Hammasülekanne Hammasülekanne on ülekanne, mis koosneb kahest või enamast hammasrattast või hammasrattast ja hammaslatist. Selle abil kantakse üle pöördliikumist või muudetakse see kulgliikumiseks (translatoorseks liikumiseks) või ka vastupidi. See on ka mehaanikas laialt levinud. Eelised on sellel, et: sellel on kõrge kasutegur kuni 98 protsenti. Võllidel ja laagritel on väike koormus. Konstante ülekandearv. Väikesed mõõtmed võrreldes rihm- ja hõõrdülekandega ja suur ülekantav võimsus (kümneid tuhandeid kilovatte). Selle on ka omad puudused
Puurpinkide ja reduktorite ehitus ja tööpõhimõte Reduktoriks4 nimetatakse tavaliselt kinnist hammas- või tiguülekannet, mis on projekteeritud kas iseseisva agregaadina või siis ehitatud masinasse sisse. Hammasülekanne on ülekanne, mis koosneb kahest või enamast hammasrattast või hammasrattast ja hammaslatist. Selle abil kantakse üle pöördliikumist või muudetakse see kulgliikumiseks või ka vastupidi. Tiguülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöörlemisliikumise ülekandmiseks võllide vahel, mille teljed on kiivad. Telgede vaheline nurk on tavaliselt 90°. Võimalikud on ka teised nurgad, kuid selliseid ülekandeid kohtab harva. Reduktori tööpõhimõte Reduktori ülesandeks on vähendada veetava võlli nurkkiirust võrreldes vedava võlliga;
Tiguülekande jagunemine pinna kuju järgi Olenevalt pinna kujust, millele lõigatakse keermeniidid, eristatakse: silindertigusid globoidtigusid Tiguülekande jagunemine keermeniidi profiili järgi sirgjoonelise profiiliga tigu kõverjoonelise profiiliga tigu Tigureduktor Hammasülekanne Hammasülekanne on ülekanne, mis koosneb kahest või enamast hammasrattast või hammasrattast ja hammaslatist. Selle abil kantakse üle pöördliikumist või muudetakse see kulgliikumiseks (translatoorseks liikumiseks) või ka vastupidi. On mehaanikas laialt levinud. hammasülekande eelised kõrge kasutegur ( kuni 98%). väikesed mõõtmed (võrreldes hõõrd- ja rihmülekandega). konstantne ülekandearv. suur ülekantav võimsus (kümneid tuhandeid kilovatte) võllide ja laagrite väike koormus. hammasülekande puudused
ülekandearvu leidmiseks jagatakse vedava rihmaratta läbimõõt veetava rihmaratta läbimõõduga /d/. Hammas- ja kettülekande puhul jagatakse veetava ratta hammaste arv vedava ratta hammaste arvuga /z/. I= d1/d2= z1/z2,=n2/n1, kus 1-vedav ratas, 2-veetav ratas. n- rataste pöörete arv/min Kasutegur: kaod libisemise, hõõrdumise, veeretakistuse läbi. Alati vähendab lõpptulemust võrreldes lähtesuurusega e väiksem kui 1 Hammasülekanded Hammasülekanne koosneb vähemalt kahest hammasrattast või hammasrattast ja hammaslatist. Hammasülekandega kantakse üle pöörlevat liikumist või muudetakse see kulgevaks liikumiseks. Võimalik on muuta ka kulgev liikumine pöörlevaks liikumiseks. Kui hammasülekanne on paigutatud korpuse sisse nimetatakse seda reduktoriks. Hammasülekanded jagunevad · silinderhammas ülekanded · koonushammas ülekanded · hüpoidülekanded · hammaslatt ülekanded · kruvihammas ülekanded e
koos võlliga ja mida saab piki võlli nihutada. Vahevõll on valmistatud ühes tükis hammasratastega, mille läbimõõdud on erinevad, ja moodustab koos nendega, hammasploki. Hammasplokk pöörleb liikumatul teljel või koos võlliga karteri seintes olevates laagrites. Üks vahevõlli hammasratas on pidevalt hambumises vedava võlliga. Tagurpidikäigu hammasratta telg on kinnitatud karteri seintes olevatesse avadesse. Teljel pöörleb kahest hammasrattast koosnev plokk-veoautodel- või üks hammasratas- sõiduautodel. Käiguvahetusmehhanism asetseb käigukasti karteri ülemises või külgmises kaanes. Käikude vahetamiseks nihutatakse hammasrattaid või hammasmuhvi piki veetavat võlli. Sõltuvalt auto edasiliikumiseks ettenähtud käikude arvust on kasutusel kolme-, nelja- jne. käigukastid. Käikude vahetamiseks kasutatavate nihutatavate hammasrataste või muhvide arvu järgi eristatakse kahe- ja kolmeastmelisi käigukaste.
pöörlevad koos võlliga ja mida saab piki võlli nihutada. Vahevõll on valmistatud ühes tükis hammasratastega, mille läbimõõdud on erinevad, ja moodustab koos nendega, hammasploki. Hammasplokk pöörleb liikumatul teljel või koos võlliga karteri seintes olevates laagrites. Üks vahevõlli hammasratas on pidevalt hambumises vedava võlliga. Tagurpidikäigu hammasratta telg on kinnitatud karteri seintes olevatesse avadesse. Teljel pöörleb kahest hammasrattast koosnev plokk-veoautodel- või üks hammasratas- sõiduautodel. Käiguvahetusmehhanism asetseb käigukasti karteri ülemises või külgmises kaanes. Käikude vahetamiseks nihutatakse hammasrattaid või hammasmuhvi piki veetavat võlli. Sõltuvalt auto edasiliikumiseks ettenähtud käikude arvust on kasutusel kolme-, nelja- jne. käigukastid. Käikude vahetamiseks kasutatavate nihutatavate hammasrataste või muhvide arvu järgi eristatakse kahe- ja kolmeastmelisi käigukaste.
hammasrattad, mis pöörlevad koos võlliga ja mida saab piki võlli nihutada. Vahevõll on valmistatud ühes tükis hammasratastega, mille läbimõõdud on erinevad, ja moodustab koos nendega, hammasploki. Hammasplokk pöörleb liikumatul teljel või koos võlliga karteri seintes olevates laagrites. Üks vahevõlli hammasratas on pidevalt hambumises vedava võlliga. Tagurpidikäigu hammasratta telg on kinnitatud karteri seintes olevatesse avadesse. Teljel pöörleb kahest hammasrattast koosnev plokk- veoautodel- või üks hammasratas- sõiduautodel. Käiguvahetusmehhanism asetseb käigukasti karteri ülemises või külgmises kaanes. Käikude vahetamiseks nihutatakse hammasrattaid või hammasmuhvi piki veetavat võlli. Sõltuvalt auto edasiliikumiseks ettenähtud käikude arvust on kasutusel kolme-, nelja- jne. käigukastid. Käikude vahetamiseks kasutatavate nihutatavate hammasrataste või muhvide arvu järgi eristatakse kahe- ja kolmeastmelisi käigukaste.
võiks. Esmalt valmis lähtemäärang (leiab lisast), millega said töö eesmärgid umbkaudu kirja pandud. Seejärel sai joonestatud hulk visandeid masina detailidest ning koostust üldiselt. Alles hilisel kevadel võtsin ette peenemate jooniste vormistamise, mis arvutiga tegemisel osutusid ootamatult keeruliseks, kuid mitte ülejõu käivateks. Valmisid detailijoonised valtsirulli vedavast võllist, hammasrattast, valtsi vända ning valtsi enda koost. Samuti on seletuskirjas ära toodud arvutused, millest lähtuvalt valts sai konstrueeritud. Valtsi konstruktsioonilisi arvutusi tehes lähtusin käe poolt rakendatavast jõust vändale. Selle kaudu arvutasin minimaalse vändavõlli ristlõike läbimõõdu. Lähtuvalt hammasrataste momentidest sai välja rehkendatud ka valtsirulle toetavad võllide ristlõigete läbimõõdud. Valtsirullid said kontrollitud hõõrdele
"X" on tähistatud planetaarreduktori sisselülitatud osa 3.5.1. Töötamine käiguvalitsa P-asendis Käiguvalitsa P-asendit (park) kasutatakse auto pikemaajalisel seismajätmisel. Selles asendis lukustatakse automaatkäigukasti veetav võll (15) lukusti (14) abil. See on täienduseks seisupidurile. Samas aga tuleb arvestada, et P-asendit ei tohi sisse lülitada auto liikumise ajal, sest siis võib lukustusmehhanism puruneda. Lukustusmehhanism koosneb veetaval võllil paiknevast hammasrattast ja lukustushoovast. Vabas olekus on lukustushoob vedru jõul hammasrattast eemaldatud. Käiguvalitsa viimisel P-asendisse tõmmatakse käiguvalitsa ajami ühendusvarda koonuspind lukustushoova alla ja lukustushoob surutakse üles, hambumisse hammasrattaga. Veetav võll on sellega lukustatud. Planetaarreduktoris on sisse lülitatud ketaspidur (12) (jn 18), et vähendada mootori võimalikku jõudu lukustusmehhanismile, näiteks uute siduriketaste puhul võivad
koos võlliga ja mida saab piki võlli nihutada. Vahevõll on valmistatud ühes tükis hammasratastega, mille läbimõõdud on erinevad, ja moodustab koos nendega, hammasploki. Hammasplokk pöörleb liikumatul teljel või koos võlliga karteri seintes olevates laagrites. Üks vahevõlli hammasratas on pidevalt hambumises vedava võlliga. Tagurpidikäigu hammasratta telg on kinnitatud karteri seintes olevatesse avadesse. Teljel pöörleb kahest hammasrattast koosnev plokk-veoautodel- või üks hammasratas- sõiduautodel. Käiguvahetusmehhanism asetseb käigukasti karteri ülemises või külgmises kaanes. Käikude vahetamiseks nihutatakse hammasrattaid või hammasmuhvi piki veetavat võlli. Sõltuvalt auto edasiliikumiseks ettenähtud käikude arvust on kasutusel kolme-, nelja- jne. käigukastid. Käikude vahetamiseks kasutatavate nihutatavate hammasrataste või muhvide arvu järgi eristatakse kahe- ja kolmeastmelisi käigukaste.
Veerelaagritele piisab üsna väiksest määrdehulgast. Laagrite kaitsmiseks tolmu ja mustuse eest kasutatakse tihendeid. Väikemate kiiruste juures kasutatakse vilt tihendeid. Hammas- ja tiguülekanded Hammasülekanded on kõigerohkem levinud mehaanilised ülekanded. Nendega kanatakse üle pöörlev liikumist ja muudetakse seda kulgevliikumiseks või vastupidiseks. Ülekande arv on konstante. Hammasülekanne koosneb kahest hammasrattast või rattast ja hammaslatist, mille hambad on omavahel hambumuses. Silinderratastega ülekandes on rataste teljed paraleelsed, koonusrataste puhul teljed lõikuvad ja tigu ülekannetes on nad risti. Hammasülekanne võib olla välishambumisega või sisehambumisega. Hammasrattaid valmistatakse sirg, kald ja kõverjooneliste hammastega. Hammasratas mis saab pöörlemise teiselt hammasrattalt on veetav, üks ja samahammasratas võibolla samaaegselt vedav ja veetav, siis nimetatakse teda
n, s-1 Joonis 5.1. Töömasina mehaaniline tunnusjoon Vastavalt valemile 5.1 on leitud mehaaniline tunnusjoon, kus pöörlemissagedused on pandud nullist kuni nimipöörlemissageduseni. Mehaaniline tunnusjoon on kujutatud joonisel 5.1. 6. INERTSIMOMENDI LEIDMINE Reduktori põhimõtteline skeem on toodud lisas 1. Reduktor koosneb kaheksast silindrilisest hammasrattast, mille tulemusena saab mootori pöörlemiskiirusest 23,58 s-1 trossi veorattale edasi anda kiiruse 1,273 s-1. Süsteemi inertsimoment leitakse järgmise valemiga [1]: 𝑛𝑖 2 𝜐2 𝐽 = 𝐽𝑚 + Σ𝐽𝑖 + Σ𝑚𝑘 2 2 , (6.1) 𝑛𝑛 4𝜋 𝑛𝑛
Ristmiku tapid pailknevad harkide sil.mades ja on kinnitatud nendesse nõellaagrite abil. 4 Joonis nr. 2 Kardaanvõll 4. Paeülekanne ja differentsiaal Peaülekande ülesandeks on pöördemomendi ülekandmine täisnurga all asuvatele pooltelgedele ja rataste veojõu suurendamine. Peaülekanne kujutab endast kahest koonilisest hammasrattast hüpoidülekannet. Hüpoidülekandes paikneb vedava hammasratta telg veetava hammasratta teljest madalamal. Seetõttu paikneb kardaanvõll madalamal ja tunneli kõrgus kere põrandal on väiksem. Hüpoidülekande eelised on hammasrataste sujuv hambumine ja nende suurem vastupidavus. Ta nõuab aga spetsiaalse õli (suure kleepumisvõimega) kasutamist. Hariliku transmissiooniõliga õlitamisel läheb hüpoidülekanne rikki mõnetunnise töötamise järel.
Ratastraktorite tagasild koosneb peaülekandest, diferentsiaalist, lõppülekannetest ja diferentsiaali blokeerimisseadmest Liigendtraktorite vedavad sillad Liigendtraktorite esi- ja tagasild erinevad teineteisest üksnes karterite poolest. Peaülekanne koosneb vedavast ja veetavast spiraalhammastega koonushammasrattast ja diferentsiaalist. Diferentsiaal koosneb: Kerest · Kahest satelliitide teljest · Neljast satelliidist · Kahest pooltelje hammasrattast · Tugiseibidest. Pooltelje hammasrattad on ühendatud nuutide abil pooltelgedega, viimased rattareduktoritega. Traktorite ja autode käiguosa. Käiguosa ehk veermik kannab raskusjõu pinnasele ja paneb masina liikuma. Koosneb: · Teosest ehk alusest ehk raamist, mis võtab vastu masinale mõjuvad jõud ja tema külge kinnitatakse kõik agregaadid. · Käiturist ehk rattad eh kroomik, mis annab masinale liikuva kulgemise.
Soovitud hammasülekande sisselülitamine toimub kiiruskasti esiküljel asuvate kangide abil. Igale pöörlemiskiirusele vastav kangide asend leitakse tabelist, mis kooli metallitreipingil on kinnitatud ettenihkekasti peale. Kiiruskasti hammasrataste kulumist aitab vähendada kasti valatud õli. Õli taset tuleb aeg-ajalt kontrollida ja seda vajadusel juurde lisada. Trensel kujutab endast väljaspool kiiruskasti asuvat neljast hammasrattast koosnevat ülekandemehhanismi. Trensli abil saab spindli pöörlemise üle kanda ettenihkekastile ja sealt omakorda käigukruvi või käiguvõlli abil supordile. Kooli treipingil toimub trensli ümberlülitamine kiiruskasti esiküljel asuva vasakpoolse kangi abil. Ettenihkekast on samuti käigukast, mille ülekandeks on panna vajaliku kiirusega pöörlema käiguvõll ja käigukruvi. Neist esimene annab supordile automaatettenihke treimisel, teine aga keerme lõikamisel treipingi abil
väike kasutegur FRIKTSIOONÜLEKANNE Koosneb kahest üksteise vastu surutud rattast. Tekkiva hõõrdejõu tõttu pöörlemisel pöördub ka teine. Mittereguleeritavad ja reguleeritavad. Reguleeritavaid kasutatakse süsteemides, kus nõutakse sujuvat ilma astmeteta pöörlemiskiiruse reguleerimist. EELISED: lihtne ja müratu. PUUDUSED: ülekandearvu ebapüsivus koormuse suurenedes, kontaktpinna suur kulumine, madal kasutegur KETTÜLEKANNE Koosneb veetavast, vedavast hammasrattast ja ketist. Levinumad on hammasketid ja rullpuksketid. Hammaskette kasutatakse suurte kiiruste ülekandmiseks. Koosnevad plaatidest, mis on paari kaupa puksile pressitud. RULLPUKSKETID koosnevad sise ja välisplaatidest. Plaadid kinnituvad välimistele võllikutele, sisemised puksidele. EELISED : pikk tööiga(õlituse korral), kõrge kasutegur HAMMASÜLEKANNE Sirg, kald, noolhammastega silinderhammasrattad. Sirg ja kõverhammastega koonushammasrattad.
1. Hammasrataspumbad, 2. Profiilse rootoriga pumbad 3. Siiberpumbad, 4. Kruvi ehk tigupumbad, 5. Vesirõngaspumbad. 6. Kolbrotatsioon-radiaalpumbad, 7. Kolbrotatsioon-aksiaalpumbad Hammasrataspumbad. 1. Pumba kere, 2. Vedav hammasratas , 3. Veetav hammasratas , 4. Imipool, 5. Survepool. Hammasrataspumbad võivad olla välishambumisega ja sisehambumisega, reverseeritavad või mittereverseertavad pumbad. Levinenum on välishambumisega pump. Pumba kahest teineteisega hambuvast hammasrattast on üks ühendatud ajamiga ,teine jookseb kaasa. Ajamiga ühendatud hammasratas on vedav , teine on veetav hammasratas . Pumbatav vedelik toimetatakse hambavahedes imipoolelt survepoolele . Vedav hammasratas veab veetavat hammasratast kaasa ja seal kus hambad lähevad hambumisse tungib üks hammas teise hammasratta hammaste vahele ja tõukab sealt pumbatava keskkonna välja . Teisel pool tuleb üks hammas teiste vahelt välja tekitades tühja ruumi . See
48 hambumises koonus-hammasratastega. Viimased on jäigalt veoratastega ühendatud võllide küljes. Kui muhv on lahutatud, võrdub võllide nurkkiiruste summa veorataste ja pinnase igasuguse haardumise korral peaülekande veetava hammasratta kahekordse kiirusega. Lahutatud muhvi korral pöörlevad võllid ja hammasratas võrdselt tingimusel, et võllide takistused on võrdsed. Kui aga üks võll seisab, siis pöörleb teine hammasrattast kaks korda kiiremini. Kirjeldatud diferentsiaal on ratastevaheline, sest ta paigutatakse auto vasak- ja parempoolse ratta vahele. Teda nimetatakse ka sümmeetriliseks, sest ta jaotab pöördemomenti väljundvõllide vahel, kui need teineteise suhtes ei pöördu, võrdselt, erinedes selle poolest ebasümmeetrilistest diferentsiaalidest. Suurim pöördemoment, mida diferentsiaal võib väljundvõllidele kanda, sõltub
u 1 D1 Z1 , kus ω1 – sisendkiirus; ω2 – väljundkiirus; D1 – sisendratta läbimõõt; D2 – väljundratta läbimõõt; Z1 – sisendratta hammaste arv; Z2 – väljundratta hammaste arv. 31 Pöördliikumise taandamise sirgjooneliseks liikumiseks kasutatakse hammasrattast ja hammaslatist koosnevat ülekannet. Sirgliikumise kiirus avaldatakse seosest D v2 1 2 kus v2 – sirgliikumise kiirus; D – hammasratta läbimõõt; ω1 – pöörlemise nurkkiirus. Joonis 4.6. Hammaslattülekanne [10]. 4.7.2. Kruviülekanne
pöörelda kaks või nei satelliiti. Satelliidid on alalises hambumises koonushammasratastega. Viimased on jäigalt veoratastega ühendatud võllide küljes. Kui muhv on lahutatud, võrdub võllide nurkkiiruste summa veorataste ja pinnase igasuguse haardumise korral peaülekande veetava hammasratta kahekordse kiirusega. Lahutatud muhvi korral pöörlevad võllid ja hammasratas võrdselt tingimusel, et võllide takistused on võrdsed. Kui aga üks võll seisab, siis pöörleb teine hammasrattast kaks korda kiiremini. Kirjeldatud diferentsiaal on ratastevaheline, sest ta paigutatakse auto vasak- ja parempoolse ratta vahele. Teda nimetatakse ka sümmeetriliseks, sest ta jaotab pöördemomenti väljundvõllide vahel, kui need teineteise suhtes ei pöördu, võrdselt, erinedes selle poolest ebasümmeetrilistest diferentsiaalidest. Suurim pöördemoment, mida diferentsiaal võib väljundvõllidele kanda, sõltub sellest veorattast, mis tee või pinnasega halvemini haardub
Ankru pöörlemiskiirus: n = ((U-Ia(Ra+Rk)/cE Seosest selgub, et on võimalik saada rööpergutusega mootori erinevaid karakteristikuid ka toitepinge vähendamisega (pöörlemiskiirus väheneb) ja ergutusvoolu (magnetvoo) vähendamise abil, kui Re > 0 (pöörlemiskiirus suureneb). 55) Hammasratasmootori tööpõhimõte ja kasutuskohad Kasutatakse väiksematel, peamiselt ratas samuti traktoritel. Levinuim on välishambumisega pump. Pumba kahest ühesuurusest teineteisega hambuvast hammasrattast on üks ühendatud ajamiga, teine jookseb kaasa. Tagasivoolu vältimiseks sobitatakse hammasrattad tihedalt keresse. Võivad arendada töösurvet 120...160 atm. Valmistatakse 6...12 hambaga. Eelised: Nad on lihtsa ehitusega ja ekspluatatsiooniga, väiksegabariidilised, väikese massiga, odavamad, töökindlad. Puudus: Peamiseks puuduseks aga on tootlikkuse e vooluhulga lihtsa reguleerimise võimalikkuse puudumine. Samuti veel väike kasutegur (Kogukasutegur 0,6...00,75; mahukasutegur 0,8...0,9)
Pump asub karteri eesosas ja ta pannakse tööle väntvõlli gaasijaotushammasrattalt. Pump 7 koosneb kahest tihedalt keresse sobitatud ja omavahel hambuvast hammasrattast. Üks neist (vedav) on võllile kinnitatud jäigalt, teine (veetav) aga pöörleb koos teljega vabalt. Pumba hammasrattad, pööreldes erinevas suunas, haaravad õli imikanali 8 suudme juurest ja kanna- Seguõlituse eelisteks on
annaabi.ee 
