Fifth level Click to edit Master text styles Second level Sierra Third level Fourth level Nevada Fifth level Jõed Hispaanias Ebro (Pikkus 910 km) Tajo (Pikkus150 km) Duero (Pikkus 897 km) Segura (Pikkus 325 km) Guadalquivir (Pikkus 657 km) Guadiana (Pikkus 744 km) Click to edit Master text styles Second level Third level Ebro ja Tajo Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Duero ja Second level
näiteks Pürenee mäestik, Kesk-Kordiljeerid ja Beltica mäed. Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes, ning enamjaolt vahemerelise kuivalembelise põõsastikuga loodusvööndis, kuid riigis leidub ka okasmetsa,segametsa ja kõrgusvööndilisuse alasid. Hispaanias on palju mägesid, kõrgeimad neist on Aneto (3404), Almanzor (2592), Mulhacen (3479) ja Torre Carredo (2648). Suurimad saarestikud on Baleaarid ja Kanaari saared, pikimad jõed aga Ebro, Guadiana ja Tajo. Hispaania naaberriikideks on Portugal, Prantsusmaa ja andorra.
Kliima Vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne Pürenee poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: Niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved) Kõrgeimad mäed Teide - 3718 m Mulhacen - 3478 m Aneto - 3404 m Torre Cerredo - 2648 m Pikimad jõed Tajo - 1120 km Ebro - 928 km Duero - 913 km Guadiana - 744 km Guadadlaqiuvir - 560 km Mino - 340 km Kunst El Greco Salvador Dali Pablo Picasso Viited URL=http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=378 ,,Hispaania inimene ta kirjanduse valguses" URL=http://www.vm.ee/?q=node/5787 ,,Hispaania reisiinfo" URL=http://www.reisiguru.ee/riikID/46 ,,Hispaania kuningriik" Tänan kuulamast! Click to edit Master text styles Second level Third level
..+ 24° C Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid: + 10°...+ 12° C + 24°...+ 26° C Hispaania põhja- ja loodeosa on Euroopa sademeterohkemaid piirkondi. Keskmiselt on sademete hulk: 350- 500 mm aastas Enamik Hispaania jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ja laevasõiduks sobimatud. Suuremad jõed: Tajo 1010km Ebro 928 km Guadiana 820 Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Poolsaare kõrgeim tipp on Pico de Teide (3718 m). Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan, vaher, mänd ja oliivipuu. Rahvastik: Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .
Vihma sajab sügisel ja kevadel, kuid mitte piisavalt, et põuase looduse janu kustutada. Kanaari saartel on kõige püsivama kliimaga paik kogu Hispaanias. Temperatuur püsib seal terve aasta vältel 20° C piires, ilmamuutused on väga väikesed nii päeval kui ööse, talvel ja suvel. Veestik Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud. Suurimad jõed on Tajo (1010km), Ebro (928km), Guadiana (820km) ja Guadalquivir (680km). Laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani).Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks. Taimestik 4 Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne taimestik, mis oma harukordsete ja eriliste liikidega on saartel asuvates neljas looduspargi (Hispaanias on kokku 12 loodusparki) täielikult esindatud. Suuri
sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima. 1.2 Vetevõrk Enamik Hispaania jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ja laevasõiduks sobimatud. Vee-energia varu on 16,5 mln. Suurimad jõed: Tajo 1010 km Ebro 928 km Guadiana 820 km Guadalquivir 680 km 1.3 Reljeef Pürenee poolsaarest viit kuuendikku hõlmava riigi keskosa hõlmab 600-800 m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa, mille jaotavad kaheks osaks enam kui 2000 m kõrgused Kesk-Kordiljeerid. Medeta ja seda ümbritsevate mäestike (Kantaabria, Pürenee, Andaluusia)vahele on kiilutud tasandikud (Andaluusia madalik, Ebro madalik). Poolsaare kõrgeim tippPico de Teide (3718 m). 2. Majandus 2.1 Tööstus
sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima. 1.2 Vetevõrk Enamik Hispaania jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ja laevasõiduks sobimatud. Vee-energia varu on 16,5 mln. Suurimad jõed: Tajo 1010 km Ebro 928 km Guadiana 820 km Guadalquivir 680 km 1.3 Reljeef Pürenee poolsaarest viit kuuendikku hõlmava riigi keskosa hõlmab 600-800 m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa, mille jaotavad kaheks osaks enam kui 2000 m kõrgused Kesk-Kordiljeerid. Medeta ja seda ümbritsevate mäestike (Kantaabria, Pürenee, Andaluusia)vahele on kiilutud tasandikud (Andaluusia madalik, Ebro madalik). Poolsaare kõrgeim tippPico de Teide (3718 m). 2. Majandus 2.1 Tööstus
. soode ja järvedega ulatuslik Horvaatia kõrgeim tipp on Troglav, tasandik. mis on 1913 m kõrge. 5p. Horvaatia mägist ja väheviljakat lääneosa nimetatakse Dalmaatsiaks . Suuremad jõed Drava, Sava, Lika, Kupa, Zrmanja Minho, Douro, Tejo, 1p. Guadiana Kõrgemad mäed, Ivanscica (1061m), Vaganski Estrela (1993m), Marao mäestikud, tipud (1758m), Dinaari mäestik, Brezevo (1415m), Sao Mamede (kõrgustikud) polje (984m) (1025m), Foia (902m) 3p. Madalikud, Pannoonia madalik tasandikud 2p. Mullastik: Metsapruun- ja leet-pruunmullad - Valdavalt kõvalehise metsa
2. LOODUS Hispaania Kuningriik hõlmab suurema osa Pürenee poolsaarest ning jagab seda Portugaliga. Põhjapoolt piirneb riik Prantsusmaa ja kääbusriigi Andorraga. Hispaania põhja ja läänerannikut uhub Atlandi ookean ning ida ja lõunarannikut Vahemeri. Enamik Hispaania jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ja laevasõiduks sobimatud. Vee-energia varu on 16,5 mln. Suurimad jõed on Tajo (1010 km), Ebro (928 km), Guadiana (820 km) ja Guadalquivir (680 km). Atlandi ookeani ja Vahemere kaldalt ning loomulikult ka saartel võib leida peaaegu igat tüüpi randu. Sisemaal on nii võimsaid jõgesid, põuaseid lavamaid kui ka laiu tasandikke Almerias ja Fuerteventura saarel koguni kõrbeid. Muljet avaldavad ahelikud, nagu Püreneed ja Sierra Nevada aga ka arvukad vähem tuntud mäed katavad kogu Hispaania maismaa. Hispaaniale kuuluvad aga samuti Baleaari saared
Põhjapoolseis rannikumägedes sajab kuni 2500 mm, äärmises kaguosas vähem kui 400 mm aastas. Aasta keskmine temperatuur on natukene üle kümne kraadi. Hüdrosfäär 6 Kuna Portugal on väga tihedalt seotud veekogudega siis on seal väga olulisel kohal ka kalandus. Kaladest on peamine püügikala sardiin mida püütakse põhiliselt rannikumerest. Portugali riigipiir jookseb neljas kohas mööda jõge (Minho, Douro, Tejo ja Guadiana). Portugali jõed saavad enamjaolt alguse mägedest. Mitmel pool on tekkinud suured veehoidlad. Jõed toituvad põhiliselt sademetest. Portugal on väga tihedalt seotud mereveondusega. Portugalil on kuulsusrikas meresõidu ja maadeavastamise ajalugu. Energeetika 7 Portugali elektrienergia tarbimine ühe inimese kohta on 2000-5000 kWh. Portugalis
.+ 24° C Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid: + 10°...+ 12° C + 24°...+ 26° C Hispaania põhja- ja loodeosa on Euroopa sademeterohkemaid piirkondi. Keskmiselt on sademete hulk: 350- 500 mm aastas 1000 mm loodeosas aastas 2000 mm mäestikes aastas paiguti kuni 3000 mm aastas Enamik jõgesid on veevaeseid, vooluhulk kõigub tugevasti ja suurvee periood langeb talveajale. Suuremad jõed on Tajo, Duero, Ebro ja Guadiana. Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks, selleks vajalikke paisusid ja veehoidlaid on rajatud Hispaaniasse juba alates Rooma ajast. Mis puutub maavaradesse, siis on Hispaania eriti rikas metallimaakide poolest. Siinses maapõues leiduvate varade nimekiri on pikk: kivi- ja pruunsüsi, raua- ja vasemaak, tsink, tina, volfram, püriit, plii, uraan, elavhõbe, kaalisool jne. Elavhõbeda varude poolest on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Ülevaade rahvastikust 2006
mägine, kus on viljakad orud. Loode-Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril. Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures. Tejo jõgi voolab Portugali keskosas ja moodustab enne ookeani jõudmist lehtersuudme. Selle ääres asub ka Lissabon. Guadiana jõgi voolab samuti Hispaania piiril. Assoorid saared kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeanis. Saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Portugali loodusvaradeks on kork, rauamaak, vask, tsink, tina, hõbe, kuld, uraan, volfram, marmor, savi, kips, sool. Olulise tähtsusega on rikkalikud kalavarud, ulatuslikud põllumaad ja hüdroressursid. Taimestik on Portugalis mitmekesine
Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne vulkaaniline algupära. Lisaks leidub Kanaari saatrel nii randu kui ka mägesid, nii lopsakaid orge kui ka kõrbealasid. Madalikud hõlmavad 1/10 Hispaania pindalast. Veestik Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud. Suurimad jõed on Tajo (1010km), Ebro (928km), Guadiana (820km) ja Guadalquivir (680km). Laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani).Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks. Taimestik Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne taimestik, mis oma harukordsete ja eriliste liikidega on saartel asuvates neljas looduspargi (Hispaanias on kokku 12 loodusparki) täielikult esindatud. Suuri metsasid leidub ainult Hispaania põhjaosas. Kunagi oli see maa jahimeeste roheline paradiis, kuid
Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid: + 10°...+ 12° C + 24°...+ 26° C Hispaania põhja- ja loodeosa on Euroopa sademeterohkemaid piirkondi. Keskmiselt on sademete hulk: 350- 500 mm aastas 1000 mm loodeosas aastas 2000 mm mäestikes aastas paiguti kuni 3000 mm aastas Enamik jõgesid on veevaeseid, vooluhulk kõigub tugevasti ja suurvesi on seejuures talvel. Suuremad jõed on: Tajo Duero Ebro Guadiana Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Veepaise ja veehoidlaid on rajatud Hispaanias juba alates Rooma ajast. Veeenergia varu arvatakse olevat Hispaanias 16,5 mln. KW. Laevatatav on ainult Guadalquiviri jõe alamjooks kuni Sevillani. Hispaania tööstus ja põllumajandus Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa. 1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid: tööjõu odavus
Keskmine temperatuur on põhja- ja keskosas jaanuaris 8-10o C, augustis 18-24o C, lõunas vastavalt 10-12o C ja 24-26 o C. Sajab keskmiselt 350-500 mm, idas ja lõunas kohati vähem kui 200 mm aastas. Põhja ja lõuna osa on Euroopa sademerohkemaid piirkondi keskmiselt 900, paiguti kuni 3000 mm aastas. Jõed. Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suur vesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud (Tajo, Duero, Ebro, Guadiana), laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani). Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks, paise ja veehoidlaid on rajatud juba Rooma ajast. Vee energia varu on 16,5 mln kW. Taimestik. Mullastikus on ülekaalus kuivadel aladel pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). Loomastik.
Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne vulkaaniline algupära. Lisaks leidub Kanaari saartel nii randu kui ka mägesid, nii lopsakaid orge kui ka kõrbealasid. Madalikud hõlmavad 1/10 Hispaania pindalast. [9] 5.1 Veestik Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud. Suurimad jõed on Tajo (1010km), Ebro (928km), Guadiana (820km) ja Guadalquivir (680km). Laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani).Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks, paise ja veehoidlaid on rajatud juba Rooma ajast. Vee energia varu on 16,5 mln kW. [4] 5.2 Taimestik 11 Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne taimestik, mis oma harukordsete ja eriliste liikidega on saartel asuvates neljas
vajunud ja sellega on kaasnenud mitmed inimelude kaotused. Orkaan Vince tekkis 9. oktoobril 2005 aastal ning oli kahekümnes nimeline torm Atlandi Orkaanide sarjas ja kummaliseim troopiliste rahutuste seas. VINCE 10 VEEVARUD Üldhinnang riigi veevarudele JÕED Portugali jõgedest pikim on Duero jõgi (925 km), millest Portugalis voolab küll vaid 320 km ülejäänud osa lookleb Hispaanias. Veel on tähtsad Guadiana jõgi (820 km, Portugalis 260 km), Mondego jõgi (220 km), Sado jõgi (165 km), Vouga jõgi (136 km), Mira jõgi (120 km) ja Minho jõgi (310 km, sellest Portugalis 75 km). Nagu näha, on suurem osa Portugali jõgedest alguse saanud Hispaaniast. Pürenee poolsaare pikim jõgi on Tejo (1123 km) ning sellest umbes 275 km asub Portugalis. Tejo on Portugali üks tähtsamaid jõgesid ning just tema jaotab Portugali lõuna ja põhjaosaks. Jõgede toiteallikad?
ümbrusesse, kus nn. ,,uut stiili" Rioja veini valmistama hakati. Hispaania Hispaania on riik, mis paikneb Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaaniale kuuluvad ka Atlandi ookeanis asuvad Kanaarid, Vahemeres paiknevad Baleaarid ning Põhja-Aafrikas asuvad linnad Ceuta ja Melilla. Kesk-Hispaanias domineerib laavamaa ning riiki läbib mitu mäeahelikku. Riigi põhjapiiril kõrguvad Püreneed, mis moodustavad Hispaania ja Prantsusmaa vahelise loodusliku piiri. Hispaania peamised jõed on Duero, Guadiana, Guadalquivie ja Ebro, viimane suubub Vahemerre. Kliima on piirkonniti erinev, põhjas on talv külm ja suv mahe, sisemaal valitsevad soe suvi ja külm talv ning Vahemere ääres on suvi palav ning talv pehme. Hispaania majandus on väga mitmekesine. Riigis paiknevad märkimisväärselt suured kivi- söe-, raua-, tsingi- ja vasevarud. Peamised põllumajandussaadused on oliivid, tsitrusviljad, riis, suhkrupeet, nisu ja viinamarjad. Tähtsal kohal on auto-, tekstiili- ja toiduainetööstus. Üks
Portugali pindala on 92 212 km² (suuruselt 111-nes riik). Ka Assoori saared kuuluvad Portugalile. Portugali pealinnaks on Lissabon. Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril, Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures, Tejo jõgi (Püreneede pikim jõgi 1038km, millest 47km Hispaania-Portugali piiril) voolab Portugali keskosas ja moodustab enne ookeani jõudmist lehtersuudme, mille ääres asub ka Lissabon. Guadiana jõgi voolab samuti Hispaania piiril. Portugali põhjaosa on kivine ja mägine (kõrgeim punkt on vulkaan Pico, mis siiski asub ühel Assoori saarel) , kuid lõunaosa paikneb tasandikul. Portugali asend - märgitud tumerohelisega ja ringitatud riigile kuuluvad saared. Allikas:http://en.wikipedia.org/wiki/File:EU-
Mandri lääne-ja lõunaosa on madal (alla 200 m). Eelpool nimetatud Estrela tipp on küll mandriosa kõrgeim punkt, kuid Portugali üldse kõrgeim tipp asub Assoride Pico saarel Ponta mäel - Pico nimeline tipp, mis on 2351 m kõrge. Madeira saarte kõrgeim mägi on Ruivo (1862m). 5 Portugali jõgedest pikim on Duero jõgi (925 km), millest Portugalis voolab küll vaid 320 km ülejäänud osa lookleb Hispaanias. Veel on tähtsad Guadiana jõgi (820 km, Portugalis 260 km), Mondego jõgi (220 km), Sado jõgi (165 km), Vouga jõgi (136 km), Mira jõgi (120 km) ja Minho jõgi (310 km, sellest Portugalis 75 km). Nagu näha, on suurem osa Portugali jõgedest alguse saanud Hispaaniast. Pürenee poolsaare pikim jõgi on Tejo (1123 km) ning sellest umbes 275 km asub Portugalis. Tejo on Portugali üks tähtsamaid jõgesid ning just tema jaotab Portugali lõuna- ja põhjaosaks.
Põhjas ja keskosas on kuivad kõrbed külmade talvede ja kuumade suvedega. Hispaania põhiosa on Meseeta kiltmaa koos seda läbivate ja ääristavate mäeahelikega. Kesk- Kordiljeerid jaotavad Meseeta Vana-Kastiilia (põhjas) ja Uus-Kastiilia (lõunas) kiltmaaks. Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Suuremad jõed on: Tajo, Duero, Ebro, Guadiana. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Mets katab 10% Hispaania kogu pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik- kääbuspalm. Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke. Loomastik on põhiliselt samasugune nagu Kesk- Euroopas: seal elavad siilid, mutid, oravad, paljud linnud, rebased, kärplased, metssead ja
Portugal is defined as a Mediterranean climate (Csa in the south, interior, and Douro region; Csb in the north, centre and coastal Alentejo; and also Semi-arid climate or Steppe climate (Bsk in certain parts of Beja district) according to the Koppen-Geiger Climate Classification), and is one of the warmest European countries: the annual average temperature in mainland Portugal varies from 12 °C (53.6 °F) in the mountainous interior north to over 18 °C (64.4 °F) in the south and on the Guadiana river basin. The Algarve, separated from the Alentejo region by mountains reaching up to 900 metres (3,000 ft) in Pico da Foia, has a climate similar to that of the southern coastal areas of Spain or Southern California. Annual average rainfall in the mainland varies from just over 3,000 mm (118.1 in) in the northern mountains to less than 300 mm (11.8 in) in the area of the Massueime River, near Côa, along the Douro river. Mount Pico is recognized as receiving the largest annual rainfall
· 350- 500 mm aastas. · 1000 mm loodeosas aastas. · 2000 mm mäestikes aastas. · paiguti kuni 3000 mm aastas. Enamik jõgesid on veevaeseid, vooluhulk kõigub tugevasti ja suurvesi on seejuures talvel. Suuremad jõed on: · Tajo · Duero · Ebro · Guadiana Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Veepaise ja veehoidlaid on rajatud Hispaanias juba alates Rooma ajast. Veeenergia varu arvatakse olevat Hispaanias 16,5 mln. KW. Laevatatav on ainult Guadalquiviri jõe alamjooks kuni Sevillani. Duero jõgi Keel ja rahvastik Hispaania keel asub maailma keelte hulgas oma leviku poolest kolmandal kohal, peale hiina- ja inglise keelt. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased
lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik.Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril. Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures. Tejo jõgi voolab Portugali keskosas ja moodustab enne ookeani jõudmist lehtersuudme. Selle ääres asub ka Lissabon. Guadiana voolab samuti Hispaania piiril. Portugal jaguneb 18 ringkonnaks ja 2 autonoomseks piirkonnaks (Assoorid ja Madeira). Ringkonnad: 1.Lissaboni ringkond 15. Vila Reali ringkond 16. Porto ringkond 2. Leiria ringkond 17. Braga ringkond 18. Viana do Castelo ringkond 3. Santarémi ringkond 4.Setúbali ringkond 5. Beja ringkond 6. Faro ringkond 7. Évora ringkond 8
annaabi.ee 
