kasutame. Küüs koosneb küüneplaadist, küünevallidest, küüneloozist, küünenahast, küüne kasvutsoonist ehk maatriksist ning lunulast. 4 millimeetrit küünest on naha all peidus. Uute rakkude moodustumine ja küüne kasvamine toimub küünejuures. Küüs tekib naha läikekihist. Nad on sarvjad nahamoodustised. Inimese sõrmeküüned kasvavad kiirusega umbes 0,1 mm ööpäevas. Pilt 1: küüne põhianatoomia Pilt 2: Sõrme ristlõige Küüneplaat- küüneplaat kinnitub tugevalt küüneloozile, ta on 0,5-1 mm paks, sileda pinnaga. Ning läbitav vedelikele. Küüneplaat koosneb keratiinist valgust, mida leidub ohtralt ka juustes ja nahas ning seal võib eristada umbes 25 tihedalt pakitud rakukihti, mis tagavad küünele tugevuse, teravuse, painduvuse ja elastsuse. Vee hulk küünes määrab ära küüne painduvuse. Normaalselt sisaldavad küüned vett 18%; kui vee hulk jääb alla 16%, muutuvad küüned hapraks
Sügelus on tavaliselt minimaalne. Samuti võib olla jalaseene tunnuseks äkki tekkinud taldadele sügelevad grupeeritud häguse või mädase sisuga villikesed, mis suurenevad ning lõhkevad. Kõige tavalisem tunnuseks võib olla naha paksenemine ja ketendamine taldadel, mida vahel peetakse ekslikult ealiseks muutuseks. Selle vormi korral on tihti haigestunud ka küüned. Alguses võib olla nakatunud ainult üks küüs, hiljem haigestuvad ka teised. Küüneplaat hakkab vabast servast paksenema, muutub hallikaskollaseks ja rabedaks. Ajapikku kahjustus levib, kuni on muutunud kogu küüneplaat. Küüneseen esineb sagedamini varbaküüntes. Kui on kahjustatud sõrmeküüned, tuleb alati vaadata ka varbaküüsi. Algul haigestuvad mõned küüned, edaspidi mitmed küüned. Kõige sagedamini muutub küüneplaat hapraks ning määrdunud kollakat värvust. Infektsiooni lisandumisel värv varieerub pruunist roheliseni. Jalgade küüneseene korral on omane, et
TALLINNA ÜLIKOOL 2008 TERJE AULIK Kutsepedagoogika Käed Küüned, küüntehaigused, nahk hooldus! KÜÜNEEHITUS Küüneplaat - (unguis) Küünevall - (vallum unguis) Küüne tald (lunula) Kutiikul (küünenahk) Küünejuur (radix unguis) Küünealumik (lectulus unguis) Küünesäng Küüne vabaserv Küünevagu (perionychium) Küünetriibud (striae) Faalanks ehk sõrmelüli Sõrmeots Nahaalune rasv KÜÜNTE PROBLEEMID KÜÜNTE SEENHAIGUSTEST TÄPSEMALT, MIKS JA KUIDAS TEKIB SEENHAIGUS? KUIDAS SELLEST HOIDUDA, JA MIDA TEHA, KUI SEE JUBA ON! Küünte seenhaigus
- Tavaliselt tungib seen küüneplaadile vaba serva ühest või mõlemast nurgast - Lahtised kihid küünes on seeninfektsioonile soodsaks kohaks - Haigestumist soodustavad jalanõude surve ja muud küünte traumad - Küünte servadelt levib haigus küüneloozi ning seejärel küüneplaati. Kahjustunud küüneosa pakseneb, muutub kollakaks ja on raskesti lõigatav. Sageli põhjustab valu - Kui haigus hakkab levima küüne poolkuu suunas võib küüneplaat täielikult hävida, tuues nähtavale ebanormaalse väljanägemisega paksenenud küüneloozi 4 vormi küüneseenhaigusel: 1. Distaalne (kaugmine) ja lateraalne (külgmine) subungvaalne onühhomükoos Tüüpiline T. Rubrum-infektsioonile. Esmalt infitseerub hüponüühiumi keratiin, kas siis ühes või mõlemas küüne nurgas. Protsess levib edasi küüneloozi ja seejärel küüneplaati, põhjustades küüneplaadi hüperkeratiniseerumise, onühholüüsi
tsüklosporiin, hüdroksüuureane jne). Psoriaasiga seoses küüs ei hävi, kuid lamedast punasest lihhenist tekkinud küünemuutused on tavaliselt püsivad. 2.1 Psoriaas Psoriaasi korral võivad esineda järgmised küünemuutused: - väikesed süvendid küüntes, - küüne irdumine, - ,,õlilaigud" küünel, - küünealune hüperkeratoos, - küünedeformatsioon (psoriaas küünevallil). 2.2 Krooniline lööve käel Küünemuutused: küüneplaat kareneb, väikesed süvendid küüntel, ristivaod (Beau` jooned), küüne irdumine. 9 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e 2.3 Krooniline küünevalli põletik Küünemuutused on samad nagu ekseemi korral, kuid raskemalt. 2.4 Follikulaarne düskeratoos Küünemuutused on pikisuunas valged või punased jooned, küüne otsa lõhestumine. 2
osast, kollaka või valge läbipaistmatu triibuna. Küüneserv võib muutuda muredaks ja eralduda loozist (onühholüüs). Aja jooksul liigub kahjustus edasi küünevalli suunas. Küüned võivad muutuda inetuks, paksuks, kollakaks või muud tooni ja võivad täielikult laguneda. Pindmise valge seeninfektsiooni (10%)tekitajaks on tavaliselt Trichophyton mentagrophytes. Küüne pind muutub pehmeks, valgeks, kuivaks, puuderjaks; seda on kerge ära kraapida. Küüneplaat ei muutu paksuks ega eraldu loozist. Seenorganismid läbistavad aja jooksul küüneplaadi ja liiguvad sügavamale. Proksimaalne küünealune seeninfektsioon on harv küüneseene tüüp. Selle tekitajaks on harilikult T rubrum. Infektsioon algab küüneplaadi küünevalli poolsest osast, sageli tingituna küünevalli traumast. Tekivad kollakad laigud hakkavad laienema küüne välisserva suunas. Küüneseen pärmseentest on harv ja tekib harilikult kroonilise naha ja limaskestade kandidoosi
välimisest-külgmisest osast, kollaka või valge läbipaistmatu triibuna. Küüneserv võib muutuda muredaks ja eralduda loozist (onühholüüs). Aja jooksul liigub kahjustus edasi küünevalli suunas. Küüned võivad muutuda inetuks, paksuks, kollakaks või muud tooni ja võivad täielikult laguneda. Pindmise valge seeninfektsiooni (10%)tekitajaks on tavaliselt Trichophyton mentagrophytes. Küüne pind muutub pehmeks, valgeks, kuivaks, puuderjaks; seda on kerge ära kraapida. Küüneplaat ei muutu paksuks ega eraldu loozist. Seenorganismid läbistavad aja jooksul küüneplaadi ja liiguvad sügavamale. Proksimaalne küünealune seeninfektsioon on harv küüneseene tüüp. Selle tekitajaks on harilikult T rubrum. Infektsioon algab küüneplaadi küünevalli poolsest osast, sageli tingituna küünevalli traumast. Tekivad kollakad laigud hakkavad laienema küüne välisserva suunas. Küüneseen pärmseentest on harv ja tekib harilikult kroonilise naha ja limaskestade
triibuna. Küüneserv võib muutuda muredaks ja eralduda loozist (onühholüüs). Aja jooksul liigub kahjustus edasi küünevalli suunas. Küüned võivad muutuda inetuks, paksuks, kollakaks või muud tooni ja võivad täielikult laguneda. Pindmise valge seeninfektsiooni (10%)tekitajaks on tavaliselt Trichophyton mentagrophytes. Küüne pind muutub pehmeks, valgeks, kuivaks, puuderjaks; seda on kerge ära kraapida. Küüneplaat ei muutu paksuks ega eraldu loozist. Seenorganismid läbistavad aja jooksul küüneplaadi ja liiguvad sügavamale. Proksimaalne küünealune seeninfektsioon on harv küüneseene tüüp. Selle tekitajaks on harilikult T rubrum. Infektsioon algab küüneplaadi küünevalli poolsest osast, sageli tingituna küünevalli traumast. Tekivad kollakad laigud hakkavad laienema küüne välisserva suunas. Küüneseen pärmseentest on harv ja tekib harilikult kroonilise naha ja
ja 4. ning 4. ja 5. varba vahele, sest varbad on siin tihedalt koos, jalanõu surve on tugevam ning higistamine suurem. Vahel tekivad tallavõlvides, varvaste all ja külgpindadel paksu sarvkestakattega villikesed. Villikesed paigutuvad gruppidena, peale nende lõhkemist tekivad pindmised haavandid. Vahel võib haigus kulgeda tallavõlvis peene või suurehelbelise ketendusena. Varbaküüntest kahjustuvad I ja V. Küünte kahjustus algab nende vabast servast, küüneplaat pakseneb, muutub kollakaks ja rabedaks. Dermatofüütia korral võivad tekkida sekundaarsed allergilised nahalööbed, mis võivad meenutada ekseemi. Teiseks seeneks, mis kahjustab samuti eelkõige jalgu, on Tr. rubrum. Haigestuvad peopesad, suured nahavoldid, kehatüvi ja küüned. Haigusest on haaratud kõik varvaste vahed ja küüned. Haigus kulgeb kuiva vormina naha vagudes esineb valkjas "jahune puuderdus", lööve on mokassiini tüüpi.
stress. Käteekseemi põevad sagedamini naised. Haigus algab enamasti sõrmuse alt, levides sealt külgnevatele aladele, eriti 3. sõrme ja peopesa suunas. Labakätel olevad kolded on ebakorrapärase kujuga, leemendavad tugevalt ning tekivad kord ühes, kord teises kohas. Haigusest haaratud nahk sügeleb. Leemenduse kadumise järel muutuvad kolded kuivaks, ketendavaks ja nendesse ilmuvad lõhed. Kui lööbest on haaratud küünevall, siis kaasneb küünekahjustus küüneplaat muutub krobeliseks. Ravi: 14 Välditakse ärritajaid (seep, teised nahapuhastusvahendid ja vesi kuivatvad nahka ning nahk hakkab sügelema, järgnev kratsimine halvendab naha seisundit). Asteatootilise ja nummulaarse ekseemi korral vanne ja sagedast pesemist ei soovitata. Sügelemise leevendamiseks kasutatakse traditsioonilisi allergiaravimeid (antihistamiinikume), vajadusel rahustavaid, uinutavaid ravimeid.
naha karvanääpsu bakter-nakkus Küünevallipõletik - Paronychia Esineb rohkem nendel, kelle käed pidevalt märjad; kehv verevarustus; põevad diabeeti. Ka nendel, kes lükkavad küünenahkasid pidevalt ja agressiivselt tagasi. Krooniline küünevalli põletik (kestvus üle 6 nädala) on järk-järguline protsess ja seda on suhteliselt raske ja aeganõudev ravida. Põletik võib alguse saada 1 küünevallist, kuid sageli levib teistele sõrmedele edasi. Kahjustada saab ka küüneplaat, mis võib muutuda kollakaks, rohekaks või hapraks. Peale paranemist võivad küünemuutused kaduda alles kuni aasta jooksul. Küünevallipõletik on põhjustatud erinevatest mikroorganismidest, sageli pärmseente ja bakterite segust. RAVI/SOOVITUS küünenahkade õrn hooldus, spetsiaalsed küünenahakreemid ja õlid, SPA hooldused kätele. Küünenahkasid tuleb kreemitada ja
annaabi.ee 
