esinemist lühikeses ajavahemikus. Harva esinevate nakkushaiguste (siberi katk, botulism, brutselloos, trihhinelloos, ehhinokokkoos jm) puhul, loetakse iga haigusjuht puhanguks. Listeria monocytogenes Listeeria bakter põhjustab listerioosi. Bakteri poolt põhjustatud nakkushaigus võib põhjustada veremürgitust, häireid siseorganite töös, meningiiti ehk ajukelme põletikku või seedetrakti häireid. Listerioos võib lõppeda ka surmaga. Saksamaal diagnoositakse igal aastal kuni 500 haigusjuhtu. Kus levib? Bakter pesitseb tooretes piima- ja lihatoodetes nagu toorjuust või vorstikesed, mida pole tootmises piisavalt kuumutatud. Bakter püsib elujõulisena ka vaakumpakendatud salatites ja suitsetatud kalas. Viimased teadaolevad toidud, kust listerioosi põhjustavat bakterit leiti, olid saastunud lõhe-tartar Hispaaniast, Belgia päritolu loomaliha ning toorjuust Prantsusmaalt. Kuidas ennetada? Inimesed, kel on nõrgenenud immuunsüsteem, kellel on mõni krooniline haigus, kes
Kuna marutõbi kuulub vaktsiin-välditavate nakkushaiguste hulka, on Eesti tervisekaitseteenistus aastakümneid registreerinud loomahammustuste tagajärjel arsti poole pöördumisi. Veterinaarid, uurijad, loomade talitajad, marutõveviirusega kokku puutuvad labori töötajad peaksid ennast vaktsineerima profülaktika mõttes. Marutõbi on levinud ülemaailmselt, välja arvatud Austraalia ja Antarktika. Ülemaailmselt 50 000 100 000 haigusjuhtu aastas (inimestel) Esimene teade Eestis marutõppe surnud inimese kohta pärineb Luteri usu kirikuraamatust sissekandega 1713 aastast Kullamaalt, viimane juhtum 1986 aastast.
MENINGI IT Kätriin Männiste MIS ON MENINGIIT? Meningiit on põletikuline protsess ajukelmetel Eestis on meningiidi esinemissagedus 0,2-7,3 haigusjuhtu 100 000 inimese kohta. Kõige sagedamini esineb viiruslikku meningiiti Haigus lõpeb ligikaudu 10%-l juhtudest surmaga TEKKEPÕHJUSED Meningiidi tekitajateks võivad olla bakterid, viirused, seened ja algloomad. Haigustekitajad satuvad organismi: piisknakkusena, vere kaudu või otsesel kontaktil Kui haigustekitajad on sattunud ajukelmetele, kujuneb välja põletik SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Meningiidi algus võib olla äkiline
Sale, ümarate otstega, liikuv ja eoseid moodustav batsill. Pikad peritrihhiaalsed viburid Väliskeskkonnas säilib aastaid Raske söötmetel kultiveerida Iseloomulik roomav kasv üle kogu söötmetassi Ühine somaatiline antigeen EPIDEMIOLOOGIA Laialt levinud pinnases, võib koloniseerida loomade ja inimeste seedetrakti Vegetatiivsed vormid hapnikutundlikud Eostel pikk eluiga Tänapäeval arenenud riikides väga harvaesinev Kogu maailmas suremus 3050% Miljon haigusjuhtu aastas Eestis keskmiselt 1 teetanuse juht aastas PATOGEENSUS JA IMMUUNSUS äge nakkushaigus, mis kulgeb kesknärvisüsteemi kahjustusega. sissepääsuväratiks on vigastatud nahk. areneb eelkõige haavades, milles on rohkesti nekroosi, halb verevarustus või nad on kitsa, sügava haavakanaliga (laske, lömastus või torkehaavad). Sattunud soodsasse keskkonda haavas, arenevad spooridest vegetatiivsed vormid, mis oma elutegevuse käigus eritavad haava ainevahetuse
sugukonnaliikmete ajust suppi, mida sõid naised ja lapsed, mehed sellest rituaalist osa ei võtnud; nad elasid enamasti perekondadest lahus, sõdides naaberhõimudega või tegeldes sõjaliste harjutustega mägilaagrites. Oletati, et haiguse põhjus on nakatunud ajukoe söömine (prioonidest siis veel midagi ei teatud). 1958. a. keelas Austraalia valitsus kannibalismi ära, peale seda on haigestumiste arv järjest vähenenud, 90ndatel pole enam ühtegi haigusjuhtu leitud. See teeb ka haiguse tekitaja põhjalikumat uurimist võimatuks, kuid tagantjärele tehtud uurimiste põhjal on järeldatud, et see võis olla CJD-variant. Huvitav on asjaolu, et teised hõimud ümbruskonnas ei haigestunud, kuigi neil oli sama komme. Arvatakse, et kunagi minevikus tekkis ühel fore-hõimu liikmel CJD ja kuna ajukude on väga infektsioosne, oli haiguse levik võimalik.
Punaliblede arvu vähenemise tõttu tekib kehvveresus. Maks ja põrn suurenevad ja kahjustuvad. Raskematel juhtudes tekivad teadvuse häired kuni koomani ja/või surmani. Vaktsiin Malaariatekitaja iseäraliku eluringi tõttu ei ole siiani täielikult toimivat vaktsiini valmis, kuid selleks on palju kandidaate. Aastas on umbes üks miljon (mõningail andmetel 1,2- 2,7 miljonit) malaariast põhjustatud surmajuhtu, lisaks sellele 300- 500 miljonit kliinilist haigusjuhtu. Siiani kõige surmavaks malaariatekitajaks peetakse liiki P. Falciparum, mis levib Kesk- Aafrika piirkonnas. Lisaks on ,,kuulsust kogumas" ka Kagu- Aasias leviv P. Vivax.. Siinkohal on oluline märkida, et vaktsiini ei saa rutates välja töötada, kuna vaja on arvestada sellega, et see vaktsiin peataks leviku või hävitaks kõik parasiidid ühes populatsioonis. Tänapäeval püütakse mõista malaariatekitajas toimuvaid protsesse ja tema eluringi iseärasusi
Haigus esines peamiselt naiste ja laste hulgas, meestel harva. Selgus, et see on seotud sealse kannibaalse rituaaliga: nimelt keedeti surnud sugukonnaliikmete ajust suppi, mida sõid naised ja lapsed, mehed sellest rituaalist osa ei võtnud.Oletati, et haiguse põhjus on nakatunud ajukoe söömine (prioonidest siis veel midagi ei teatud). 1958. a. keelas Austraalia valitsus kannibalismi ära, peale seda on haigestumiste arv järjest vähenenud, 90ndatel pole enam ühtegi haigusjuhtu leitud. CreutzfeldtJakobi haigus CreutzfeldtJakob disease (CJD) on esimene spongiformne entsefalopaatia, mida inimesel diagnoositi 1920ndatel. See on haruldane haigus, mis esineb enamasti sporaadiliselt (85% juhtudest), kuid on ka perekondlikud vormid (1015%). Alla 1% juhtudest on iatrogeensed, st nakatatud meditsiiniliste protseduuride vahendusel (nt ajuoperatsiooni riistade ja ajuelektroodide korduvkasutamine, ajukestade ja silma sarvkesta siirdamine
Viiruse ülekandeks piisab isegi ühest veretilgast. Viirus võib isegi kuivanud veres kauem püsida kui paljud teised viirused, isegi kuni kolm kuud. Chepatiidi tüüpilised nakatumisteed: kõrvade või kehaosade augustamine tätoveerimine ühiste süstlanõelte kasutamine veenisiseste narkootikumide tarbimisel vere ja verekomponentide ülekanded. Kogu maailmas on u 170 mln Chepatiidi viirusega nakatunud inimest. Igal aastal esineb 3 4 mln uut haigusjuhtu. Chepatiit levib harva sugulisel teel. Täname kuulamast!
Haigust nimetatakse Lyme'i tõveks USA Connecticuti osariigi Lyme'i asula järgi, kus seda 1975. aastal esimest korda kirjeldati. Haigust tekitav bakter, mis esineb imetajate ja lindude veres ning levib inimesele puukide vahendusel, avastati tükk aega hiljem, alles 1984. aastal. Levik maailmas ja Eestis Eestis hakati borrelioosi diagnoosima alates 1992. aastast ja sellest ajast alates on haigestumine pidevalt tõusnud. 1999. aastal registreeriti 321 haigusjuhtu. Põhja-Ameerikas, Euroopas, Austraalias ja mõnes Aasia riigis leidub mitmeid borreliabakterit levitavaid puugiliike. Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et borreliabakterit kannab kuni 30 % puukidest. Hoolimata sellest suurena näivast protsendist on risk pärast puugihammustust haigestuda ainult üks sajast. Levik Eestis Haigustunnused Kõige tavalisem borrelianakkuse haigusjuht on nahalööve, rändav nahapunetus, mis tekib puugi hammustuskohal 1-4 nädala pärast
peamiselt hingamis- ja/või seedesüsteemi epiteelkoe rakkude, seotud geenide, retseptorite, rakutuuma transkriptsioonifaktorite metabolismi ning selle kaudu organismi toimimist. Seda haigust ei saa kirjeldada, sest see haigus põhjustab teisi haigusi. Inimesed, kel on diagnoositud tsüstiline fibroos, sellest haigusest ei tervistu, aga sellest põhjustatud haigusi saab ravida. Ravi on haigussümptomite põhine, iga haigusjuhtu ravitakse eraldi. Pilte Tsüstilisest fibroosist Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest teaduslikest uuringutest jäänud seni selgusetuks. Oluline roll skisofreenia levikus on geneetilisel faktoril. Seda on näidatud veenvalt kaksikute uuringutel
Puukentsefaliidiohu piirkonnad Eestis on põhjarannik, Pärnu ümbrus, Tartu ümbrus, Kirde-Eesti ja Kagu- Eesti: enim puukentsefaliidi juhtumeid registreeritud Saaremaal, Ida-ja Lääne- Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal. Seetõttu peetakse just neid piirkondi puukentsefaliidi suhtes kõige ohtlikumateks, kuid ohupiirkonnaks võib nimetada siiski kogu Eestit. Juhutmid Eestis Aastatel 2005 ja 2006: 2005. aasta esimesel poolaastal registreeriti 52 haigusjuhtu, 2006. aastal 64. Seitsmel korral ehk 11% juhtudest nakatuti puukentsefaliiti seoses toorkitsepiima tarbimisega ning sealhulgas oli üks rühmaviisiline haigestumine. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Puuk Maaleht http://www.karell.ee/?mid=62&set_design=6 http://www.vaktsiin.ee/lapsevanemale/puukentsefaliit Õhtuleht
case) arv mingil ajavahemikul. Suhtarvuga haigestumuskordaja IR (incident rate), mis väljendab haigusjuhtude arvu rahvastikuarvu (rahvastikurühma suuruse) suhtes mingil ajavahemikul. Haigestumuskordajat arvutatakse soo ja vanuse järgi. IR = (Haigusjuhtude arv mingil ajavahemikul / Inimeste arv rahvastikus samal ajavahemikul) x 1000 Näidisülesanne: 2010. aastal registreeris Haigekassa Elva linna meestel 20 haigusjuhtu; Elva meesrahvastiku keskmine arv sel aastal oli 5000.Arvuta haigestumuskordaja. IR = 20/5000 = 0,004 aastas Saadud vastus korrutatakse 1000-ga: 0,004 x 1000 = 4 Vastus: Haigestumuskordaja oli 4 juhtu 1000 mehe kohta aastas. Levimus (prevalence) on protsess, mis näitab kõigi (uute ja vanade) haigusjuhtude esinemist rahvastikus. See antakse kuupäeva täpsusega ja iseloomustab hetkeseisu. Levimusmäär PR (prevalence rate):
Tubaka tarvitamine Tubakatarvitamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK F17). Maailmapanga ekspertide arvates (ÜRO FAO, 1994) tekitab 1000 tonni tubaka tarvitamine 990 uut haigusjuhtu ja 650 surmajuhtu. Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16aastast inimest. Iga viies 14-18aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Tartu Ülikooli teadurite kohaselt haigestub igal aastal Eestis tubakaga seonduvatesse haigustesse ligi 3000 ja sureb ligi 2000 inimest, mis tähendab 1/5 kõikidest surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas. Võrdluses 1990. aastatega on Eestis suitsetajate hulk vähenenud, kuid seda vaid 1,5% võrra. Samas oli 2008
Marutõbi on viirushaigus, millesse inimene nakatub looma hammustusest, kui haige looma sülg satub haava. See kahjustab kesknärvisüsteemi ning kui ohvrit ei vaktsineerita, lõpeb haigus 100% juhtudest surmaga. Keeruliseks teeb olukorra fakt, et haige looma sülg on nakkusohtlik juba kuni 15 päeva enne kui loomal tekkivad haigusnähud. Marutõbi on levinud üle maailma, välja arvatd Austraalias ja Antarktikas. Ülemaailmselt esineb inimestel 50 000-100 000 haigusjuhtu aastas. Eestis esineb marutaudi nii mets- kui koduloomadel. Viimane surmaga lõppenud juhtum registreeriti aga 1986. aastal samas kui alles 2003. aasta augustis suri meie naaberriigis marutõppe koeralt pureda saanud mees ning aasta hiljem registreeriti surmajuhtum Leedus, kus kannatajaks oli 6-aastane poiss. Nakatumine Marutaudi on kahte liiki: urbaanne ehk asulamarutaud ja metsa ehk silvaatiline marutaud.
Tubaka tarvitamine Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubaka tarvitamine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning tubaka tarvitamist peetakse maailmas suurimaks surmade põhjustajaks. Tubakatarvitamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK F17). Maailmapanga ekspertide arvates (ÜRO FAO, 1994) tekitab 1000 tonni tubaka tarvitamine 990 uut haigusjuhtu ja 650 surmajuhtu. Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16 aastast inimest. Iga viies 14-18 aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Tartu Ülikooli teadurite kohaselt haigestub igal aastal Eestis tubakaga seonduvatesse haigustesse ligi 3000 inimest ja sureb ligi 2000 inimest, mis tähendab 1/5 kõikidest surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas. Suitsetamine mõjutab isiku maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub
ning palavik. Tekib ka tugev higistamine. Raviks kasutatakse antibiootikume ning lihaseid lõõgastavadi ravimeid. Ravi toimub haiglas. Ennetamiseks tuleb vaktsineerida! TRIPPER Tripper ehk Gonorröa on suguhaigus. Haiguse tunnuseks on halvalõhnaline voolus suguelunditest, urinieerimisraskused ning valu. Tripper kahjustab esmalt limaskesti, kuid võib verega levida üle kogu organismi. See on üheks sagedasemaks seksuaalsel teel ülekantavaks haiguseks igal aastal 25 miljonit uus haigusjuhtu. Tripper võib avalduda ühe päeva kuni kuu jooksul, kuid väga tavalised on ka sümptomiteta juhud. Väga oluline on vältida tripperi saamist raseduse ajal, kuna see võib tekitada ohte vastsündinule. Tripperi raviks kasutatakse antibiootikume. Tripperi ennetamiseks kasutatakse kondoomi. PIDALITÕBI Pidalitõbi ehk leepra on krooniline haigus. Haigus mõjutab peamiselt nahka ja närvisüsteemi ning ravimata pidalitõbi võib tekitada jäädavaid naha, närvide, jäsemete ning silmade
Poolteist kuud hiljem nakatas ta poisi inimrõugetega. Poiss ei haigestunud. Vaktsineerimine levis kiiresti kogu maailmas, kuigi sellel oli ka vastaseid. Inimesi hirmutati, et vaktsineerituile kasvavad lehmasarved ja nad hakkavad ammuma nagu lehmad. Ilmusid ka vastavad karikatuurid. Maailma Tervishoiu Organisatsioon (MTO) kuulutas rõuged likvideerituks 2a pärast viimast haigusjuhtu. Seega lõppes rõugete likvideerimise globaalne kampaania 1979.a. 9.detsembril 1979.a kirjutati Genfis MTO peakorteris alla dokument rõugete likvideerimise kohta kogu maailmas. Pärast seda nakatus veel 2 inimest laborist saadud viirusesse 1978.a. Birminghamis Inglismaal.
Kasvaja sagedus suureneb seoses eaga, sest koos vanusega kuhjub ka rohkem kahjulikke mõjusid (nt. päikesekahjustus). Nahale tekib sõlmeke, mis veritseb, kattub koorikuga ja taas veritseb. Õigeaegse ravi korral allub hästi ravile ning on hea prognoosiga. Rohkem on ohustatud heledanahalised inimesed, kes on eksponeeritud tugevale päikesekiirgusele mida lähemal ekvaatorile ja mida kõrgemal merepinnast, seda tugevam mõju. Näiteks on Eestis nahavähi sageduseks 42 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas, Havai valgete hulgas aga 480 juhtu 100 00 elaniku kohta aastas. Meestel esineb haigust sagedamini kui naistel. Basalioomi esineb 5-10 korda sagedamini kui lamerakulist vähki. Tekkepõhjused ja mehhanismid: Nahavähk tekib reeglina eelnevalt kahjustatud nahale. Nahakahjustust võivad esile kutsuda paljud tegurid, peamisteks haiguse riskifaktoriteks on: Päikese- ja ultraviolettkiirgus rohkem on ohustatud inimesed, kes oma töö tõttu viibivad
vaimne sõltuvus. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubaka tarvitamine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning tubaka tarvitamist peetakse maailmas suurimaks surmade põhjustajaks. Tubakatarvitamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK F17). Maailmapanga ekspertide arvates (ÜRO FAO, 1994) tekitab 1000 tonni tubaka tarvitamine 990 uut haigusjuhtu ja 650 surmajuhtu. Tartu Ülikooli teadurite kohaselt haigestub igal aastal Eestis tubakaga seonduvatesse haigustesse ligi 3000 inimest ja sureb ligi 2000 inimest, mis tähendab 1/5 kõikidest surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas. Tubakas noorte seas Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16 aastast inimest. Iga viies 14-18 aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Rahvusvaheliste uurimuste andmetel on 5060% suitsetajatest alustanud enne 13
Nakatumise vältimiseks soovitatakse pesta sageli käsi ning vältida haiguspuhangu ajal rahvarohkeid kohti, köhides ja aevastades tuleks suu katta pigem varruka kui peopesaga. Sealiha söömine seagrippi haigestumist ei põhjusta. [3] Eestis on tervisekaitseinspektsiooni nakkushaiguste laboris registreeritud 774 uue gripi haigusjuhtu. Kokku on Eestis uude grippi surnud 21 inimest. [5] Joonis 1. Näeme elektronmikroskoobi pilti H1N1 gripi viirusest, mis on pildistatud CDC Gripi Laboris. Viirused on 80-120 nanomeetrise läbimõõduga. [17] Joonis 1. H1N1 gripiviirus. [17] Seagripi viirus on levinud kõikidesse sigade populatsioonidesse üle terve maailma. Viirus levik sigadelt inimesele ei ole alati üldine ja ei vii alati inimese haigestumiseni grippi (sellel juhul piisab ainult antikehade tootmisest verre )
Mälu ja mõtlemisvõime nõrgenevad ja haigus lõpeb surmaga. Kuru *Sümptomid sarnanevad C-J tõvele: esinesid tahtmatud lihastõmblused, käitumise muutused, nõtrus. *Haiguse levik oli seotud hõimu kannibaalse rituaaliga: surnud hõimuliikmete ajust keedeti supp, mida sõid naised ja lapsed. See rituaal keelati siiski Austraalia valitsuse poolt ära pärast haiguse avastamist ning al 90ndates pole avastatud ühtegi sellist haigusjuhtu enam. Gerstmanni-Sträussleri-Scheinkeri tõbi *Esinemissagedus 1 juhtub 15 miljoni kohta aastas *Pärilik surmaga lõppev *Sümptomiks on muu hulgas süvenev dementsus. Fataalne perekondlik unetus *Leitud ainult 28 perekonnas *Haigus kahjustab ajuosa, mis reguleerib magamist. *Haiguse arenedes tekkiv täielik unetus on ravimatu ja lõpeb surmaga.
anatoksiini eri variatsioonid. Kõige toksilisemaks peetakse aga saksitoksiini (tabel 1). Just seda toksiini sisaldavaid kapsleid olevat kasutanud Teise maailmasõja ajal paljud saksa spioonid, et end "päästa" vaenlase kätte vangi langedes. Üldjuhul võivad toksiinid seedekulglasse sattuda siis, kui tarbida nendega saastatud joogivett või neelata ujudes suhu sattunud vett. Maailmas registreeritakse aastas ligikaudu 60 000 haigusjuhtu, mis on seotud sinivetikatoksiinidega joogivee tarbimisega. Valdavalt leiavad need juhtumid aset arengumaades ning ligikaudu 1% neist lõpeb surmaga. Võttes arvestades arstiabi taset ja kättesaadavust nendes riikides, võib see arv olla mitu korda suurem. Kuigi ka Ülemiste järves tuleb ette sinivetikate põhjustatud veeõitsenguid, ei peaks Tallinna elanikud mürgistusohu pärast muretsema. Kui vett õigesti töödelda, saab seda ohtu vältida.
· Vähesed teadmised haigusest · Lihasvalu jalgades, tuharatel, mis on tingitud genitaalherpese puhangust Video: https://www.youtube.com/watch?v=_LSy1k3R96w Pilt: 20 Arutelu, küsimused: Kuidas oleks võimalik tõsta inimeste teadmisi suguhaiguste kohta? Gonorröa Gonorröa on üheks sagedasemaks seksuaalsel teel ülekantavaks haiguseks. Igal aastal registreeritakse maailmas 25 miljonit uut haigusjuhtu; ning on suguhaiguste hulgas trihhomonoosi, klamüdioosi ja genitaaltüügaste järel neljandal kohal. Nakatumine toimub sugulise vahekorra ajal. Sageli on haigustunnused väga vähe väljendunud muutes gonorröa avastamise ja kontrollimise keeruliseks. Haiguse põhjustajaks on Neisseria gonorrhoeae ehk gonokokk. Gonokokk elab kusiti, emakakaelakanali, pärasooleja silma sidekesta kattekihis, puberteedieelsetel tüdrukutel, rasedatel ja vanuritel võib paikneda ka tupes.
käärimine ning tõuseb piimhappe sisaldus, is tõstab vatsavedeliku osmootset rõhku 3-4 korda. Vedelik liigub veresoonkonnast vatsa, tekib dehüdratatsioon. Happesuse süvenemine soodustab kokkide ja piihappebakterite arengut vatsas. Tekitab eesmao limaskesta põletikukahjustusi kuni erosioonide ja haavanditeni. Areneb vatsa atoonia isutus, apaatia, kerge tümpaania, roe roheline, ka koolikud, maaslamamine. Vatsavedelik hallikas piimjas, pH < 6.karjas korraga mitu haigusjuhtu, kulg alaäge, krooniline. Verre imendunud happed tekitavad metaboolse atsidoosi. Põletikuprotsess võib eesmao limaskestalt levida libedikku ja soolde. Loomadel teikb profuusne, sageli verine kõhulahtisus. 3. Bradükardia- Bradükardia (bradycardia) löögisageduse aeglustumine. Enamasti vaagusnärvi või tema tuumade ärritamisest (intrakraniaalse rõhu tõus). Reflektoorne bradükardia vallandub siseorganites paiknevate närvilõpmete ärritamisel (Goltzi refleks,
Skisofreenia on kõige sagedasem psühhootiline häire. Raske enamasti kroonilisele kulule kalduv ajuhaigus, mis toob kaasa olulise psüühiliste funktsioonide kahjustuse ja toimetulekuprobleemid koos märkimisväärsete tervishoiu- ja sotsiaalkuludega. Haiguse algus enamasti hilisest puberteedist 20ndate eluaastate keskpaigani. Harvemini algab haigus varasemas või hilisemas elueas. Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 uut haigusjuhtu 1000 elaniku kohta aastas. Eestis haigestub psühhootilistesse häiretesse igal aastal umbes 400-450 inimest (ca 0,3/1000) . Sch prevalents on ligikaudselt 1-1,3% elanikkonnast M = N; mehed haigestuvad keskmiselt 2-3 aastat varem. Skisofreenia algus võib olla väga varieeruv: 1) äge sügavalt häiritud käitumisega 2) aeglane, veidrate ideede ja käitumishäirete järkjärgulise kujunemisega. Enamik patsientidest haigestub vanuses 15-45a.
üle siis, kui puuk 48 tundi või kauem istub ja sööb. Enamik infitseeritud patsiente tuvastatakse maist septembrini. Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et borreliabakterit kannab kuni 30 % puukidest. Hoolimata sellest suurena näivast protsendist on risk pärast puugihammustust haigestuda ainult üks sajast. Eestis hakati borrelioosi diagnoosima alates 1992. aastast ja sellest ajast alates on haigestumine pidevalt tõusnud. 1999. aastal registreeriti 321 haigusjuhtu. Haigused. Puukborrelioos on multisüsteemne haigus, mille puhul haigusnähud pole alati väga ilmsed ning on oht saada valesti diagnoositud kui puugihammustust pole märgatud. Samuti võib haigus avalduda väga erinevalt sõltuvalt nakatunud kohast kehal, puugi kontaktiajast kehaga või organismi vastupanuvõimest. Kõige tavalisem borrelianakkuse sümptom on spetsiifiline ringikujuline nahapunetus, Erythema migrans, mis tekib hammustuskohal 1-4 nädala pärast. Tüüpiline on
Albert von Köllikeri vasakust labakäest. Esimene meditsiiniotstarbeline rö-kiirte kasutamine on avaldatud 23.jaanuari 1896.a. Lancet’is. Kirjeldatakse juhtumit, kus rö-kiiri kasutati noaotsa lokaliseerimiseks purjus madruse selgroos ja kuidas paralüüs möödus, kui võõrkeha eemaldati. 1897. aastast pärinevad esimesed andmed radioteraapiast. Saksa kirurg Wilhelm Alexander Freud demonstreeris Viini Meditsiiniühingus haigusjuhtu karvadega kaetud sünnimärgi kadumisest kiiritusravi järgselt. 1898.aastal avastas Antoine Henri Becquerel radioaktiivsuse ja Pierre ning Marie Curie isoleerisid raadiumi. Esimese tahtmatu radiobioloogilise eksperimendi tegi Becquerel, kui ta unustas raadiumikonteineri vestitaskusse. 2 nädala pärast tekkis kiiritatud kohal nahapunetus ja hiljem progresseruv haavand, mille paranemiseks kulus nädalaid. Pierre Curie kordas eksperimenti juba teadlikult, kiiritades raadiumiga oma käsivart ja
annaabi.ee 
