„Siinkohal sooviksin neist olulisemaid Teiega jagada: 1. Enamus inimesi üle kogu maailma on õnnelikud. Inimesed on üldjoontes küllaltki õnnelik pesakond. Enamus inimesi üle kogu maakera on suurema osa ajast vähemasti üsna õnnelikud, eeldades loomulikult, et olud ei ole väga kehvad. See, et me elu üle rõõmustame, on seega täiesti normaalne. 2. Erinevate kultuuride mõju õnnele on suur. Inimesed läänelikus, individualistlikkus kultuuris, kus põhitähelepanu on üksikisiku heaolul, on õnnelikumad kui inimesed kaugida asiaatlikus, kollektiivses kultuuris, kus põhirõhk asub grupi heaolul.“ „Paneb imestama, kas pole?“ küsib artikli autor retooriliselt, ja jätkab: „Enne uuringutega tutvumist olin arvamusel, et oleme hoopiski siin Läänes hoopiski need õnnetud. Uurimistulemused väidavad aga üheselt, et kollektivistlikes kultuurides on inimesed vähem õnnelikud.“ Trebuch’i järeldus:
Individuaalne või kollektiivne heaolu? Heaoluriigi mõiste kujunes välja tõõstusühiskonna vajadusest sotsiaalhoolekande,tervishoiu ja hariduse järele. Esimesed ilmingud heaoluühiskonnast lõid välja 19.sajandi teisel poolel Saksamaal.Induviduaalset heaolu rõhutab peamiselt liberaalne heaolumudel,kus põhirõhk on üksikisiku heaolul. Kollektiivne heaolu esineb põhilisel sotsiaaldemokraatlikus ja konservatiivses heaolumudelis. Liberalistik ühiskond on sobilik just kõrgemapalgalistele inimesele. Haridus, eluase ja tervishoid on kättesaadavad vastavalt rahakoti paksusele. Näiteks USA on hea näide liberalistikust heaolumudelist. Inimene peab maksma oma võsukese koolihariduse eest ja saadava meiditsiini tase sõltub sellest, kui kalli tervisepaketiga oled lepingu sõlminud
tootmisvahendite tootmise vahel. Mida enam me toodame tootmisvahendeid (ehitame uusi tehaseid, ostame uusi masinaid, seadmeid), seda paremini hakkame elama tulevikus. Koos tootmisvahendite tootmisega luuakse uusi töökohti ja suureneb ühiskonna jõukus. Iga riik peab leidma optimaalse vahekorra tootmisvahendite tootmise ja tarbekaupade tootmise vahel. Põhiliselt tarbekaupadele kulutamine põhineb vaid tänase päeva heaolul. Selleks, et elada tulevikus paremini peab ühiskond säästma, kokkuhoid suurendab ühiskonna tootmisvõimaluste piiri. Mida madalam on riigi arengutase, seda kiiremas tempos on tal võimalik oma tootmist arendada, kuna sellisel riigil on piisavalt kasutamata tootmisressursse. Arenenud maades on mõni ressurss (näiteks maa Euroopas) täielikult hõivatud ja see ei võimalda enam niisuguse tempoga areneda. Kõige enam nihutab toomisvõimaluste piiri teaduse areng. Maailma esimene suurim
Nüüd, kus neil ei ole enam võimalik oma elu muuta, proovivad nad oma elu elada nii, nagu see neile võimalikuks on muudetud. Kahjuks on ka kujunenud välja ühiskond, kus eelistatakse rahaliselt rikkamaid inimesi kodututele tänavainimestele, seega on nende võimalus pääseda kuskile kooli mingit ametit õppima ja hakata oma elu üles ehitama, nullilähedane. Seega, pole mitte meie ühiskond muutnud inimesi laisaks. (Kusjuures, on olemas ka inimesi, kes elavad meie ühiskonna heaolul ilma tööd tegemata ja hästi elades, kuid nende osakaal on niivõrd väike, ning sellised eluviisid on tihti illegaalsed.) Meie ühiskonnas leidub lihtsalt väga suurel hulgal inimesi, kes on teinud oma elus nii saatusliku vea, et seda enam parandada ei saa, ning selleks pole meie ühiskonnas ka väga suurt võimalust antud. Selleks oleme olemas aga meie, tööinimesed. Me proovime anda neile seda, mida neil muidu ei oleks, ELU.
Kas demokraatiasse tasub uskuda? Oleme harjunud demokraatliku valitsemisvormiga, kus rahvas saab ise valida. Selline valitsusvorm eeldab, et riigi elanikud hääletavad valimisel riigi esindajad riigikokku. Riigiametnikud valitakse selleks, et nad hoiaksid silma peal riigi ning elanike heaolul. Meie Eestis toimuvadki varsti valimised, kus taas valitakse uued isikud meid esindama. Rahvas kurdab riigikogule ning sealsed isikud teevad kõik, et teha riiki paremaks. Tavaliselt esineb demokraatiat vabariikides. Inimesed pooldavad demokraatiat, sest nad tahavad valikuvabadust. Vabariiklased tahavad vabadust, samasuguseid õigusi kõigile, nad tahavad kõik ühist heaolu. Eesmärkideks on ehitada parem riik, saada rahva rahulolu,
Mõlemad tütred tahavad enda meestele meelejärgi olla ja suhtlevad isaga salaja . Kuigi nende isa oli kõik selleks teinud ja andud et tütred saaksid parima elu, ta toetas neid rahaliselt ja lausa jumaldas enda tütreid. ,, Kakskümend aastat oli ta kinkinud südamesoojust ja armastust, oma varanduse kinkis ta ära ainsa päevaga. Kui sidrun oli viimseni välja pigistatud viskasid tütred koore rentslisse". Järelikult oli iseloomulik Pariisi seltkonnaelule see, et enamus olid enda heaolul väljas ja ei hoolinud isegi enda kõige lähedamatest inimestest, vaid kasutasid neid ära. Balzaci teose põhjal saab järeldada ka seda, et Väga oluline oli ühiskonna seisus, mida noorem , rikkam ja elegantsem inimene oli, seda kõrgemaloli tema staatus . Lihtinimene ei saanud enne kõrgseltskonda kui oli mõne teise aristrokraadi tiiva alla saanud, siis alles võeti ta vastu seltskonda. Selleks et pürgida tippu oli vaja olla külma südamega ning halastamatu
Aleksander ootamatult. Kohe peale seda hakkasid sõjad tema riigi jagamise pärast. 34. Spartas aristokraatlik oligarhia, vähemalt 2 päritava võimuga kuningat, kellel ka ülempreestri õigused. Riigile hea valitsemisvorm, üksikisiku kohapealt mitte. Ateenas demokraatia, 500- inimeseline nõukogu iga aasta. Kohtuvõim rahva käes, kodanike elu oli mugav. Spartas keskenduti lahingukunstile, vähem kultuurile. Ateenas oli suur osatähtsus kultuuril ja kodaniku heaolul. 35. Kõikidel kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kohustused olid maksta makse ja osaleda riigikaitses.
Erinevad õendusteoreetikud on inimese mõisted ka erinevalt defineerinud.Kultuuri teooria järgi on inimene kultuuriline olend, hooliv ning võimeline muret tundma teise inimese heaolu ja eksistensi pärast. Selle teooria järgi on väga tähtis sõnum minu meelest ütlus: „Hoolivus on inimsuse tuum“(Madeleine Leninger) Hildegard E. Peplau,kes on väga palju teinud just psühhiaatrias,viitab sellele,et patsiendi emotsionaalne seisund on ülioluline. See omab väga suurt tähtsust üldisel heaolul. Sama räägivad ka teised teoreetikud, näiteks Callista Roy, kes ütleb, et inimene on bio-psühho- sotsiaalne olendja ainult kõik kolm kokku moodustavad inimese tervikuna. Virginia A. Henderson ütleb, et inimene koosneb bioloogilistest, vaimsetest, psühholoogilistes ja sotsiaalsetest komponentidest ning inimesel on 14 põhivajadust, mille hulka kuuluvad näiteks: söömine ja joomine, liikumine ja hea kehaasendi saavutamine, magamine ja puhkamine jt.
Sotsiaaltöös on põhjapaneva tähtsusega inimõigused ja sotsiaalne õiglus. 2. Millega sotsiaaltoo tegeleb (sots.too definitsioonist tulenevalt)?Heaolu on elukestev soorituse seisund, mis hõlmab füüsilisi, kognitiivseid ja sotsiaalsed-emotsionaalseid funktsioone ning mille tulemuseks on inimese kultuurilises kogukonnas oluliseks peetav produktiivne tegevus, rahuldustpakkuvad sotsiaalsed suhted ning võime ületada mõõdukaid psühhosotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme. Heaolul on ka subjektiivne dimensioon rahuolu mõistes, mida seostatakse oma potentsiaali teostamisega. 3. Millele sotsiaaltoo toetub?sotsiaaltoo toetub kaitumis- ja sotsisslsete susteemide teooriatele,sekkub sotsiaaltoo seal,kus toimub inimeste ja neid umbritseva kekkonna vaheline interaktsioon. 4. Mis on sotsiaaltoo sisuks?sotsiaaltoo sisuks ning eesmargiks on vaiksema voi vahenenud suutlikkusega inimeste aitamine uhiskonnas aktsepteeritavaks peetava elukvaliteedini voi selle sailitamise toetamine. 5
igapäevaelus kui ka toetada lapse tervist tema harimise ajal. Aina rohkem rõhutatakse, et õpetamise kõrval on väga tähtis lapse heaolu, sest kui laps tunneb rahulolu oma elu ning ümbritseva keskkonna suhtes, siis on ta vastuvõtlikum ka uutele teadmistele. Referaadi eesmärk on uurida, kuidas käsitletakse tervist ja heaolu alushariduses. Alusharidus ei hõlma ainult lapsi vaid ka lasteasutuse personali, kuid selles referaadis on rõhk just laste tervisel ja heaolul. Tervisedenduseks on loodud hea projekt, millega saavad kõik soovijad lasteasutused liituda ning mis annab suunavaid põhimõtteid, kuidas tagada tervist edendav keskkond. Lisaks on välja toodud mõned punktid erinevatest seadustest, mis annavad lastele õiguse heale tervisele ning rahulolule. 3 1. LAPSE ÕIGUS TERVISELE JA HEAOLULE Üheks peamiseks lapse õigusi reguleerivaks õigusaktiks on 1989. aastal vastu võetud ÜRO
Euroopa- mis edasi? teavitustööle, suunama inimesi truuduslike suhete, perekonna ja laste saamise poole. Madalas iibes ja kehvas tervises ei saa kindlasti süüdistada madalaid sissetulekuid ja kriisi. Ka buumi ajal, kui raha ja võimalusi oli, perele ja tervisele suuremat tähelepanu ei pööratud, vaid rabeleti palehigis mõtteis muretu elu. Ehk siis heaolul ei ole mingisugust pistmist iibega. Pigem on see seotud sellega, mida inimesed väärtustavad- kas urbaniseerumist või maaelu, kas karjääri või perekonda. Lahendust näen mina õiglase maksusüsteemi leidmisel. Siinkohal olgu ära öeldud, et olen täiesti nõus A.Arraku poolt välja pakutud tulumaksusoodustustega lastevanematele. See aitaks kaasa soovile lapsi saada, suurendaks maksumaksjate arvu ja aitaks üle elada kriisi veelgi suurema prognoositava järeltõuke.
jaemotsionaalsest heaolust. Seejuures pole üheselt selge, kes hindab olukorda (objektiivne versus subjektiivne heaolu). Tuleb rõhutada,et heaolu all ei saa mõista ainult inimesevajaduste rahuldatust. Üldjuhul peetaksegi heaolu all silmas inimese põhiliste vajaduste rahuldatust ning võimalust oma eluseesmärke püstitada ja nende poole püüelda. Lisaks heaolukäsitlustele tuleks kindlasti vahet teha individuaalsel ja sotsiaalsel heaolul. Sotsiaalsest heaolust rääkides tuleks tingimatata mainida ka avaliku toetuse ulatust, mis on mõeldud inimesi teatud kindlates riskitingimustes (näiteks lapsepõlv, haigused, vanaduspõli, töötus) kaitsma. Tuleb tunnistada, et termini ,,heaolu" juures on palju segast, mitte alati ei vaevu kasutajad seletama selle spetsiifi list sisu, ka haaratakseheaolu konstrueerimisse komponente, mis on vastuolulised ja/või mida pole võimalik empiiriliselt kontrollida.
koguseliselt mõõta 3. Inimesed peavad mõistma väärtusi ning liikumiste kasu lähedal- ning kaugelasuvatele populatsioonidele 4. Lisaks eelolevatele, eeldatakse, et teised muutused on vajalikud valimaks indikaatoreid ning skaalasid, et hinnata muudatusi ÖTde muutusi määramaks ÖTsid erinevates elupaikades, kultuurilistes oludes ning oluliste tulemuste kombineerimiseks. Inimeste heaolul ning eraldistel, kultuurilistel ning toetavatel teenustel on ühised suhted. Sellest tulenevalt pakub ÖT kontseptsioon kasuliku vahendi sidumaks omavahel looduslikud süsteemid ning inimühiskonna. Lapimaa metsades on elatusallikateks looduslikest ressurssidest sõltuvad tegevused ning nimetatud süsteemide omavaheline seotus on paremini näha kui mujal tööstuslikes Kesk-Euroopa riikides. Arktikas on ökoloogilise protsessid, nagu näiteks fotosüntees, väga aeglased, ning seetõttu on
oma õe pärast. Tema olisim sündmus on ilmselt suhtlus Jim O'Connoriga, kus ta ületas oma tagasihoidlikkuse, ,,kaotas oma sarve", kuid sai hiljem siiski põletada. Jim O'Connor Jim Tom'i ja Laura keskkoolimälestustes on prototüüpne, populaarne, üle kooli tuntud poiss. Ka külaskäigul on ta sümpaatne, kuid natukene erinevast maailmast pärit tegelane. Jim'i huvid on eelkõige materiaalsed karjäär ja raha, samas kui Wingfieldide väärtushinnangud põhinevad eelkõige vaimsel heaolul. Lavakujundus Lavakujundus võiks seisneda lava kolmeks jagamises: sissepääs väljast vaadatuna, köök ja elutuba seestpoolt. Williams oli näinud lavakujunduses ette kolm tuba, kuid tundub, et saaks hakkama ka kahe siseruumiga ning välisuksega. Lava oleks jaotatud kolme ossa. Vasakul välisuks läbipaistmatu seinaga, keskel elutuba ning paremal köök. Välisukse kolmandik oleks läbipaistmatu maja välissein ukse ja trepiga, mis võiks ulatuda lavaauku, kui seda ei ole, saab
Tema olisim sündmus on ilmselt suhtlus Jim O’Connoriga, kus ta ületas oma tagasihoidlikkuse, „kaotas oma sarve”, kuid sai hiljem siiski põletada. Jim O’Connor Jim Tom’i ja Laura keskkoolimälestustes on prototüüpne, populaarne, üle kooli tuntud poiss. Ka külaskäigul on ta sümpaatne, kuid natukene erinevast maailmast pärit tegelane. Jim’i huvid on eelkõige materiaalsed – karjäär ja raha, samas kui Wingfieldide väärtushinnangud põhinevad eelkõige vaimsel heaolul. Lavakujundus Lavakujundus võiks seisneda lava kolmeks jagamises: sissepääs väljast vaadatuna, köök ja elutuba seestpoolt. Williams oli näinud lavakujunduses ette kolm tuba, kuid tundub, et saaks hakkama ka kahe siseruumiga ning välisuksega. Lava oleks jaotatud kolme ossa. Vasakul välisuks läbipaistmatu seinaga, keskel elutuba ning paremal köök. Välisukse kolmandik oleks läbipaistmatu maja välissein ukse ja trepiga, mis võiks ulatuda lavaauku, kui seda ei ole, saab
oma õe pärast. Tema olisim sündmus on ilmselt suhtlus Jim O'Connoriga, kus ta ületas oma tagasihoidlikkuse, ,,kaotas oma sarve", kuid sai hiljem siiski põletada. Jim O'Connor Jim Tom'i ja Laura keskkoolimälestustes on prototüüpne, populaarne, üle kooli tuntud poiss. Ka külaskäigul on ta sümpaatne, kuid natukene erinevast maailmast pärit tegelane. Jim'i huvid on eelkõige materiaalsed karjäär ja raha, samas kui Wingfieldide väärtushinnangud põhinevad eelkõige vaimsel heaolul. Lavakujundus Lavakujundus võiks seisneda lava kolmeks jagamises: sissepääs väljast vaadatuna, köök ja elutuba seestpoolt. Williams oli näinud lavakujunduses ette kolm tuba, kuid tundub, et saaks hakkama ka kahe siseruumiga ning välisuksega. Lava oleks jaotatud kolme ossa. Vasakul välisuks läbipaistmatu seinaga, keskel elutuba ning paremal köök. Välisukse kolmandik oleks läbipaistmatu maja välissein ukse ja trepiga, mis võiks ulatuda lavaauku, kui seda ei ole, saab
majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt (Venemaa, USA, Hiina). Samuti analüüsin, miks on suhted just sellised ning mis on neid mõjutanud. Välis -ja julgeolekupoliitika olulisemad aspektid Soome välis - ja julgeolekupoliitika kujundamine seisneb peamiselt järjekindlal ja tõhusal vä- lispoliitikal,ühiskonna toimimise tagamisel ning kodanike elu edendamisel.Samuti põhineb ka turvalisusel, heaolul ning ka tugeval riigikaitsel. Oluline on ka omada aktiivset rolli Euroopa Liidu liikmesriigina ja seeläbi osalemine rahvusvahelistes otsustusprotsessides,osaleda ÜRO ning ka teiste ülemaailmsete ja piirkondlike organisatsioonide tegemistes. Üldiseks eesmärgiks on tugevdada Soome julgeolekut ja rahvusvahelist mõjuvõimu ning edendada riigi huvisid, arvestades ka kasvavat rahvusvahelise koostöö vajadust.Soome julge- olekupoliitika aluseks on tugev kaitsevõime
ületamisel. Saarte majanduse struktuur on üldjuhul silmatorkavalt ühekülgne, põhinedes peamiselt põllumajanduse ja kalanduse toormel ja selle töötlemisel. Seetõttu on majanduse sõltuvus mõnede üksikute kohalikku tooret töötlevate ettevõtete käekäigust suur. Mida väiksem on saar, seda ühekülgsem on ettevõtlus. Mida ühekülgsem ja vähestest ettevõtetest sõltuvam on majandus, seda haavatavam see on. Suur tähtsus Saaremaa elu heaolul on kindlasti fakt, et Saaremaa kuritegevuse tase on 3 - 4 korda väiksem kui Tallinnas või vabariigis tervikuna, tänu veelahkmele ja rahvuslikule kooslusele pole Saaremaal suuri sotsiaalseid ega rahvuslikke pingeid. Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid Jooniselt 1 on näha et vaadeldava perioodi vältel on nii saabujate kui ka lahkujate hulgas domineerinud siseränne. Suurema tõusu tegi siseränne mõlemal puhul aastatel 2000-2002.
autoriteet Sotsiaalse süsteemi moraal otsuse tuginemine autoriteedi vastu, ei tee, sest teised võivad halvasti arvata, sotsiaalsete nähtuste taju oleneb keskkonnast, seadusi tuleb austada 3. Postkonventsionaalne moraal pärast 20ndat eluaastat, põhimõtted, inimene mõistab ja aksepteerib reegleid, inimene käitub pigem vastavalt oma põhimõtetele ja mitte reeglitele. Inimõigustel ja ühiskondlikul heaolul põhinev moraal - arusaam indiviidi õigustest ja seadustest, aus suhtumine kaaskodanikesse Universeelne moraalsus indiviid lähub universaalsetest eetikaprintsiipidest Carol Gilligani moraalse arengu teooria Uuris naisi vanuses 15-30, kes olid abordiga kuidagi seotud Moraalsus tekib teiste eest hoolitsemise ja vastutuse kaudu Naiste ja meeste erinevus naiste jaoks olulisem teistega suhetes olemine ja nende eest hoolitsemine. 1. Individuaalne ellujäämine - 2
· perekond · amet · õppimine · rühma mõju · sissetulek · hoiak · isiklik mõju · haridus Sotsiaalse klassi moodustavad inimesed, kellel on sarnane sotsiaalne prestiiz ehk ühiskondlik positsioon, mis rajaneb elukutsel, sissetulekutel, haridusel, heaolul. Peredel on ostukäitumine erinev pere koosoldud aastate ja laste olemasolu tõttu. Pere elutsükkel on konstrueeritud vanuse, perekonnaseisu ja laste olemasolu alusel (vt joonis 5). Inimestel on elutsükli faasis isepärased vajadused ja soovid ning seetõttu ostetakse igas faasis sellele iseloomulikke tooteid. Näiteks lasteta keskealised on heaks turuks luksuskaupadele, kallitele meelelahutusasutustele, lõbureisidele, kallile mööblile,
tööelutasakaal võtmetähtsusega. Nii trade-off kui ka triple tragedy on nö gender-neutral. Sotsiaalse investeeringu lähenemine seda pole, seega võtab vananeva ühiskonna probleemi tõsiselt. Siin sotsiaalpoliitika mõiste laiem, st klassikalistelt näitajatelt (sotsiaalkindlus, sh pension, töötutoetused, haigushüvitised) liigutakse kaugemale. Eelkõige uus fookus naiste tööhõivel, lastehoiul ja heaolul. Kuidas mõõta üleminekut sotsiaalse investeeringu paradigmale? Pole ühtset definitsiooni sotsiaalse investeeringu kulutustele. Hemerijck jagab: 1. service-oriented capacitating- ALMP, childcare, education, reserach and the rehabilitation of disabled (liidrid Skandinaaviamaad, siis kontinentaal-E) 2. benefit-transfer compensating- old age, surviors, disabled (v.a rehabilitatsioon); töötus (v.a ALMP). Siin Skandinaavia, kontinentaal-E, vahemeremaad samal tasemel).
2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi uske hinduism, budism, sikhism Suurimad religioonid maailmas: 1. Kristlus 2 miljardit järgijat 2. Islam 1.3 miljardit järgijat 3. Hinduism 900 miljonit järgijat tekkis 10. Saj e.Kr Indias 4. Ateistid ja agnostikud 850 miljonit inimest 5. Budism 360 miljonit järgijat tekkis 6. Saj e.Kr Indias 6. Sikhism 23 miljonit järgijat tekkis 1500 a p.Kr Lähis-Idas 7. Judaism 14 miljonit järgijat tekkis 14. Saj e
· subkultuur klass · sugu · taju · perekond · amet · õppimine · rühma mõju · sissetulek · hoiak · isiklik mõju · haridus Sotsiaalse klassi moodustavad inimesed, kellel on sarnane sotsiaalne prestiiz ehk ühiskondlik positsioon, mis rajaneb elukutsel, sissetulekutel, haridusel, heaolul. Peredel on ostukäitumine erinev pere koosoldud aastate ja laste olemasolu tõttu. Pere elutsükkel on konstrueeritud vanuse, perekonnaseisu ja laste olemasolu alusel (vt joonis 8). Inimestel on elutsükli faasis isepärased vajadused ja soovid ning seetõttu ostetakse igas faasis sellele iseloomulikke tooteid. Näiteks lasteta keskealised on heaks turuks luksuskaupadele, kallitele meelelahutusasutustele, lõbureisidele, kallile mööblile,
segadusse ajav. N: väga jõukad naftariigid (Bahrein); kõrgelt moderniseeritud ja arendatud maj-ga riigid (Singapur); riigid, kus maj-lik õitseng on kõrvuti äärmise vaesusega (Brasiilia); väga vaesed riigid (Bangladesh). ESIMENE MAAILM POLIITILINE KULTUUR Kuna palju erinevaid poliitilisi kultuure ja subkultuure (rahvusriigid!), siis pole võimalik ühtset poliitilist kultuuri leida. Enamikud riigid kõiguvad kahe põhilise ideoloogilise õpetuse- klassikalise liberalismi ja sotsiaalse heaolul (social welfarism) vahel. Klassikaline liberalism Locke, Rousseau, Smith, Mill. Kolm keskset teemat: 1. kõlbeline käitumine, moraal - õigus elule, vabadusele ja isiklikule õnnele. Õiglus baseerub aususel ja suhtumisel kõikidesse võrdsetel alustel. Kodanikuõigusi kaitstakse riigi vahelesegamise eest. 2. rõhutab majanduslikku vabadust eriti individuaalne vabadus ilma riiklike piirangutete ja vahelesegamisteta. Konkurents, vabaturg ja selgeltmõtlev omakasu reguleerivad maj-likku
KOHLBERGI kõlbelise otsustamise arenguteooria. Kohlbergi teooria voorused ja puudused. Kõlblus ja kõlbeline käitumine on inimese kui sotsiaalse olendi olulisemaid tunnuseid. KOHLBERG tõi inimese kõlbelises arengus välja kolm taset: Prekonventsionaalne moraal - naiivne moraalne realism, pragmaatiline kõlbelisus; Konventsionaalne moraal - Teisi arvestav moraal ja Sotsiaalse süsteemi moraal; Postkonventsionaalne moraal = Jumala õigus - Inimõigustel ja ühiskondlikul heaolul põhinev moraal, universaalsed eetilised printsiibid. Puudusteks: Euroopakesksus, sotsiaalse eliidi kesksus, lapsed on varem valmis teisi abistavaks käitumiseks, kõlbelise arutluse ja käitumise nõrk seos, vähene tähelepanu naistele, Väärtusõpetus ja kõlbeline kasvatus koolis. Õpilaste kõlbelise käitumise ja väärtusteadvuse kujundamine toimub koolis valdavalt varjatud õppekava raames
jõuluõhtul või vana-aasta õhtul toidud lauale jätta. Tänapäeval on üha olulisemaks saanud väljendada oma suhtumist mälestusküünla süütamisega kodus või kalmul. Kohaste päevade hulgas on kirikukalendri hingedepäev (2. nov.), kirikuaasta lõppu märkiv surnutepüha, jõulupühad ja vana-aasta, aga ka lahkunute sünni- ja surma- aastapäevad. Mardipäev Kuigi mardis- ja kadriskäimisega kaasnevates vanades tavandilauludes on pearõhk vilja- ning karjaõnnel ja pereliikmete heaolul, leidub neis värsse ka tantsimisest. Laulusõnade järgi otsustades oli see pigem hoogne (küllap maagilise tähendusega) hüplemine kui tants. Muhu saarel olnud nii, et kui mardid toas tantsinud, siis tulnud kalavõrku kududa, et võrk hästi püüaks. Tantsitud on nii tuppatulemise kui andide eest tänamise puhul, samuti selleks, et pererahvalt andisid saada. Mõnikord on sandiskäijad kasutanud lihtsaid vahendeid rütmi tekitamiseks. "Sandiemal oli suur
annaabi.ee 
