eesmärgil); leida küsimused, mis avaksid intervjueeritavat kõige paremini; intervjuu käigus võib tekkida lisaküsimusi või vaja minna täpsustavaid küsimusi (kui vastus on ebaselge) ja kokkuvõtvaid küsimusi (kui selgitus olnud pikk ja põhjalik). Intervjuu kokkukirjutamisel ei tohi erinevate küsimuste vastuseid liita ega küsimusi ja vastuseid ära vahetada. Enne materjali avaldamist tuleks intervjuu tekst anda intervjueeritule lugemiseks. NÄIDE Harjutame Valmistu intervjuuks 1. Mõtle, kellega sa tahaksid intervjuud teha. Vali see inimene oma meediarühmast. 2. Vali teema (mis põhjusel sa selle isikuga tahad rääkida). 3. Koosta vähemalt viis küsimust. 4. Vii intervjuu läbi. 5. Kirjuta intervjuu kokku. NB! Ära unusta järgida nõudeid intervjuule!
Harjutame kirjavahemärgistamist. Paranda tekstis kirjavahemärgivead. (25 p) VÕTI See masin on auga vanaks saanud ja kogu oma jõu viljamasindamisel ära raisanud. Enamik neid mehi ja naisi, keda ta uuest peast reipa vilega tööle kutsus, on ammugi hauas, kes kodumaal, kes võõrsil, ja Tuhakopli külagi, mis oli vanasti tihedalt rahvast täis, on inimtühjaks jäänud aja peksumasin on halastamatult töötanud. Ammuilma on hingusele läinud masinatarvitajate ühisus ja mehed, kes ta Tartust Wirkhausi kaubahoovist ostsid, läbi linna tulid, pikad piitsad käes, ja Riia mäkke üles läksid, kari pasatskeid tänava ääres matside kodukootud riiete ja tolmuste kalavinskite kohta põlastavaid märkusi tegemas. Kuidas need talumehed, rõõmsad, et nende raske töö läheb nüüd palju kergemaks, Valge kõrtsis hobuseid söötsid ja liiku tegid, ja siis jälle hoolega läksid, sest tee oli pikk ja aega polnud raisata; kuidas nad Kintsli kõrtsi ööseks jäid ja veel liiku tegi...
Kust? MIS? KUHU? (?) KUS? (?) kool kooli koolis linn linna linnas kodu koju kodus tuba tuppa toas kino kinno kinos kott kotti kotis kapp kappi kapis aed aeda aias haigla haiglasse haiglas teater teatrisse teatris maa maale maal põld põllule põllul laud lauale laual tool toolile toolil põrand põrandale põrandal Harjutame. Pane õigesse vormi 1. Ma lähen (kool) kooli (kuhu?) 2. Ma õpin (kodu) kodus (kus?) Arst töötab (haigla) haiglas (kus?) 3. 4. Vanaema läheb (aed) 5. Me sõidame (maa) aeda (kuhu?) 6. Raamatud on (laud) maale (kuhu?) 7. Kass hüppab (tool) laual (kus?) 8. Suur pood on (linn) 9. Ema ja isa lähevad (teater) toolile (kuhu?) 10
mahajäämusest tingituna jõukohastan õppematerjale individuaalselt kõikides õppeainetes ning eraldan olulise teabe ebaolulisest. Loetud teksti taasesitame kirjeldamise ja jutustamise teel, lisaks visualiseerin. Mitme etapilise tööjuhise jagan osadeks, mille lahendame osade kaupa. Räägime ja suhtleme omavahel palju. Kuulan rahulikult ja osavõtlikult, mida õpilane räägib. Kasutan jutukuubikuid eneseväljendamise ja jutustamisoskuse arendamiseks. Verbaalse töömälu mahu arendamiseks harjutame sõnaridade järele kordamist. Kasutan lausete koostamist juhuslikus järjekorras esitatud sõnadest. Kõne ja suhtlemise arendamisel ja sõnavara suurendamisel on oluline arvestada lapse vanust. Jagan professor T. Tulviste seisukohta, et väiksema lapsega on oluline rääkida hoidekeeles. Hoidekeelt räägitakse aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad ning räägitakse asjadest ning inimestest, mis on parajasti lapse
Mida haridus ei anna, seda näitab elu. Haridus on see, mis jääb pärast õpitu unustamist. Elu on kitsi kunagi ei taha ta noorust ja tarkust anda korraga. Aforismid on kaasaskantav tarkus, kontsentreeritud mõtte ning tundeekstrakt. Tarkuseraamatu lööb õnn sinu ees kinni ühtegi õppetundi ei taha ta sulle anda. Ettevaatus on tarkuse võõrasema. Tarkus küpseb praktikas. Õpitust jääb meelde ainult see, mida me praktiliselt kasutame või harjutame. Me ei õpi mitte selleks, et oma tarkust näidata vaid, et seda kasutada. Inimene saab kaks kasvatust: esimese annavad talle tema ligimesed, teise, palju tähtsama, annab ta endale ise. Me ei õpi kuni elame vaid elame kuni õpime. Kõige valjemini nõutakse tavaliselt vaikust. Teadmisi varudes ei tohi unustada, et neid tuleb ka uuendada! Ka oma tarkusehunniku otsast võib maha kukkuda! Haridus on see, mis pärast õpitu unustamist järele jääb.
Mõttekam on kõigepealt suurendada treeningu mahtu, seejärel intensiivsust. Kõige tõhusam on koormust tõsta laineliselt, nõnda on organismil kõige parem kohaneda uute tingimustega. Laineline koormuse tõstmine jaguneb sisuliselt kolmeks: ·Esimene, väike laine tüüp, iseloomustab koormuse muutumist nädalas. Näiteks sooritame esmaspäeva, teisipäeval ja kolmapäeval tõusva koormusega, neljapäeval viime läbi kerge treeningu, reedel harjutame keskmiselt, laupäeval tugevalt ning pühapäev on mõeldud puhkuseks. ·Keskmised lained iseloomustavad koormuse muutusi kuu aja vältel. Selle põhimõttel võime harjutada ühel nädalal tugevalt, teisel veidi kergemalt. ·Suured lained iseloomustavad koormuse muutumist aastases tsüklis. Lainelisus väljendub selles, et 2-3 kuud harjutame tõusva koormusega, järgmise kuu võtame aga rahulikumalt.
Mõttekam on kõigepealt suurendada treeningu mahtu, seejärel intensiivsust. Kõige tõhusam on koormust tõsta laineliselt, nõnda on organismil kõige parem kohaneda uute tingimustega. Laineline koormuse tõstmine jaguneb sisuliselt kolmeks: ·Esimene, väike laine tüüp, iseloomustab koormuse muutumist nädalas. Näiteks sooritame esmaspäeva, teisipäeval ja kolmapäeval tõusva koormusega, neljapäeval viime läbi kerge treeningu, reedel harjutame keskmiselt, laupäeval tugevalt ning pühapäev on mõeldud puhkuseks. ·Keskmised lained iseloomustavad koormuse muutusi kuu aja vältel. Selle põhimõttel võime harjutada ühel nädalal tugevalt, teisel veidi kergemalt. ·Suured lained iseloomustavad koormuse muutumist aastases tsüklis. Lainelisus väljendub selles, et 2-3 kuud harjutame tõusva koormusega, järgmise kuu võtame aga rahulikumalt.
Võgotski. Oluline on suhtluse ning ühiskonna roll lapse arengus, kuna areng ei saa toimuda väljaspool sotsiaalset keskkonda. Laps areneb läbi mängu. Mulle meeldis väga see, mida hiljuti lugesin: mäng on petlikult lihtne termin, mis hõlmab väga erinevaid tegevusi! (Butterworth,& Harris 2002). Mäng kui käitumislaad on see, mille peab omaks võtma iga lasteaiaõpetaja. Laps on küll siiras, kuid mitte rumal: ta näeb meid läbi, kui mängime teeseldes, soovides omi eesmärke („harjutame oskusi läbi mängu“) täide viia. Mitte et selles oleks midagi halba, vastupidi, kuid lasteaiaõpetaja „kõrgem tase“ on mängu kui käitumislaadi = efektiivseima kommunikatsioonikeele (taas)omandamine. See on mõnes mõttes nagu programmeerijatel erinevate programmeerimiskeelte valdamine! Lapse mäng kui nauditav vabatahtlik tegevus oma korduste ja variatsioonidega annab arengu jälgijale esimest aimu lapse arengukäigust
Peeter Helme Peeter Helme: hea kiirus ja halb aeglus. Või vastupidi? 06.03.2010 16:36 Peeter Helme Väidet, et me elame kiirel ajal, oleme igaüks kuulnud nii iseenda kui teiste suust. Harjutame ennast õigemini olemegi juba harjunud mõttega, et elame ajastul, millele kiirus on ühest küljest midagi omast, ent samas ka midagi rõhuvat, meie iseseisvust ja olemust allasuruvat. Kiirus see on ühest küljest efektiivsus ja tootlikkus, kuid teiselt poolt on see ka pealiskaudsus ja üleüldse igasuguse sügavama tähelepanuvõime surm, rääkimata mainitud ohust isiklikule vabadusele ja indiviidi omapärale. See kõik on muidugi õige
kudedesse, samuti kudedest eritussüsteemi. Eritussüsteem omakorda kõrvaldab organismis tekkinud laguained ja liigsed ained. Kõigi elundite tegevust omakorda reguleerivad ja kooskõlastavad närvisüsteem ja endokriinsüsteem, meelelundid koos peaaju ja närvisüsteemiga võimaldavad meil keskkonnas paremini orienteeruda ja mõelda. Regulaarne liikumine ja sport mõjutavad kogu meie organismi, kuid positiivne mõju avaldub vaid sel juhul, kui me harjutame optimaalse koormusega. Seega, mitte palju ja tugevasti, vaid organismi tugevdava koormusega. Tervisele, töövõimele ja meeleolule on parim vastupidavustreening. Vastupidavus tähendab tervislikust küljest võimet sooritada võimalikult pikka aega dünaamilist lihastööd suure hulga lihastega. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töövõime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Vastupidavustreening arendab ka tahtejõudu ja tugevdab psüühikat.
iga söödu järel käteplaks; liigume piki saali, söötes palli kogu aeg enda kohale; sööt enda kohale ja iga söödu vahel kükk,hüpe,iste vms. Väga head harjutused on ka sellised: teed söödu enda kohale ja istud siis maha jalad harki nii, et pall kukuks jalge vahele, siis tuleb üles tõusta ja palli kätte püüda. Harjutusi on lõpmatult palju ja kuna me ei jõua kõike korraga ära tehtud, keskendume iga trenn erinevatele ülesannetele. Pärast soojendust harjutame kas ründelööke, kaitsemängu, sulustamist, ülalt-või altsöötu või laskumist. Iga ülesande jaoks on vaja rakendada erinevaid harjutusi ja seega võib võrkpall tihi kurnav olla, kui seda natukene professionaalsemalt proovida õppida mängima, sest üks asi mida võrkpallis kindalsti teha ei tohi, on lihtsalt sirgetel jalgadel seismine. Kuna trennid kestavad meil umbes poolteist või kaks tundi jõuame vahepeal ka treeningmängu teha
Tervisesportlase treening tõhusam on koormust tõsta laineliselt, nõnda on organismil kõige parem kohaneda uute tingimustega. Laineline koormuse tõstmine jaguneb sisuliselt kolmeks: ·Esimene, väike laine tüüp, iseloomustab koormuse muutumist nädalas. Näiteks sooritame esmaspäeva, teisipäeval ja kolmapäeval tõusva koormusega, neljapäeval viime läbi kerge treeningu, reedel harjutame keskmiselt, laupäeval tugevalt ning pühapäev on mõeldud puhkuseks. ·Keskmised lained iseloomustavad koormuse muutusi kuu aja vältel. Selle põhimõttel võime harjutada ühel nädalal tugevalt, teisel veidi kergemalt. ·Suured lained iseloomustavad koormuse muutumist aastases tsüklis. Lainelisus väljendub selles, et 2-3 kuud harjutame tõusva koormusega, järgmise kuu võtame aga rahulikumalt.
10.2017 Kirjeldada õppetunni mudelid Tuua näiteid iga õppeühiku etapi kohta Põhjendada klassi käitumiskorra vajalikkust õppetöös Mis moodi üks tund on ülesse ehitatud ehk mis toimub klassi „suletud uste taga“ Tund jagatakse kolmeks suureks osaks: 1. Sissejuhatus-tutvustatakse teemat ja meenutatakse eelnevat, eesmärgistatakse, motiveerimine 2. Teemaarendus –õpetame uut osa 3. Kokkuvõte- harjutame, kinnistame ja võtame teema kokku Robert Gagne’ mudel Üks tuntumaid õpetamise mudeleid Mudel rajaneb õpilaste sisemuste psühholoogiliste õppimisprotsesside välise toetamise abil ÕPI ÄRA NEED, KÕIGE TÄHTSAMAD 1. Õpilaste tähelepanu haaramine 2. Õppetunni eesmärkidest informeerimine ja õpilaste motiveerimine 3. Varemõpitu meeldetuletamine 4. Uue materjali esitamine /õppimine 5. Õppimise suunamine 6
Harjutusi redoksreaktsioonidest ja elektrokeemiast Õpitust jääb meile meelde ainult see, mida me praktiliselt kasutame või harjutame. (J. W. Goethe) Redoksreaktsioonid 1. Reasta järgmised ained lämmastiku aatomite oksüdatsiooniastmete kasvu järjekorras. a) NH 4 Cl b) NO c) NaNO 2 d) NO 2 e) Al(NO 3 ) 3 f) N 2 O g) N 2 .......................................................................................................................................... 2
18. Mida tähendab matemaatikategevuste lõimimine teiste õppetegevuste ja igapäevategevustega? Too 2 näidet. Matemaatika tegevuse lõimimisega lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest. Matemaatika tegevusi on võimalik lõimida lapse tegevustesse kogu päeva vältel. 1. Muusika ja matemaatika lõimimine. Laul ,,Numbrilaul", õpime lastega kehaosasid, numbreid, vastamist küsimusele Mitu? Ja loendame erinevaid asju rühmaruumis. Ühtlasi laulame ja harjutame rütmilist liikumist. 2. Matemaatika lõimimine igapäevastes tegevustes. Jalutuskäigu ajal loendame lastega õuealal kasvavaid puid, iseloomustame nende kõrgust ja jämedust. Võrdleme erinevate puude tüve ja lehtede värvi. 19.Too näiteid vähemalt 2 erineva mänguliigi ja matemaatika seoste kohta. Millised matemaatilised teadmised/oskused lapsel kinnistuvad/kujunevad? 1. Organiseeritud õppemäng Õppemängudes võib kasutada mänguasju, mitmesuguseid esemeid, pilte.
Lähen õega tapamaija, kust ootame 3 tundi konte, aga meil ei vea, otsa sai, õnneks on mul toidunorm, mille annan emale. Läksin Kemmerichi ema juurde ja teatasin, et ta poeg suri kiirelt, ei öelnud, et ta piinles, lahkudes annab ta mulle Kemmerichist päevapildi. Viimane õhtu kodus ja ema ütleb, et oleksin ettevaatlik ja et prantsuse naistest eemale hoiaksin. Ta muretses mulle 2ed aluspüksid, villast. Mäletan Heidelageri barakke, kuna Himmelstob kasvatas siin Tjadenit. Nõmmel harjutame lahinguõppust. Meie bardakkide kõrval asub vene sõjaväe laager, kus mehed on poolnälgind ja pool surnud. Toit on kesine ja üksikud jäägid, mis alles jäävad söövad vangid ära, nad üritavad ka kaubelda, et midagigi saaks. Kõige hinnatuim on säärikud, kuna meie omad on kehvemad. Pühapäeval tuli õde ja isa, sain teada, et emal on vähktõbi ja ta on 3ndas klassis, seal kuna seal on odavam, Operatsiooni tehakse, aga see maksab ja ei tea, kui palju. Saan lõpuks oma
Laps peab olema sõltuv, kuid siiski vaba orjalikust sõnakuulmisest: ta peab paluma, mitte käskima. On olemas kaht liiki sõltuvust: asjadest ehk loomulik ja inimestest ehk ühiskondlik. Ei tohi täita ühtki lapse soovi sellepärast et ta midagi tahab, vaid ainult siis, kui tal seda tõesti on vaja. Keelud olgu kindlad ja tagasivõetamatud, kuid neid ei tohiks olla palju. Rousseau küsib: kas teate, missugune on kõige kindlam abinõu teie last õnnetuks teha? See on see, kui me harjutame teda kõike saama! Lapse soovid kasvavad pidevalt ja kui me siis ühel hetkel ei suuda neid soove täita, siis hakkab laps meie vastu viha pidama. Noortele õpetajatele on Rousseau'l soovitus: iga õpetus nõuab enam tegusid kui sõnu. Ja juhib tähelepanu sellele, et lapsi ei tohi karistada karistuse mõttes, vaid et neid karistusena tabaksid nende halva teo tagajärjed. Rousseau räägib, et Emile ei õpi kunagi midagi pähe, ka valme mitte. Ja 12aastaselt teeb ta vaevu, mis see raamat on
Vaateõpetuse teemad valitakse kodukoha elust ja loodusest, kooskõlas aastaaegade vahetusega. Koduloolises vaateõpetuses on hõlpsasti ja täielikumalt vaatlikkuse, näitliku õpetuse nõue. Siin ei tule puudu ainest, mille käsitlemisel laps saab harjutada kõiki oma meeli, võib katsuda asju käega ja mitmel viisil leida rahuldust oma tegevus- ja väljendustungile. Koduloolise aine käsitlemisel teritame lapse meeli, kasvatame püsivat tähelepanu, arendame vaatlus- ja algatusvõimet, harjutame asjalikku mõtlemist, ergutame fantaasiat ja laiendame huvide ringi. Kodulool on kindel alus kodumaa-kasvatusele sest, kes tahab oma kodumaad armastada, see peab teda ka tundma ja temast lugu pidama. (samas, 2004.) 2.3 Loodusõpetus Loodusõpetuse väärtust algõpetusel on seni hinnatud ühekülgselt, nähes selles peamiselt ainet, mis arendab mõistust ja annab kasulikke elus tarvis minevaid teadmisi. Loodusõpetuse
tähelepanu millegi eest, mida ta teeb, ja et hästi tegemist aktsepteeritakse ja hinnatakse. Enesehinnang on pealispinnal, enesekindlus on aga sisemine äratundmine, mis näitab, kui hästi laps ennast tunnen ehk teisisõnu pilti, mis lapsel endast on. Enesekindel inimene tunneb ise, et ta on tubli ja ,,kõlbab" ka juhtudel, kui ta on valesti teinud. 2.2 Kuidas saame tugevdada laste eneseusaldust ja seega enesehinnangut Me saame mõjutada seeläbi, et harjutame lapsi igapäevaste asjadega ise hakkama saama, on meil võimalus tugevdada nende eneseusaldust ja seega enesehinnangut. Laps peab tundma, et ta saab hakkama selliste asjadega nagu riidesse panemine või pissil käimine. Lapsevanem võiks last ise hakkama saamise puhul julgustada ja kiita. Täiskasvanud peavad lastele olema teejuhtideks, näidates, kuidas asjad toimivad. Lapsevanem peab olema käepärast ja pühendama lapse õpetamisele aega, et lapse isetegemise rõõm ei kaoks. On
Kopsumaht suureneb, kopsualveoolide pindala suureneb – paraneb oluliselt gaasivahetus. Kokkuvõttes toimub suurema hulga hapniku omastamine hingamise-vereringe abil. Muutused lihastes Sõltuvalt treenitavatest lihastest ja treeningu iseloomust toimuvad järgmised muutused: harjutades püsivalt mõõduka koormusega paraneb lihaste toonus ja vastupidavus; suureneb oskus lihaste tööd koordineerida - mida rohkem me teatud liigutusi harjutame, seda täpsemaks, tõhusamaks ja sujuvamaks need muutuvad; treenides suureneb lihaste võime omastada hapnikku - mitokondrite arv lihasrakkudes suureneb. Suureneb lihaste võime varuda glükogeeni, kasutada energiaallikana rasvu ja hemoglobiiniga sarnanevat müoglobiini; suureneb verekapillaaride hulk lihastes - see parandab gaasivahetust töötavate lihaste ja vere vahel. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem (NS) võimaldab meil:
72. Käesoleva momendi seadus. Aega ei eksisteeri. See, mida me nimetame minevikuks ja tulevikuks on meie teadvuse konstruktsioon. Aja idee on kokkulepe mõtte ja keele vahel, sotsiaalne kokkulepe. Tegelikult on meil ainult moment. Kui me hoiame kahetsust juhtunu pärast minevikus elavana, me ühtlasi kutsume esile samu pilte ja tundeid. Kui me tunneme soovi tuleviku suhtes, hoiame me himu elavana koos kujutluspiltidega tulevikust. Aeg on abstraktne mõiste. Kui me harjutame meeldejätmist, et oleme siin ja praegu ja see on kõik, mis meil, siis me oleviku momendid muutuvad paremaks, täiustuvad. 73. Protsessi seadus. See seadus on teadmine, et meil on asju, mis tuleb täita elu jooksul. Kui me soovime jõuda teatud eesmärgini, peame me seadma sihi, ettevalmistama hästi ning minema väikeste, kuid kindlate sammudega. Iga saavutus väljendatakse kasumis. Vahele jättes üksikut astet või otse minnes võib lõppeda läbikukkumisega
Nt kirjeldatakse bussi sõitu jne. 6) Siutatsioonmudeli koostamine teksti sisu ja teadmiste ühendamine (haarab teksti baasi kui terviku aga ka selle, mis ma juurde tuletan) 7) Täpsustamie, konkretiseerimine osa järeldusest, tuletamiest, et kui tekstist jääb midagi välja ütlemata, siis saame seda ise mõelda (fantaasiat ka kasuatda). 8) Visuaalne kodeerimine võime pildi joonistada, arutada, mis pilt sobiks Me harjutame last neid strateegiaid kasutame, see on OSA lapse lugema õpetamisest, et ta ei loeks mehhaaniliselt , vaid oskaks loetud analüüsida, meelde jätta jne. TEKSTIMÕISTMISEOSKUSE KUJUNSDAMISE ALGETAPP Situatiivne tajumine 1) kommenteeri lapse tegevus, et ta oma tegevust seostaks verbaalsega. 2) Räägi sellest, mida laps tegi ehk tal on siis mingil määral oma mälus teave, mida ta tegi
alles siis hakkab õpetaja selgitama ja see materjal saab selgeks õpilastele. Selgitamise puhul kasutatakse faktilist materjali, analüüsi ja tõestusi (mitte teoreeme!). Kõik peab olema tõene. Neid lapsi tuleb veenda mõne uue võtte kasutusele võtmises, miks on see otstarbekas. Tuleb selgitada, miks on see hea. Selgitusmeetod on see, kus peame harjutama lapsi vastama teatud kindlatele küsimustele teatud kindlas süsteemis. Sellega me harjutame neid sooritame teatud kindlaid tegevusi. Esialgu laps seda ei teadvusta ja ei peagi teadvustama, aga ajapikku tuleb jõuda selleni, et laps ise oskaks töötada juhise või algoritmi järgi. Nooremates klassides tuleb õpetada lapsi osalema arutlustes ja järelduste tegemistes. Mida vanemas klassis õpetad, seda enam tuleb suunata lapsi arutlema. Selgitusmeetod on matemaatika tundides hästi sageli kasutuses.
näoliselt uuesti või mis veelgi hullem, klass reageeriks vaenulikult. Kasutades pidevalt liigselt mist. Tuleb jätta piisavalt aega pakkimiseks, (vajadusel) tunni kokkuvõtteks ning korrapäraseks kõrgendatud häält (või karjudes), harjutame tegelikult oma õpilasi sellega kui normiga! ja rahulikuks väljumiseks (vt alates lk 75). Kasutu on ka lihtsalt seal seista ja oodata (lk 58). Algklasside õpetaja peatab oma tunni 3-4 minutit enne lõpetavat kellahelinat. Õpilased alles värvivad usinalt või täidavad oma töölehti
orjus pidi kaduma -- või elu. Peavanema heaksarvamine kaalus nende poole, kes nõu andsid maad Liivi ordu kaitse alla pakkuda ja ordule aastamaksu anda. Tasuja, kes kaua vaikselt oli kuulanud, tõusis nüüd püsti ja palus sõna. «Peavanemal on õigus,» rääkis ta, «meie mehed on sõjas harjumata, meie jõud ei ulatu veel kahe vaenlase vastu. Mina arvan, meie pakume end silmakirjaks ordu ülemvalitsuse alla »ja kat-.sume selle läbi nende sõjaväge niikaua eemal hoida, kuni mehi harjutame ja soomlased tulevad. Siis võtame Tallinna ära, ja kui see kord meie käes on, siis võime ka rüütlitega valjemalt rääkida.» «Ma kardan aga,» heitis üks vanem vahele, «et landmeister meie pakkumist vastu ei võta. Rüütlid on liiga uhked, et mässavate talupoegadega kauplema hakata.» Tasuja kuulas tähele pannes, mis vanem ütles, ja rääkis edasi: «Siin on vanemal kahjuks küll 105 õigus. Pealegi on rüütlitel veel teine põhjus meie vastaste hulka heita. Nad on Saaremaa
ja õed, sest ma tahan minna teile au tegema oma keha jõu ja ihu rammuga. Ja ei pea ühtegi leitama siin halli taeva all, kes võiks minu vastu seista, kui mina võitlen oma sugurahva eest ja tema nimel. Ja mina olen nemad siin kõik selili pannud, nagu seadus nõuab ja nagu tegin seda selle kange Mätliku Eediga leeris, kus ma tahtsin talle issameie igaveseks pähe lüüa, kui ta läks lõhki nagu kupuga. Ja meie harjutame ühes selle lätlasega, kes on hästi sitke vemmal, aga mina olen temast igat kanti üle ja tema ei saa minule mitte vastu pidada, kui ma täie auru peale lasen. Ja tema võib minu kukla peal kas või ühe jalaga keksida, aga minu kael ei lähe mitte kõverasse ja nemad kõik, terve rood, pataljon, polk, käivad korda mööda minu kaela proovimas ja ei või seda mitte alla vajutada ja mina ütlen sulle, armas vend, tulgu või terve korpus, aga
annaabi.ee 
