Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Halliste kihelkond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
halliste, mulgi, hallistes, kihelkond, kirik, mulgimaa, karksi, pajusalu, mitmus, amat, paistu, alev, suguvõsa, hennoste, niit, lõunaeesti, print, ikma, märg, nõges, tusk, hõim, mulgimaal, abja, pihlak, kangur, taaskord, talud, koduleht, jaanipäeva, murdel, mulkide, kaits, seitse, best, muuseum, jakovlev, kursusetöö, juhendaja, tundmine, aameneed mingi kindla kihelkonna rahvarõivad. Tänini maetakse inimesed kihelkonna surnuaeda. Vanad kihelkondade piirid taasmärgistati Eesti Rahva Muuseumi algatusel ja selle sajandaks sünnipäevaks. Projekt toimus koostöös Maanteametiga. Sildid on kavandatud nii, et kohalikel teedel liiklevatel inimestel tekiks ettekujutus, kuidas kihelkonnapiir maastikus kulgeb. MULGIMAA Mina valisin Mulgimaa ja selle piirkonna rahvariiete kirjeldamise sellepärast, et mu esivanemad on Hallistest ja Viljandi kihelkonnast pärit. Mulgimaa -Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu kihelkonnad ning mõningane osa Viljandi ja Saarde kihelkondadest. Seal piirkonnas räägiti vanasti ( ka mõningal määral praegu) mulgi murrakut. Isegi Hendriku ,,Liivimaa Kroonikas ,, mainitakse Halliste(Alistekund) kihelkonda. Üsna levinud
.............................................. 4 Asend ja halduspiirid ........................................................................................................................... 4 Ajalooline taust.................................................................................................................................... 4 Aleviks ja linnaks kujunemine ............................................................................................................ 4 Mulgi raudtee ...................................................................................................................................... 4 Linavabrik ........................................................................................................................................... 5 Abja külanõukogu ............................................................................................................................... 5 Abja sovhoos ...............................
Töö eesmärgiks olen seadnud selle, et peale referaadi lugemist omaks Mulgi kultuurist enne mitte midagi teadnud lugeja põgusa ülevaate selle kultuuri olemusest ja peamistest iseloomustajatest. Pilt 1. President Toomas Hendrik Ilves Mulgimaa piiriviitade avamisel © Elmo Riig, Sakala 1. MULGIMAA PAIKNEMINE Mulgimaa ajaloolis-kultuuriline piirkond on välja kasvanud Sakala muinasmaakonna lõunaosast ja asub tänaste Viljandi, Valga ja Pärnu maakonna territooriumil. See ala langeb kokku piirkonnaga, mille asukad kõnelesid (vähesel määral kõnelevad veel praegugi) mulgi murret. Juba 1930ndast aastast saadik on käibel kaks käsitlust Mulgimaast. Esimene neist on kultuurilooline Mulgimaa, mille põhituumiku moodustavad muistse Lõuna-
Kokkuvõte Mulgi murdest Mulgi murre on tõenäoliselt kujunenud muistse Sakala hõimumurde baasil ja ajaloo jooksul läbi teinud mitmesuguseid muutusi. Geograafilise asendi ning ühiskondlike ja majanduslike põhjuste tõttu on see lõunaeesti läänerühma moodustav murre mõningal määral mõjusid vastu võtnud naaberaladelt. Varasema administratiivse jaotuse järgi on Mulgi ala liidetud Põhja-Eestiga, tema halduslikeks ja majanduslikeks keskusteks olid Viljandi ja Pärnu, ametlikuks asjaajamiseks põhjaeesti kirjakeel. Hoolimata sellest, et Mulgi murde kujunemine on teatud perioodil toimunud lõunaeesti idapoolsetest murretest lahus, on ta säilitanud iseloomulikud lõunaeesti murdejooned. Mulgi murde piirkonnas on moodustunud kihelkonniti viis eri murrakut, nimelt Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu ja Helme. Need jaotuvad omakorda kahte
kaunistamisel peale värvide ja erinevate lõigete kasutatakse ornamentikat. Ornament koosneb geomeetrilistest ja loodusmotiividel ning põhineb sümmeetrial ja ka motiivide liht- ja rütmilisel kordumisel. Igal paikkonnal olid erinevad mustrid ja kirjad, millega tehti just oma rahvarõivas eriliseks. Lõuna-Eesti rahvarõivarühma kuuluvad 19. sajandi administratiivjaotuse järgi Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal kantud rahvarõivad. Silmapaistvad on Mulgimaa, s.o. Halliste, Karksi, Tarvastu, Paistu ja osaliselt ka Helme alad, sest seal on enim säilinud vanad elemendid rahavarõivaste juures. Nii leiame Mulgi naisterõivaste kaunistustes värviliste lõngadega tikitud arhailist taimeainelist ornamentikat.(Joon 1995) Halliste rahvarõiva peamised osad Halliste neiu rahvariide peamisteks osadeks on särk, vaip-seelik, puusapõll, vöö, sukad, pastlad ning lisaks veel peapael. Halliste naine: särk, seelikupook, vöö, pikk-kuub, pearätt, sukad, pastlad ning lisaks õlakate.
Mulgimaa Tutvustus Mulgimaa ulatub läbi Viljandi-, Pärnu- ja Valgamaa alade. Mulgimaa on kultuuriajaloolineline piirkond Lõuna-Eestis, mis koosneb viiest endisest kihelkonnast: Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme. Mulgimaaks nimetatud piirkond oli 19. sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) paraku vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk lõunaeesti keele läänemurde leviala. Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa pealinnaks ekslikult peetud Viljandit, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides. 20. sajandi lõpupoole on mõned kohalikud pidanud Abja-Paluoja linna Mulgimaa keskuseks.
eesti keele üliõpilased väli- ja uurimistöid murretest. Akadeemiline Emakeele Selts pani tollal oma tegevusega aluse eesti murrete andmekogudele. Oluline on, et esimese Eesti riigi ajal valitud murdeuurimise teoreetilised suunad jäid mitmeti valitsevaks ka 20. sajandi teisel poolel. Selle mõistmine, mis on eesti murded ja mida tähendab eesti murdeuurimine, pärineb tänapäevalgi suuresti Saareste 1930. aastate töödest (eesti murdeuurimise ajaloo kohta vt Pajusalu jt 2002, 1.2). Uuel iseseisvusajal 1990. aastatel on siiski märgata eesti dialektoloogias murrangut, mis sai õigupoolest alguse juba 1980. aastatel. Murrangu paratamatuks taganttõukajaks on olnud traditsiooniliste eesti kohamurrete hääbumine. Tänapäeva Eestis toetub ajalooliste murrete uurimine juba vältimatult arhiivitööle. Murrete tasandumine eesti kõnekeele piirkondlikeks erijoonteks või parimal juhul emantsipeerumine uuteks kohalikeks kirjakeelteks,
Sotsiaalne murdeahel Heteronoomia ja autonoomia Diakrooniline e ajalooline murdeuurimine Lähtub murrete arengust; Keeleajalooline pool: murdeid võrreldakse algkujudega: tärn ksi – eP ks (üks, läks); EL ts (üts, läts); Dialektomeetria Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus; Statistilised analüüsid. Eelkõige sõnavarasuhted. Prantslane Jean Séguy 1970ndatel. Eestis Sirje Ainsaar 1980ndatel, Karl Pajusalu, Arvo Krikmann; Materjali kogumine Nõuded keelejuhtidele: vanad, taust, et on sealt pärit; o sotsiolingvistika: lindistatakse kõiki ja vaadatakse nt ühe piirkonna keelekasutust. Vanusest ei lähtuta Murdepäevikud: koha kohta, keelejuhtide andmed: nimed, vanus, sugu, päritolu, haridus; keelenäited: lindistused foneetilises transkriptsioonis; Lindistused; Tõlkemeetod (tekst antakse ette ja palutakse tõlkida vastavasse murdesse
..............................................................................5 4 Lõunaeesti murded...................................................................................................................6 4.1 Tartu murre....................................................................................................................... 6 4.2 Võru murre........................................................................................................................6 4.3 Mulgi murre ............................................................................................................... 7 5 Kokkuvõte................................................................................................................................7 6 Kasutatud materjal................................................................................................................... 8
Karksi-Nuia Gümnaasium KARKSI VALD REFERAAT Koostaja: Erki Maling 8a kl Juhendaja Karin Valksaare Karksi-Nuia 2008 SISSEJUHATUS Valisin teemaks Karksi valla kuna ma elan siin ja ma tahaks oma kodukoha kohta rohkem infot saada. Teiseks oluliseks põhjuseks oli ka see, et selle kohta on kerge informatsiooni hankida. 2 AJALUGU JA SÜMBOOLIKA 12 Karksi nime on ürikutes mainitud esmakordselt 1224. aastal, pärast mandrieestlaste lüüasaamist muistses vabadusvõitluses, kui Karksi alad läksid maadejagamisel Saksa ordu valdusse. Pisut hiljem, 1228. aastast, on
paikkonna, kihelkonna või koguni küla nime järgi. Kirjakeelest kõige enam erinev on Võru murre, sh Setu murrakud. Alates 1990. aastatest on Võrumaalt pärit aktivistid levitanud seisukohta, et lõunaeesti murdeid tuleks nimetada lõunaeesti keeleks või vastavalt eraldi võru (võro), tartu (tarto), setu (seto) ja mulgi keelteks. Traditsiooniliselt on jaotatud eesti murdeid järgmiselt : 1)Põhjaeesti murderühm: saarte, lääne-, kesk- ja idamurre. 2)Lõunaeesti murderühm: Mulgi, Tartu ja Võru murre. 3)Kirderannkumurre Karl Pajusalu, Ellen Niidu ja Tiit Hennoste murdeliigendus on mõnevõrra erinev: 1.põhjaeesti murded 1.1. südaeesti murded 1.1.1. keskmurre 1.1.2. läänemurre 1.1.3. saarte murre 1.1.4. idamurre 1.2. kirderannikumurded 1.2.1. rannamurre 1.2.2. Alutaguse murre 2. lõunaeesti murded 3
................................................................................................ 4 Meeste rõivad.......................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 10 Sissejuhatus Olen pärit Viljandimaalt Tarvastu vallast Mustlast. Tarvastu vald kuulub Mulgimaale, seega kirjutangi mulgi rahvarõivaist ja Tarvastu vallast. Tarvastu kihelkond kuulus etnograafiliselt koos Paistu ja Helme kihelkonnaga Lõuna- Viljandimaa Ida-Mulgimaa rühma, mille keskuseks on traditsiooniliselt peetud Tarvastu kihelkonda. Siit ulatus mõju Paistu, osalt Helme ning Viljandi kihelkonnast Päri ja Viiratsi valda. Mulgimaa idaosa oli vastuvõtlikum naaberaladelt laenatavaile nähtustele, Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised.
Eesti keele kahe suurema murderühma, põhjaeesti ja lõunaeesti murrete erinevused on väga vanad, ulatudes aega enne Kristust, mil läänemeresoome algkeelest hakkasid üksikud keeled eralduma. 14. saj lõpust 19. sajandini oli inimeste liikumisvabadus piiratud kirikukihelkonnaga, mis soodustas paikkondlike keelekujude eristumise enam kui sajaks kihelkonnamurdeks ehk murrakuks. Murderühmade vahelised erinevused puudutavad keeleehituse tuumosi, nagu nt käändsõna mitmus: põhjaeesti murdeis (eP) kasutatakse de-mitmust kõigis käänetes alates sisseütlevast (kala/de/st, kala/de/l), lõunaeesti murdeis (eL) vokaalmitmust (kall/u/st, kall/u/l). Kolmanda rühma, rannikumurde (R) eripärana võib mainida sise- ja lõpukao puudumist (nt kandama pro kandma, metsä pro mets) ja vältevahelduse puudumist. Kirjakeelest kaugeim on Võru murre. Mõni näide:
peetaks 18. sajandi lõppu ja 19. sajandi algust, kui rõivapiirangu seadused kehtestuks tunnistati. Samal ajal toimusid Euroopas ka poliitilised muudatused, maareformid ning rahvusluse tõus. Hakati koguma rahvalaule, legende ja muistendeid ning tihti kasutati näidisena ühe või teise piirkonna rõivastust, et tõestada rahvusliku algupärandi olemasolu. Seda muidugi eriti rahvaste hulgas, kes elasid teise rahva võimu all. Just Halliste ja Karksi kihelkondadel olid omased kauakestvad rahvarõivaste kandmise traditisoonid. Kui mujal Eestis (v.a. Kihnu saar) kadus rahvaõivaste kasutamise traditsioon igapäevaelus 19. sajandi keskpaigaks, siis Karksi ja Halliste kihelkonnas olid nad kasutusel 19. sajandi lõpuni. Seejuures olid Halliste ja Karksi kandi rahvariided kõige vanemat tüüpi rahvariided Eestis üldse, kuna need polnud mõjutatud moesuundadest. Näide Halliste ja Karksi rahvariiete kohta.
sellele murdele omased. Tavalisem on, et need on laiemalt lääne-eestilised jooned, millele läänemurdes võib liituda mõni omapärane nüanss. Lisaks on läänemurdes vähe kogu murdealale ühiseid erijooni, need on võrdlemisi kitsa levikuga ja suhteliselt hilised. Ka läänemurde piirid naabermurretega on väga hajuvad ja murdele on iseloomulik paljude siirdealade olemasolu. http://clients.andromedia.ee/eki/sut_install.exe Mulgi murre Halliste, Paistu, Karksi, Tarvastu, Helme. Mõlema peamurde jooned. Lõunaeesti murdepõhi. Häälduslikud erijooned · Vokaalide reduktsioon alates 3.silbist: a,ä>e, nt tullive '(nad) tulid', värbeldeme 'õmblema' · Trv, Pst järgsilpides e > a, nt obeza 'hobused' · Vokaalide kadu rõhututes silpides ja grammatilistes tunnustes, nt kammants 'kamandama', järvel 'järvel(e)', kaetam 'kaetame', tazun 'tasunud', samleg 'samblaga'
Karksi Valla keskkonnaseisundi analüüs Koostaja: Juhendaja: Tartu 2013 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Karksi valla keskkonnaseisundit ja välja pakkuda lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks metsade kaitseks ning õhu ja vee saaste vähendamiseks. Karksi vald on 4000 elanikuga omavalitsusüksus, mis asub Viljandi maakonna lõunaosas, piirneb läänes Abja vallaga, lõunas Läti Vabariigiga, põhjas Paistu ja Halliste valdadega, idas Tarvastu ning Valga maakonna Helme vallaga. Karksi valla vapp Karksi valla lipp
ilmutaja." See annab minu arust väga hästi edasi seda teadmist, mida igaüks meist peaks endas kandma ja teistele edasi andma. 3 3. Tartu murre Tartu murre on paiknevuselt keskne lõuna-eesti dialekt, mille levikupiirkond asetseb mulgi ja võru murde vahemail. Põhja-Eesti keskmurdest lahutab seda murdeala Suur- Emajõgi ja Amme jõgi, põhja-eesti idamurdest endise Vesneri ja Kavastu valla põhjapiir, mulgi alast Võrtsjärv, Väike-Emajõgi ja Pedeli jõgi. Kagus ja lõunas on vastas endine Võrumaa ja võrukeelne Karula. Kõik need piirid tunnukse olevat tinglikud. Vastastikused keelelised mõjustused, eriti kagus, lõunas ja kirdes, on tiheda suhtlemise tõttu olnud paratamatud. Tartu murde kujunemisel on aluspõhjaks olnud muistsete ugalaste keelepruuk. Ajaloo andmeil oli Ugandi suur Lõuna-Eesti maakond. Ugalaste keeleline kujunemine näikse
majanduselus ja kogu piirkonna arengus. Pindala: ca 3 500 km² ca 8% kogu Eesti pindalast Rahvastik: ca 54 500 elanikku kellest ca 30 000 elavad maal Eestlasi on ca 51 000, muudest rahvustest on enam venelasi (ca 2000), soomlasi (ca 500). Keskus: Viljandi linn, elanikke ca 19 600 Teised linnad: Mõisaküla, Võhma Loodus Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. Kõrgeim punkt merepinnast: 146 m Rutu mägi Metsasus: 45,2% Valitsevad puuliigid: mänd, kuusk, kask, hall lepp Loomad: 2004. a. loendati järgmisi ulukeid: põder 950, punahirv 40, metskits -3650, metssiga - 1000, karu 25, hunt 8, ilves 46, kobras 1100
(1500−1900) • Eesti kirja- ja ühiskeel (1900) • Lõunaeesti kirjakeele taassünd võru kirjakeelena (1989) Läänemeresoome algkeel Läänemeresoome lõunarühma hõimukeeled/murded lõunaeesti põhjaeesti (ugala) maamurre sakala ugandi südaeesti vaia kirde- liivi mulgi tartu võru saarte lääne kesk ida vadja ranniku Lms lõunarühma tänapäevased (kirja)keeled (liivi) võru eesti (vadja) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Saareste 1952 • ...−1200 • 13.−15. sajand • 16.−18. sajand • 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Eesti keele ajaloo periodiseeringud:
Eestis on pinnakatte kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas seda ümber ning tõi uut materjali asemele. (elvagLugemikgeograafiaEGCDopikjuhanjuhan) Viljandimaal on põhilisteks pinnakatte koostisosadeks moreen(rohkem kõrgustuikul ja selle ümbruses) liiv, vähesel määral ka turvas(Võrts järve kallastel ja maakonna loode osas) ja jõgede( Halliste ja Raudna) läheduses ka savi.(Eesti Atlas lk5)(vaata ka joonis 1). Suuri rändrahne on maakonnas neljakümne ringis, hiidrahne kaks Iivakivi, mille pikkus on üle 10 meetri ja laius 6,6 meetrit(Viljandimaa kõige suurem rändrahn ja see asub Karksi vallas) ja Labidakivi, mille mõõtmed on järgmised: pikkus 10,4 m, laius 6,0m, kõrgus 3,3 m, ümbermõõt 24,4 m ( asub Suure-Jaani vallas).( www.egk.ee) Jämejala liustikuliste setete paksus on 42,5 m. Esineb kaks erinevat moreeni, mida
annaabi.ee 
