ainult iseendale. Inimesed on liialt hoolimatud teiste suhtes, mõne inimese jaoks on
Pääsuke ei lennanud Egiptusesse, sest ta oli nõus Printsi aitama ning kui Prints pimedaks jäi, ei suutnud Pääsuke tema juurest enam lahkuda. 7. Kuidas muutub Pääsuke loo jooksul? Loo alguses unistab Pääsuke ainult Egiptusesse minekust ning esialgu kõhkleb Õnneliku Printsi palveid kuuldes, kuid mida edasi aeg läheb, seda rohkem saab Pääsuke aru, kui hea on teisi aidata. Lõpuks ohverdas ta isegi oma elu, et olla Õnneliku Printsiga koos. 8. Mis oli Õnneliku Printsi heategude tulemus? Õnneliku Printsi heategude tulemusena said vaesed küll abi, kuid Prints nägi lõpuks ise välja nagu kerjus, kuna ta oli andnud endast ära kõik, mida anda sai. 9. Kas linnarahvas oli Õnnelikule Printsile tänulik? Milles see avaldus? Linnarahvas on tänulik, kuid keegi ei teanud, et tegemist oli Väikese Printsi poolt saadetud abiga. Paljud lapsed olid rõõmsad, nende põsed läksid punasemaks ning nad mängisid õnnelikult tänavatel
pühendanud sellele, et teisi aidata mitte rahaliselt, vaid oma kohalolekuga. Ta on väetikesele nii sõbra kui ka põetaja eest, kui vaja. See on väga tore, kui kellelegi meeldib nii aidata, kuid ei tohiks ka liiale minna, oma eraelu peab siiski alles jääma. Tervet elu ei saa pühendada hoolitsemisele teise isiku eest. Kahjuks on nii, et enamus inimestele peab siiski meelde tuletama heategusid. Tavaliselt tehakse seda jõuludel, mis on, teadagi, rahu ja andmise aeg. Ühtlasi ka heategude aeg. Siis rõhutatakse kõige rohkem sellele, et aidataks inimesi ja ka loomi meie ümber, kes ise nii hästi hakkama ei saa. Kuid miks peab seda alati meelde tuletama? Kõik võiks ju ise taibata, et nõrgemaid tuleb aidata, ja see peaks neil mõtteis olla kogu aeg, mitte ainult pühadel. Headust ei tohiks ära unustada. Heategevus on tore. Igaühele meeldiks, kui keegi neile midagi head teeks või annaks, kuid selleks pead ise samaga vastama
ega ka neid kiita. Selline iseloom teeb inimese pahuraks, sest on vajadus suhelda ja kuna midagi head öelda ei osata, siis öeldaks halba. Niisiis ei saagi midagi paremat inimeste, vähemasti eestlaste, omavahelistest suhetest oodata. Kas headus on ilmast kadunud või ei ole seda kunagi olnudki? Tänapäeval on raske headust leida, aga päris kadunud ta minu meelest siiski pole. Tundub, et headus on neis, keda ei pruugi alati tähele panna ja kes ise enda heategude eest tasu ei soovi. Kui võtta näiteks meie eepose ,,Kalevipoeg", siis seal on heaks tegelaseks siil, kes õpetab Kalevipoega, aga muidu loos esile ei tulegi. Võiks ju arvata, et Kalevipoeg peaks hea olema, aga tegelast, kes ilma põhjuseta tapab ja vägistab naisi, ei saa kuidagi heaks nimetada. Võib-olla see ongi mõeldud näitamaks, et eestlased ei ole südamelt head. Kust see halb alguse on saanud? Inimestel on juba vanast ajast saati olnud tavaks üksteisega konkureerida
Miks hakkas Pääsukesel Õnnelikust Printsist kahju? Kuna nüüd oli Prints täielikult pime ja ei näinud enda linnas toimuvat otsustas Pääsuke jääda igaveseks tema juurde. 6. Miks ei lennanud Pääsuke Egiptusesse? Pääsuke armastas Õnnelikku Printsi ja ei suutnud tema juurest lahkuda. 7. Kuidas muutub Pääsuke loo jooksul? Pääsuke tõi ohvriks oma elu, tema hingelaadi lähedus pani neid teineteise saatust jagama, ja ka vaeste ja õnnetute saatust. 8. Mis oli Õnneliku Printsi heategude tulemus? Laste põsed oli punased ja nad tantsisid tänavatel,nad olid õnnelikud,kuna neil oli lõpuks ometi leiba.Tänavad näisid nagu oleks tehtud hõbedast. 9. Kas linnarahvas oli Õnnelikule Printsile tänulik? Milles see avaldus? 10.Miks murdub Õnneliku Printsi süda? Õnneliku Printsi süda murdus,kuna Pääsuke suri. 11.Mis sai Pääsukesest, Õnnelikust Printsist ja tema südamest? Hommikul möödus linnapea kujust ja nägi kui jube Õnnelik Prints välja näeb.
otsib kohta, kuhu ta kuuluks. Leidmata aga oma kohta, rändab ta ringi mööda Eestimaad. Kuid tal on suur oskus ennast armastama panna. Igale poole, kust on Nipernaadi läbi käinud, on ta endast maha jätnud märgi, olgu selleks siis murtud süda või mahapõletatud maja. Nipernaadit võiks pidada maailmaparandajaks, kui uskuda, et ta kõiki oma käike planeerib ja teeb seda oma südameheadusest mitte puhtast uudishimust. Tegelikkuses on tema heategude tagamaad sootuks teistsugused. Alati ei tee Nipernaadi oma käitumisega kahju ainult vaimselt vaid ka materjaalselt. Talu, kus elasid vennad Nõgikikkad, hävines Nipernaadi käe läbi. Mees tahtis rumalatele vendadele anda õppetundi. Saatis vennad läbi kavaluse talust ära, et ise hakata peremeheks. Vennad ei saanud aga linnas hakkama ja leidsid, et talupidamine on küll halb, aga siiski ainus võimalik variant ellu jääda. Pistsid taluhoone põlema, jättes Nipernaadi sisse
rahva janusse suremast. Rahvas on võidu üle õnnelik, kuid Juudit ise on kaotanud tahte edasi elada. Juudit oli varasemalt olnud abielus Manassega, kellega koos Juudit õnne ei tundnud, kuna mees oli viljatu. Nüüd tunnistab naine üles, et on süüdi ka oma mehe tapmises. Ta tahab, et linnarahvas teda vihkaks ja kividega surnuks loobiks., kuid Juuditi kahjuks ta siiski surmanuhtlust ei saa, rahvas andestab talle tema patud, tema heategude eest, kuigi sisimas on juudit siiski mõrtsukas. Juuditi soov oli päästa oma rahvas võõrvõimude käest, kes tema rahvale nälja ja janu olid toonud ning seda ta ka tegi, kahjuks kaasnes sellega oma armastatuima mehe tapmine. Juudit otsis pääsu oma süü tunnistamises ja tapetu surmas, kuna tema süda oli kildudeks purunenud ning ta oli kaotanud oma enda jumala. Juuditit ei mõistetud hukka, sest ta oli oma rahva päästnud ning ühe võimsa mehe surma
Usk Hiinlased kummardasid loodusjõude, peajumal oli Taevas, mis oli ülemjõud. Läbi aastatuhandete on olulisel kohal olnud esivanemate kultus. Muistsed hiinlased austasid esivanemaid ja küsisid neilt nõu, kuidas korraldada oma igapäevast elu. Uskusid,et elu jätkub pärast surma. Muistseid hiinlasi on mõjutanud kolm mõtteviisi: taoism,budism ja konfutsianism. Budism Õpetas usklikele, et nad saavad mitu korda ümber sündida ning siinses elus heategude sooritamine annab paremaid võimalusi järgmises elus. Budism on iidne filosoofia, mis pärineb Indiast. Budistliku õpetuse sümboliks on kaheksa kodaraga ratas. Budismi rajajaks oli india prints, kelle nimi oli Siddhartha Gautama (hiljem Buddhana). Budismis on väga palju pühi kirjutisi. Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned poisid teatud aja munkadena. Budisti jaoks, kus ta ka ei viibiks, tähendab õige
vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Vereandmise käigus võetakse doonorilt 450 ml verd – see on kõigest 8% kogu täiskasvanud inimese verest, mis taastub keskmiselt 72 tunni jooksul. Selle tõttu ei tohiks protsessi ees ka kuidagi hirmu tunda. Praegu lähenevat püha nimetavad väga paljud andmise ajaks. Kellegi õnnelikuks tegemine on imeline tunne. Ma tahaksin öelda, et ainult jõulud ei peaks olema aeg, kus üritatakse teha rohkem head. Heategude tegemist ei tohiks karta, sest kõige rohkem teeb see õnnelikuks inimest ennast.
Dunja minema. Hiljem svidrigailov tapab end. Raskolnikov otsustab end üles anda. Ta läheb ema juurde, et tollega hüvasti jätta, samuti Dunjaga. Proovib ka Sonjaga hüvasti jätta ning veenab teda, et ta ei saa Raskolnikoviga Siberisse kaasa tulla, aga tüdruk ei kuula teda. Pärast poolt aastat kohtu ootamist määratakse Raskolnikovile üsna armulik karistus kaheksa aastat sunnitööd Siberis, seda tema enda ülestunnistuse, saagi mittekasutamise ja tehtud heategude tõttu. Sonja otsustab siiski temaga kaasa minna. Üksteist on leidnud ka Dunja ja Razumihhin, kes samuti lubavad kaasa sõita ja seal uut elu alustada. Pulheeria Ivanovna sureb. Siberis meeldib Sonja kõigile töötab õmblejana, hoolitseb Raskolnikovi eest. Too õpib Sonjat tõeliselt armastama, mõlemale näib, et neil on võimalus kunagi veel tõeliselt õnnelikud olla. Raskolnikovi motiiviks oli küsimus, kas pärast jumala surma on kõik lubatud ilma
kohta, kuhu ta kuuluks. Leidmata aga oma kohta, rändab ta ringi mööda Eestimaad. Kuid tal on suur oskuks ennast armastama panna. Igale poole, kust on Nipernaadi läbi käinud, on ta endast maha jätnud märgi, olgu selleks siis murtud süda või mahapõletatud maja. Nipernaadit võiks pidada maailmaparandajaks, kui uskuda, et ta kõiki oma käike planeerib ja teeb seda oma südameheadusest mitte puhtast uudishimust.Tegelikkuses on tema heategude tagamaad sootuks teistsugused. August Gailit on jätnud Nipernaadi karakteri väga lahtiseks, et kõik inimesed võiksid suuremal või vähemal määral tegelases ära tunda iseenda. Minu jaoks ei ole Toomas Nipernaadi maailmaparandaja. Mina näen Nipernaadit mehena, kes ilma süümepiinadeta murrab noorte naiste südameid ja liiga julgelt tahab avada inimeste silmi ja nende mõttemaailma muuta. Hea näitena võib tuua vaese karjatüdruku Tralla- naiivne ja alaväärsuskompleksides noor naine,
Eestlased oskasid oma emakeeles lugeda ja kirjutada, neil olid põhjalikud arusaamised usust, kuulasid meelsasti jutlusi ja arutasid põhjalikult asju, mis ei ületanud nende haridustaset ja puudutasid nende heaolu. Eestlasted hoidsid suuresti kinni vanadest harjumustest ning suhtusid kõigesse uude umbusuga, see oli nende visa iseloomu tunnuseks. Eesti talupoega peeti väga mehiseks ning näiteks Kaarel XII pidas eesti polke oma armee parimateks. Eestlased oskasid nendele osutatud heategude eest olla tänulikud, kuid ülekohtu puhul olid väga kättemaksuhimulised. Sakstesse suhtusid eestlased põlgusega. Eestlased olid väga isukad, suviti söödi kolm korda päevas, talviti kaks korda päevas. Söömisel unustas eestlane kõik kõrgema ja inimväärsema. Söömisesse suhtuti tõsiselt ning juttu sel ajal ei räägitud. Toit koosnes enamasti leivast ning kördist, kuhu oli sisse segatud jahu, kartul, naeris, kaer, piim, liha või heeringas.
Karl-Peteri ja Sophie puhul ei mänginud mingit rolli nende enda vaba tahe. Nad nõustusid, kuigi kummagi motiivid olid erinevad. Karl-Peter alistus algusest peale oma saatusele, Sophie oli kõigeks valmis, et ainult krooni pähe saada. Stettinist algas reis, kust enam tagasipöördumist ei olnud. Isa ei näinud enam oma tütart kunagi, sest suri aastal 1746. Sophie ema- reisi ajal nimega Krahvinna von Rheinbeck – alustasid oma viis nädalat kestvat reisi Venemaale, et keisrinnat heategude eest tänada. 3 Katariina II valitsejana 20.veebruaril jõudsid ema ja tütar Moskvasse, kus neid tervitas keisrinna Jelizaveta isiklikult. Seal kohtus ka ta oma tulevase mehe – Peetriga, kes tunnistas ausalt, et on armunud hoopis preili Lopuhhinasse, kuid täidab tädi soovi, abielludes Sophiega. Sophie elas kiirelt oma rolli sisse. Ta õppis usinalt vene keelt, ajalugu ja kultuuri – seda kõike Jelizaveta ja õukonna rõõmuks
on maksevahend, mida kasutatakse paralleelselt domineeriva riikliku valuutaga või rahvusvahelise valuuta asemel. Alternatiivraha jaguneb peamiselt nelja erinevasse gruppi: ajakrediit, vastastikune krediit, kogukonnaraha ja barterraha. Nii ajakrediit kui ka vastastikune krediit on veebi tasandil toimivad teenustevahetusvõrgustikud. Nad erinevad üksteisest selle poolest, et ajakrediidi puhul toimub üldjuhul oma mõtete ja heategude vahetamine, kuid vastastikuse krediidi puhul toimub teenuste vahetamine ning raha luuakse n-ö teenuse osutamisel. Bartertehingu puhul vahetatakse kaupu või teenuseid raha kasutamata – tehakse vahetuskaupa. Eelnevalt nimetud alternatiivraha liikidest on levinuimad kindlasti kogukonnarahad, millest on palju erinevaid variante, kuid mille põhimõtted on sarnased: raha ringleb vaid 5
läbi tööd rügades, et endale kunagi ilusat maja lubada. Kunagi ei oleda pistetakse." rahul sellega, mis meil tegelikult olemas on. Pigem keskendutakse Tyltyl: ,,Aga see ongi see Sinilind, mis otsisime! Oleme nii kaugele sellele, mida veel ei ole. Tegelikkuses on õnn kohe meie kõrval, teiste läinud ja ta oli siin!" inimeste armastuses ja armastamises, heategude tegemises (Sinilinnu kinkimine haigele tüdrukule) ning kodusoojuses. Samuti on raamatus ära toodud stseen metsas, kus kõik elav pöördub inimese vastu. See seostub elavalt ka tänapäeva loodusvaenuliku elustiiliga, mis meile tõenäoliselt kunagi kätte maksma hakkab ning emakest loodust meile vastasseisu korraldama paneb. Mõtted Fee: "Kui imelikud on ometi inimesed! Sest saadik kui pole enam nõidu, ei näe nad enam midagi ega aimagi seda..."
Nipernaadi on kui eksinud hing, kes paaniliselt otsib kohta, kuhu ta kuuluks. Leidmata aga oma kohta, rändab ta ringi mööda Eestimaad. Kuid tal on suur oskus ennast armastama panna. Igale poole, kust on Nipernaadi läbi käinud, on ta endast maha jätnud märgi, olgu selleks siis murtud süda või mahapõletatud maja. Nipernaadit võiks pidada maailmaparandajaks, kui uskuda, et ta kõiki oma käike planeerib ja teeb seda oma südameheadusest mitte puhtast uudishimust.Tegelikkuses on tema heategude tagamaad sootuks teistsugused. August Gailit on jätnud Nipernaadi karakteri väga lahtiseks, et kõik inimesed võiksid suuremal või vähemal määral tegelases ära tunda iseenda. Alati ei tee Nipernaadi oma käitumisega kahju ainult vaimselt vaid ka materjaalselt. Talu, kus elasid vennad Nõgikikkad, hävines Nipernaadi käe läbi. Mees tahtis rumalatele vendadele anda õppetundi. Saatis vennad läbi kavaluse talust ära, et ise hakata peremeheks
tunnistab Livia ka oma süüd Marcelluse, Agrippa, Augustuse, Gaiuse ja Luciuse mõrvades, kuigi need on ära toodud vaid ühes arheoloogilises allikas (Tacituse omas). Augustust aga kujutab autor lahke mehena, isegi sõbraliku klouni ja ohvrina, kelle elu on juhtinud ta suurushullustuses naine. Ajaloolased on Claudiusele tihti pahaks pannud, et ta lasi end kergesti abikaasadel ja vabakslastutel juhtida. Graves lükkas selle oletuse kaasaegsete ajaloolaste kombel Claudiuse tööde ja heategude vallas ümber. Sellegipoolest kasutab autor seda oletust, et vabandada Claudiuse väheb mõistetavaid, halbu tegusid. Enamus Claudiuse apsakaid (kapriisidena paistvaid hukkamisi ja muid ämbrisseastumisi), mis tema valitsemise mainet rikkusid, pannakse Messalina, Agrippinilla, Narcissuse ja Pallase planeerimise süüks. Sedamoodi tõlgendab Graves ka asjaolu, et kõik hukatud ei paistnud olevat süüdi kuritegudes, mis vääriksid sellist karistust
kaudu ta nüüd end ilmutab 16. Millise Rooma keisri ajal Irenaeus 202. aastal suri tõenäoliselt loomulikku surma? V: Septimius Severuse [193-211] ajal 17. Kes usuvad, et aegade lõpul ärkavad ellu surnute kehad (hinged on surematud) ja iga hing ühineb oma kehaga, milles ta elas siinpoolses maailmas ning siis hakkab ka keha osalema kannatustes (põrgupiinades) või hingeõndsuses (taevases paradiisis), kuna keha osales koos hingega patu sooritamises või heategude tegemises? V: kristlased 18. Millise gnostikuga vaidles Irenaeus? V: Valentinosega 19. Kelle kaudu tuli surm ja kelle kaudu elu Irenaeuse järgi? V: ,,Surm tuli Eeva, elu Maarja kaudu" 20. Millise linna kogudus on Irenaeuse arvates ,,kristliku tõe keskuseks ja mõõdupuuks"? V: Rooma linna kogudus Augustinus (354-430) 1. Kus Augustinus sündis? V: Kartaagos (tänapäeva Alzeeria ala) 2. Milline vanarooma kõnemees oli Augustinuse lemmik? V: Cicero 3
Ükski heategu ei jää karistamata. Isa Goriot oli väga hea inimene, isegi liiga hea ja seetõttu ka pehme mõistusega mingil määral. Ta oli kõikide vastu lahke, eriti oma tütarde vastu, aga ta ei saanud neilt mitte mingisugust tasu. Ta andis kogu oma varanduse hinge tagant ära, peaasi et tütred rahul oleks. Temale midagi head tütred ei teinud, nad peaaegu ei tunnistanudki isa. Nii jäi Goriot haigeks ja suri üksikuna, see oli tasu tema heategude eest. Raamatu ideestik põhineb vanemate ja lastevahelisel suhetel ja laste tänamatusel. Näitab, et ei tohi olla lõpmatult hea ja probleemidest ei saa mööda vaadata. Välja on toodud ka kõrgklassi rikkus ja seal kõrval vaeste probleemid ning õpingute pooleli jätmine raha puuduse tõttu. Raha väga tähtis, sest sellega sai peaaegu kõike. Vautrin e Jacques Collin sunnitööline, mässaja, kes astub välja ühiskonnast ja võitleb vahendeid valimata
Ükski heategu ei jää karistamata. Isa Goriot oli väga hea inimene, isegi liiga hea ja seetõttu ka pehme mõistusega mingil määral. Ta oli kõikide vastu lahke, eriti oma tütarde vastu, aga ta ei saanud neilt mitte mingisugust tasu. Ta andis kogu oma varanduse hinge tagant ära, peaasi et tütred rahul oleks. Temale midagi head tütred ei teinud, nad peaaegu ei tunnistanudki isa. Nii jäi Goriot haigeks ja suri üksikuna, see oli tasu tema heategude eest. Raamatu ideestik põhineb vanemate ja lastevahelisel suhetel ja laste tänamatusel. Näitab, et ei tohi olla lõpmatult hea ja probleemidest ei saa mööda vaadata. Välja on toodud ka kõrgklassi rikkus ja seal kõrval vaeste probleemid ning õpingute pooleli jätmine raha puuduse tõttu. Raha väga tähtis, sest sellega sai peaaegu kõike. Vautrin e Jacques Collin sunnitööline, mässaja, kes astub välja ühiskonnast ja võitleb vahendeid valimata
Vastutus moraalses mõttes on võime ette näha oma tegevuse kõlbelisi tagajärgi, süütunne tehtud vigade ja sellest tuleneva ebaõigluse pärast, püüe parandada tehtut. Vastutus on objektiivne vajadus, mis on muutunud inimese sisemiseks stiimuliks. Vastutuses võib eristada kahte aspekti: · retrospektiivset, tehtu eest vastutamist; · prospektiivset, tulevaste tegude eest vastutamist. Psühholoogias eristatakse vastutuse nelja taset: · valmisolek vastutada heategude eest, · grupisüü tunnistamine, · grupi- ja enda süü koostunnistamine, · enda süülisuse tunnistamine. Sotsiaalses plaanis võib rääkida vastutuse kolmest tasemest: · vastutamatus, · välismõjudest tingitud vastutus, · sisemisest veendumusest tulenev vastutus. Ärieetikas kasutatakse laialt terminit sotsiaalne vastutus (social responsibility). SOTSIAALNE VASTUTUS (social responsibility) kokkulepe ühiskonnaga, mis puudutab organisatsiooni otsuste mõju sellele.
Oli ju vaja ennastki tõestada vahetevahel. 4. Milline on Machiavelli käsitlus "armastatud olemisest" kui võimu instrumendist? 1 Machiavelli Valitseja Armastatu olla on valik, alamate vaba valik, mille pilli järgi valitseja ise tantsima peab, et välja teenida olek ,,olla armastatud". Siin otsustavad inimesed valitseja kui indiviidi saatuse, reputatsiooni, heategude ning piiramatu helduse põhjal. Kuid nagu teada, pole alamate soovidel peagi piire ning täitmaks kõikide soove muutub peagi üsna võimatuks. Vajadused ja soovid aina suurenevad. 5. Milline on Machiavelli käsitlus "julmusest" kui võimu instrumendist? Hirmu tööriistaks ongi ühelt poolt julmus. Julmust ja hirmu kasutas ära Hannibal, et säilitada sõjaväeline ning uhkuslik austus nii enda kui sõjaväelaste enda vahel, olgugi, et etnilisus ning mõttemaailmade erinevus seal
Teiselt poolt hõlmab aga muljejuhtimine teise inimese muljejätmise toetamist. Endast head muljet jätta on võimalik enda füüsilise ilu ja silmapaistvuse rõhutamisega, positiivsete enesekirjeldustega, populaarsete seisukohtade ja hoiakute väljendamisega, eksklusiivsete teadmiste ja oskuste esiletoomisega. Teise muljejuhtimist on võimalik toetada tema isikuomaduste või saavutuste kiitmise, tema seisukohtadega nõustumise kaudu, tema vastu huvi ülesnäitamise, väikeste heategude ja vastutulekute tegemise, arvamuse ja nõuannete küsimise ning mittesõnalise meeldivuse väljendamise teel. Mulje on midagi, millega me pidevalt tegeleme. Erinevate inimeste jaoks on aga mulje tähendus erisugune. On neid, kes on teisele jäetava mulje suhtes üsna ükskõiksed. On aga ka neid, kes sõltuvad teiste arvamusest ja muljest, mida nad enda kohta jätavad. Meie suhtumine muljesse muutub aktuaalseks vastasseisu tingimustes. Konflikti puhul on
Rikkad (suurkaupmehed ja maaomanikud), jõukad (rikkad laevaomanikud, õllepruulijaõiguse omanikud, keskakaupmehed, kalevitöösturid),keskklass (vaesemad kaupmehed, healjärjel käsitöölised, õllepruulijad), vaesed ja ülejäänud. Keskaja jooksul said rikkad rikkamaks ja vaesed vaesemaks. 19 Pere pidi ise oma vigased, vaesed toitma. Linnades ka elukutselised kerjused, mõnedes linnades kerjustele ülemmäär, nt 50 kerjust. Kellelgi tuleb ju almuseid anda, nad müüvad heategude teenust, lunastades annetajate patte. Ka kiriklikke heategevus organisatsioone nagu hospidalid, seegid. Raha laenamist protsendi eest peeti lubamatuks, laenati pandi eest. Majandusasju kontrollis linna raad. Osa aastast elatasud end tööga, osa aastast kerjasid. 1427 Firenzez 10% inimeste käsutuses 68% rikkustest, 30% inimeste käes 27% rikkustest ja 60% inimeste käes 5% rikkustest. 15. sajandil linnad monofunktsionaalsed, Augsburgis üle 80% linnalstest elas almustest või peost suhu
heaks. 4.Universaalne eetiline egoism seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima egoistlikult igaüks enda heaks. Psühholoogilise egoismi argumendid 1.Inimesed on egoistid, tehes seda, mida nad tahavad. Inimesed teevadki alati seda, mida nad tahavad. Kui nad ka teevad heategusid, siis järelikult nad tahavad teha heategusid. Järelikult on nad egoistid, sest teevad seda, mida nad tahavad. 2.Inimesed on egoistid, kui nad taotlevad rahuldust. Heategude tegemine toob inimestele südamerahu. Seega heategusid tehes, taotlevad inimesed rahuldust, järelikult on nad egoistid. 1. argumendi vastu Inimesed tegevat alati ainult seda mida nad tahavad, seetõttu on nad alati egoistid. Aga inimesed ei tee alati ainult seda, mida nad tahavad. Nt hambaarstil käimine või tülika lubaduse pidamine. Egoismi definitsioon on sellisel kujul väär, sest küsimus ei ole mitte tahtele allumise faktis, vaid selles, mis on selle tahtmise sisu
kuni lõpuks Ateena areopaag ta õigeks mõistab. Poeet omistab suure tähtsuse Ateena aristokraatia poliitilisele institutsioonile, mille ta asetab kõrgemale helleni mütoloogia jumalate ettekirjutustest. Uudselt tõlgendas Aischylos traditsioonilise mütoloogia kujusid tragöödias "Aheldatud Prometheus". Peajumal Zeusi kujutatakse siin julma türannina, kes karistab halastamatult titaanipoeg Prometheust inimestele tehtud heategude eest, Prometheust näidatakse aga sitke paindumatu võitlejana, kes protestib omavoli ja türannia vastu. Aischylose loomingus said vanad müüdid uue sisu, mida põhjustas filosoofiliste ja poliitiliste tõekspidamiste muutumine. Ent kõik maailmas, jumalad kaasaarvatud, pidi Aischylose vaadete kohaselt alistuma saatusele, mille vastu seista oli võimatu. Teine suur helleni tragöödiakirjanik oli Sophokles (496-406). Tema juures on eriti
on. ... Vendade suhted sarnanevad aga timokraatiaga, sest nad on võrdsed, välja arvatud ealised erinevused. ... Demokraatia esineb kõige rohkem peremeheta perekonnasuhetes, seal on ju kõik võrdsed, valitsejaks võib olla sel puhul ka nõrk ning igaühel on vaba voli." (NE 1996:183-184) NE 8.11 Sõprus ja õiglus poliitilistes süsteemides. ,,Sõprus ilmneb igale riigikorrale vastavalt ja selle järgi ka õiglus. Kuninga suhe alamatega rajaneb heategude küllusel, sest ta käib alamatega hästi ümber... Isale on ju loomuomane valitseda poegade üle, eelkäijatele järelpõlve üle ja kuningale alamate üle. Sellised sõprussuhted rajanevad ülimusel, seetõttu austatakse ka vanemaid. Nendevaheline õiglus ja samuti ka sõprus pole aga samaväärne, vaid seisundile vastav. Mehe sõprus naisega on sama, mis aristokraatia puhul, sest lähtub loomutäiusest, suurema hüve andmisest paremale ja kooskõlas mõlemaga, ja samuti ka õigluse puhul
jalad olid kõverad; kuid ise näis ta elurõõmus olevat, ja kuigi võimatu oli aru saada, mis keeles ta lällutas, ennustas ta kisa siiski jõudu ja tervist. Kogu seda inetust nähes kasvas Claude'i kaastundmus veel suuremaks. Armastusest venna vastu tõotas ta oma südames seda last üles kasvatada, et kui suuri puudusi ja vigu väikesel Jehanil tulevikus ka poleks, oleksid need selle halastustöö läbi lunastatud. See oli nagu heategude kapital, mida ta oma noorema venna heaks kogus; heategude kogus, mida ta juba ette tema jaoks tahtis varuda juhuks, kui sel väikesel veidrikul kord puudu peaks tulema sellest ainsast rahast, mis kõlbab sissepääsu muretsemiseks paradiisi. Ta ristis oma kasulapse ja pani talle nimeks Quasimodo *, kas tahtis ta sellega päeva tähendada, millal ta tema leidis, või selle nimega kuidagi iseloomustada oma väikest ja väetit hoolealust kui puudulikku, visandlikku olendit. Tõepoolest, küürakana, ühesilmsena,
annaabi.ee 
