küüned õlga ja sai sealt vere. Oskari kratt aga jääb värava vahele kinni ja läheb nii vihaseks, et läheb põlema, nii suure leegiga, et see lausa ohtlik elumajadele. Hans aga räägib oma armastusest Rehepapile, kes aga laidab selle idee maha. Koju minnes leiab ta oma aiast tondi, kes tahab teda ära süüa. Liina jälgib ikka kuidas Hans mõisas käib preili akna taga. Liina räägib Rehepapiga, et see Hansuga temga kohtingu korraldaks. Liina riietub mõisapreiliks ja läheb Hansuga kohtama. Rein keelab Liinal kupjaga abiellumise. Hans suhtleb ikka 2 lumememmega, kes õpetab talle kombeid kohtamiseks. Ott ja Luise jõid veini, kui sinna tuli Jaan kes Luisele piruka andis, Ints murdis selle pooleks kus oli sitt sees, ja ta käskis selle Intsul ise ära süüa. Hans läheb hommikul preilit vaatama , aga lumememm oli surnud tuli Vanapagan ja tappis Hansu ja võtis tema hinge
kassi,kes ammu endale uut peremeest ihkas. Enne öö saabumist märkasid lapsed viimaks oma kodumaja. Suur oli vanemate rõõm oma lapsi nähes. Hans ja Grete lubasid edaspidi ettevaatlikumad olla. Kes on selle muinasjutu peategelased? Vali õige vastus. a) Puuraidur ja tema naine b) Nõiamoor ja kass c) Hans ja Grete d) Öökull ja kass Kes juhatas lapsed nõiamoori maja juurde? Vali õige vastus. a)Puuraidur b)Öökull c)Kass Mida tahtis nõid Hansuga teha? Vali õige vastus. a)Ära süüa b)Ahju lükata. c)Grete eest päästa. Pane laused õigesse järjekorda. ___ Vapper Grete päästis om venna. ___ Lapsed jõudsid õnnelikult koju. ___ Öökull juhatas lapsed nõia juurde ___ Hans ja Grete läksid metsa. ___ Nad eksisid ära. Funktsionaalne lugemine/ 1.klass/ Õp. Anne Aviste
Reis maakera südamesse. Jules Verne. Valisin seiklusromaani “Reis maakera südamesse “ lugemiseks kaanepildi ja raamatu tutvustuse järgi. Raamat räägib sellest,kuidas professor Otto Liedenbrock võttis ette teekonna maakera südamesse koos oma vennapoja Axeliga ning islandlase Hansuga. Professor Liedenbrock elas väikeses majas Hamburgis Kuninga tänaval koos oma vennapoja Axeliga ning kasutütre Graubeninga ning teenija Martaga. Ühel päeval ostis professor tuntud Islandi kirjaniku Snorre Turlessoni raamatu,mille vahelt libises välja pärgament salapärase ruunikirjaga.Pärast pikka peamurdmist lahendasid onu ja Axel sellel olnud mõistatuse,mis rääkis maakera südamest. Professor otsustas kohe võtta ette reisi maakera südamesse,millega Axel polnud
Esmalt peksab ta läbi oma peremehe Koera Kaarli, siis vägistab Luise, sööb veel seepi (nagu raamatu alguseski) ning jääb siis magama. TEGELASED ·Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja ·Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees ·Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise ·Joosep - Rehepapi kratt ·Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab ·Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga ·Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne ·Liina - Reinu tütar ·Luise - on môisas teenija ·Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada ·Moosel kirikuôpetaja Mida autor õelda tahtis A.Kivirähk tahab minu arvades oma teosega seda lugejatele õelda millised me eestlased tegelikult oleme. Kogu see jutt mis antud teosest lugesin vastab kohe täitsa tõele. Tegelt ju ongi niimodi ,et iga üks üritab teisest võimalikult parem olla.
enesekasupüüdlikult ära. · Kõrvaltegelased: Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise Joosep - Rehepapi kratt Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne Liina - Reinu tütar Luise - on môisas teenija Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada Moosel - kirikuôpetaja Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus Timofei - kiltri pere juures elav vanamees
Niels Henrik Abel sündis Norras Nedstrandi linnas 5. augustil aastal 1802. Tema vanemad olid Søren Georg Abel ja Anne Marie Simonsen. Ta isa andis talle ja ta vennale koolitunde. Niels'i isa oli sageli kontaktis paljude Norra koolidega ja otsustas saata oma vanema poja, Hans Mathiase, Oslo Katedralskole'sse. Kahjuks oli Hans Mathiasel suur masendus ja kurbus kodust lahkuda üksinda ning sellepärast otsustas isa aastal 1815 saata 13-aastase Nielsi koos Hansuga Oslo Katedralskole'sse. Niels Abel oli noorest east peale huvitatud matemaatikast ja kuigi Hans sai varem Nielsist paremaid hindeid, tuli kooli varsti uus matemaatikaõpetaja Bernt Michael Holmboe. Temast sai Nielsi eeskuju ja tihti aitas ta Nielsi pärast tunde. Sellest ajast hakkasid paljud aru saama, et Nielsil on matemaatikas anne. Sellel ajal hakkasid tekkima ka peres probleemid. Nielsi isal Sørenil oli avalik vaidlus teise teoloogiga ja ta hakkas pärast seda kõvasti jooma
Kronoloogia: 1684 asutati Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks, ainsaks õpetajaks Forselius, õppeaeg 2 aastat. 1686 alates kasutas Forselius enda koostatud aabitsat, lasi õpilastel ühekaupa ette lugeda, mitte kooris veerida. Mõisnikele talupoegade hariduspüüe ei meeldinud, hakkasid levitama laimu, vastuseisu murdmiseks sõitis Forselius koos kahe parima õpilase Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansuga Rootsi kuningale oskusi näitama. 1688 määrati Forselius Eesti ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks, tagasiteel Eesti läks ta koos laevaga põhja. Seminar lõpetas töö, seal oli saanud õpetust 160 eesti noormest, nii et olukord oli suhteliselt hea. 1687 Liivimaa maapäeva otsus, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud ehitama ühe kooli ja maksma koolmeistrile palka. Oli küll vastuseisu, kuid peagi olid koolid olemas enamikes kihelkondades.
Ühel ööl tulid Väljaotsa sauna Kõverkaela-Juku ja Naarikvere-vana. Nad tahtsid Jaani juurde peita oma varastatud kraami. Jaan lõi nad koos oma kraamiga saunast välja. Õieti tegi, sest peagi saabusid tema sauna üle vaatama ametnikud eesotsas Andres Vadiga, kes oli Anni isa ja kellele mitte ei meeldinud see, et Anni ja Jaan omavahel lävisid. Midagi ei leitud. Sauna saabus ka Anni, kes isa minema ajas. Peagi sattus Jaan kõrtsis kokku Kohi-Kaarli ja Kõverkaela-Jukuga ning Hansuga. Koos visati kärakat ning jällegi pakuti Jaanile kerget raha teenimise viisi, et Jaan enda juures varastatud kraami varjaks. Kuna Jaan oli parajalt joonud, hakkas ta teistele meestele sõprust pakkuma ja need nõudsid, et Jaan nendega ühineks, makstes talle isegi kolm rubla käsiraha. Jaan läks kõrtsist Tõnu-Jüri piiblitundi ja lõpuks jäi magama. Selle kasutas muidugi Virgu Andres oma kõnes ära, et vaest saunikut veel rohkem häbistada
"Rehepapp" Andrus Kivirähk Tegelased: · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus:
väljapääsu, ta abiellub parteiorganisaator Martin Truuga. See toob kaasa endaga teiste põlguse, kuna nüüdsest on nad mõlemad punaste poole peal, kuid niiviisi päästab Aliide iseenda naha. Samas müüb ta maha oma õe ja tema lapse, et ise olla võimalikult Hansu lähedal, kes jääb ka pärast naise ja lapse lahkumist aastateks peidikusse. Martini ja Aliide käsi on mängus, et Ingel lapsega küüditatakse ja ei lasta hiljemgi Eestisse tagasi tulla. Samal ajal on Aliidel plaan kunagi Hansuga ise koos elu alustada ning selleks muretseb ta mehele passi (kino põlengust varastas töölise taskust, hoolikalt valitud). Et aga Hansu meelt lohutada seoses küüditatud naise ja lapsega, kirjutab Aliide talle Ingli nimega kirju, kus räägib, et kõik on korras. Kui Aliidel tuleb plaan kolhoosist lahkuda, uinutab ta oma abikaasa Martini ja kui pärast seda Hans üritab põgeneda metsa, laseb Aliide talle kuuli õlga. Leides kambrist Hansu päeviku taipab Aliide, et
aluse, (ametis 1638-1657) Johann Fischer nimekaim Liivi superintendant (1675-1699), kutsuti Liivimaa apostliks, edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust ja kindlustas kirikut organisatsioonina Bengt Gottfried Forselius 1660-1688; asutas 1684 Piiskopimõisa seminari eesti koolmeistrite ja kösterite ettevalmistamiseks, käis Stockholmis koos Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansuga, et tõestada talupoegade tarkust, 1686.aastal avaldas aabitsa, oli talurahvakoolidse inspektor Ignatsi Jaak ja Pakri Hans Forseliuse parimad õpilased Kambja kihelkonnast, talupojad, kellega Forselius Stockholmis käis Heinrich Stahl Tallinna toomkiriku õpetaja, esimese eesti keelse grammatika autor, 1637 koostas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika autor, vana kirjaviisi looja
Aliide läks Ingli majja kus neid enam polnud. Ta lasi Hansu konkust välja. Hans oli nukker sest team naine ja laps oli ära viidud. Ta arvas et team pärast viidi nad ära, sest Ingel oli tema leska ja Linda tema laps, seega rahvavaenlased. Hansule tuli teha uus konku lakka. Paar nädalat hiljem kolisid Martin ja Aliide Ingli majja. Maja oli jäetud seisukorda nagu see oli jäänud peale Ingli lahkumist. Aliide lootis et Martin läheks ööseks tööle, et ta saaka olla Hansuga. Aliide mõtiskles et Hans näeb Aliidet nüüd teisiti ja võimekamana. Aliidet ikka vaevas Ingli tagasitulemine, sest inglil oli kaasas kulda mille eest ehk oleks nd vabaks saanud osta. Kui Martin tööle läks hakkas Aliide Ingli pulmavaipa põletama ning jättis tüke sellest et seda suitsutada(pidi olema ebasoovitatavate inimeste vastu tõhus). Aliide kutsus Hansu kööki ning korraldas talle hommikusöögile. Hans hakkas Martini asjadega laamendama ning Aliide peatas ta
näppasid. Reinul oli üks salajane kotike, millest väikesed mehed välja tulid ja vajadusel Reinu vaenlast tümitasid. Silver 9B · Räägu Liina: Reinu tütar, kes armastas Hansu. Kahjuks ei lubanud tüdruku isa tal Hansuga abielluda, sest mees oli mõisas kubjas. Liina sõi tihti võluputru, mis muutis ta hetkega libahundiks. Sedasi sai tüdruk end välja elada ja metsades ringi uidata. · Õuna Endel: Kõige ropema suuga tegelane raamatus. Ta läks Räägu Liinale kosja, kuid tüdruk polnud nõus. Pärast Hansu surma sai Endlist uus mõisakubjas. · Mõisateenija Luise: Varastas vana parunessi tagant kleite ja kandis neid. Oli üpris nipsakas tüdruk ja pidas Jaani lolliks.
Andres Vadiga , kes oli Anni isa ja kellele ei meeldinud see , et Ann ja Jaan omavahel lbi kisid . Midagi leitud . kuna midagi ei olnud leida . Sauna saabus ka Ann , kes isa minema ajas , kuna polnud ette nhtud , et Vljaotsa saun tuleks lbi otsida , see oli Andrese oma jonn . See kis Jaanile kvasti au pihta , kuna oli ta nii vaene kui tahes , oli talle peamiseks au ja teiste vara ta ei puudutanud . See oli talle solvav . Peagi sattus Jaan krtsis kokku Kohi - Kaarli , Kverkaela - Jukuga ja Hansuga . Koos joodi krakat ja jlle pakuti Jaanile kerget raha tegemise viisi , et Jaan enda juures varastatud kraami varjaks , Kuna Jaan oli joonud , hakkas ta teistele meestele sprust pakkuma ja need nudsid , et Jaan nendega hineks , makstes talle isegi kolm rubla ksiraha . Jaan lks lbi lume kodu poole , kui mrkas kki inimesi he talu poole suunduvat . Sai teada , et on Tnu - Jri piiblitund , otsustas temagi sinna minna . Mees lks taha nurka ja istus pingile . Ta pingutas palju ,et mitte
põlle külmakingale, kuna ta kannab seda rinna all. 22.novembril läks nõid Rehepapi juurde. Ta rääkis talle Liinast ning tema armuvalust. Koos nad mõistsis, et noort Liinast ja Hansu peab aitama. Rehepapp läks siis Hansu poole. Kuulas seal natukene lumemehe jutte ning sealt tuli tal ka idee, kuidas noored kokku viia. Rääkis ka Hansule, et viib ta mõisapreiliga kokku. Järgmisel päeval läks Liina poole. Rääkis talle plaanist kuidas tal oleks võimalik Hansuga kokku saada. Liina nõustus plaaniga. Kubjas valmistas aga kohtumiseks ise luuletuse, lumemehe abiga. Uuel päeval läks Muna Ott nõia juurde, et kirikuõpetaja lolliks teha, kuna ta oli Muna Otile jälile jõudnud. Peale teda läks sulane Jaan sinna. Tema tahtis armujooki. Kuigi see mürk koosnes rõvedasdest asjades, asus Jaan kohe asja kallale. Ning viimaks laks Rehepapp nõia juurde uudised rääkima. Kadripäeval suri nõid ära
Iga jumala päeva veetis Kaarel kõrtsis viina kõrist alla libistades. Räägu Rein: Mees, kes vihkas mõisa ja kõike sellega kaasnevat. Ta ei varastanud kunagi mõisa tagant, küll aga teiste külaelanike tagant, kes omakorda mõisast näppasid. Reinul oli üks salajane kotike, millest väikesed mehed välja tulid ja vajadusel Reinu vaenlast tümitasid. Räägu Liina: Reinu tütar, kes armastas Hansu. Kahjuks ei lubanud tüdruku isa tal Hansuga abielluda, sest mees oli mõisas kubjas. Liina sõi tihti võluputru, mis muutis ta hetkega libahundiks. Sedasi sai tüdruk end välja elada ja metsades ringi uidata. Õuna Endel: Kõige ropema suuga tegelane raamatus. Pärast Hansu surma sai Endlist uus mõisakubjas. Imbi ja Ärni: Vanapaar, kelle elu eesmärk oli vargil käia. Nad varastasid kõigi tagant ja lootsid leida peidetud kulda. Ühel korral suutsid nad leida sinise merilehma, kui Aida-Oskar kavaldas nad
pôlle, jättes külmkinga kurjalt karjuma. 22. november - nôid läheb rehepapi juurde, räägib, et armastas vanasti rehepappi, kuid mees abiellus teisega ja nüüd on Liinal samamoodi. Ütleb, et nende kohus on need kaks kokku viia. Rehepapp läheb Hansu juurde, kes parajasti lumememme jutustust kuulab, ajab natuke juttu ja lubab siis Hansule, et korraldab talle preiliga kohtumise. 23. november - Rehepapp läheb Liinale ja lubab talle Hansuga kohtumise organisee- rida, nii et Liina on môisapreiliks riietatud - kui poiss avastab, on juba hilja ja ta on Liinasse armunud. Liina seda eriti ei usu, aga on ikka päri, sest tahab, et Hans talle ilusaid sônu silmast silma räägiks. Hans môtleb ise preilile luuletuse välja, kuigi see pole eriti ilus. 24. november - Muna Ott tuleb nôia ukse taha, sest ta on Mooselile vahele jäänud, kui ta altari küljest kulda kraapis ja kirikuôpetaja ähvardas lasta ta üles puua
Iga alasi ümber seitse töömeest. Seal oli seesama männi-mees ja ta kutsus Hansu enda juurde võõrsile täna ööseks. Peremees saatis ta ühte ruumi kus oli tohutult kulda. Ja nad käisid seitse tuba nii läbi kus oli palju kulda. Ja inimestele ta ei jaga seda kulda kuna siis muutuksid inimesed laisaks. Ta annab raha inimestele kord aastas ja nii palju et nad kiired asjad saaks ära maksta nad kasvatavad seda kulda. Tegelikult ta oli ta kes Vanaisa seadusi pidi järgima. Läksid Hansuga sööma kus oli 12 rooga. Männi mees rääkis et üleval maapeal kõik kiruvad üks teist ja Hans hakkas vastu ja ta joodeti täis ja lõpuks ärkas kuskil kullahunniku juures. Kus oli kullahunnik mida ta unes nägu ta ostis endale maja ja võttis naise. Enne surma rääkis ta lastele kuidas maa alune mees oli ta rikkaks teinud ja aegade jooksul levisid jutud edasi. Tark mees taskus. Mees ärkas ülesse ja kuulis et kivi sees keegi laula. Kivi sees oli hing kelle nõid oli sinna
Viimase näite puhul keldri rõskus, meeste sibula- ja higihais, uriinist niiske kott ümber naise pea, kelle suust tulev soe õhk selle lämbeks muudab, ning okse. Martini karakteri silmapaistvaim ja korratavaim omadus ongi tema higi- ja sibulahais. Mida rohkem lugeja meeli autor kaasab, seda lihtsam on tal publikut manipuleerida. Öeldakse, et kui üks meel on kasutusest ära, teravneb teine. Et pimedad kuulevad rohkem ja täpsemalt nii on ka selles raamatus lugeja vahepeal kas Hansuga kapptoas või Zaraga bordellis luku taga või Aliidega kott peas. Või seljaga kellegi poole või pimedas või eemal. Ning kuulmisele, maitsmisele, haistmisele, nägemisele lisaks ka muud füüsilised aistingud: südame pekslemine, külm, valu, enamasti esitatud metafooridega, mis toovad tunde lähemale kui ,,mul oli valus" või ,,mul on külm". Tõelise härdameelse patrioodina oli minul uhke lugeda meie luuletajate ja laulude ridu
ka Aliide. Kuid paratamatult pidi ka tema kannatama ülekohtu all. Samas oli ta natukene ka ise süüdi selles, sest ta õde rääkis korduvalt riigist põgenemisest, kuid Ingel ei tahtnud sellest midagi kuulda. Tea ütles, et tema jääb oma kodu kaitsma, tulgu mis tuleb. Kui teose alguses oli Ingel rõõmsameelne ja õnnelik, siis hiljem see muutus. Ta nuttis Hansu pärast igal öösel, sest kartis tema tuleviku pärast. Teda ei huvitanud enam see, mis tema ümber toimub. Tükike temast oli Hansuga justkui ära võetud. Süzee Lugu saab alguse sellest, kui üks vanem naisterahvas - Aliide Truu avastab oma aiast tütarlapse. Ta kutsub kummalise tüdruku sisse ning algab psühholoogiline mäng... kes see tüdruk on? Miks ta siin on? Mida ta tahab? Kuidas temast lahti saada? Lugeja jaoks aga avaldub ka teise tegelase, ehk tüdruku mõttemaailm - ta on lõbutüdruk, ta on tulnud oma vanaema ja ema lapsepõlvekodust turvalist vahepeatust leidma, ta põgeneb, ta kardab, tal
Midagi ei leitud, sest midagi ei olnud leida. Sauna saabus ka Anni, kes isa põhimõtteliselt minema ajas, sest ei olnud ette nähtud, et Väljaotsa saun tuleks läbi otsida, see oli Andrese oma jonn. See käis Jaanile kõvasti au pihta, sest oli ta nii vaene kui tahes, oli talle peamiseks au ja teiste vara ta ei puudutanud. See oli talle väga solvav ja mõnes mõttes andiski tõuke tema tulevasele elule. Peagi sattus Jaan kõrtsis kokku Kohi-Kaarli ja Kõverkaela-Jukuga ning Hansuga. Koos visati kärakat ning jällegi pakuti Jaanile kerget raha teenimise viisi, et Jaan enda juures varastatud kraami varjaks. Kuna Jaan oli parajalt joonud, hakkas ta teistele meestele sõprust pakkuma ja need nõudsid, et Jaan nendega ühineks, makstes talle isegi kolm rubla käsiraha. Jaan tuias läbi lume kodu poole, kui äkki märkas inimesi ühe talu poole suunduvat. Uuris siis, et mis asi on. Nimelt Tõnu-Jüri piiblitund, otsustas Jaangi sinna minna
isepäine mees, kes vihkas mõisa, ning kuna kirikuõpetaja paruniga seotud oli ja sageli häärberit külastas, siis ei sallinud Rein ka teda.“ (lk. 25). Tänapäeval on inimesi, kellel on kindlad seisukohad ning neid mõjuta miski, nagu Rein, kes vihkas mõisa. Liina – Ta oli Räägu Reinu tütar, kelle ema oli surnud, kui Liina oli alles laps. Liina oli rõõsa ja veidi priske. Ta oli väga kangekaelne noor naine, mida tõestab see, et ta nõus tegema kõike, et Hansuga koos olla, käis isegi nõia juures, ning oleks öelnud lahti oma isast, kes ei sallinud mõisategelasi. Talle meeldis tihti libahundiks muunduda, sai vabalt ringi joosta, nii et ei pidanud kartma kolle ega metsloomi „Ta istus ja õmbles, siis tõusis korraga otsustavalt, läks sahvrisse, võttis pütikese sobilikku võiet, määris seda oma huultele ja muundus kukerpalli visates hundiks.“ (lk. 87). Liina oli unistaja ja armastaja, kuid ta erines Hansust, ta proovis oma õnne
Anni jäi pärast tema isa lahkumist sinna, Jaan istus ja Anni kükitas tema ees, hoides Jaanil käest kinni, Jaan ütles, et midagi viisid need mehed ära, kui mitte au, siis midagi, mida Jaan veel ei teadnud. Anni lahkus natukese aja pärast. Kui Jaan kuulis, et Andres oli Annit karistanud selle eest, et Anni Jaani kaitses, läks Jaan välja jalutama. Ta jalutas kaua, peagi sattus Jaan kõrtsis kokku Kohi-Kaarli ja Kõverkaela-Jukuga ning Hansuga. Koos visati kärakat ning jällegi pakuti Jaanile kerget raha teenimise viisi, et Jaan enda juures varastatud kraami varjaks. Kuna Jaan oli parajalt joonud, hakkas ta teistele meestele sõprust pakkuma ja need nõudsid, et Jaan nendega ühineks, makstes talle isegi kolm rubla käsiraha. Jaan tuias läbi lume kodu poole, kui äkki märkas inimesi ühe talu poole suunduvat. Uuris siis, et mis asi on. Nimelt Tõnu-Jüri piiblitund, otsustas Jaangi sinna minna
Midagi ei leitud, sest midagi ei olnud leida. Sauna saabus ka Anni, kes isa põhimõtteliselt minema ajas, sest ei olnud ette nähtud, et Väljaotsa saun tuleks läbi otsida, see oli Andrese oma jonn. See käis Jaanile kõvasti au pihta, sest oli ta nii vaene kui tahes, oli talle peamiseks au ja teiste vara ta ei puudutanud. See oli talle väga solvav ja mõnes mõttes andiski tõuke tema tulevasele elule. Peagi sattus Jaan kõrtsis kokku Kohi-Kaarli ja Kõverkaela-Jukuga ning Hansuga. Koos visati kärakat ning jällegi pakuti Jaanile kerget raha teenimise viisi, et Jaan enda juures varastatud kraami varjaks. Kuna Jaan oli parajalt joonud, hakkas ta teistele meestele sõprust pakkuma ja need nõudsid, et Jaan nendega ühineks, makstes talle isegi kolm rubla käsiraha. Jaan tuias läbi lume kodu poole, kui äkki märkas inimesi ühe talu poole suunduvat. Uuris siis, et mis asi on. Nimelt Tõnu-Jüri piiblitund, otsustas Jaangi sinna minna. Mees kobis taha nurka ja
1942. aasta juunist 1943. aasta veebruarini tegutses Münchenis aktiivselt Valge Roosi liikumine. Seda väikest protestigruppi juhatasid õde-venda Sophie ja Hans Scholl, keda abistas professor Kurt Huber. Nad levitasid lendlehti, mis kutsusid kaasüliõpilasi üles natse hukka mõistma ja juutide mõrvamise vastu protesteerima. Gestaapo arreteeris nad ja mõistis surma. Oma viimases kirjas ütleb grupi liige Alexander Schmorell: ,,Võitlesime koos Hansuga Saksa reziimi vastu. Meid reedeti ja mõisteti surma." (Bruchfeld ja Levine 2003:71) 19 4. HOLOKAUST JA EESTI 4.1 Kas tõesti ka eestlased? Enne Teist maailmasõda elas Eestis u 4400 juuti. Juunis 1941 küüditasid Nõukogude võimud u 400 juuti Venemaale. Pärast Saksa NSV Liidu sõja puhkemist lahkus Eestist koos Punaarmeega ligikaudu 3000 juuti. Umbes 1000 kodumaale jäänud juuti arreteeriti Saksa okupatsioonivõimude korraldusel 1941. aasta lõpuks
1684. aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks (ainsaks õpetajaks oli seal Forselius) Mõisnikud, kellele talupoegade hariduspüüe ei meeldinud, hakkasid levitama kuulujutte koolide kahjulikkusest (kasvandikud viidavat peale kooli Rootsi kroonut teenima jms) Vastasseisu murdmiseks käis Forselius kahe oma parima eestlasest õpilase Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansuga kuningas Karl XI ees eestlaste hiilgavaid võimeid näitamas 1688. aastal hukkus Forselius laevaõnnetuses teel Stockholmist Eestisse ning koolmeistrite seminar lõpetas oma tegevuse Ometi oli selle nelja aasta jooksul seminaris saanud õpetusl ligi 160 eesti noormeest 1687. aasta Liivimaa maapäeva otsusega tuli mõisnikel lasta igasse kihelkonda rajada kool Koolide kõrval omas lugemisoskuse omandamisel olulist osa koduõpetus
oli üle kuulanud. Aliidel ja Martinil sünnib tütar Talvi. Aliide ei armasta oma tütart, küll on aga Martin tütrele heaks isaks. Aliide kirjutab Hansule Ingli nimel kirju, et Hansu rahustada. Peatselt Hans avastab, et need kirjad ei olegi Ingli kirjutatud ning vihkab Liidet veelgi enam. Hans näeb unes nägemusi Inglist ning märatseb unes. Aliide hakkab kartma ning paneb igaks juhuks pambu valmis, juhuks kui osutuks vajalikuks põgeneda. Aliide unistab sellest, kuidas põgeneb Hansuga Tallinnasse ja elab seal mehega õnnelikult. Ta muretseb Hansule passi, mille kohaselt sai Hans endale uue nime: Ants Makarov. Hans otsustab siiski Tallinnasse mitte sõita, vaid läheb hoopis metsa. Seal saab ta haavata, Aliide ravib teda. Viimaks seob ta käest-jalust kinni ning viskab konkusse, lõpuks suleb ka konku õhuavad. 1986.aastal leidis aset Tsernobõli tuumakatastroof, Aliide ja Martini tütar Talvi helistas Soomet ja teavitas oma vanemaid sellest
annaabi.ee 
