haldusmenetluseks vaid see osa riigi tegevusets, mis ka kodanikke puudutab. Haldusmenetluseks ei ole asutuste sisemine asjaajamine (nt ülemuse korraldused alluvatele). Seevastu avaliku teenistuse raamesantavad käskkirjad ametniku teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, palga määramiseks jms puudutavad juba ametnikku kui erilises seisundis eraisikut ja kujutavad endast samuti haldusmenetlust. Legaaldefinitsiooni kohaselt on haldusmenetluseks vaid haldusorgani tegevus haldusotsuste tgemisel, sest haldusorgan on haldusmenetluse läbiviijaks. 2.1 Menetluse algus Haldusmenetlus võib alata kahel moel: - haldusotsuse tegemisest huvitatud isiku taotusel; - asutuse initsiatiivil menetluse algushetkeks loetakse esimest menetlustoimingut, enamasti on selleks puudutatud isikute tedvitamine menetluse algatamisest. Taotluse esitamine on tvaline seal, kus isik soovib riigilt saada mingit hüve või
Halduskohtumenetlus: · Halduskohtumenetluse põhiseaduslikud raamid: Õigus pöörduda kohtusse; Dispositsioonipõhimõte; Õigusemõistmise monopol; Kohtu sõltumatus ja kohtuniku erapooletus; Võimude lahusus ja tasakaal; Kohtumenetlus ei tohi olla ebamõistlikult keeruline. Haldusmenetluse ülesanne: · Kaitsta "nõrgemat poolt"; · Kohtud ei kontrolli kunagi eraldivõetuna haldusotsuste majanduslikku või poliitilist otstarbekust, mõjusust, eetilisust ; · Kohtusse saab pöörduda alles siis, kui haldusorgan on oma otsuse või toimingu teinud. Halduskohtumenetluse üldpõhimõtted: · Aus õigusemõistmine; · Menetlusökonoomia; · Dispositsioonipõhimõte; · Uurimispõhimõte; · Avalduste tõlgendamine; · Selgitamiskohustus; · Võrdsus ja tõhusus ärakuulamisel; · Avalikkus. Halduskohtu pädevus:
turgudele. · Köitvad ja pealesurutavad kohustused. WTO liikmete poolt loodud tollikohustused mitmepoolses kaubandusläbirääkimistes on üles loetud möönduste nimekirjas. Kui ei jõuta rahuloluni, võib kaebav riik appi kutsuda WTO vaidluslahendusmenetluse · Läbipaistvus. WTO liikmed on kohustatud avaldama oma kauplemismäärusi, et WTO säilitaks ülevaate haldusotsuste üle. · Ohutusventiil. Teatud asjaoludel võivad valitsused kaubandust piirata. Kauplemisläbirääkimiste komitee Kauplemisläbirääkimiste komitee (TNC) on komitee, mis tegeleb hetkel tähtsate kauplemisprobleemidega. Selle eesistuja on WTO peajuhataja. 7 Gustav Adolfi Gümnaasium Hääletamissüsteem WTO tegutseb ühe maa, ühe hääle süsteemi järgi, aga tegelikke hääli pole kunagi võetud
HMS § 106 ja 107. HMS § 106 lg 1: toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Toiminguteks peetakse kõiki selliseid asutuste meetmeid, mis ei kujuta endast õigusakti andmist, s.o tahteavaldust õiguste või kohustuste tekitamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Toiminguid iseloomustab vormivabadus. Eristada tuleb toimingut (reaaltoiming, õigustoiming) ja menetlustoimingut. 8. Kuidas toimub haldusotsuste vaidlustamine? nimetatakse vaidemenetluseks. 32 Peatükk 1 Nii vaidega kui ka kaebusega saab isik taotleda: haldusakti kehtetuks tunnistamist (kohtus tühistamist); õigusvastaselt välja andmata jäetud haldusakti andmist. Kohtus on võimalik taotleda ka haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist kas rahalise hüvitisega või haldusaktiga tekitatud faktiliste tagajärgede kõrvaldamise teel (nt õigusvastase
Samuti ei ole haldusmenetlus ka väärteomenetlus ning süütegude kohtueelne uurimine.1 1.1 Haldusmenetluse eesmärk Haldusmenetluse eesmärgiks on efektiivselt ellu viia seadusi ning teha seda õigusriigi põhimõtetest lähtuvalt. See tähendab, et peamiseks eesmärgiks on seega haldusorgani õiguspärase ning otstarbeka tegevuse kindlustamine leides ning tehes haledusotsuseid. Haldusmenetlusel on ka teine eesmärk, milleks on isikute õiguste tagamine ning nende materialiseerimine haldusotsuste abil.2 Vastavalt haldusmenetluse seadusele on haldusmenetlus suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldada haldusmenetluse korra loomise teel. 1 RT I 2001, 58, 354 2 K. Merusk jt. Haldusõigus, Juura 1995 3 2. Haldusõiguse põhimõtted Haldusõiguse põhimõteteks on: Proportsionaalsus Seaduslikkus Kaalutlusõigus Vormivabadus ja eesmärgipärasus
Tegemist on teadusega, kus uurimise objektiks on õigus. Philo-püüdlemine; sophia-tarkus.. Õigusfilosoofia on osa praktilisest filosoofiast, mis omakorda sisaldab aktsioloogia, eetika, õigusfilosoofia-tegeleb õiguse küsimuste uurimisega Õiguse realiseerimine seisneb: 1.õiguse järgimine 2.õiguse kasutamine-õigus midagi nõuda ja vastavalt normidele käitumine 3.õiguse rakendamine ehk kohaldamine-pädev riigiorgan võib seda teha. Sinna hulka kuulub haldusotsuste vastuvõtmine, kohtuotsuste tegemine jne. Esimene staadium on faktiliste asjaolude välja selgitamine. Teiseks staadiumiks on õigusnormi esialgne valik ja analüüs-normi kehtivuse analüüs on esimeseks, seal tehakse ka teo kvalfitseerimine ehk asjaolude kokkuviimine. Kolmandaks staadiumikd on tõlgendamine, püütakse normi tähendust välja selgitada. Neljandaks on õigusliku otsuse tegemine. Viiendaks on rakendusakti vastuvõtmine. Kuuendaks on otsuse täitmise tagamine.
võidelda tegusalt demokraatliku riigihaldust ähvardavate ohtudega ja korrigeerida puudujääke õiguslikult mõjutatud tegelikkuses.*17 Kuigi haldusametnikud ei asetse parlamendi vahetu kontrolli ja karistamisvõimaluse all, võtavad nad siiski vastu otsuseid selle kohta, kas ja kuidas riigivõimu teostada ning peavad seetõttu olema selleks demokraat- likult legitimeeritud, s.t kontrollitavad ja vajadusel karistatavad.*18 Haldusotsuste demokraatlik legitimatsioon tuleneb eelkõige halduse seotusest seaduse ja õigusega, sest põhiseaduse §-ga 3 lubatakse riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. See tagab §-s 1 manifesteeritud rahvasuveräniteedi tegeliku toimimise, sest ainult siis, kui ekseku- tiivvõim on seotud seaduse ja õigusega, saab olla kindel, et ka kõik haldustoimingud tulenevad rahva tahtest.*19
seotud haldusmenetluse eesmärgiks on eelkõige seaduste efektiivne ning õigusriigi põhimõtetest lähtuv elluviimine. Haldusmenetluse üheks peamiseks eesmärgiks on seega haldusorgani otstarbeka ja õiguspärase tegevuse tagamine haldusotsustuste leidmisel ja tegemisel. Nimetatud eesmärk ei ole eristatav haldusmenetluse teisest põhieesmärgist, milleks on isikute õiguste tagamine ja materialiseerimine haldusotsuste abil. (Merusk 2001: 520) Nimetatud eesmärk on haldusmenetluse seaduses esiplaanile tõstetud ja erilist rõhutamist leidnud. Seaduse § 1 kohaselt on seadus suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. 5 2. HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE 2.1. Seaduslikkus ja selle rakendamine
Töösuhe on eraõiguslik, kuid arvestatakse ATS-is sätestatud erisustega Amet on ühele füüsilisele isikule asutuses pandud ülesannete kogum. Ameti kandjaks on sellele kohale teenistusse või tööle võetud füüsiline isik. Tegemist on kõige väiksema organisatsioonilise ühikuga asutuses. Halduskoostöö Halduskoostöökslaiemasmõttesvõib lugeda kõiki haldusesiseseid suhteid, ja tegevusi, mis aitavad tagada halduse ühtsust: vastastikune järelevalve, haldusotsuste kooskõlastamine haldusmenetluses, asutuste vahelised hoiatused ja teated, kompleksmenetlused, asutuste vahelised komisjonid ja ühisüksused, kontaktisikute võrgustikud, infosüsteemide ühiskasutus, ühtsed teeninduspunktid isikute. Halduskoostöökskitsamasmõttesvõib lugeda HKTS-is reguleeritavaid halduskoostöö vorme: riigi ja kohaliku omavalitsuse haldusülesannete täitmiseks volitamist ja ametiabi.
Nt RKHK 3-3-1-56-02, p 9: "[…] tulenevalt inimväärikuse, õigusriigi, efektiivse õiguskaitse ning hea halduse põhimõtetest tuleb haldusmenetlusse kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi. Neid põhiseaduslikke põhimõtteid rakendades tagatakse asutuse parem informeeritus, sunnitakse asutust otsustamisel arvestama isiku huvidega ja tõstetakse haldusotsuste sisulist kvaliteeti. Puudutatud isiku ärakuulamisel on ka iseseisev protseduuriline väärtus, sest tagaselja otsuseid tegev asutus käsitab isikut kui vaid menetluse objekti ja mitte kui õigusvõimelist kodanikku." 19 Näide: Äriühingu poolt mitmekorruselisse korterelamusse taotletud kauplemisloa puhul oleks kolmandateks isikuteks, kelle õigusi see
võib puudutada”), kaasamine on äärmiselt oluline. RKHK 3-3-1-56-02, p 9: „[…] tulenevalt inimväärikuse, õigusriigi, efektiivse õiguskaitse ning hea halduse põhimõtetest tuleb haldusmenetlusse kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi. Neid põhiseaduslikke põhimõtteid rakendades tagatakse asutuse parem informeeritus, sunnitakse asutust otsustamisel arvestama isiku huvidega ja tõstetakse haldusotsuste sisulist kvaliteeti. Puudutatud isiku ärakuulamisel on ka iseseisev protseduuriline väärtus, sest tagaselja otsuseid tegev asutus käsitab isikut kui vaid menetluse objekti ja mitte kui õigusvõimelist kodanikku.” Probleemne on, kuidas teha kindlaks, kelle „õigusi” (s.t tegu ei ole n-ö suvalise igaühega) menetlustulemus „võib” (s.t ei pea olema tõestatud – hüpoteetiline) puudutada. Kaitstavate
See tähendab, et otsustamine toimub majoriteedi ehk enamuse põhimõttel. Kollegiaalsetes täidesaatvates organites nagu näiteks VV ning linna- ja vallavalitsustes toimub otsustamine häälteenamuse põhimõttel. Avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega. PS § 3 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Kodanike arvamuste arvestamine, nende vahetu mõju haldusotsuste tegemisel. Informatsiooni tagamine haldustegevuse kohta. PS § 44 kohaselt on kõik riigiasutused, KOV ja nende ametiisikud kohustatud seaduses sätestatud korras andma kodanikele nende nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta. Õiguspärasuse printsiip 2 elementi Õiguspärasus tähendab nõuet, et haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale ega tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse sisuelementideks on: Seaduslikkus ehk legaalsus
Iseseisvad JI-d. 2. Konsentratsiooni- ja dekonsentratsioonisüsteem (otsustamisõigus) a. konsentratsioonisüsteem kogu haldusvõim ühe organi käes b. dekonsentratsioonisüsteem otsustamine on antud erinevate organite kätte d. horisontaalne – halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. e. vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem a. Monokraatne süsteem organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi õiguspärasuse tagamiseks on mõttekas kasutada kontrasignatuuri põhimõtet. b. Kollegiaalne süsteem: organit juhib kolleegium, mis peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid. 4
Nimetatud seaduse § 32 näeb ka ette võimaluse, et vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Kodanike mõju ulatus haldusotsuste tegemisel peab olema optimaalses korrelatsioonis "ainuvastutava administratsiooni" põhimõttega. See tähendab, et haldusotsustuste eest vastutab ikkagi vastav haldusorgan või ametiisik; informatsiooni tagamine haldustegevuse kohta. Põhiseaduse § 44 kohaselt on kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kohustatud seaduses sätestatud korras andma kodanikele nende nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta.
Nimetatud seaduse § 32 näeb ka ette võimaluse, et vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Kodanike mõju ulatus haldusotsuste tegemisel peab olema optimaalses korrelatsioonis "ainuvastutava administratsiooni" põhimõttega. See tähendab, et haldusotsustuste eest vastutab ikkagi vastav haldusorgan või ametiisik; informatsiooni tagamine haldustegevuse kohta. Põhiseaduse § 44 kohaselt on kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kohustatud seaduses sätestatud korras andma kodanikele nende nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta.
Iseseisvad JI-d. 2. Konsentratsiooni- ja dekonsentratsioonisüsteem (otsustamisõigus) konsentratsioonisüsteem - kogu haldusvõim ühe organi käes dekonsentratsioonisüsteem - otsustamine on antud erinevate organite kätte 28 o horisontaalne halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. o vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem Monokraatne süsteem - organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi õiguspärasuse tagamiseks on mõttekas kasutada kontrasignatuuri põhimõtet. Kollegiaalne süsteem: - organit juhib kolleegium, mis peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid. 4. Territoriaal- ja reaalsüsteem Territoriaalsüsteem:
koordinatsioonisuhted Haldusorganid, mis ei asu ühtses hierarhias riigi haldusorganitega. Iseseisvad JI-d. 2. Konsentratsiooni- ja dekonsentratsioonisüsteem (otsustamisõigus) konsentratsioonisüsteem kogu haldusvõim ühe organi käes dekonsentratsioonisüsteem otsustamine on antud erinevate organite kätte horisontaalne halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem Monokraatne süsteem organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi õiguspärasuse tagamiseks on mõttekas kasutada kontrasignatuuri põhimõtet. Kollegiaalne süsteem: - organit juhib kolleegium, mis peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid. 4. Territoriaal- ja reaalsüsteem Territoriaalsüsteem:
- koordinatsioonisuhted - Haldusorganid, mis ei asu ühtses hierarhias riigi haldusorganitega. Iseseisvad JI-d. 2. Konsentratsiooni- ja dekonsentratsioonisüsteem (otsustamisõigus) konsentratsioonisüsteem - kogu haldusvõim ühe organi käes dekonsentratsioonisüsteem - otsustamine on antud erinevate organite kätte o horisontaalne halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. o vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 34 3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem Monokraatne süsteem - organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi õiguspärasuse tagamiseks on mõttekas kasutada kontrasignatuuri põhimõtet. Kollegiaalne süsteem:
administratsioonile ning sunnitakse teda õiguspäraselt ja otstarbekalt toimima. Kontrolli põhimõtte realiseermist kodanike, poliitilise võimu ja erakondade ning teiste subjektide poolt soodustab informeerituse printsiibi tagamine. Nimetatud printsiip leiab väljenduse kahes nõudmises: haldusotsuste motiveerimise kohustuses; 73 juurdepääsuvabaduses haldusdokumentidele ja asjaajamisele. 2. Majanduskontroll e arvestuskontroll see võib esineda eel-, järelkontrollina või faktilise (st jooksva tegevuse kontroll) kontrollina. Seda teostab Eestis Riigikontroll. Õiguspärasuse ja tulemuslikkuse kontroll. Ei kattu parlamendi õiguspärasuse kontrolliga
siis, kui kõrgeim riigivõimu esindaja annab otsustamisõiguse üle iseseisvatele õigussubjektidele, halduse kandjatele, kelle organid ei asu ühtses hierarhilises süsteemis riigihaldusorganitega. Dekontsentratsiooniprintsiip väljendab põhiliselt halduse organiseerimist "halduskandja sees", kusjuures pädevus jaotatakse mitmete halduskandjate (organite) vahel. Eristatakse vertikaalset ja horisontaalset dekontsentratsiooni. Vertikaalse dekontsentratsioonisüsteemi sisuks on iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 1.2. Kohaliku halduse organiseerimise tüübid On tavaks eristada kohaliku halduse nelja põhitüüpi: föderalism, omavalitsus, detsentralisatsioon, tsentralisatsioon. Klassifikatsiooni aluseks on kohalike territoriaalsete kollektiivide autonoomia ja ,,kohalike vabaduste" tunnustamise aste. a) Föderalism: see on riikliku terviku sees oleva osa autonoomia kõrgeim vorm. Föderalismiga seondub tavaliselt originaalsete