TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Mihkel Pari 18. Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses Uurimistöö Juhendaja: professor Janno Reiljan Tartu 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika
Korea sõda 1950-1953 - Põhja-K NSVLiidu, Hiina toetus tungis kallale Lõuna-K USA toetus, võitjat polnud. Ungari ülestõus 1956 rahvarahutused; I.Nagy. Suessi kriis 1956 Nasser, Assuani elektrijaam Niilusele ei antud laenud, siis riigistati Suessi kanal, kuulus Sbr ja Prants, tahtsid sõda toetas Iisrael, USA ja NSVL nõudsid vaherahu mis tuligi, nende tähtsus kasvas. Berliini müür Lääne-B eraldati. Kuuba kriis võimule F.Castro, USA ei ostnud suhkrut selle ostis NSVL, USA sai teada et NSVL seab rakette Kuubale, avalikustati, USA isoleeris Kuuba, Hrustsov leppis rakettide äraviimisega, vastutasuks USA Türgist viis. Vietnami sõda põhjas kommunistlik, lõunas USAmeelne, lõunas partisanisõda e vietkongide toetas NSVL, USA pidi ära hoidma kommunistide edasitungi Aasiasse, kommunistid võitsid. Praha kevad rahva rahulolematus presidendiga, partei astus tagasi, uus kaotas tsensuuri ja iseoloogilise järelevalve, ülestõusu ei toim. Heaoluü...
Selliseid suundumusi väljendasid inimeste poolt algatatud protestid ja erinevad liikumised. Kuid kas need olid ühiskonda edasiviivaks jõuks? Loomulikult ei hakanud terve ühiskond iseenda vastu mässama. Seda tegid enamasti noored. Nii kujunesidki välja põvlkonnavahelised konfliktid ja noorte liikumine. Noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreeglid ja palju muudki. Enamasti nõuti sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist. Kahjuks need meeleavaldused ei viinud aga kuskile, kuna mingit selget alternatiivi valitsevale korrale pakkuda ei olnud. 19601970. aastatel hoogustus Ameerikas afroameeriklaste inimõiguste alane liikumine, kus nõuti endale võrdseid õiguseid valgenahalistega. Samal ajal leiti, et "neegriks" kutsumine on solvav. Liikumist juhtis karismaatiline baptistlik jutlustaja Martin Luther King, kelle rasistid 1968. aastal mõrvasid
jooni: a. Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodaniku sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaline valitsus. (tunnus: isiklik auto) 2. Õpilane teab milles seisnes 1960.aastatel noorsooliikunime ja mis olid selle põhilised väljendusvormid: a. Vasakpoolne noorsooliikumine: a.i. Põhinõudmised olid sõjaliste kulutuste vähendamine ja hariduskulude suurendamine a.ii. Noored võtsid oma iidoliteks isikud, kes vanemat põlvkonda ärritasid a.iii. Peamisteks iidoliteks olid kommunistlikud tegelased b. Väljendus vormid: b.i. 1968 aastatel USA-s ja Prantsusmaal üliõpilasrahutused b.i.1. Pariisis vägivaldseimad 3. Õpilane teab tähtsamaid kriise 1960.aastatel: a.i
Nii nagu kõigile ei meeldi hamburger, ei oska kõik ühtviisi lugu pidada a´la carte lõunast. Vajaduste ja võimaluste suhe määrab paljuski tarbija eelistused. Tarkvara valikul võib aluseks võtta mitmeid kriteeriume. Sageli otsustavad tarbijad tasuta tarkvara kasuks elementaarselt materiaalsetel põhjustel. Määravaks saab hind ehk siis hinna puudumine. Kahtlemata on see kohati vägagi õigustatud, näiteks koolides, kuna tasuliste programmide sisseostmisega hariduskulude suurendamine ei tundu üheski mõttes mõistlik. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt on praegusel ajal lausa ette nähtud, et vaba kontoritarkvara kasutamise kogemuse peaksid noored saama koolides ning kõik haridusasutused peaksid lõpetama litsenseeritud tarkvara kasutamise. Ka riigi infosüsteemide ja kohalike omavalitsuste kasutuses annab tasuta tarkvara kindlasti majandusliku kokkuhoiu efekti, kuid sealjuures tuleb kindlasti arvestada erinevate
· Ohud: kodanikust on saanud tarbija, suurfirmad manipuleerivad, väljakujunemas massikultuur(püüe olla samasugune nagu naaber, ostaks samu asju mis tema) · Põlvkondade konflikt-noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, viisakusreeglid jne. · 1968. Pariisis noorterahutused, eesotsas üliõpilased; pooldati vasakpoolsust(monarhism, kommunism, anarhism); nõudmised: sõjaliste kulutuste kärpimine, hariduskulude suurendamine, palgatõusu töölistele · 1960. mustanahaliste liikumine, juhtis Martin Luther King(tema sõnad-Mul on unistus): nõudis kodanike võrdsust seaduse ees · Naised ja vaesed nõudsid ka võrdsust ja õiglust · 1960. seksuaalrevolutsioon: rasestumisvastaste tablettide müügiletulek · Woodstocki rokifestival, hipiliikumine: vabadus, narkootikumid ja seks
Selgus, et õpetajate rahulolematuse põhjuste hulgas on konkurentsitult esikohal ühiskonnast lähtuvad tegurid: madal palk, ühiskonna vähene tunnustus, ebastabiilne hariduspoliitika, õpetaja madal positsioon ühiskonnas, ülekoormatud õppekava ja ülemäärane töökoormus (Riigikontroll,2015). Tegu on väga vastutusrikka ja pingelise tööga ning õpetajad väärivad kõrgemat palka. Õpetajate nappus toob meile pikemas perspektiivis vaid kahju. Rahvusvahelises võrdluses oleme hariduskulude poolest keskmiste seas. Meiega sarnase osa rahvuslikust rikkusest suunavad haridusse veel Hispaania ja Portugal, kuid ka rikkad Kesk- Euroopa riigid Austria ja Šveits. Riigi eelarvestrateegia 2015–2018 kohaselt peaks hariduskulude osakaal riigieelarves järgmistel aastatel veidi vähenema ja jõudma 2018. aastaks 8,2%-ni (Riigikontroll, 2015). Sellel aastal on haridusele tehtavatest kulutuste osakaal 8,8% riigieealarvest, eelneva aastaga on näitaja lanegnud ligi 0,7 %
Toetab riiklikus pensionikindlustuses inimese panusest sõltuva aastakoefitsiendi arvutust selliselt, et võetakse arvesse keskmise asemel sotsiaalmaksu laekumise mediaan.Üritab tõsta puuetega inimeste tööhõive aastaks 2015 50%-ni. Erakonna tervisepoliitika eesmärk on terve inimene ja tervena elatud eluea pikendamine. Erakond peab väga tähtsaks haiguste varajase avastamise süsteemi korralikku töölerakendamist ja tõhusat tööd. Hariduspoliitika: toetab hariduskulude kasvu samas tempos eelarvekulutuste keskmise kasvuga.Totleb Eestile demograafiliselt ja logistiliselt põhjendatud koolivõrku, et tagada haridusvõimaluste võrdsus Eesti erinevates piirkondades.Üritab tagada kõigile alghariduse võimalikult elukoha lähedal. Suurendab gümnaasiumi õppekava kaudu õpilaste valikuvabadust.Toetab reaal- ja loodusteaduste osakaalu kasvu õppekavades. Toetab kõiki õppetasemeid ja -liike hõlmava e-õppe riikliku programmi ehk Tiigrihüppe.
aastatel tekkis Beat Generatsioon ehk biitnikute liikumine (biitnikud) · End hakati kujutlema väljaspool olemasolevate süsteemi (narko, alko, suits, seks) Põlvkondade konflikt · Noored heitsid kõrvale eelmise põlvkonna:D o Põhimõtted o Eesmärgid o Rõivamoed o Käitumisreeglid o Sündsustunde Tekkisid radikaalsed noorsooliikumised: · Vasakpoolsed noorliikumised o Põhinõudmised olid sõjaliste kulutuste vähendamine ja hariduskulude suurendamine o Noored võtsid oma iidoliteks isikud, kes vanemat põlvkonda ärritasid o Peamisteks iidoliteks said kommunistlikud tegelased Näiteks: · Mao Zeodng · Jossif Stalin · Lev Trotski · Che Cuevara o NSVL-i imetlemisele aitasid kaasa: Sputnik Gagarin 1968 aasta noorrahvuslased
b.iii. Kasvas agressiivse reklaami ja massimeedia tähtsus b.iv. Traditsiooniliste väärtuste kadumine b.v. Minakeskne ühiskond b.vi. Mässumeelsuse kasv b.vii. Põlvkondade konflikt b.viii. NOORSOOLIIKUMINE b.viii.1. Vasakpoolsed noorsooliikumised b.viii.1.a. Nõuti sõjaliste kulutuste vähendamist ja hariduskulude suurendamist. b.viii.1.b. Noorte iidolid ärritasid vanemat põlvkonda nt kommunistid MaoZedong, Stalin, Trotski, Che Guevara b.viii.2. 1968.nda noorsoorahutused USAs ja Prantsusmaal (Pariisis vägivaldselt) b.viii.3. Hipiliikumine ehk lillelapsed b.viii.3.a. Eesmärk ei olnud ühiskonna ümberkorraldamine,
heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid jne. Võrdsust ja õiglust ei nõudnud mitte ainult mustanahalised või vaesed, vaid ka naised. Iibe langes ning 1960 toimus seksuaalrevolutsioon. Hakati läbi käima abielueelselt või -väliselt, mis oli varem keelatud. Loodi esimene rasedusvastane tablett, et vanemad saaksid lapse saamist reguleerida. 1968 toimusid noorterahutused, mida juhtisid üliõpilased. Tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist. Ülikoolides hakati korraldama valitsusvastaseid poliitilisi kogunemisi. Liitusid töölised, kes alustasid streike ja hõivasid tehaseid. President de Gaulle lahkus isegi riigist, kuid tagasi tulles saatis ta parlamendi laiali ja kuulutas välja uued valimised. Presidendi pooldajad olid korraldanud meeleavalduse ning töölised naasid tehastesse. Rahvas oli üliõpilasi esialgu toetanud, kuid hiljem pöörasid nad neile selja
tarbija, kujunes massikultuur(-keskklassi ostuvõime), polnud rahul, et kekklass sai endale palju osta. Reklaamid mõjutasid inimesi. LIIKUMISED: Bohheemlaslik liikumine e löödud põlvkond e biitnikud-ei olnud rahul sellise heaoluühiskonnaga. 30. 1960.aastate massiliikumised: põlvkondade konflikt: noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, moe, viisakusreeglid. Noorterahutused: üliõpilased nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist(liitusid töölised, kes nõudsid palga tõusu) kommunistlik liikumine- põgeneti läände parema elu nimel. Mustanahaliste liikumine)martin luther king võitles mustanahaliste eest- nõuti võrdsust seaduse ees. Naised nõudsid õigusi-naise koht pole kodus, edu. Seksuaalrevolutsioon- vahekord enne abielu , rasestumisvastased vahendid. INGLISMAA Usas valitsevad parteid?vabariiklased ja demokraadid Iseloomusta inglismaa riiklikku korraldust!Kes oli võimul?
asendumine valdavalt ateistliku ja minakeskse maailmavaatele (sai olulise tõuke juba IMS ajal) Noorte esilekerkimine nn põlvkondade konflikt: noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreeglid, sündsustunde jms. Põlvkondade konflikt kulmineerus 1968.a kui Pariisis toimusid ulatuslikud noorterahutused, milles juhtivat osa etendasid üliõpilased.Tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist;Töölised nõudsid palgatõusu. Mässumeelne noorus oli meelestatud valdavalt vasakpoolselt, toetust leidsid pigem vasakpoolsuse äärmusvormid nagu mauism, kommunism või anarhism kui mõõdukas sots.dem. Kom.ideedel oli vahetult pärast sõda olnud Euroopas küllalt lai kandepind mitmel pool kuulusid kom.liikumised või liidrid eesotsas Staliniga võitjate hulka. Berliini blokeerimine 1948, Ungari
endi poolt kodanike jaoks, Eesti demokraatia tervise ja tuleviku huvides. Möödunud aasta pahameelele tagasi vaadates on esitatud ka küsimus: kas harjumuspärane, parlamentaarne otsuste tegemise viis on end ammendanud? Kogemused mujalt ja läbi ajaloo paraku näitavad, et igal rahvahääletustel ei võida tingimata õiglasemad ja inimlikumad väärtused, nagu selle pooldajad loodavad. Rahvahääletus võib toetada surmanuhtluse taastamist, vähemuste õigusetust, hariduskulude kärpimist. Tuletagem meelde, kuidas kümme aastat tagasi Prantsusmaal osa inimeste eelarvamuslik suhtumine idaeurooplastesse keda sümboliseeris Poola torulukksepp otsustas referendumi tulemuse. Sestap ongi esindusdemokraatia olnud edukas: valitud saadikud peavad võtma vastutuse, peavad julgema hääletada riigi ja rahva huvides ning eirata kohati ülesköetud populismi. Küll aga peame tõsiselt mõtlema sellele, kuidas langetada edaspidi otsuseid nii, et kõigi
Nullmeetod - igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult. 33. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus. 34. Kohalikud maksud, nende sisu Loomapidamismaks, mootorsõidukimaks, lõbustusmaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemismaks, parkimistasu. 35. Suurimad tululiigid ja kululiigid kohalike omavalitsuste eelarvetes Suurimad tulud on: üksikisiku tulumaks (58%), maamaks (100%), loodusvaru kasutusõiguse tasu, toetusfond (hariduskulude, toimetulekutoetuste, sotsiaatoetuste katmiseks), tasandusfond (nõrgematele KOV üksustele avalike teenuste kulude katmiseks) ja sihtotstarbelised eraldised (investeeringuteks). Suurimad kulud on: 36. Finantssüsteemi ülesehitus Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused
Lk 46 1.Milles seisnes põlvkondade konflikt 1950.aastate lõpul ja 1960.aastate algul? Kuidas muutused noorema põlvkonna väärtushinnangud sel ajal? Noored mässasid vanemate vastu. Heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreeglid, sündsustunde jne. Tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist. Oli ka vägivaldseid meeleavaldusi. Pariisis toimusid ulatuslikud noorterahutused, milles olid juhtivad tudengid. 2.Millised ühiskondlikud muutused võimaldasid üles ehitada heaoluühiskonna? Turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv. Inimestel tekkis rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks. Soetati isiklike autosid. Keynesi idee 1960. ja 1970. mis rõhus võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise
Lubatud teenuste osutamiseks asutada asutusi, osaleda äriühingutes ning olla SA/MTÜ liikmeks. KOV ülesanded: Iseloomult kogukondlikud funktsioonid, subsidiaarsusprintsiip; Ülesandeid KOV-le saab panna vaid seaduse või lepinguga; Lubatud teenuste osutamiseks asutada asutusi, osaleda äriühingutes ning olla SA/MTÜ liikmeks. Teemasid eksamiks: KOV tulubaas, eelarve (kuidas toimib tasandusfond, hariduskulude toetus, sotsiaalhoolekande kulude toetus – uurige RM-i veebist) ja ülesanded; Millised seadused reguleerivad KOV-de korraldust ja ülesandeid? Millised osapooled ning millistes küsimustes teostavad järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle? Millised on kohalike omavalitsuste ühistöö vormid? Keda esindab külavanem KOKS-i sätte ja mõtte kohaselt?
tuginev heaoluühiskod on halvad ja neist peab vabanema 1950 aastatel tekkis Beat Generation ehk biitnikute liikumine End hakati kujutlema väljaspool olemasolevat süsteemi Põlvkondade konfliktid Noored heitsid kõrvale eelmise põlvkonna: Põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, käitumisreeglid, sündsustunde Tekkisid radikaalsed noorsooliikumised: Vasakpoolsed noorsooliikumised: Põhinõudmised olid sõjaliste kulutuste vähendamine ja hariduskulude suurendamine Noored võtsid oma iidoliteks isikud, kes vanemate põlvkonda ärritasid Peamisteks iidoliteks said kommunistlikud tegelased Näiteks: Mao Zedong, Jossif Stalin, Lev Trotski, Che Guevara, NSVL imetlemisele aitasid kaasa: Sputnik, Gagarin 1968 aasta oli noorsoorahutuste tippaeg Toimusid üliõpilastahutused USAs ja Prantsusmaal Vägivaldseima vormi võtsid rahutused Pariisis Hipiliikumine eesmärk ei olnud ühikonna ümberkorraldamine, vaid sellest eemaldumine
Eesti ühiskond vajab oma arenguks kõrgetasemelist üldharidust, keskharidusega seotud kutseõpet, kvaliteetset kõrgharidust ning rahvusvahelises koostöös viljeldavat teadustööd. Probleemideks on eelkõige õpilaste väljalangevus koolidest ja ebapiisav õpijõudlus põhikoolis, mis on suuresti tingitud ühiskonna sotsiaalsetest probleemidest, puudulikust kooliküpsusest. Tõhustamist vajavad haridusnõudluse monitooring ja kooliuuringud. Praegune hariduskulude osakaal riigieelarvest ei taga õpetajatele rahuldavaid sissetulekuid, piisavalt vahendeid koolide korrashoiuks ja õppevahendite kaasajastamiseks ega toeta Eesti noorte üldist konkurentsivõimet Euroopa Liidu ning rahvusvahelisel tööturul. Kutseõppe ja gümnaasiumihariduse disproportsioonid on tekitanud kooli lõpetanutele raskusi tööjõuturul ning edasijõudmatust gümnaasiumi-keskkooliastmel. Kõrgkoolide võrk on ebaühtlane, kõrgharidus erineva kvaliteediga
sellele tuginev heaoluühiskond on halvad ja neist peab vabanema. Biitnikud 1950.aastatel tekkis Beat Generation ehk biitnikute liikumine. End hakati kujutlema väljaspool olemasolevat süsteemi. Põlvkondade konflikt ● Noored heitsid kõrvale eelmise põlvkonna: Põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, käitumisreeglid, sündsustunde. ● Tekkisid radikaalsed noorsooliikumised Vasakpoolsed noorsooliikumised Põhinõudmised olid sõjaliste kulutuste vähendamine ja hariduskulude suurendamine. Noored võtsid oma iidoliteks isikud, kes vanemat põlvkonda ärritasid. Peamisteks iidoliteks said kommunistlikud tegelased. Nt: Mao Zedong Stalin Lev Trotski Che Guevara NSVL imetlemisele aitasid kaasa: Sputnik, Gagarin. 1968.aasta noorsoorahutused 1968.aastal toimusid üliõpilasrahutused USAs ja Prantsusmaal. Vägivaldseima vormi võtsid rahutused Pariisis. Hipiliikumine KÜLM SÕDA 1960.aastad
· ettepanekute esitamine haridusministeeriumile riikliku koolitustellimuse osas - Ülikooliseadus · maakondliku ühistranspordi korraldamine - Ühistranspordiseadus · maakonnale määratud riigieelarveliste eraldiste jaotamine - Vabariigi Valitsuse iga-aastane määrus valla- ja linnaeelarvetele. Küsimusi eksamiks: 1) KOV tulubaas, eelarve (kuidas toimib tasandusfond, hariduskulude toetus, sotsiaalhoolekande kulude toetus uurige RM-i veebist) ja ülesanded; 2) Millised seadused reguleerivad KOV-de korraldust ja ülesandeid? 3) Millised osapooled ning millistes küsimustes teostavad järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle? 4) Millised on kohalike omavalitsuste ühistöö vormid? 5) Keda esindab külavanem KOKS-i sätte ja mõtte kohaselt? 6) Millised võimalused on elanikel osaleda linna/valla kohaliku elu
Võrdsust nõudsid mustanahalised ja naised, langes iibe, mis oli põhjustatud väärtushinnangute teisenemisest ja naiste „vabanemine“ – nad polnud enam sõltuvad 1960ndatel toimus seksuaalrevolutsioon – kadusid paljud vanad normid, nõrgenes religiooni mõju, ilmusid rasestumisvastased pillid 1968 Pariisi noorterahutused – põlvkondade konflikti haripunkt, juhtiv osa oli üliõpilastel o Tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist o Mais hakati ülikoolides korraldama valitsusvastaseid poliitilisi kogunemisi, mille politseid ajas küll laiali, kuid protestid laienesid o Liitusid töölised, kes alustasid streike ja hõivasid tehaseid (streikis 1/5 Prantsuse töölistest) 12 o Parlament saadeti laiali, korraldati uued valimised, pinge lahustus, töölised naasid tehastesse
Mõlemad stabiilsed. 236. Millisel otstarbel (tegevusvaldkondades) ja millises proportsioonis kasutatakse Eestis sotsiaalmaksust laekuvaid vahendeid? Pensionikindlustus ja riiklik ravikindlustus vastavalt 60 % ja 40 %. 237. Kui suured on kolme peamise tegevusvaldkonna osatähtsused kogu valitsemissektori üldkuludes? Hüvitised töötajatele (25-35%, kasvav), kapitali kogumahutus (28% ümber, stabiilne), subsiidiumid (27-18 %, langev). 238. Hariduskulude suhe SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega viimasel kümnel aastal? 4-3 % ja langenud. 239. Teadus- ja arenduskulud kokku SKP suhtes: tase ja dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega? 0,6-1,6 kasvav. ELs 1,8-2 ja stabiilne. 31 240. Valitsusektori kulud üldistele valitsemissektori teenustele suhe SKPga ja osatähtsus valitsemissektori kogukuludes: tase ja dünaamika Eestis? 3-4 % ümber ja
Kohalike omavlitsuste kogukulude suhe SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis ja võrdlus EL keskmisega? Eurostat 236. Millisel otstarbel (tegevusvaldkondades) ja millises proportsioonis kasutatakse Eestis sotsiaalkindlustusfondide vahendeid? LK19 54 237. Kui suured on kolme peamise tegevusvaldkonna osatähtsused kogu valitsemissektori üldkuludes? LK 14 S – H - T 238. Hariduskulude suhe SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega viimasel kümnel aastal? Eurostat 239. Teadus- ja arenduskulud kokku SKP suhtes: tase ja dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega? EUrostat 240. Valitsusektori kulud üldistele valitsemissektori teenustele suhe SKP-ga ja osatähtsus valitsemissektori kogukuludes: tase ja dünaamika Eestis? [alla 10%-i] Eurostat 55 241