2) SA Tartu Ülikooli Kliinikum; 3) SA Tallinna Lastehaigla. Lisaks 2 Erihaiglad: võib osutada tervishoiuteenuseid piirkondliku haigla nõuetele vastavalt Taastusravihaigla - ööpäevaringselt peavad töötama arst ja üldõed. Hooldushaigla - osutatakse kõiki statsionaarseid ja ambulatoorseid hooldusravi tervishoiuteenuseid. Arst ei pea ööpäevaringselt töötama. Kohalik haigla puudub ööpäevaringne erakorraline kirurgiline valveteenistus. Jõgeva, Põlva, Rapla. Eesti Haiglavõrgu Arengukava 2002 - 2015 6 "Hospital Master Plan" Eesti Haiglavõrgu arengukava Eesmärk: tagada kvaliteetse arstiabi kättesaadavus, optimeerida kulutused haiglavõrgu rajamiseks ja toimimiseks, tagada haiglavõrgu jätkusuutlikkus. Arenenud riikidega võrreldes on Eestis haiglavõrgu peamised erinevused: akuutravi voodite suur arv elaniku kohta, ravijuhtumi pikem keskmine voodipäevade arv akuutravil, madal voodihõive, päevaravi ja kirurgia väike osakaal,
Tervisekindlustus. Kas avalik või erasektor ? Eesti Vabariigi 2012. aasta riigieelarve konsolideeritud tulude mahuks on 6,1 mld eurot ja kulude mahuks 6,57 mld eurot. Tervishoiu valdkond moodustab 12,96% kogukuludest ning 2012. aastal planeeritakse valdkonna kuludeks 855,7 mln eurot. Võrreldes 2011. aastaga kasvavad kulud 56,7 mln eurot. Kasv on tingitud riiklike ravikindlustuse kulude suurenemisest. CO2 kvoodimüügi tulu arvelt suunatakse vahendeid haiglavõrgu arendamiseks, sealhulgas Viljandi ja Pärnu Haiglale. Ravikindlustuseta isikute vältimatu ravi kulud on kavandatud Sotsiaalministeeriumi eelarves summas 6 921 696 eurot. Eraldisi Eesti Haigekassale ravikindlustuse kuludeks on 2012. aastal kogusummas 771 884 000 eurot (2012 aasta riigieelarve seletuskiri, [www.fin.ee/riigieelarve- 2012] 25.04.2012). Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 28 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele.
Residentuuri rahastab täielikult riik, residentuuritellimus lähtub ülikooli ettepanekutest ja riigieelarvest. 11. Esmatasandi roll tervishoiusüsteemis ja reformid, Eesti kogemused 12. Perearstide töö korraldus (perearsti pädevus, ülesanded, töö sisu, nimistud, nimistute haldamine, nimistusse kuulumine, perearstiabi õiguslikud vormid) 13. Haiglate roll tervishoiusüsteemis 14. Haiglaravi korraldus Eestis (haiglate liigid, Haiglavõrgu arengukava) 15. Kiirabi korraldus Eestis Kiirabi tööd rahastatakse riigieelarvest ning selle tööd koordineerib Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluv Tervishoiuamet, kehtestades rahastatavate brigaadide arvu, tööjuhendi, nõuded brigaadile, varustusele, autodele, seadmetele. Tervishoiueamet sõlmib kiirabiga lepingu (kuni 5 aastaks), kinnitab teeninduspiirko ndade arvu ja paiknemise. Rahastamine toimub läbirääkimiste teel, iga aasta kehtestatakse eelarve.
Kõige rohkem töötab haiglasektoris praegu üldõdesid, hooldajaid ja arste. Nende osas nähakse ka tulevikus ette suuremat vajadust. Kõige suurem nõudlus ongi üldõdede järgi. Järgnevalt vajatakse arste ja hooldajaid. Suuremas osas haiglates on rohkem kui 250 töötajat. Töötajate arvu osas paistavad kõige rohkem silma regionaalsed haiglad (ca 3000 töötajat) ja mõlemad Tallinna keskhaiglad (ligi 2000 töötajat). Olulised muutused on töötajate struktuuris toimunud seoses haiglavõrgu ümberkorraldamisega. Suurenenud on õdede ja hooldustöötajate vajadus, vähenenud eriarstide vajadus. Oskuste osas on muutunud tähtsamaks suhtlemisoskus, iseseisva töö oskus, keelte- ja arvutioskus, vajalikud on teadmised meditsiinijuriidikast, dokumentatsioonist. Õdedel on suured arenemisvõimalused. Karjäärivõimaluseks võib olla spetsialiseerumine õde-spetsialistiks ja koolitusõeks. Samuti võib vastutav õde (koordineerib osakonnasisesest
Taotleme alkoholi tarbimise, suitsetamise ja seksiteenuste reklaami keelustamist. 2.Koolitervishoius viime kvalitatiivselt uuele tasemele laste tervise süstemaatilise profülaktilise kontrolli, mis peab toimuma perearstide ja pediaatrite koostöös. Ka vandame selged ja konkreetsed meetmed koolikeskkonna tervistamiseks, mis soodustab nii õpilaste kui õpetajate töö tulemuslikkust. 3.Tagame võrdse arstiabi kättesaadavuse sõltumata elukohast. Viime haiglavõrgu arengukava vastavusse inimeste tegelike ravivajadustega. Keskerakond peab tervis hoiukorralduse arendamisel ülimalt tähtsaks täpselt määratleda maakonnahaiglate volituste ja vastutuse piirid nii esmase arstiabi (perearstiabi) kui ka haiglaravi korraldamisel. 4.Haigekassa on ravikindlustuse rahastamist tagav asutus, mitte tervishoiupoliitika väljatöötaja ja kujundaja. Haigekassa ja tervishoiuasutuste juhti misel kaasame seni sest enam professionaale ning
Kavandame selged ja konkreetsed meetmed koolikeskkonna tervistamiseks, mis soodustab nii õpilaste kui õpetajate töö tulemuslikkust. 6. Perearstide töös peame tähtsaks tervise edendamist ja haiguste profülaktikat ning tihedat koostööd töötervishoiuspetsialistidega, et koos varakult välja selgitada inimese tervist kahjustavad faktorid ning võtta õigeaegselt kasutusele meetmed nende kõrvaldamiseks. 7. Tagame võrdse arstiabi kättesaadavuse sõltumata elukohast. Viime haiglavõrgu arengukava vastavusse inimeste tegelike ravivajadustega. Keskerakond peab tervishoiukorralduse arendamisel ülimalt tähtsaks täpselt määratleda maakonnahaiglate volituste ja vastutuse piirid nii esmase arstiabi (perearstiabi) kui ka haiglaravi korraldamisel. 8. Konkretiseerime riigi ja kohalike omavalitsuste õigused ning vastutuse tervishoiu korraldamises. Regionaalsel tasemel peab rahva valitud esindusorganitel olema sõnaõigus esmatasandi tervishoiu korraldamisel
4502 Sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks ja 353 845 118 6 463 131 0 347 381 987 0 0 353 845 118 renoveerimiseks haiglavõrgu arendamine 311 041 487 0 0 311 041 487 0 0 311 041 487 4502.8 Muudele residentidele 42 803 631 6 463 131 0 36 340 500 0 0 42 803 631
annaabi.ee 
