16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 14 õiguspärasuse põhimõte - seaduslikkus ehk legaalsus ehk seaduse prioriteedi põhimõte - seadusliku aluse ehk seaduse reservatsiooni põhimõte - egaalsus ehk võrdsuse põhimõte 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 15 5 16.03.2010 Haldustoimingud · Õigustoiming (halduse üldaktid dekreedid, seadlused, määrused, käskkirjad), üksikaktid (korraldused, otsused, käskkirjad), halduslepingud) on haldusõiguse seisukohast olulisem admin toimingud, mille tulemusena kehtestatakse uusi norme, muudetakse ja tühistatakse vanu, luuakse uusi õigussuhteid, muudetakse ja lõpetatakse olemasolevaid · Reaaltoiming aga halduse faktilised toimingud, tegevus (liiklusummikute kõrvaldamine, vaktsineerimine,
23. Avaliku teenistuja õigused ja kohustused Avaliku teenistuja õigused: (2) 1) Õigus saada lisatasu a. Teenistusstaazi eest b. Akadeemilise kraadi eest c. Võõrkeelte valdamise eest 2) Õigus sõidukulude hüvitamisele Avaliku teenistuja kohustused: (3) 1) Järgida õigusakte 2) Ettevõtlusega võib tegeleda vaid ametiasutuse loal 3) Ametnik on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni Teema 4. Avalik- õiguslikud haldustoimingud ja riigivastutus 24. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ja reaaltoimingud Haldustoimingud e. haldusmenetlus haldusorgani (valitsusasutuse, volikogu või isiku...) tegevus: · Määruse või haldusakti andmine · Halduslepingu sõlmimine · Toimingu sooritamine Haldusmenetluse põhimõtted: (4) 13 · Uurimispõhimõte haldusorgan selgitab välja asjaolud · Kaalutluspõhimõte e. diskretsioon ei ole olemas sarnaseid olukordi
4)Riigisekretä ril on Riigikantselei juhina samad õ igused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel. 5) Riigisekretä r nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikantselei direktori, tugitegevuste juhi ja struktuuriü ksuse juhi võ i sõ lmib ja lõ petab nendega tö ö lepingu. 6) Riigisekretä r on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees. 3.Mis on haldustoiming? Iseloomusta haldustoimingute jagunemist. Haldustoimingud e. haldusmenetlus – haldusorgani (valitsusasutuse, volikogu võ i isiku...) tegevus: • Mä ä ruse võ i haldusakti andmine • Halduslepingu sõ lmimine • Toimingu sooritamine Haldustoimingud ehk Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel Haldustoimingute liigid: 1. Õigustoimingud – toimingud, millega muudetakse õ iguskeskkonda, pä dev organ annab norme
Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapooletuse põhimõte ja selle tähtsus. 5. HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID. Haldustoimingu mõiste ja nende liigitus: õigustoimingud ja reaaltoimingud. 6. HALDUSMENETLUS. Haldusmenetluse mõiste ja sisu. Haldusorgani väline ja sisene pädevus. Haldusmenetluse põhimõtted. Menetlusosalised haldusmenetluses. Asjaajamisnõuded haldusmenetluses. Menetlustähtajad. Menetluse algus, selle käik ja menetluse lõpp. Avatud menetlus. 7. HALDUSAKT: mõiste, tunnused ja funktsioonid. Haldusakti liigid. Osahaldusakt ja eelhaldusakt. Haldusakti kõrvaltingimus
Õiguskantsler teostab järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele. TEEMA 4. 17. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ( Haldusakt, määrus, haldusleping ) ja reaaltoimingud. Haldusakti, määruse ja halduslepingu õiguspärasuse ja kehtivuse alused. Haldustoimingud e. haldusmenetlus – haldusorgani- valitsusasutuse, volikogu vms tegevus: Määruse või haldusakti andmine Halduslepingu sõlmimine Toimingu sooritamine Haldustoimingute liigid: 1) Õigustoimingud – toimingud, millega muudetakse õiguskeskkonda, pädev organ annab norme 2) Reaaltoimingud – toimingu sooritamine, millega ei kaasne muutusi õiguskorras, sellega ei kaasne kohustusi, ei teki õiguslikku suhet
● advokatuur Asutused (täidavad haldusülesandeid) ● muuseumid ● raamatukogud Avalikõiguslikud sihtasutused ● kultuurkapital Haldusorgan - tähistab haldusmenetluse läbiviijat ja otsuse langejat halduse struktuuris. Haldusorgan on haldusõiguses keskne. On seadusega või seaduse alusel avaliku halduse ülesandeid täitev asutus, kogu või isik. Haldusorgani olulisimaks tunnuseks on tema pädevus. Avaliku võimu kandjad on riik, KOV, aval. õig, jur. isikud (ERR) Haldustoimingud § 106. - Tegevus, mis ei ole seaduste väljaandmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes Haldusmenetluse põhimõtted 1) seaduslikkuse nõue 2) proportsionaalsus (on seotud mõõdupärasusega) mõõdupärasuse hindamine toimub järgnevalt - abinõu sobivusega (kiiruse piiramiseks nt. lamav politsei) - abinõu vajalikkus (kodanikku tuleb võimalikult vähe koormata. Kas toiming on hädavajalik, kas on ressursse?)
Ühiskondlik: erakondade, survegruppide jne kt (KOV tegevuse analüüs, avalikuse tähelepanu) Riiklik järelvalve- ametisutuste poolne nt asutus, ametnik kt, mittesub. ning kt haldstoimingute seaduslikkuse. Järelvalve peab olema seaduses kirjas ja teostatkse kohtu kt all: õigus pöörduda kohtusse kui ei nõustu, protestiga peab pöörduma kohtusse. EKOH- kt ainult seaduse alusel, et kt seadsulikkust, sekkumine tasakaalus kaitstavate huvidega. KOVi üle- maavanem (ükikaktid ja haldustoimingud, riigivara kasutamise otstarbekkus- Riigikt ettepanek, riiklike ül täitmine) ja ametid, inspektsioonid (nt maaamet maareformil) Arvestuskt- haldusorganisatsioonist väljas asuva organi kt majandustegevuse seaduslikkuse, otstarbe kohta. Võib ka inertne olla- Riigikontroll ka SA kui KOV asutaja ja AÜ, milles KOVil on enamusoaslus, lisaks kt munistpaalvara valdamisel (ei kt tulemuslikkust). Põhiliselt majanduskt e audit:
ajalise järgnevuse ja kestuse kohta ning tulemuste graafiline kujutamine võrkskeemina, kulgemist. 2)töötähtaegade tabeli koostamine ja analüüsimine. Esimesel etapil jaotatakse uuritavad protsessid üksikuteks toiminguteks. Iga toiming algab ja lõpeb sündmusega. Võrkmudeli koostamisel tehakse vahet nelja põhimõtteliselt erinevat laadi tpimingu vahel. Need on:*tegelikud toimingud(praktilised tööd), *ootetoimingud (betooni kivistumine, värvi kuivamine), *haldustoimingud(projektide ja muude dokumentide hankimine, kooskõlastamine ja kinnitamine), *näivtoimingud eeldus võo nõue, mille kohaselt mingi toiming ei või alata enne, kui mingi teine konkreetne paralleltoiming pole lõppenud. Alg-ja
likult legitimeeritud, s.t kontrollitavad ja vajadusel karistatavad.*18 Haldusotsuste demokraatlik legitimatsioon tuleneb eelkõige halduse seotusest seaduse ja õigusega, sest põhiseaduse §-ga 3 lubatakse riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. See tagab §-s 1 manifesteeritud rahvasuveräniteedi tegeliku toimimise, sest ainult siis, kui ekseku- tiivvõim on seotud seaduse ja õigusega, saab olla kindel, et ka kõik haldustoimingud tulenevad rahva tahtest.*19 Samas ei ole legislatiivne korraldus – seadus – peaaegu mitte kunagi nii sätestatud, et selle alusel ainult ühe ja ainuõige otsuse saaks vastu võtta. Seaduste täideviimise juures tuleb reeglina pigem valida alternatiivsete võimaluste vahel. Vältimaks halduse poolt seaduste koordineerimatut ja ebaühtlast täitmist, peab parlamendil olema võimalus kontrollida ja juhendada enda vastuvõetud seaduste elluviimist.*20
§ 2. Avalike ülesannete eraisikutele üleandmine. D .Avalik-õiguslike ülesannete üleandmise õiguslikud alused: E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A. Juriidilise isiku mõiste B. Õigus- ja teovõime C. Põhikiri D. Huvi kui kriteerium E. Liigid F. Riiklik järelevalve TEEMA 5:HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID § 1. Haldustoimingud ja nende liigid §2. Haldusakt I. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine: II. Õigusvastase haldusakti kehtetukstunnistamine: III. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine: 3.Liigitus nimetuse alusel Seadustes on kindlaks määratud, millise nimetusega haldusakte millised organid vastu võtavad. Nii annab Vabariigi Valitsus määrusi ja
(Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Õiguskantsleri seadus, Riigikontrolli seadus) KOV üksuse tegevuse järelevalve ja kontroll: (1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele. (3) Järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle EV PÕS ja seadustele teostab ÕK. Teema 4. Avalik- õiguslikud haldustoimingud ja riigivastutus 17. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ( Haldusakt, määrus, haldusleping ) ja reaaltoimingud. Haldusakti, määruse ja halduslepingu õiguspärasuse ja kehtivuse alused (Haldusmenetluse seadus). Haldustoimingud peavad olema: 1. Õiguspärased: 2. Kaalutlusõiguslikud 3. Vormivabadus ja eesmärgipärasusele lähtuvad 4. Uurimispõhimõtest lähtuvad Haldustoimingute liigid: 1. Reaaltoiming- nt riigihange, liikluse ümberkorraldus
On tehtud kõik selleks, et oleks teenus osutatud kvaliteetselt ja et teenus oleks hinna poolest kõigile kättesaadav. Avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele ja ülesannete täitmise allutamine täies ulatuses vabale konkurentsile – materiaalne avalike ülesannete üleandmine. Sisuliselt riik loobub ülesannete täitmisest ja selle täitmise tagamisest. III. HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID 1. Haldusakt 34 1.1 Haldusakti mõiste ja liigid. Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud õigusakt (HMS §51 lg1). a
jäätmete eest võetava käitlemistasu ülempiiri. On tehtud kõik selleks, et oleks teenus osutatud kvaliteetselt ja et teenus oleks hinna poolest kõigile kättesaadav. · Av ül üleandmine eraõig isikutele ja ül täitmise allutamine täies ulatused vabale konkurentsile materiaalne av ül üleandmine. Sisuliselt riik loobub ül täitmisest ja selle ül täitmise tagamisest. Eesti Raudtee. Haldustoimingud ja nende vormid H toimingute liigid ja vormid on niisama mitmekesised kui h ise. Vormid on h organite tegevuse väline praktiline väljendus h organid on loodud vastavate toimingute sooritamiseks. Toimingute vormid: · H akt määratletakse formaalsel (aluseks haldus organ, mis täidab haldusfunktsioone; abistavad legislatiivne ja jurisdikstsiooniline funktsioon) ja materiaalsel (sisulisel,
HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus ................................................................. 55 11
toimingu sooritamise ajal puudub ametiisikul piisav kahtlus süüteo suhtes, nt kiiruse mõõtmine maanteel, samuti joobeseisundi kontrollimine ,,Kõik puhuvad" kampaania raames. Süüteomenetlus ei alga iseeneslikult; see eeldab menetleja tahteavaldust, s.o süüteoasja lahendamisele suunatud tahteavaldust. Selliseks tahteavalduseks võib olla nt isiku kinnipidamine. Ka õiguserikkumise lõpetamisele ja tagajärgede kõrvaldamisele suunatud toimingud on haldustoimingud. Sageli kasvab haldusmenetluse toiming üle süüteomenetluse toiminguks. Halduskohtus on vaidlustatavad: preventiivse liiklusjärelevalve toimingud, nt sõiduki peatamine ja dokumentide kontrollimine, sh jõu kasutamine järelevalve tagamiseks51; valesti pargitud sõiduki teisaldamine52; tolliläbivaatuse toimingud ja kauba kinnipidamine53; joobeseisundi tuvastamine ja kainenemisele paigutamine väljaspool süüteomenetlust, samuti selliste asjaolude
On tehtud kõik selleks, et oleks teenus osutatud kvaliteetselt ja et teenus oleks hinna poolest kõigile kättesaadav. Avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele ja ülesannete täitmise allutamine täies ulatuses vabale konkurentsile materiaalne avalike ülesannete üleandmine. Sisuliselt riik loobub ülesannete täitmisest ja selle täitmise tagamisest. VI teema HALDUSTOIMINGUD _______________________________________________________________ §1 Haldustoimingute liigid reaaltoimingud eesmärgiks ei ole kaasa tuua õigusuhte tekkimist 30 faktilised toimingud materiaalne tegevus (liiklusummikute kõrvaldamine) teatamistoimingud kutsed, teated, hoiatused tõestamistoimingud nt vallasekretär tõestab dokumente
Seadus näeb ette järelevalve. Avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele ja ülesannete täitmise allutamine täies ulatuses vabale konkurentsile materiaalne avalike ülesannete üleandmine. Sisuliselt riik loobub ülesannete täitmisest ja selle täitmise tagamisest. VI teema 6. HALDUSTOIMINGUD _______________________________________________________________ 1. HALDUSTOIMINGUD õigustoimingud reaaltoimingud faktilised toimingud tõestamistoimingud teatamistoimingud
õigussubjektidele. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute määratlemisel tuleb esiteks kindlaks teha, kas vastav seadus ei ütle expressis verbis, et tegemist on avalik-õigusliku juriidilise isikuga. Kui see puudub, siis on vaja selgitada juriidilise isiku tekkimise asjaolusid. Kui ka need on ebaselged, siis tuleb analüüsida vastava institutsiooni sisulist tegevust, kas ta täidab avalik-õiguslikke ülesandeid. Haldustoimingud ja nende vormid (HMS § 106) Haldustoimingute liigid ja vormid on niisama mitmekesised kui haldus ise. Nende kaudu teadvustatakse avalikku administratsiooni, nad on administratsiooni tegevuse väliseks praktiliseks väljenduseks. Täpsemalt öeldes on avalik administratsioon loodud just nimelt vastavate toimingute sooritamiseks. Oma sisult võib haldustoiminguid liigitada kahte suurde, põhiliselt erinevasse kategooriasse. Ühe osa toiminguid toob kaasa muutusi õiguslikku
seisundi eraõigus. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute määratlemisel tuleb esiteks kindlaks teha, kas vastav seadus ei ütle expressis verbis, et tegemist on avalik-õigusliku juriidilise isikuga. Kui see puudub, siis on vaja selgitada juriidilise isiku tekkimise asjaolusid. Kui ka need on ebaselged, siis tuleb analüüsida vastava institutsiooni sisulist tegevust, kas ta täidab avalik-õiguslikke ülesandeid. V. Haldustoimingud ja nende vormid § 1. Haldustoimingud ja nende liigid Haldustoimingute liigid ja vormid on niisama mitmekesised kui haldus ise. Nende kaudu teadvustatakse avalikku administratsiooni, nad on administratsiooni tegevuse väliseks praktiliseks väljenduseks. Täpsemalt öeldes on avalik administratsioon loodud just nimelt vastavate toimingute sooritamiseks. Oma sisult võib haldustoiminguid liigitada kahte 49 suurde, põhiliselt erinevasse kategooriasse. Üks osa toiminguid toob kaasa muutusi
seisundi eraõigus. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute määratlemisel tuleb esiteks kindlaks teha, kas vastav seadus ei ütle expressis verbis, et tegemist on avalik-õigusliku juriidilise isikuga. Kui see puudub, siis on vaja selgitada juriidilise isiku tekkimise asjaolusid. Kui ka need on ebaselged, siis tuleb analüüsida vastava institutsiooni sisulist tegevust, kas ta täidab avalik-õiguslikke ülesandeid. V. Haldustoimingud ja nende vormid § 1. Haldustoimingud ja nende liigid Haldustoimingute liigid ja vormid on niisama mitmekesised kui haldus ise. Nende kaudu teadvustatakse avalikku administratsiooni, nad on administratsiooni tegevuse väliseks praktiliseks väljenduseks. Täpsemalt öeldes on avalik administratsioon loodud just nimelt vastavate toimingute sooritamiseks. Oma sisult võib haldustoiminguid liigitada kahte 49 suurde, põhiliselt erinevasse kategooriasse. Üks osa toiminguid toob kaasa muutusi
oleks tasakaalus kaitstavate huvide tähtsusega. KOV-de tegevuse üle teostavad riiklikku järelevalvet: 1) maavanemad; 2) ametid ja inspektsioonid (teatud küsimustes) Maavanem: järelevalve põhivolitused tulenevad Vabariigi Valitsuse seadusest (VVS-st) (§ 84 p 10; § 85), täiendavad eriseadused (nt MaaRS § 15 lg-d 1 ja 3; PlanS § 23 lg 1 p-d 2 ja lg 3 p 5) Maavanema järelevalve objektiks on: 1) KOV-de üksikaktid ning teatud haldustoimingud; 2) KOV valduses või kasutuses oleva riigivara kasutamise seaduslikkus ja otstarbekus; 3) seadusega KOV-le pandud või KOV-i poolt halduslepinguga võetud riiklike ülesannete täitmine. NB! tegu on üksikaktide õiguspärasuse järelkontrolliga. Kui maavanem leiab, et KOV volikogu või valitsuse üksikakt kas täielikult või osaliselt ei vasta PS-le, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia
annaabi.ee 
