Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. Vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku. Luule Alliksaare varasemad luuletused on kirjutatud klassikaliselt ranges vormis. !960ndate aastate algul loobus luuletaja traditsioonilistest vormimallidest. Tema luuletused on valdavalt vabavärsilised ja moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. Sisuliselt kaitses Alliksaare luule sõltumatu, vaimsete väärtuste poole pürgiva indiviidi valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule
Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse. Artur Alliksaar on tõlkinud nii venekeelset, kui ka saksakeelset luulet. Alliksaare varasemad luuletused on kirjutatud klassikaliselt ranges vormis. 1960-ndate aastate algul loobus luuletaja traditsioonilistest vormimallidest. Tema looming on kõlarikas ja sageli metafoorne. Tema luuletused on valdavalt vabavärsilised ja moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. · "Nimetu saar" (näidend, 1966)
Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases,ehitustöödel ja raudteel. Aastal 1966 suri vähki. Luule Alliksaare varasemad luuletused on kirjutatud klassikaliselt ranges vormis. 1960-ndate aastate algul loobus luuletaja traditsioonilistest vormimallidest. Tema luuletused on valdavalt vabavärsilised ja moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. Sisuliselt kaitses Alliksaare luule sõltumatu, vaimsete väärtuste poole pürgiva indiviidi valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule. Inimese vaimses
Realismis (19. saj. keskpaik; Prantsusmaa ja Venemaa) kujutati tõepäraselt ja kriitiliselt elu varjukülgi. Selleks ajaks olid vaesemate inimeste elutingimused ja majanduslik seis linnade kiire kasvu tõttu muutunud märgatavalt halvemaks. Realistlik kunst oli sageli üsna kriitiline, ta arvustas maailma, mis sallis sellist ebaõiglust. (Courbet' "Matus Ornans'is"; Millet "Viljakoristajad"). Impressionismis (19. saj. viimane veerand) kujutati loodust, hetkemuljeid, valgust, hajuvate piiride ja heledate värvidega, kergete pintslitõmmetega. Akadeemiline kunst on elukauge kunst, mis arenes välja klassitsismist ja mida õpetati akadeemiates. (Manet "Baar Folies-Bergcre'is"; Degas "Tantsijanna"). Ampiirstiil on klassitsismi arhitektuuri hilisem ajajärk, mida iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus kui klassitsismi. Historitsism on ajalooliste stiilide jäljendamine arhitektuuris. See sai alguse 1820.-1830. aastatel ja ulatus mõnel pool 20. sajandisse
juht läbi aastate. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga Eesti enim mängitud helilooja maailmas. Teda on pärjatud mitmete preemiatega, nende hulgas UNESCO, Eesti Vabariigi kultuuripreemia ning Baltsi Assamblee kunstipreemia. Muusikanäited 1. Orkestriteos ,,Crystallisatio"(1995) Kammerorkester: kolm flööti, kellamäng ja keelpillid. Selge tonaalsusega erksalt rütmilise muusika(keelpillid) ning hajuvate kõlavärvi laikude(flöödid ja kellamäng) vastandamine. 2. Orkestriteos 3.sümfoonia(1997) sümfooniaorkester: harf, keelpillid. Kontrastiderohke, oluline roll dünaamika muutustel ning tämbril. 3. Orkestriteos Tsellokontsert(1997) tsello, sümfooniaorkester: vibrafon, keelpillid. Oluline roll dünaamika muutustel, tämbril ning meloodial. 4. Orkestriteos 4.sümfoonia ,,Magma"(2002) sümfooniaorkester: keelpillid, löökpillid.
tasa (lainefront on tasapind) ja keralaineteks (lainefront on kerapind). Mõnikord, kui lainefrondi pind tähtsust ei oma, kasutatakse laine levimise kirjeldamiseks ka kiire mõistet. Elektromagnetlainete korral on ühtlases keskkonnas levivat lainet kirjeldavad kiired sirgjooned. Millise valgusvihu korral on valgus tasalaine? Tasalainele vastab paralleelne kiirte kimp (kiired on paralleelsed sirged). Keralainele vastab kas koonduvate (kiired lähenevad üksteisele) või hajuvate valguskiirte kimp (kiired eemalduvad üksteisest). Koonduva kimbu korral kera pind kahaneb, hajuva kimbu korral aga kasvab. Millise valgusvihu korral on valgus keralaine? Eelmine Milliseid (valgus)laineid nimetatakse monokromaatilisteks? Laineid, mille lainepikkus (või ka sagedus) ei muutu, nimetatakse monokromaatiliseks. Miks tajume mõnda valgust punasena, mõnda sinisena jne? Mille poolest on need erinevat värvi valgused sarnased, mille poolest erinevad
sirget nim. Läätse optiliseks peateljeks. Läätsel on kaks peafookust, mis paiknevad teiselpool läätse. Fookuse kaugust läätses optilisest keskpunktist nim. Läätse fookuskauguseks. Kõik peafookust läbinud kiired on pärast läätse läbimist optilise peateljega paralleelsed. Kõik nõgusläätse optilise peateljega paralleelsed kiired kalduvad pärast läätse läbimist optilisest peateljest eemale. Sellepärast nim. Nõgusläätsi hajutavateks läätsedeks. Kuid läätse läbinud hajuvate kiirte pikendused lõikuvad teisel pool läätse ühes punktis F. Seda punkti nim. Hajutava läätse ebafookuseks. Teades läätse optilist keskpunkti ja fookusi ning kiirte käiku võime konstrueerida suvalise eseme kujutise mille tekitab koondav või hajutav lääts. 1. Kiir mis läheb läbi optilise keskpunkti, 2. Kiir mis langeb läätsele paralleelselt optilise peateljega, 3. Kiir mis langeb läätsele läbi fookuse. Eseme ja kujutise mõõtmete erinevust isel. Suurendusega
lahutusvõimega optilise mikroskoobi. Konstrueerijad väidavad, et vägeva riista abil saab näha isegi üksikuid viiruseosakesi. Nii hea pildi saamine nähtava valguse abil on tegelikult omamoodi füüsikaseaduste eiramine. Britid osutasid kasutada niinimetatud hajuvaid laineid, mis eralduvad vaid üksikobjektide lähimas ümbruses. Kui selliseid valguslaineid õnnestub tabada ja edasi suunata, siis neid difraktsioon ei ähvarda, sel kombel on võimalik saada ülihea lahutusvõime. Hajuvate lainete tabamiseks kasutati tibatillukesi klaashaavleid, mis kogusid valguse kokku ning suunasid selle ümber tavalisse mikroskoopi. Klaasiterakeste abil püüti sellist valgust, mis tavapäraselt hajub juba paari nanomeetri jooksul. Kuidas hinnata optilise mikroskoobi lahutusvõimet? Optilise mikroskoobi lahutusvõimet saab hinnata lihtsa optilise süsteemi abil, mille puhul, kasutades Rayleigh kriteeriumi Abbe formulatsioonis on süsteemi lahutusvõime piiratud iga
Contents Contents.................................................................................................................................. 1 1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine....................................... 2 2. Integraaltunnus. Näidata, mis tingimustel rida ja vastav päratu ingegraal koonduvad samaaegselt. Muutujavahetus päratus integraalis ()............................................................... 3 3. Positiivsete arvridade võrdlustunnused. Üks tunnustest tuletada........................................ 3 4. D'Alemberti ja Cauchy tunnused. Üks neist tuletada..............
Contents Contents.................................................................................................................................. 1 1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine....................................... 2 2. Integraaltunnus. Näidata, mis tingimustel rida ja vastav päratu ingegraal koonduvad samaaegselt. Muutujavahetus päratus integraalis ()............................................................... 3 3. Positiivsete arvridade võrdlustunnused. Üks tunnustest tuletada........................................ 3 4. D'Alemberti ja Cauchy tunnused. Üks neist tuletada..............
Infra-ja ultravalguse toime: Soojuskiirgus- nim.osa maapinnale jõudnud valguskiirgusest needub objektides nind muundub pikalainelisemaks infravalguseks. *kõigusoojased loomad saavad end valguse käes soojendada-s.t tõsta temp. *kui aga intensiivsus muutub suureks ja tekib ülekuumenemine,siis püüab ta varju leida. *taimsed ei saa kohta muuta,sp esineb neil kaitsekohastumisi *õistaimsed keeravad oma lehed vastavalt valguse suunale ning osa on kaetud valgust hajuvate karvadega. *ülemäärane päevitamine kahjulik,põhjustab DNA mutatsioone ja vähki nakatumist Ultavalgus on meile kasulik,kuna aitab sünteesida D-vitamiini meie naharakkudes Temperatuuri mõju organismidele: *kõigusoojaste org. ainevahetus pole nii intensiivne, st sõltub nende kehatemp. Väliskeskkonna temperatuurist *püsisoojased org. suudavad säilitada sise temp. isegi kui välistemp. on madal *taimedel on talvel puhkeperiood
helivoog puruneb alles lõpukulminatsioonis atonaalseteks helikildudeks. Teoses "Arhitektoonika V" klaverile ja elektrikitarrile vastanduvad ühe kujundina väga selgepiiriline põhimotiiv ning teisena tabamatu rütmi ja tonaalsusega muusika, otsekui hajus kõlapilv, mida värvivad elektrikitarri glissando'd. Teosele "Crystallisatio" (1995) on samuti iseloomulik selge tonaalsusega erksalt rütmilise muusika (keelpillid) ning hajuvate kõlavärvi laikude (flöödid ja kellamäng) vastandamine. Samalaadseid kontraste kasutab Tüür ka oma suurteostes, näiteks 3. sümfoonias. Nelja sümfoonia autorina (aastatest 1984, 1987, 1997 ja 2002) pürib ErkkiSven Tüür tõsiste sümfoonikute ritta. 4. sümfoonia alapealkirjaga "Magma" on midagi sümfoonia ja kontserdi vahepealset, sest lisaks sümfooniaorkestrile osaleb selles ka löökpillisolist. Tüüri
katkematult järjest kõrgemale kerkiv helivoog puruneb alles lõpukulminatsioonis atonaalseteks helikildudeks. Teoses "Arhitektoonika V" klaverile ja elektrikitarrile vastanduvad ühe kujundina väga selgepiiriline põhimotiiv ning teisena tabamatu rütmi ja tonaalsusega muusika, otsekui hajus kõlapilv, mida värvivad elektrikitarri glissando'd. Teosele "Crystallisatio" (1995) on samuti iseloomulik selge tonaalsusega erksalt rütmilise muusika (keelpillid) ning hajuvate kõlavärvi laikude (flöödid ja kellamäng) vastandamine. Samalaadseid kontraste kasutab Tüür ka oma suurteostes, näiteks 3. sümfoonias. Orkestrimuusika: · Nelja sümfoonia autorina (aastatest 1984, 1987, 1997 ja 2002) pürib Erkki-Sven Tüür tõsiste sümfoonikute ritta. 4. sümfoonia alapealkirjaga "Magma" on midagi sümfoonia ja kontserdi vahepealset, sest lisaks sümfooniaorkestrile osaleb selles ka löökpillisolist.
tundi) o Pikapäevataimed: jänesekapsas, nisu-, odra-, herne- ja kartulisordid. (päevapikkus enam kui 12 tundi) Infra- ja ultravalguse toime o Pikalaineline infravalgus soojuskiirgus. o Soojuskiirgus aitab kõigusoojastel organismidel tõsta oma kehatemperatuuri. o Taimed kaitsevad end valguse eest: *õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse intensiivsusele *osad taimede lehed on kaetud hajuvate heledate karvadega. o Suures koguses ultravalgus põhjustab rakkude sisemusse tungides DNA mutatsioone. o Mõõdukas koguses on ultravalgus kasulik, see soodustab naharakkudes D- vitamiini sünteesi. Milline on temperatuuri mõju organismidele? o Kõigusoojaste organismide kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. o Imetajad ja linnud on püsisoojased.
1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Avaldist , kus on reaalarvud, nimetatakse arvreaks. Selle rea esimese liikme summat nimetatakse selle rea -ndaks osasummaks, st. Eeltoodud rida nimetatakse koonduvaks, kui selle rea osasummade jada { } on koonduv, st , kusjuures suurust S nimetatakse selle rea summaks. Kui ei eksisteeri lõplikku piirväärtust siis nimetatakse seda rida hajuvaks. Näide 1
Marc Rothko (1903-1970) on Lätis sündinud vene päritolu Ameerika maalikunstnik ja colour-field-paintingu olulisemaid esindajaid. Eesti keeles võib kasutada ka väljendit värviväljamaal. Selle terminiga hakati 1950. aastatel tähistama puhaste täiesti struktureerimata (kujundamata) värvipindadega opereerivat abstraktset maalisuunda. M. Rothko jõudis oma küpse stiilini 1947. aasta paiku. Tavaliselt on tema suur lõuend ühevärviline, ent sellele on peale maalitud pehmete hajuvate servadega värvitriibud või - vööndid, mida on üldjuhul kolm. Need värvipinnad võivad näida pilvetaoliselt hõljuvatena ja tekitada ruumilise sügavuse illusiooni. Tema maalid on neutraalsed ja impersonaalsed. Mark Rothko. Nimeta (Violetne, must, oranzh, kollane,valge ja punane) (1949)õli, lõuend Solomon R. Guggenheim Museum -8- Mark Rothko. Nimeta (Must ja hall) (1969/70)akrüül, lõuend Solomon R. Guggenheim Museum
kartuli fomoos märgmädanik · Kahjustunud kude muutub pudrutaoliseks pulbriliseks massiks · Kartuli kuivlaiksus Närbumine Tekib veepuuduse tõttu mullas või taime juhtorganite vigastuste tagajärjel Laiksused Kahjustunud taimeosadel laigud: · Kudede suremine nekroosilaigud · Klorofülli vähenemine kloroosilaigud Võivad olla piiritletud servadega laigud nt. kartuli lehemädanik Hajuvate servadega laigud nt. odra-pruunlaiksus 1 Padjandid e. pustulid · Taime pinnal tekivad padjanditaolised kõrgendikud sealt väljuvad taimekoe rebenemisel parasiitseente eosed (teraviljade roostehaigused) Kirmed · Taimeosad, eriti lehed, kattuvad valkja või hallika kirmega tavalised sellised seenhaigused: jahukasted, ebajahukasted)
andub lüürika võimaluste piires filosoofilise elumõtte ja tõe otsingutele. Oma lemmikmotiive arendades seob luuletaja need tihti teravalt sõnastatud kriitiliste repliikidega. Poeedi luuletamisstiili iseloomustavad rohke siduvus, vaimukad, tihti antiteetilised ideesähvatused, kujutluste voogamine ja aheldumine mitmesuguste rütmiliste, kõlaliste ja tähenduslike sarnasuste või kontrastide kaudu. Alliksaare luuletused kujunevad sageli suurteks hajuvate kontuuridega kompositsioonideks, mis paeluvad huvitavate mõttekäikude, rikkaliku kõlamängu, julge metafoorika, sõnaleidlikkuse ja riimivirtuoossusega. Viimastel loominguaastatel liikus Alliksaar kindlalt klassikalise vormi suunas ning kirjutas saatusega leppinud, kaduvustundest varjundatud luulet. Tema loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, pulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. (Kruus)
Eitas kindla plaani olemasolu pilti luues ja väitis, et oma kavatsusi pidevalt muutes, ei saa tema pilte iialgi lõpetatuks lugeda. Inspiratsiooni leidis Miro sürrealistlikest figuuridest, loodusvormidest ja alateadvusest. Iseloomulik on tusi või punaste laikudega esile tõstetud kahvatutes toonides õlimaal. Mark Rothko (19031970) lihtsustas oma maalide abstraktseid vorma. Tema maalidel on tavaliselt ühevärvilisel pinnal 23 hajuvate servadega ristkülikut. Värvikasutus tekitab mulje udusest ja helendavast värelusest läbipaistmatus mateerias. Värvipinnad on eraldatud õhkõrna ribaga. Franz Kline (19101962) maalidel on laia pintsliga lõuendile kantud sinise ja valge rütmiline tasakaal, mis toob ilmsiks tema dünaamilise teostuse. Patndeeris oma sinise värvi. 3. ART BRUT toores kunst TAUST Prantsuse maalikunstniku Jean Dubuffet võttis aastal 1945 selle väljendi kasutusele (toores kunst). TUNNUSJOONED 1
Närbumine tekib veepuuduse tõttu või taimede juhtorganite vigastuse tagajärjel (nt. kurgi fusarioosne närbumistõbi) Laiksused kahjustunud taimeosadele, eelkõige lehtedele tekivad mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega laigud, mida põhjustavad kudede suremine (nekroosilaigud), klorofülli vähenemine (kloroosilaigud) või mitmesuguste pigmentide teke. Laigud võivad olla teravalt piiritletud (kartuli- lehemädanik) või hajuvate servadega (nisu-pruunlaiksus). Võib esineda ka lehepinna heledamate ja tumedamate osade vaheldumist e. mosaiiksust (viirushaigused) Padjandid ja pustulid taime pinnal, tavaliselt lehtedel või vartel epidermise all, tekivad padjanditaolised kõrgendikud, kust epidermise rebenemisel väljuvad parasiitseene eosed (teraviljade roostehaigused) Kirmed taimeosad, kõige sagedamini lehed, kattuvad enamasti valkja või hallika kirmega, mis
Igas keeles on palju sõnavälju need osutavad maailma hierarhilisele jagunemisele. Liiklusvahendid on nt autod, bussid, rongid, mootorrattad jne, autod omakorda nt veo- ja sõiduautod; sõiduautod nt sportautod, sedaanid, pikapautod, kabrioletid jne. Lingvistiliselt analüüsitakse neid välju tähendussuhete alusel. Sõnaväljad võivad moodustuda kategoriseerimise teel. Sõnavälja liikmed võivad olla kas selgepiirilised või hajuvate piiridega; kas vabas või kindlas järjestuses. Võib rääkida avatud (liikmeid võib juurde tulla või ära jääda terviksuhet muutmata) ja suletud sõnaväljadest (nt koduloomade nimetused vs kuude nimetused). Väljad loovad substitutsiooniraamid, seetõttu kuuluvad ühe välja liikmed samasse sõnaliiki. Nt Seda inimest iseloomustab [+substantiiv] kenadus, hoolitsetus, tagasihoidlikkus, malbus, tarkus, tähelepanelikkus, analüüsivõime, järjekindlus, tublidus ...
1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Avaldist Kui f ∈ L 1(R) on lokaalselt tükiti sile, siis Fourier’ teisendus on pööratav, st F −1F f = f . Fourier’ teisenduse omadusi: • F f(t +
(1961) ● MARK ROTHKO (1903-1970) Abstraktseteks ekspressionistideks nimetatute hulgas on aga palju selliseid, kes tublisti erinevad Pollockist ja De Kooningist, näiteks pole nad tegevusmaalijad või pole isegi eriti ekspressionistlikud, küll aga abstraktsed. Viimaste esindajaks on Mark Rothko. Rothko alustas küll Gorky tüüpi ekspressionistlik-sürrealistlikus laadis, kuid 1947. aastal jõudis oma küpse stiilini. Suurel ühevärvilisel pinnal näeb tavaliselt kolme ebamääraste hajuvate servadega nelinurkset värvitriipu või vööndit, mis pilvetaoliselt hõljudes loovad kummalise ruumitunde. Sageli toon-toonis värvilaigud näivad olevat täidetud sisemise valgusega ja võivad vaatajat innustada meditatsioonile või anda talle müstilise kogemuse. Samas näitab Rothko kunst ilmekalt sõjajärgsele avangardile tüüpilist tendentsi – kontseptsiooni ahenemist ja monotoonse enesekordamise ohtu.
Luule jaguneb kaheks: vabavärsiline ja klassikaline, arbujalik. Alliksaare varasemad luuletused on kirjutatud klassikaliselt ranges vormis, arbujatega sarnaselt puhtas nelikvärsis ja 20 lihvitud sõnastusega. 1960. aastate algul loobus luuletaja traditsioonilistest vormimallidest. Tema luuletused on sellest ajast valdavalt vabavärsilised ja moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone. Luuletused koosnevad tähendusrikastest fraasidest, mis kõik on lõpetatud, kuid moodustavad nn luulevoogusid. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. Hiljem pöördus tagasi sümbolismi juurde, luule muutus filosoofiliseks (kogu ,,Olematus võiks ju ka olemata olla", 1968). 1997. aastal ilmus mahukas koondkogu ,,Päikesepillaja."
MARK ROTHKO (1903-1970) Abstraktseteks ekspressionistideks nimetatute hulgas on aga palju selliseid, kes tublisti erinevad Pollockist ja De Kooningist, näiteks pole nad tegevusmaalijad või pole isegi eriti ekspressionistlikud, küll aga abstraktsed. Viimaste esindajaks on Mark Rothko. Rothko alustas küll Gorky tüüpi ekspressionistlik-sürrealistlikus laadis, kuid 1947. aastal jõudis oma küpse stiilini. Suurel ühevärvilisel pinnal näeb tavaliselt kolme ebamääraste hajuvate servadega nelinurkset värvitriipu või vööndit, mis pilvetaoliselt hõljudes loovad kummalise ruumitunde. Sageli toon-toonis värvilaigud näivad olevat täidetud sisemise valgusega ja võivad vaatajat innustada meditatsioonile või anda talle müstilise kogemuse. Samas näitab Rothko kunst ilmekalt sõjajärgsele avangardile tüüpilist tendentsi kontseptsiooni ahenemist ja monotoonse enesekordamise ohtu. ROBERT MOTHERWELL (1915-1991)
MARK ROTHKO (1903-1970) Abstraktseteks ekspressionistideks nimetatute hulgas on aga palju selliseid, kes tublisti erinevad Pollockist ja De Kooningist, näiteks pole nad tegevusmaalijad või pole isegi eriti ekspressionistlikud, küll aga abstraktsed. Viimaste esindajaks on Mark Rothko. Rothko alustas küll Gorky tüüpi ekspressionistlik-sürrealistlikus laadis, kuid 1947. aastal jõudis oma küpse stiilini. Suurel ühevärvilisel pinnal näeb tavaliselt kolme ebamääraste hajuvate servadega nelinurkset värvitriipu või vööndit, mis pilvetaoliselt hõljudes loovad kummalise ruumitunde. Sageli toon-toonis värvilaigud näivad olevat täidetud sisemise valgusega ja võivad vaatajat innustada meditatsioonile või anda talle müstilise kogemuse. Samas näitab Rothko kunst ilmekalt sõjajärgsele avangardile tüüpilist tendentsi kontseptsiooni ahenemist ja monotoonse enesekordamise ohtu. ROBERT MOTHERWELL (1915-1991)
annaabi.ee 
