Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Halduskohtu pädevus..................................................................................................... 4 2. Haldusasja algatamine kohtus........................................................................................6 2.1 Kaebuses esitatud taotlus..........................................................................................6 2.2 Halduskohtusse pöördumise õigus........................................................................... 7 3. Kaebuse esitamise tähtaeg..............................................................................................8 4
· Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju (152) · Maakohtud on: 1) Harju Maakohus; 2) Viru Maakohus; 3) Pärnu Maakohus; 4) Tartu Maakohus. · Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas 16.03.2010 halduskorraldus 7 Halduskohus · Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju · Halduskohtud on: 1) Tallinna Halduskohus; 2) Tartu Halduskohus. · Haldusasja arutatakse kohtuistungil selles kohtumajas, mille teeninduspiirkonda jääb koht, mis määrab haldusasja kohtualluvuse 16.03.2010 halduskorraldus 8 Ringkonnakohus (1) Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid. (48) (2) Ringkonnakohtud on Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus ja Viru Ringkonnakohus. (3) Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Harju
korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms. Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kaebused ja protestid, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusasja võib algatada ka avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevuse, tegevusetuse või viivituse suhtes avalik-õiguslikes suhetes (nt politsei tegevusetus teatud olukorras). 1.4 Karistusõigus Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille
3)Riigikohus (riigi kõrgeim kohus,kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras.Riigikogus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Maakohus *arutab esimese astme kohtuna tsiviil-,kriminaal- ja väärteoasju *Harju Maakohus,Viru Maakohus,Pärnu Maakohus,Tartu Maakohus *Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas Halduskohus *arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju *Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus *Haldusasja arutatakse kohtuistungil selles kohtumajas,mille teenindus piirkonda jääb koht,mis määrab haldusasja kohtualluvuse Ringkonnakohus *teise astme kohus,kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa- ja halduskohtu lahendeid *Tallinna Ringkonnakohus,Tartu Ringkonnakohus ja Viru Ringkonnakohus Riigikohus *riigi kõrgeim kohus *asub Tartus *19 riigikohtunikku *otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt 3-e
....7 3. KOHTU PRAKTIKA..........................................................9 3.1 Kaalutlusõigus ja selle rakendamine.................................10 KOKKUVÕTE....................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................12 2 SISSEJUHATUS Haldusmenetlus lähtub ideest, et haldusorgani ülesanne on teha sisult korrektseid otsuseid. Selleks on vaja sisse seada haldusasja õiglase menetlemise kord, mis on kvaliteetse otsuse tegemise ja selle tunnustamise vältimatu eeltingimus. Praeguseks on Eestis vastu võetud ning jõustunud haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS), kuid see ei tähenda, et seadus sisaldab Eesti haldusmenetlusõiguse kõiki norme. Haldusmenetluse seadus on üldseadus, mis sätestab haldusvaldkondade ühised menetlusnõuded; suur osa haldusmenetluse üksikasjadest, näiteks taotlusele lisatavate
Kokkuvõte............................................................................................................................ 13 Kirjanduse loetelu................................................................................................................ 14 2 3 Sissejuhatus Haldusmenetlus lähtub ideest, et haldusorgani ülesanne on teha sisult korrektseid otsuseid. Selleks on vaja sisse seada haldusasja õiglase menetlemise kord, mis on kvaliteetse otsuse tegemise ja selle tunnustamise vältimatu eeltingimus. Praeguseks on Eestis vastu võetud ning jõustunud haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS), kuid see ei tähenda, et seadus sisaldab Eesti haldusmenetlusõiguse kõiki norme. Haldusmenetluse seadus on üldseadus, mis sätestab haldusvaldkondade ühised menetlusnõuded; suur osa haldusmenetluse üksikasjadest, näiteks
15. D Politseiametnik, päästeametnik või kohaliku omavalitsuse korrakaitse - ametnik väärteomenetluse läbiviimisel ning väärteootsuse tegemisel. 16. E Halduskohus, ringkonnakohtu halduskolleegium ja Riigikohtu - halduskolleegium on haldusorganid haldusasja lahendamisel. 2) Millistel järgnevalt A Koosseisuväline teenistuja on isik, kes töötab riigiasutuses töölepingu - kirjeldatud juhtudel on õigesti alusel ning teeb lihttöid või täidab abistavaid funktsioone. määratletud koosseisuvälise teenistuja mõiste? 17. B Koosseisuväline teenistuja on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusse - 7(12)
keskkonnaga. Puutumus on igakordse hindamise küsimus, kuid künnis on suhteliselt kõrge. Piiri isikute vahel, kelle õigusi riivatakse ja kelle omi mitte, ei ole aga käesoleval juhul võimalik selgelt tõmmata. Riive intensiivsus kahaneb järkjärgult seoses kauguse suurenemisega vaidlusalusest objektist. Säärases olukorras on oluline ka isiku subjektiivne hinnang, kas tema õigusi on riivatud või mitte s.t. ka huvi haldusasja vastu. (TlnRingKo 2-3/140/04) ´Keskkonnamõjul on isiklik puutumus sõltumata mõjust muudele põhiõigustele ka siis, kui isik on tavapäraselt mõjutatavat keskkonnaressurssi kasutanud, kui ta viibib sageli kõnealuses keskkonnas või kui tal sellega tihedam seos kui ülejäänud avalikkusel või kui keskkonnamõjust sõltub muul viisil oluliselt isiku heaolu. Sellisel juhul on tegemist enda, mitte pelgalt avalikkuse huvides esitatud kaebusega. (TlnRingKo 3-07-102 ).
peavad HMS kohaselt kirjalikust haldusaktist nähtuma järgmised andmed: 1. haldusakti andnud haldusorgan; 2. haldusorgani juhi või tema poolt volitatud isiku nimi ja allkiri; 3. haldusakti andmise aeg (seda tuleb eristada haldusakti teatavakstegemise ajast); 4. muud õigusaktiga ette nähtud andmeid. Haldusakt ei pea sisaldama andmeid akti andnud isiku volituste kohta, kui seadus ei nõua teisiti. Samas aga on kohus haldusasja lahendamisel kohustatud kontrollima, kas akt on antud pädeva ametiisiku poolt, kui tekib või võib tekkida kahtlus volituste olemasolus." Sunniraha hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. Asendustäitmine kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega
kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Eesti kohtusüsteem Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus (vastavalt ringkonnakohtu kriminaal-, tsiviil- ja halduskolleegium). Eesti kohtusüsteem Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaalvõi halduskolleegiumisse.
tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku.
raha üle on tsiviilõiguslik. 4. Intsidentne pädevus. Poolte vahelise vaidluse iseloomu halduskohtu pädevuse piiritlemisel ei mõjuta see, et lisaks avaliku õiguse normidele tuleb puutumuslikult kohaldada ka mõnda üksikut eraõiguse normi (nt teha asjaõigusseaduse alusel kindlaks maksustatava kinnisasja omanik). Halduskohus on n-ö intsidentselt, s.o oma otsuse motiivides, mitte aga resolutsioonis, pädev lahendama ka kõik tsiviilõiguslikud küsimused, mis on haldusasja läbivaatamisel olulised.36 Halduskohtu poolt tuvastatud tsiviilõiguslikel faktidel ei ole aga tähendust väljaspool konkreetset protsessi. Eraõigusliku suhtega riigi ja isiku vahel ei ole tegemist ka siis, kui riik kujundab või dokumenteerib isiku eraõiguslikke suhteid või staatust avaliku võimu aktiga, st aktiga, mida eraisikutel ei ole ise võimalik anda nt notari toimingud ja ehitise registreerimine avalikes andmekogudes.37
jms. Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kaebused ja protestid, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusasja võib algatada ka avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevuse, tegevusetuse või viivituse suhtes avalik-õiguslikes suhetes (nt politsei tegevusetus teatud olukorras). Õigusharud Riigiõigus Tsiviilõigus Haldusõigus Karistusõigus Protsessiõigus Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks
Kolleegium otsustab asja viieliikmelises, kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kolmeliikmelises koosseisus. Kolleegium võib asja tähtsust arvestades anda selle lahendamiseks üldkogule. 97. Riigikohtu üldkogu PS järelevalve teostajana Kolleegium võib asja tähtsust arvestades anda selle lahendamiseks üldkogule. Üldkogule võivad kohtuasja lahendamise üle anda ka teised Riigikohtu kolleegiumid ja erikogu, kui neil tsiviilasja, kuriteo- või väärteoasja või haldusasja lahendamisel tekib põhjendatud kahtlus asjasse puutuva õigustloova akti või välislepingu PS-le vastavuses. Üldkogu ainupädevuses on läbi vaadata taotlused tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid, lõpetada Riigikogu liikme volitused või erakonna tegevus (PSJKS § 3). 98. Mis on abstraktne normikontroll? Tähendab, et ei lähtuta konkreetsest kaasusest. Abstraktne normikontroll võib
teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku.
halduslepingu sõlmimisel. Põhiprintsiibid: Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kaebused ja protestid, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusasja võib algatada ka avalik- õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevuse, tegevusetuse või viivituse suhtes avalik-õiguslikes suhetes (nt politsei tegevusetus teatud olukorras). Põhimõtted: Õiguste kaitse, Kaalutlusõigushaldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel , Vormivabadus- ja eesmärgipärasus Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad
toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Põhiprintsiibid: Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kaebused ja protestid, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusasja võib algatada ka avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevuse, tegevusetuse või viivituse suhtes avalik- õiguslikes suhetes (nt politsei tegevusetus teatud olukorras). Põhimõtted: Õiguste kaitse, Kaalutlusõigus-haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel , Vormivabadus- ja eesmärgipärasus- Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan
sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Põhiprintsiibid: Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kaebused ja protestid, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusasja võib algatada ka avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevuse, tegevusetuse või viivituse suhtes avalik-õiguslikes suhetes (nt politsei tegevusetus teatud olukorras). Põhimõtted: Õiguste kaitse, Kaalutlusõigus-haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel , Vormivabadus- ja eesmärgipärasus-
Selliste kohtuväliste võimaluste hulk laieneb pidavalt, kuid sellise kohtuvälise komisjoni otsusega mittenõustumisel on alati võimalik vaidlus lahendada kohtus. Kohtulahendeid halduskohtu ja üldkohtu pädevuse piiritlemiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 3-2-1-100-08 sedastab, et kohtumenetluse normid ei välista avaliku õiguse normide täiendavat kohaldamist üldkohtu poolt ega eraõiguse normide täiendavat kohaldamist halduskohtu poolt haldusasja läbivaatamisel. Tsiviilõigusliku tehingu tühisuse kindlakstegemine halduskohtus pole välistatud, kui see on vajalik haldusakti või haldusorgani toimingu peale esitatud kaebuse läbivaatamisel. Kohtuotsuse resolutsioonis halduskohus haldusaktiga seotud tehingu tühisust üldjuhul siiski tuvastada ei tohi. Erandina on see võimalik juhtudel, kui selline volitus tuleneb otseselt eriseadusest. Tsiviilasja lahendavale kohtule on kohustuslik ka halduskohtu otsus osas, milles halduskohus
Arvestades asjaolu, et on rikutud eelnimetatud Vabariigi Valitsuse määruste sätteid, nimetatud rikkumised on olulised ja sisuliselt on tegemist vara tagastamisega endiste omanike pärijatele seadusandlusele mittevastavate volikirjade alusel, pärijate olemasolu ja nende poolt antud volitused ei ole tõendatud tagastamistoimiku materjalidega, leiavad kaebajad, et neil on seaduslik alus kaebuse esitamiseks. Kaebajad leiavad, et käesoleva haldusasja lahendamine puudutab kolmandate isikute, endiste omanike pärijate, praeguste elamu Uusmäe tn.22 mõtteliste osade omanike Grigorius Klompmani ja Adriven Finkbergstein huve, ning seetõttu, juhindudes Halduskohtumenetluse seadustiku paragrahvist 14 lg.3 p.1, palun protsessiosalistena kaasata kolmandad isikud Grigorius Klompman ja Adriven Finkbergstein. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ning juhindudes Vabariigi Valitsuse 28.augusti 1991.a. määrusega nr
haldusõiguserikkumiste protokolli koostamist. Selle seaduse § 22 3. lõike kohaselt menetleb halduskohus ühingu haldusõiguserikkumise asja mittetulundusühingute seaduses toodud juhtudel kaebuse alusel. Siinjuures nimetatud kaebuse esitamisel saab juhinduda halduskohtumenetluse seadustiku vastavatest sätetest. Senine õigusloome ning haldusvastutuse praktika ei tundnud haldusõiguserikkumiste asjade kohtulikku menetlemist kaebuse või protesti alusel. Sellega seoses tekib küsimus nii haldusasja kohtueelse uurimise ning ühingu vastavate õiguste kohta kui ka vastutusele võtmise (aegumise) tähtaegade kohta. Halduskohtumenetluse seaduse sätetest juhindudes saab sellise kaebuse või protesti esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste või vabaduste rikkumisest. Haldusõiguserikkumiste seadustik seob aga nimetatud tähtajad haldusõiguserikkumise toimepanemisega.
haldusõiguserikkumiste protokolli koostamist. Selle seaduse § 22 3. lõike kohaselt menetleb halduskohus ühingu haldusõiguserikkumise asja mittetulundusühingute seaduses toodud juhtudel kaebuse alusel. Siinjuures nimetatud kaebuse esitamisel saab juhinduda halduskohtumenetluse seadustiku vastavatest sätetest. Senine õigusloome ning haldusvastutuse praktika ei tundnud haldusõiguserikkumiste asjade kohtulikku menetlemist kaebuse või protesti alusel. Sellega seoses tekib küsimus nii haldusasja kohtueelse uurimise ning ühingu vastavate õiguste kohta kui ka vastutusele võtmise (aegumise) tähtaegade kohta. Halduskohtumenetluse seaduse sätetest juhindudes saab sellise kaebuse või protesti esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste või vabaduste rikkumisest. Haldusõiguserikkumiste seadustik seob aga nimetatud tähtajad haldusõiguserikkumise toimepanemisega.
annaabi.ee 
