lugusid päevad ja ööd, lootes, et ka tema armulool oleks õnnelik lõpp. Hansu aga on armunud räägu Liina. Räägu Liina on Reinu tütar, ning Rein vihkab kõiki, kel mõisaga mingisugustki pistmist on. Rein ei käinud kirikus, ning varastas meelsamini hoopis teistelt külaelanikelt. Liina aga armastab sellele vaatamata kubjast Reinu, kes endiselt mõisapreilist unistab. Nõid Miina räägib sellest loost rehepapile, kes oma tarkuse ja kavalusega otsustab Hansule korraldada kohtumise mõisapreiliga. Mida Hans aga ei tea on see, et mõisapreili hoopis maskeeritud Liina olema saab. Kui kaks armunud noort aga kokku saavad, ei suuda kumbki neist sõnakestki suust saada. Istuvad vaid terve öö lumehanges ja vahivad üksteist. Pärast seda kohtumist on Hans tänu lumememme kaunitele sõnadele kindel, et mõisapreili teda armastab. Tema lumememm-kratt sulab, ning ta otsustab sõita mõisa, oma armastatule järele
põlema. Imbi ja Ärni jooksid marti, Jaan tahtis liituda, aga nad ei võtnud teda vastu, siis Jaan läks aidamehe maja juurde, too ei tahtnud lasta sisse Jaani, siis Imbi ja Ärni ütlesid, et kui vana kuu ajal koputada puu tüvele 3 korda, siis see kuivab. Kubjas Hans oli poissmees, orb, elas oma talus üksinda, iga kord kui talle üks tüdruk hakkas meeldima, siis jõudis keegi teine oma kosjadega ikka ette. Aga kahju Hansul sellest ei olnud. Toapoiss Intsu kohates andis Ints Hansule tosin aluspükse, mille mõisahärra oli endale tellinud. Aidamees ja Mall otsustasid teha suure ja võimsa krati. Kubjas Hans tahtis teha lumest kratti, tegigi ning hakkas sõstraid võtma, et vanapaganale kolm tilka "verd" anda, kuid siis torkas vanapagan teda õlga ning võttis ise verd. Kui kratt ärkas ellu, rääkis ta kubjasega uhkeid sõnu kasutades ja ütles et ta on voolanud jõena mööda linnu, lennanud auruna ja nüüd sai ta lumena võime rääkida. Hiigelsuur kratt läks põlema
Isa tahtis Liinat anda naiseks Õuna Endlile. Liina armastas libahundiks käia see oli parim meelelahutus nisama metsa all joosta. - Kupja-Hans noor kõhetu mees, rehepapi hea sõber, poissmees-orb, kes elas oma talus üksipäini.Hans armus mõsapreilisse. Piinles armuvalude käes, õhates kättesaamatu armastuse järele.Seda armastuse lini kannab tema lumemehest kratt, kes ei näppa midagi, aga olles maailmas palju rännanud räägib Hansule lugusie imelisest armastusest räätlite ja nende südamedaamide vahel ning annab tunnete küsimuses Hansule head nõu.( hiljem sulab ära)Lõpuks keerab Vanapagan Hansul kaela kahekorra - Koera Kaarel talumees Kaarlit piinas kord halltõbi, mille eest rehepapp soovitas kuuse otsa peitu pugeda.Hiljem soovitas rehepapp tal viina juua, kuna halltõbi kartvat viinahaisu. Nii sai Kaarlist igapäevane kõrtsi külastaja, kellel iga päev pea vindine
Raamat räägib tavadest ja kommetest. Sulane Jaan tuli mõisa sahvrist kohutava kõhuvaluga. Ta oli söönud seepi. Jaan oli selline, kes sööb kõike mis vähegi söödav tundus. Talle kutsuti appi rehepapp, kes oskas alati anda nõu. Hingedepäeval köeti sauna ja pandi sinna ka laud. Kõik hinged tulid sel päeval oma kodudesse. Peaaegu igas majapidamises oli kratt, rehepapi oma oli juba väga vana. Kuid Hansu kratt oli lumest. Tema kratt ei teinud tööd ega midagi, vaid pajatas Hansule lugusid rüütlitest ja printessidest. Kui kratt ära suri ja Hans oli just igaöisele mõisa noore parunessi vaatamisele läinud, keda ta hullupööra armastas tuli vanapagan, Hans ütles talle ,et kratt sulas ära ning seejärel vanapagan murdis ta kaela ja võttis ta hinge. Külas suri ka nõid, kui ta oli muutnud end Räägu Reinu aia juures sitaks ja Rein ta rehaga läbi torkis. Ühel öösel kui katk mööda maju käis läksid kõik rehepapi majja, abi otsima
Oli üpris nipsakas tüdruk ja pidas Jaani lolliks. · Mõisa toapoiss Int: Uskus siiralt, et on Lembitu järeltulija ja kõik, mis on sakste käes, peaks kuuluma talle. · Mõiskubjas Hans: Ta oli meeletult armunud Luisesse ja tegi endale krati, et neiu enda koju kanda. Kahjuks ei suuda kratid inimesi vedada. Ta sureb, siis kui tema kratt sulab ja vanapagan ta nina kahekorra keerab. · Kratt-lumemees: Hansu kratt, kes on tehtud lumest. Terve talve rääkis ta Hansule lugusid rüütlitest ja printsessidest ning kui ta ära sulas, tuli vanapagan ja keeras Hansul nina seljataha. Mees oli teinud kuradiga kokkuleppe ja loovutanud enda verd. · Kilter Lembit: Tal tekkis tüli Räägu Reinuga ning Rein tappis ta ära. · Sulane Timofei: Endine soldat, kes oli Lembitu pere sulane. Katk tappis ta. · Aida Oskar: Varastas Imbi ja Ärni merilehma. Ei suitsetanud, pettis osavalt vanapaganat ja vahetas kratte väga tihti.
soovid, Oli siis seda vara vaja või mitte. Mis üle jäi, maeti maasse. Varanduse nimel poeti või nahast välja. Et vara ikka rohkem ja rohkem oleks, tehti aina uusi kratte oma soovide täitmiseks. Aida Oskar tegi lausa nii suure, et see tema majapidamisse ära ei tahtnud mahtuda. Raamatust läbib ka armastuse liin, mis räägib mõispreilist ja temasse lootusetult armunud kubjas Hansust. Selles osas tuleb mängu ka lumememmest kratt, kes Hansule tundmatustest maadest ja armastuslugudest jutustab. Armastuskolmnurga tekitab Liina, kes libahundiks moondatuna Hansu taga luurab. Õnnetuseks sureb Hans vanapagana käe läbi. Liina ,seda kuuldes, et Hans on loojakarjas, tahtis endalt elu võtta. Tänu Imbile ja Ärnile jäi see olemata. Enamus raamatu teksti koosenb tüssamistest, kavalatest plaanidest, kuidas tonte, katke ja muid haigusi eemale peletada. Kõige rohkem nalja tegi mulle sulase Jaani plaan panna Luise endasse
külast, kus ahned ja juhmid külaelanikud pistavad rinda nii Katku, Vanapagana kui krattidega. Samuti oli minu arvates tegemist klassikalise romantilise filmiga, kus esineb armastust millel on väga palju takistusi ja kaks armastatut peavad mõlemad piinlema. Kuigi tavalises romantilises filmis armastavad mõlemad osapooled üksteist oli filmis “November” natukene teisiti, nimelt oli peategelane noor talutüdruk Liina, lootusetult armunud külapoiss Hansu. Kuid Hansule on aga silma jäänud hoopis imekaunis mõisapreili. Samuti seisnes ka loo traagika selles, et Hans ei teadnud Liina armastusest ja mõisapreili ei teadnud Hansu armastusest. Nii proovisidki mõlemad armunud oma armastusega kuidagi toime tulla. Sellele, et Liina unistus täitus oli vastu ka Liina isa, kes tahtis, et Liina läheks kaasaks Endlile. Samuti võib filmi pidada ka õudusfilmiks, sest kohati kinosaalis olles tekkis mulle tunne, et ma ei taha enam filmi edasi näha vaid
Teda austati ja usaldati. Kui häda käes oli, tuldi ikka tema juurde abi ja nõu paluma. Tagataskus oli tal alati varuks mõni lisanipp, millega oht minema peletada, näiteks katku lollitamine. Tänapäeval võib teda pidada linnapeaks, valla- või külavanemaks. Kubjas Hans oli mõisatööline, kes armus parunipreilisse. Seepärast meisterdas ta oma esimese krati, lumest, et too talle parunipreili tooks. Lumekratt osutus aga romantikuks, kes jutustas Hansule erinevaid lugusid armastusest, kuni ära sulas. Hansul ei õnnestunud krati tegemisel Vanapaganat tüssata ja too saigi mehelt sõstramahla asemel kolm tilka verd. Seepärast keeras põrguline Hansul kaela kahekorra. Kuna Hansu oli omakorda armunud Liina, kes meest igal õhtul libahundina mõisa ääres metsas luuramas käis, kui mees preili akna taga aega viitis, tahtis neiu end peale kupja surma ära uputada. Mõlemad olid ennastohverdavad, unistajad, truud.
valmistati erinevatest materjalidest krati kuju, tuli minna ristteele ja oodata vanapaganat. Kui ta välja ilmus, tuli tilgutada raamatusse verd. Pärast neid protseduure oligi kratt elus ja kasutusvalmis. Vanapagan- vanapagan tahtis krati tegemise eest verd. Inimesed olid aga kavalad ja tilgutasid raamatusse vere asemel hoopis sõstramahla. Kupjal Hansul petmine aga ei õnnestunud, sest vanapagan oli vihane, et teda petetakse ja ta tegi Hansule haava, ning tilgutas sealt verd oma raamatusse. Rehepapp- Oli tark ja kaval ravitseja. Tema poole pöörduti abi saamiseks. Kahel korral tegi seda Kaarel, kõigepealt sellepärast, et ta sulane oli seepi söönud ja vaevles suurtes kõhuvaludes ja teisel korral selle, et teda kimbutas halltõbi. Kaarel sai tänu Rehepapile oma haigusest lahti. Hinged- Hinged tulid hingedepäeval koju ja selleks kaeti neile laud ja köeti saun
Oskari kratt jäi kinni ja Oskar jättis ta sinna ning kratt läks põlema. Tuli muutus ohtlikuks ka majadele ja rehepapp suunas selle teisele poole. Rehepapp vestleb Hansu ja tema uue lumememmega armastusest. Liina jälgis jälle Hansu, kes luges preilile luuletusi. Kodus saab Liina teada tema ja Endli pulmadest. Oskar ning tema naine petavad külmkinga (inimsööjat). Nõid paljastas oma vanad tunded rehepapi vastu. Rehepapp organiseerib Hansule ja Liinale kohtumise. Nõid sureb ära Lumememm sulab ära. Jaan viis Luisele piruka, kus oli ``armusegu'' sees. Kuid Oskar murdis selle pooleks ja toppis selle Liina käsul Jaanile suhu. Vanapagan võtab Hansult hinge. Rehepapp peab matma nõia ja järgmine päev juba Hansu. Liina tahab end jõkke uputada, aga Imbi ja Ärni peatasid ta. Imbi, Ärni ja Liina leiavad 3 kullakotti. Rein, teada saades, et Endel on uus kubjas, laseb mehikestel kotist Endli napilt surnuks peksta.
valgunud ja nad kuulsid armee orkestrit marssi mängimas, siis ei suutnud ka nemad tegelikkust eirata. Hans läks elama köögi taha väiksesse konkusse ning hiljem üldse meetsa ja jäigi sinna. Igalpool kõlasid vene lööklaused. Kohalikud pidasid armeed ja nende naisi lollakateks. Kuid peagi hakkasid inimesed kaduma ja tapeti mehi, naisi ja lapsi. Ema jäi kadunuks ja Isa küüditati. Aliide ja Ingel jäid üksi. Aliide lubas Hansule et kaitseb Inglit. Aliidetahtis et nad põgeneksid Soome või Rootsi aga Ingel uskus et peagi saabub läänest abi. Nii juhtuski ja sakslased lõid punaarmee siit minema. Kõik olid õnnelikud ja Hans tuli ka tagasi. Algas jälle Ingli ja Hansu kudrutamine ning Aliide armupiin. Hans hakkas suhkrupeeti kasvatama. Aliide arvas et tal onpeas kasvaja. Ta avastas et kui ta lapsele natuke haiget teeb siis ta saab sellest mingisuguse naudingu. Aliide ja Ingel hakkasid tegema suhkrupeedi siirupit
on, kui naine annab talle selle, mida ta rinna all kannab. Naine nôustub, nad leiavad Oskari üles ja viivad koju ning naine annab külmkingale hoopis oma pôlle, jättes külmkinga kurjalt karjuma. 22. november - nôid läheb rehepapi juurde, räägib, et armastas vanasti rehepappi, kuid mees abiellus teisega ja nüüd on Liinal samamoodi. Ütleb, et nende kohus on need kaks kokku viia. Rehepapp läheb Hansu juurde, kes parajasti lumememme jutustust kuulab, ajab natuke juttu ja lubab siis Hansule, et korraldab talle preiliga kohtumise. 23. november - Rehepapp läheb Liinale ja lubab talle Hansuga kohtumise organisee- rida, nii et Liina on môisapreiliks riietatud - kui poiss avastab, on juba hilja ja ta on Liinasse armunud. Liina seda eriti ei usu, aga on ikka päri, sest tahab, et Hans talle ilusaid sônu silmast silma räägiks. Hans môtleb ise preilile luuletuse välja, kuigi see pole eriti ilus. 24. november - Muna Ott tuleb nôia ukse taha, sest ta on Mooselile vahele
all kannab. Naine nôustub, nad leiavad Oskari üles ja viivad koju ning naine annab külmkingale hoopis oma pôlle, jättes külmkinga kurjalt karjuma. 22. november - nôid läheb rehepapi juurde, räägib, et armastas vanasti rehepappi, kuid mees abiellus teisega ja nüüd on Liinal samamoodi. Ütleb, et nende kohus on need kaks kokku viia. Rehepapp läheb Hansu juurde, kes parajasti lumememme jutustust kuulab, ajab natuke juttu ja lubab siis Hansule, et korraldab talle preiliga kohtumise. 23. november - Rehepapp läheb Liinale ja lubab talle Hansuga kohtumise organisee- rida, nii et Liina on môisapreiliks riietatud - kui poiss avastab, on juba hilja ja ta on Liinasse armunud. Liina seda eriti ei usu, aga on ikka päri, sest tahab, et Hans talle ilusaid sônu silmast silma räägiks. Hans môtleb ise preilile luuletuse välja, kuigi see pole eriti ilus. 24
See on Koera-Kaarli sulane Jaan, kes oli käinud mõisa sahvrist seepi söömas ja nüüd selle pärast hirmsat kõhuvalu tundis. Ja nüüd oodati appi rehepappi, kes hädalist aitama pidi. Ja abistaja muidugi saabus. Koos kirutakse mõisasaksu , aga rehepapp annab ka head nõu, et piiri tuleb pidada ja mitte labidaga suhu ajada. Raamatut läbib ka armastuse liin, mis räägib mõispreilist ja temasse lootusetult armunud kubjas Hansust. Selles osas tuleb mängu ka lumememmest kratt, kes Hansule tundmatustest maadest ja hingematvatest armastuslugudest jutustab. Armastuskolmnurga tekitab Liina, kes libahundiks moondatuna Hansu aia taga luusib. Tegelasi romaanis on terve külatäis. Kaks päris vahvat tegelast, kes mulle meeldisid olid Imbi ja Ärni. Nende ahnust ja toimetamisi oli ikka päris lõbus lugeda. Ja siis veel sulase Jaani ,,üllatuskingitus" toatüdruk Luisele, millega ta tahtis Luise südant võita, no see oli ikka tipp, aga lugu
Kalmurahvas, kelle sugulased olid ära surnud ja majad maha põlenud kükitasid koos suguvõsaga võõrastes lautades ja kuurides. Vanapagan- Vanapagan tahtis krati tegemise eest tilka verd. Inimesed pidid tema raamatusse verd tilgutama, kui enamasti veeti vanapaganat ninapidi ja raamatusse tilgutati hoopis sõstramahla. Kui tavaliselt inimesed said Vanapagana ära petta, siis kubjas Hans seda ei saanud, sest Vanapaganal oli hing täis, et teda petetakse ja ta tekitas Hansule haava, ning tilgutas sealt verd oma raamatusse. Hans tegi rumalasti, ta tegi lumest krati, see sulas ära ja Vanapagan keeras tal kaela kahekorra. Viimase hirmu ees Vanakurja petetigi. Rehepapp-Oli külatark, ravitseja. Ta lahendas teiste probleeme. Tema poole pöördusid inimesed abi saamiseks. Kahel korral pöördus Koera-Kaarel Rehepapi poole, esmalt selle pärast, et ta sulane oli seepi söönud ja vaevles hirmsates
Ta sattus külmakinga otsa. Ta lubas teda aidata, kui ta saab selle, mida naine rinna all kannab. Külmaking aitas aidamehe koju ning naine andis oma põlle külmakingale, kuna ta kannab seda rinna all. 22.novembril läks nõid Rehepapi juurde. Ta rääkis talle Liinast ning tema armuvalust. Koos nad mõistsis, et noort Liinast ja Hansu peab aitama. Rehepapp läks siis Hansu poole. Kuulas seal natukene lumemehe jutte ning sealt tuli tal ka idee, kuidas noored kokku viia. Rääkis ka Hansule, et viib ta mõisapreiliga kokku. Järgmisel päeval läks Liina poole. Rääkis talle plaanist kuidas tal oleks võimalik Hansuga kokku saada. Liina nõustus plaaniga. Kubjas valmistas aga kohtumiseks ise luuletuse, lumemehe abiga. Uuel päeval läks Muna Ott nõia juurde, et kirikuõpetaja lolliks teha, kuna ta oli Muna Otile jälile jõudnud. Peale teda läks sulane Jaan sinna. Tema tahtis armujooki. Kuigi see mürk koosnes rõvedasdest asjades, asus Jaan kohe asja kallale
Oli üpris nipsakas tüdruk ja pidas Jaani lolliks. Mõisa toapoiss Int: Uskus siiralt, et on Lembitu järeltulija ja kõik, mis on sakste käes, peaks kuuluma talle. Muna Ott: Oli olnud vanapagana teenistuses kaua ja kui vanapagan ta ära ajas, tuli mees oma külla tagasi ja hakkas töötama kirikus. Ta lasi nõid Minnal kirikuõpetaja rumalaks teha. Kratt-lumemees: Hansu kratt, kes on tehtud lumest. Terve talve rääkis ta Hansule lugusid rüütlitest ja printsessidest ning kui ta ära sulas, tuli vanapagan ja keeras Hansul nina seljataha. Mees oli teinud kuradiga kokkuleppe ja loovutanud enda verd. Kilter Lembit: Tal tekkis tüli Räägu Reinuga ning Rein tappis ta ära. Aida Oskar: Varastas Imbi ja Ärni merilehma. Ei suitsetanud, pettis osavalt vanapaganat ja vahetas kratte väga tihti. Kirikuõpetaja Moosel: Oli kirikuõpetaja, kelle Muna Ott rumalaks tegi.
Aliide hakkas kuid ja päevi lugema.(,,Tähtaeg tuli lähemale. Kaks nädalat, kolmteist päeva, kaksteist, üksteist, kümme ööd, üheksa, kaheksa, seitse õhtut. Nädala pärast on nad läinud. Veel viis päeva. Neli päeva. Siis vadi kolm ööd. Kaks päeva, kolm ööd. Ei ühtegi päeva enam, ei ühtegi ööd.") (142-151) Pärast Ingli ära viimist oli Hansu elu Aliide käsutuses. Aliide ütles, mida mees võis teha ja kuna. Aliide hakkas Ingli nimel isegi Hansule kirju kirjutama. Raamatus leidus veel kohti, vend pettis venda ja kuidas head ning omad inimesed võisid olla väga sügava põhjaga - mõned kuni lõpuni, ehk isegi oma eluga riskides truud, ausad ja vennalikud, kuid samas ei teadnud kunagi kindlalt, et keda usaldada ning kui kaugele usaldada.
Meeleolu edasiandmiseks kasutati lavateostes ka luulet, mida Koidula kirjutas ja millele viisi lõi ning saatis klaveril lava taga (Mihkla 1965: 174). 13 2.1.1. Saaremaa onupoeg Tegevus etendub talurentnik Muru Miku, tema tütre Miina ja noore talupoja Hansu vahel. Miku on nõuks võtnud oma tütar anda mehele onupojale, kes peab Saaremaal kooliõpetaja ametit, ega luba Miinat noorele talupojale Hansule, keda viimane armastab. Sestap otsustab Hans Miina endale saada kavalust kasutades (maskeerib end onupojaks). Sama teeb ka Miku, et oma tütre tunnete tõsidust kontrollida. Nii satuvad omavahel kokku kaks "kavalat" ning peavad teineteist ehtsateks. Keerdu läinud olukorra lahendab Miina, kes esimesena avastab onupoja mitteehtsuse. Näidend lõppeb sellega, et Miku annab loa noortele abiellumiseks (joonis 6). Joonis 6. "Saaremaa onupoeg", Estonia teatris, 1925, allikas: TMM (Teater.WWW)
Tema naabriks sai kohalik kirurg Kaspar Bernauer, kellega nad said headeks naabriteks. Tal oli ka tütar Agnes. Ühel päeval kutsus kuulus pankur Fugger Hansu enda poole, et küsida, kas tollel on anda talle mõnd rohtu, mis tugevdaks suguiha. Nimelt hakkas austatud Fugger abielluma ning soovis saada poega. Üheksa kuud hiljem sündiski talle poeg, kelle nimeks sai Johannes. Schmidt ostis endale teenitud raha eest aga klaasist destillaatori, mida polnud isegi Kasparil. Ühel päeval saabus Hansule kutse Müncheni, hertsog Ernsti ette ning seda ei saanud ta tagasi lükata. XV Johannes jättis oma maja ja asus teele Müncheni poole. Kolmandal päeval kutsus hertsog Johannese enda juurde. Johannes kõneles, et on tegelenud arstikunstiga vaid 9 aastat ning on hetkel 40-aastane. Hertsog tahtis nimelt, et kuna ta juba pankur Fuggeril aitas lapse saada, siis kas oleks võimalik oma vana mehe nõela teravaks ihuda
Ta unistas suuretst rahadest ja samuti mõtles ta ka Anni peale. Paari päeva pärast ema haigus taandus. Ka Jaan sai terve mõistuse tagasi. Peagi ilmus Kohi-Kaarel ja andis Jaanile ülesande viia laadale üks hobune ja maha müüa. Jaan läkski öösel teele, kartusest üle õla vahtides. Laadal müüs ta edukalt 80 rubla eest hobuse maha, Hansu vähese abiga. Kui ta peaaegu ära joostes kohtas Hansu, kellega koos kõrtsi mindi. Jaan tegi kõrstis välja ja andis Hansule viis tubla laenugi. Peagi ootas Jaani ees kodutee, kuid siis tuli selline julgus ja suur rahahimu, et kui raha oleks tema, sellest rahast kuulub talle vaid väike osa. Äärepealt oleks ta teepealt ühe hobuse varastanud, aga õnneks teda segati ja asi jäi katki. Selle eest varastas ta ühest saanist midagi ja jooksis ruttu metsa, alles metsas nägi ta, mida ta oli varsastanud, need olid uuest saapad. Ta jõudis peaaegu koju, kui nägi, et Virgu Anni kambris tuli põleb. Ta nägi Annit
See on Koera-Kaarli sulane Jaan, kes oli käinud mõisa sahvrist seepi söömas ja nüüd selle pärast hirmsat kõhuvalu tundis. Ja nüüd oodati appi rehepappi, kes hädalist aitama pidi. Ja abistaja muidugi saabus. Koos kirutakse mõisasaksu , aga rehepapp annab ka head nõu, et piiri tuleb pidada ja mitte labidaga suhu ajada. Raamatut läbib ka armastuse liin, mis räägib mõispreilist ja temasse lootusetult armunud kubjas Hansust. Selles osas tuleb mängu ka lumememmest kratt, kes Hansule tundmatustest maadest ja hingematvatest armastuslugudest jutustab. Armastuskolmnurga tekitab Liina, kes libahundiks moondatuna Hansu aia taga luusib. Tegelasi romaanis on terve külatäis. Kaks päris vahvat tegelast, kes mulle meeldisid olid Imbi ja Ärni. Nende ahnust ja toimetamisi oli ikka päris lõbus lugeda. Ja siis veel sulase Jaani ,,üllatuskingitus" toatüdruk Luisele, millega ta tahtis Luise südant võita, no see oli ikka tipp, aga lugu ennast ma siinkohal lahti seletama ei
rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vanapagan tahab kolme tilka verd ning annab siis kratile eluvaimu sisse. Kratt räägib Hansule igasuguseid armastuslugusid ning Hans kuulab teda terved päevad ja öösel käib preili juures. Hansu armub Liina, kes käis teda libahundina iga öö kuulamas. Rehepapp korraldab Hansu ja Liina kohtamise öösel pimedas. Kui hansu kratt sulab, siis tuleb Vanapagan Hansu hinge nõudma ning keerab Hansu kaela kahekorra. Kui Liina sellest kuuleb tahab ta end uputada, aga Imbi ja Ärni segavad vahele. Muidu om Imbi ja Ärni ahne vanapaarike, kes püüavad iga hinna eest saada kõige rohkem
Christian I üritas taas võimu haarata, kuid sai 1471. a. BRUNKENBERGI lahingus lüüa. Kalmari unioon 1397-1521 STEN STURE valitsemisele tekib vastuseis ning 1497. a. kroonitakse Norra ja Taani kuningas HANS Rootsi kuningaks. Kuningas HANSu poeg tunnistatakse Rootsi troonipärijaks. STEN STURE VANEM haaras võimu jälle oma kätte. Kalmari unioon 1397-1521 1503. a. saab regendiks SVANTE NILSSON STURE ja on seda kuni oma surmani 1512. a. o Maksab maksu HANSULE , kuna too ei saa olla Rootis kuningas. o SVANTE NILSSON on esimene rootslane, kellel oli süüfilis. Kalmari unioon 1397-1521 Riiginõukogu seab ueks eestseisjaks unioonisõbraliku ERIK TROLLE. Erik Trolle astub varsti tagasi ja 1512. a. saab uueks kuningaks Svante Nilssoni poeg STEN STURE NOOREM. Peapiiskop Gustav Trollele uue kuninga ambitsioonikus ei meeldinud ja ta sõlmis taani kuningas Christian II liidu. Kalmari unioon 1397-1521
Mõne aja pärast Ingel ning Linda küüditatakse ja Liide asub koos Martiniga nende majja elama. Martini äraolekul hoolitseb Liide Hansu eest. Viimane igatseb oma naist ja tütart taga. Aliide töötab erinevates kohtades, viimaselt töökohalt ta lahkub, kuna tundis seal ära ühe mehe, kes teda kunagi oli üle kuulanud. Aliidel ja Martinil sünnib tütar Talvi. Aliide ei armasta oma tütart, küll on aga Martin tütrele heaks isaks. Aliide kirjutab Hansule Ingli nimel kirju, et Hansu rahustada. Peatselt Hans avastab, et need kirjad ei olegi Ingli kirjutatud ning vihkab Liidet veelgi enam. Hans näeb unes nägemusi Inglist ning märatseb unes. Aliide hakkab kartma ning paneb igaks juhuks pambu valmis, juhuks kui osutuks vajalikuks põgeneda. Aliide unistab sellest, kuidas põgeneb Hansuga Tallinnasse ja elab seal mehega õnnelikult. Ta muretseb Hansule passi, mille kohaselt sai Hans endale uue nime: Ants Makarov
punaseharjalise, tedretähelise, kõverjalgse varesepojaga tegemist?» «Mis näost rääkida!» ütles käega lüües kolmas seltsiline, kes ise looduse poolt vähe kenaduse kaasavara oli saanud. «Nägu on jumala loodud nägu, aga see'p see on, et mees ise kuhugi ei kõlba. Loll nagu vasikas, alamate vastu upsakas ja tige, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänespüks, valetamise ja hooplemise peale esimene meister. Ohe sõnaga -- lurjus. Sinu terviseks, talupoeg! Tubli poiss, et Hansule pükste peale andsid!» Gabriel jõi ja kuulas hoolsa tähelepanuga, mis teda ennast salamahti imestama pani, sõjameeste põhjamist junkur Risbiteri kohta. Ta ei vihanud seda inimest, ta arvas teda ainult albiks poisikeseks, aga siiski täitis tähelepanek, et ükski kiidu-sõna Risbiteri kohta tema kõrvu ei puutunud, Gabrieli südant imeliku rahulolemisega. Rüütel von Mönnikhusen oli oma kaaslastega juba enne Gabrieli tulekut mõisa tagasi jõudnud ja lõunalauda istunud. Pikk laud
annaabi.ee 
