Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Gröönimaa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
grööni, gröönimaaskimo, hülge, jääkaruskimod, virmalised, jänes, rahvastik, nahast, põhjapõdrad, jääkarud, imetajaid, vaalu, vaalad, rahvusparkskimote, kelgu, sukad, mäest, nafta, sisemaa, mandrijää, surub, aprillis, ulatuda, sademetehulk, kõrgrõhkkond, madalrõhkkond, aastaringselt, polaaröö, puhub, taevasse, ilmuvad, laiustelGRÖÖNIMAA Nimi Gröönimaa (taani k. Grønland, grööni k. Kalaallit Nunaat) Pindala: 2 166 086 km² (81% kaetud jääga, 410 449 km² jäävaba) Rahvaarv: 56 648 elanikku (01.01.2007.a.) Rahvastiku 0,03 inimest/km2, 0,14inimest/km2 jäävabal alal tihedus Ametlik keel: taani keel ja eskimo innuttuti murre (grööni keel) laiaulatusliku autonoomiaga parlamentaarne demokraatia Riigikord: konstitutsioonilise monarhia raames Riigipea: Taani kuninganna Margrethe II
päeva, seega on seal polaaröö. Loodus Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega Igijää ja -lume paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²) Loomastik Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu Maismaaimetajatest hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru, jne. Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaa vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki. Taimestik Taimi leidub kõikjail jäävabadel aladel Taimestik on kidur ja kasvab aeglaselt Puid leidub vaid mõnes üksikus soojemas kohas Lõuna-Gröönimaal Vili ei jõua neis arktilistes tingimustes valmida
seotud Põhja-Ameerikaga, poliitiliselt ja ajalooliselt aga seevastu lähemalt Euroopaga. (http://www.polaarseiklus.com[07.12.2008]) Gröönimaa on pea üleni valdava tüseda mannerjää katte all, jättes vabaks vaid kitsama rannikuala. Sellel saarel ja ka Antarktise mannerjäästikel valitsevad läbi aasta kõvad pakased. (Tammekann et al, 1930) Asend ja kliima Gröönimaa asub põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikast kirdes, Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämere vahel. Saart ümbritseb idast Grööni meri, läänest Baffini laht ning Davise väin. (Aader et al, 1970) Gröönimaa suurim ulatus põhjast lõunasse on 2650 km, idast läände 1050 km. Nabamaale kohaselt katab 90% pindala 3000 m paksune jää. Seda põhjustab sademete rohkus (umbes 2000 mm aastas) ja niiskust toovad tuuled. Lund sajab palju, mida lühike ja jahe suvi ei suuda kuigi suurel määral sulatada ning lumi kuhjub seistest jääks. (Tammekann et al, 1930) A
Suurem osa asub põhjapolaarjoonest põhja pool ja on Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala. Saar on peaaegu täielikult kaetud jääkihiga, mis on kohati üle 3000 m paksune. Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem PõhjaAmeerika kui Euroopaga. Üle 80% saarest on kaetud igijää ja jäävaba ala on 410 449 km2.. Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal natukene üle 9 liigi: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru, jne. Kõigil loomadel on paks rasvakiht või tihe karvkate, mis kaitseb neid Gröönimaa külma ilma eest. Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest umbes 60 pesitseb seal ja ligi 30 talvitub seal. Sealsetes vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres. Piisavalt on ka erinevaid putukaliike. Nii nagu loomi, leidub ka taimi kõikjail jäävabadel aladel
jaanuaril 2011.aastal. Loodusgeograafiliselt moodustab Gröönimaa osa Põhja Ameerikast. Ajalooliselt ja majanduslikult on Gröönimaa aga väga tihedalt seotud Euroopaga. Nime saamine ja tähendus Gröönimaa sai oma nime juba sajandeid tagasi. Kui sinna elama asunud islandlased, kui viimsed sellele nimeks panid Grænland. Taani keeles Grønland tähendab aga rohelist maad. Gröönimaal on ka enda gröönikeelne nimi, milleks on Kalaallit Nunaat, see tähendab grööni keeles 'inimeste maad' ehk siis 'gröönlaste maad'. Kohalik loodus Gröönimaa loodusest suurem osa on puutumata. Igijää ja igilumega on kaetud üle 80% Gröönimaast. Gröönimaa kirdeosas on Põhja ja Ida Gröönimaa rahvuspark. Kliima üle kogu Gröönimaa on polaarni, kui kohati on ilm üsna erinev. Gröönimaal on ka kohti, kus kasvab ka põõsaid, mustikaid ja samblike. Lopsakamaid niite võib leida küll ainult orgudest.
kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepolster. Kalade ja ka putukate veri sisaldab antifriisi , mis ei lase verel alla 0 kraadi temp. Juures jäätuda. Kiire paljunemine lühikeste suvekuude jooksul, kaitsevärvus. Maavarad: magaas, raud, nafta, kuld, kivisüsi. ARKTIKA Arktika on põhjapolaarala , mis haarab Põhja- Jäämere koos saartega ja mandrite põhjaservas asuvate tundravöönditega; lõunapiiriks loetakse
Põhja Jäämeri Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal. Põhja-Jäämeri ümbritseb põhjapoolust. Teda piiravad Euraasia ja Põhja-Ameerika. Mõnikord ei loeta Põhja-Jäämerd eraldi ookeaniks, vaid Atlandi ookeani osaks. Tema rannik on palistatud ääremeredega: Kara, Laptevite, Ida-Siberi, Tsuktsi, Beauforti, Baffini Grööni, Norra, Barentsi ja Valge merega. Lahtedest on kõige suurem Hudsoni laht. Suurim sügavus on 5449 meetrit. Poolusepiirkonnas on sügavus 4300 meetri ümber. Need paigad on talviti karmid. Talvel on ookean mähkunud ööhõlma. Päike on loojunud. Ainult virmalised valgustavad jääkõrbe. Jääväljad liiguvad. Tuul ja hoovused lükkavad neid Gröönimaa poole. Jääpangad tõukuvad üksteise vastu, tõusevad, kasvavad jääküngasteks - rüsijääks
Inuitid e. Gröönimaal elavad eskimod on Gröönimaa pärisrahvaks, nad on väikest kasvu ja tõmmud. Praegu leidub ligikaudu 100 000 inuiti keele kõnelejat kolme eri tähestikku ladinat, kirillitsat ja kolmandat, spetsiaalsete tähemärkidega süsteemi, millel on lisaks kuus regionaalset versiooni. Kuigi inuiti keel kujunes välja arvatavasti juba 7000 aastat tagasi, oli see viimase ajani olemas vaid kõnekeelena. Talvel elavad inuitid kividest ja mullast või lumest ja jääst onnides. Valguse ja soojuse saamiseks ning toidukeetmiseks põletavad nad hülgerasvalampe. Kui inuittidel on tarvis kuhugi sõita või jahile minna, rakendavad nad kelgu ette trobikonna koeri. Suvel, aga kolitakse onnidest nahktelkidesse. Eskimod on suured kütid. Nad vajavad ju liha ja rasva toiduks ning nahku rõivasteks. Peaaegu kõik, mida eskimod seljas ja jalas kannavad, on tehtud hülge- ja jääkarunahast. Sukad ja särgid õmmeldakse jänese- või isegi linnunahast. Igas suuremas Grööni
Gröönimaa ehk „Inimeste maa“ Karl - Martin 8c klass Gröönimaa üldandmed • Pealinn: Nuuk • Pindala: 2 166 086km² (~50x Eestit) • Saarel 56 295 elanikku (2014.a andmetel) • põhjapoolseim tipp on Morris Jesupi neem • lõunapoolseim tipp on Farewelli neem, mis jääb Tallinnaga ühele laiuskraadile. Gröönimaa • Rohkem kui 85% kaetud igijää ja igilumega, mis oma 1,8 miljoni ruutkilomeetri suuruse pindalaga on suuruselt teine maailmas ning jää paksus ulatub kohati kuni 3,4 kilomeetrini. • Suurem osa Gröönimaast asub arktilises kliimavöötmes ning saare lõunaosa lähisarktilises vöötmes. Gröönimaa • Keskmised õhutemperatuurid suvel on lõunas +7ºC ja põhjas umbes 3ºC ja talvekuudel lõunas -4ºC ja põhjas - 24ºC. • Lääneranniku temperatuuri mõjutab soe Lääne-Grööni hoovus ja idaosa külm IdaGrööni hoovus. Gr�
Talve keskmine õhutemperatuur on -30° kuni -50 °C, suve keskmine õhutemperatuur on 0° kuni +3 °C. Kitsas rannikuvööndis tõuseb suvel õhutemperatuur üle 0 °C, mis võimaldab kasvada kidural taimkattel. Sademed langevad peamiselt lumena. Lumesajud on sagedased, kuid aastane sademete hulk ei ületa siiski 100-200 mm. Tihti kaasneb sajuga tugev tuul ja siis möllavad jääväljadel tuisud. Huvitav nähtus on Arktikas virmalised, mis elustavad polaarööd ja on vahel nähtavad ka Eesti põhjataevas. Mitmevärvilised virmalised tekivad kosmilise kiirguse mõjul atmosfääri kõrgemates kihtides. Elustik ja inimtegevus Arktika elustik on liigivaene, kuid äärmiselt omapärane. Kidurat taimestikku on vaid arktilistel saartel ja mererannikul. Pinnast katab killustik ja kooriksamblikutega kaetud kivitükid, mullad on primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed
Gröönimaa Hardo Peetermann Üldandmed Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Põhja-Ameerika mandrist kirdes, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel Maailma suurim saar 88% Gröönimaa elanikest on inuitid, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Pindala on 2,166,086 km² Rannajoone pikkus on 39,330 km Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit Kalaallit Nunaat - grööni keeles "inimeste maad" Jäävaba ala on Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat Võimalik on nafta, kulla, nioobiumi, tantaali, uraani, raua
Jääkaru Jääkaru põlvneb jäävaheajal isolatsiooni jäänud Siberi pruunkarust. Algselt oli jääkaru veel võimsam, millest annab tunnistust ka ainus seni leitud fossiil, hiiglaslik türannus. Tänapäeva jääkaru võib kaaluda kuni 800 kg, emased siiski vaid 150...300kg. Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel polaarses kliimavöötmes. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni, kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu 25000 jääkaru. Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese. Jääkaru kaalub kuni 700 kg ja kehapikkus on tal 200-250 cm. Tema märgumatu kollakasvalge
Gröönimaa Pindala: 2 166 089 km² Elanikke: 56 462 Pealinn: Nuuk Gröönimaa on Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala. Gröönimaa on saar, mis asub Põhja-Ameerika mandrist kirdes, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel. Gröönimaa on maailma suurim saar, pindalalt on ta ligikaudu viiskümmend korda suurem kui Eesti. 88% Gröönimaa elanikest on gröönlased, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Gröönimaa omakeelne nimi Kalaallit Nunaat tähendab grööni keeles "inimeste maad". Taanikeelne Grønland tähendab "rohelist maad", selle nime andsid maale sinna 10. sajandil elama asunud islandlased (vanaislandi Grænland). Loodus Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem Põhja-Ameerika kui Euroopaga. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävaba ala on 410 449 km2. Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke. Orgudes
Sama . Igilumi ja jää: lumi ja jää mis ei sula ära. Sama . Jää on 2-4 km paks. Jää on 2 meetrit . Gröönimaal on ka mandrijää. Polaaröö ja päev: 6 kuud kestab. Maa keerleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese . Tuul: on väga tugev( 70m/s) sest seal pole metsa. Sademete hulk väike 200 mm aastas . Temperatuur talvel: -50*, suvel rannikul 0* -70*, suvel -30* kuni -35* rannikul 0* Gröönimaal -10* Elavad: Jääkarud. , grööni hüljes. Loomastik Keiserpingviinid . Väga liigivaene. Loomad toituvad mereandidest. Jääkaru kaladest ja hüljestest. Kaladest toituvad ka arvukad linnud,kes saavad omakorda toitu planktonist ehk mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Vesi: on tahke ehk jääs . Leping: Lepingu kohaselt on Antarktika demilitariseeritud ja tuumarelvade piirkond,
Miks on jääkaru valge ?.....................................................................7 Kasutatud kirjandus ..........................................................................8 Sissejuhatus Jääkaru on imetaja. Ta kuulub seltsi kiskjalised, sugukonda karulased ning liik on Thalarctos maritimus. Jääkaru on maailma suurim maismaakiskja. Teda pole peaaegu üldse valges lumes märgata, sest ta sulab hästi ümbritsevaga kokku. Tema karvakate võib olla valgest kollaseni. Jääkarud on hästi kohastunud eluks Arktika külma keskkonna tingimustes. Need loomad on väga kiired ning võimelised läbima pikki vahemaid. Jääkarude jalatallad on kaetud karvaga, see annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. Jääkaru on levinud põhjapoolkera polaaraladel. Nad on äärmiselt tugevad ning on kiire sammuga võimelised läbima pikki vahemaid. Jääkarud esinevad punasega märgitud piirkondades : Arktika, Grööni maa, PõhjaA m e erika ja Aasia p õhjaalad.
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx 8. klass TUNDRA Referaat xxxxxxx SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.TUNDRA.................................................................................................................................3 1.1Kliima.................................................................................................................................4 1.2Taimestik............................................................................................................................4 1.3Loomastik...........................................................................................................................5 1.4Inimene tundras.............................................................................................................
............................................ 6 3 Sissejuhatus Jääkarud on suurimad kiskjalised, kes tänapäeval eksisteerivad. Tagumistel jalgadel seisva jääkaru kõrgus võib olla kuni 3 m ja nende kaal võib ulatuda kuni 770 kg. Karude karvkate on kohastunud ideaalselt külma Arktilise kliimaga ja valge värvus tagab ümbruskonda sulandumise. Suurema osa elust veedetakse jääl põhitoitu hülgeid küttides, kuid jääkarud on võimelised sööma ka taimtoitu. Jääkarud on ohustatud liik ja paljudes kohtades on nad kaitse all. 4 Jääkaru Jääkaru, ladinakeelse nimetusega Ursus maritimus, on loomaliik karulaste sugukonnast karude perekonnast. Jääkarud elutsevad polaaraladel, kus nad saavad hülgeid jahtida. Jääkarusid on leitud Ameerika Ühendriikidest (Alaskalt), Kanadast, Venemaalt, Taanist (Gröönimaalt) ja Norrast. Nad ei ela lõunapoolkeral
KLIIMA. Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused virmalised. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see
INUITID Inuitid ehk lääneeskimod on rühm rahvaid ja hõime, kelle põline asuala on Põhja-Ameerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ja Gröönimaal. Inuitt tähendab grööni keeles ,,inimesed". Selle nimetuse otsustas 1977. a kasutusele võtta inuittide rahvusvaheline organisatsioon Inuit Circumpolar Conference kõigi eskimote kohta, kuid eesti keeles soovitatakse inuittideks nimetada ainult lääneeskimoid. 1991. aasta hinnangul oli inuitte Kanadas 31 000 ja Gröönimaal 47 000. 2000. aasta hinnangul oli inuitte Kanadas 45 000 ja Gröönimaal 50 000. Inuitid kõnelevad inuiti keeli. Inuittide esivanemad on tulnud Ameerikasse Beringi väina
Üldist Kõrgus kummargilasendis: 1,5 m. Kõrgus püstiasendis: 2,4-3,3 m. Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. Kaal: isastel 350-650 kg, emastel 175-300 kg. Paaritumisperiood: märtsi lõpust mai alguseni. Tiinuse kestvus: 195-265 päeva. Poegade arv: tavaliselt 2. Harjumispärane eluviis: elavad eraldi. Toitumine: hülged, loomakorjused, taimestik. Eluiga: 15-18 aastat. Esinemine: Arktika, Gröönimaa, Põhja-Ameerika ja Aasia põhjaalad. Selts: kiskjad Eluviis Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalasi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsetavateks osutavad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks.
Suvel võib Põhja- Jäämerel õhusoojus olla alla nullkraadi, kui Gröönimaa liustikel 10 kraadi külma. · Aastaajaks on ainult talv. Sademete aastane hulk on 100-200 mm Asukohad · Arktika hõlmab Põhja-Jäämere koos paljude saartega, samuti kitsa tüki Euraasia ja Põhja-Ameerika rannikul. Loomad · Kuna sealne kliima ja õhutemperatuur on niivõrd külm ja sademeid küllalt vähe, siis elavad seal Jääkarud. Jääkarude peamine toiduallikas on kala, mida nad püüavad. Antarktiline kliimavööde Kliima · Antarktilisele kliimavöötmele on iseloomulikud madalad temperatuurid ja väga väike sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pooluste poolt tugevad kagutuuled ning valitsevad laskuvad õhuvoolud. Siin on registreeritud maailma madalaim õhutemperatuur -89,2 kraadi. Asukoht
oma nimed: tupp-villpea, jänes-villpea jt. Tundrates elavad loomad Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. Järved lausa kihavad veelindudest hanedest, partidest, luikedest ja teistest, kes on siia pesitsema tulnud. Palju on pisikesi närilisi, eriti lemmingeid, kellest toituvad polaarrebased, kärbid ja lumekakud. Suurematest loomadest on levinud põhjapõdrad ja hundid. Õhk on täis kihulasi ja sääski, kes on nuhtluseks nii loomadele kui ka inimestele. Talvel tundub tundra tühja ja elutuna. Külm ja toidunappus sunnib paljusid loomi ja linde otsima soodsamaid elupaiku. Peaaegu kõik linnud rändavad lõunasse, tundrasse jäävad vaid lumekakud ja lumepüüd. Lõuna poole, metsatundrasse, lähevad ka põhjapõdrad, kus nad saavad lume alt toiduks samblaid ja samblike kraapida. Väiksemad loomad vahetavad suvise karvkatte
JÄÄVÖÖND SISSEJUHATUS Kirjutan rehveraadi jäävööndist,sest see tundub juba oma nimepoolest huvitav.Tahan teada rohkemat mis selles vööndis toimub. Asend ja Kliima. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed.. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pim
Karupojad lahkuvad peale kuue kuu möödumist koopast. Siis ei anna ema neile enam piima, vaid õpetab neid jahti pidama. Ema ettevaatlikkusest hoolimata langevad vahel grislipojad vanade ja üksikute isakarude ohvriks. Esimese talve veedavad karud ema koopas, vahel isegi rohkem. Grislid elavad kuni 30 aastat vanaks. Grisli jääkaru Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni, kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu 25000 jääkaru. Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese. Jääkaru kaalub kuni 700 kg ja kehapikkus on tal 200-250 cm. Tema märgumatu kollakasvalge karvastu on väge tihe, karvad katavad ka jalataldu
jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa. LOOMASTIK. Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. KÜLMAKÕRB. Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendliku ribana jäävööndit. See
ALASKA Rakvere Reaalgümnaasium Helena Kirs 8.R klass 2011/2012 Sisukord: · Alaska üldinfo · Eskimod · Tundra · Rahvastik · Loomad Alaska Alaska on Ameerika Ühendriikide osariik. Pealinnaks on Juneau, suurim linn on Anchorage. Alaska on Ameerika Ühendriikide pindalalt suurim osariik, teisel kohal asuv Texas on rohkem kui 1 000 000 km² väiksem. Alaska paikneb Põhja-Ameerika loodeosas. Idas piirneb see Kanada Yukoni ning Briti Columbiaga kagus ja lõunas, põhjas piirneb Alaska Põhja-Jäämere, läänes ja edelas Beringi väina ning Vaikse ookeaniga. Suuremad Alaska
..........7 7. Muu huvitav..........................................................................................................................7 8. Kasutatud kirjandus...............................................................................................................8 2 1. Lühikirjeldus Jääkaru on maailma suurim maismaakiskija. Jääkarud on hästi kohanenud eluks Arktika jäise keskkonna tingimustes. Nad on äärmiselt tugevad ning on kiire sammuga võimelised läbima pikki vahemaid. Karu jalatallad on karvaga kaetud, mis annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. (1) Jääkaru on pruunkaru sugulane, ta keha omadused on kohanenud taluma madalat temperatuuri. Kuigi enamik jääkarusid sünnivad maismaal, veedavad nad suurema osa oma elust merel. (2) 2. Toitumine Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest
I PÕHJAPÕDER (Rangifer tarandus) Põhjapõdra (Lisa 1) sugulusaste teiste hirvlastega pole selge. Ta on omapärane hirvlane, kes tekkis pleistotseeni alguses ja formeerus täielikult plistotseeni keskel. Põhjapõdral on pikk kere ja kael, jalad aga suhteliselt lühikesed. Tema tüvepikkus on kuni 200-220cm, õlakõrgus kuni 110-140cm, mass kuni 100-220kg. Kõige väiksemad põhjapõdrad elavad Kaug-Põhja saartel ja tundras, kõige suuremad aga Lõuna-Siberi taigas ja mägedes. Keskimiste varvaste sõrad on neil suured, laiad ja kühvlina kõverdunud: kaks sõrga koos moodustavad nagu suure lusika, millega on hea lund kraapida. Külgmiste varvaste sõrad on samuti küllaltki suured, asetsevad madalal ja puudutavad käimisel maad, mis märgatavalt suurendab toetuspinda. Sarved on väga suured ja neid kannavad nii isased kui ka emased
metsavööndi piiril on aga siirdeala, mida nimetatakse metsatundraks. Siin kasvab juba ka selliseid puid nagu siberi kuusk, lehis ja kidur mänd. Loomastik: Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. Järved lausa kihavad veelindudest hanedest, partidest, luikedest ja teistest, kes on siia pesitsema tulnud. Palju on pisikesi närilisi, eriti lemmingeid, kellest toituvad polaarrebased, kärbid ja lumekakud. Suurematest loomadest on levinud põhjapõdrad ja hundid. Õhk on täis kihulasi ja sääski, kes on nuhtluseks nii loomadele kui ka inimestele.Talvel tundub tundra tühja ja elutuna. Külm ja toidunappus sunnib paljusid loomi ja linde otsima soodsamaid elupaiku. Peaaegu kõik linnud rändavad lõunasse, tundrasse jäävad vaid lumekakud ja lumepüüd. Lõuna poole, metsatundrasse, lähevad ka põhjapõdrad, kus nad saavad lume alt toiduks samblaid ja samblike kraapida. Väiksemad loomad vahetavad suvise
· Toitumine: Hülged, loomakorjused, taimestik. · Eluea pikkus: 2530 aastat Jääkaru suurus · Kuna jääkaru on maailma suurim kiskja, looduslikke vaenlasi tal rohkem ei olegi. · Teda pole peaaegu üldse valges lumes märgata, sest ta sulab hästi ümbritsevaga kokku. Tema karvakate võib olla valgest kollaseni. · Jääkarude jalatallad on kaetud karvaga, see annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. Eluviis Jääkarud kogunevad kokku enne jääle minemist. Üheskoos oodatakse kuni jää on piisavalt paks, et suudaks kanda kuni 650 kg kaaluvat suurt kiskjat. Ootamise ajal naudivad jääkarud üksteise seltskonda ja mängivad palju. Suurema osa oma elust viibivadki jääkarud jääl. Jääkarud elutsevad polaaraladel. Jääkarusid on leitud Ameerika Ühendriikidest (Alaskalt), Kanadast, Venemaalt, Taanist (Gröönimaalt) ja Norrast. Toitumine
JÄÄ- JA KÜLMAKÕRBED Jää- ja kõlmakõrbes tegelevad inimesed elustiku ja ammuste aegade kliima uurimisega. Kõige pingsamalt uuritakse Krilli e. hiigelvähki. Krilli uurimise põhjus on see, et kuigi, ta elab vaid kolme aastaseks on ta pärit 25 miljoni aasta tagusest ajast, mil Antarktika mannes Lõuna- Ameerika mandrist erandus. Krilli uurimisega on võimalik vaadata kogu mere ökosüsteemi, planktoneid, pingviine, hülgeid, albatrosse, vaalu. Antarktikas on ligikaudu 40 teadusjaama 26 riigist. Antarktikas tegelevad inimesed ka turisminusega, seal ei ole tolli ja sinna saab ilma viisata. 1997-1998 aasta suvel käis seal 11 000 turisti ning suurtest reisikuludest hoolimata oodatakse selle arvu kahekordistumis järgmise 5 aasta jooksul. Arktikat on uuritud palju kauem, seal on palju maavarasi (nafta) ja seal tegeletakse ka kalapüügiga, meretranspordi ning praeguseni laieneva turismiga. Inimtegevus jää- ja külmakõrbes on raskendatud, sest seal valitsevad tugevad lumetormid,
Eskimod e inuitid Nimi: Kool ja klass: Õpetaja: Kuupäev: Eskimotest üldiselt: Eskimod jagatakse kaheks: inuitid ehk idaeskimod (sealhulgas gröönlased) ja jupikid (sealhulgas Aasia eskimod). Nende põline asuala on Venemaal Tsuktsi poolsaarel ja PõhjaAmeerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal. Eskimote arv maailmas: 1991. aasta hinnangul oli eskimoid umbes 120 000, neist enamus asusid Alaskal, Kanadas, Gröönimaal ning Siberis. 2000. aasta hinnangul oli eskimoid Alaskal umbes 50 000, Kanadas 45 000, Gröönimaal 50 000 ning Venemaal 2000. Keel ja päritolu: Eskimod kõnelevad eskimoaleuudi keelte hulka kuuluvaid inuiti ja jupiki keeli. Eskimote esivanemad on tulnud Ameerikasse Beringi väina saarte kaudu Aasiast. Ameerika põliselanike seas on eskimod füüsiliste tunnuste, keele ja elulaadi poolest kõige aasialikuma
Jää- ja külmakõrbed Arktika Põhjapooluse ümbrus. Hõlmab PõhjaJäämere koos saarte ning Euraasia ja PõhjaAmeerika rannikuga. Asend põhjapolaarjoonest põhjas. Alates 66 kraadi kuni 90 kraadi PL. Täpne lõunapiir : maismaa 10 kraadi,merel 5 kraadi samatemperatuurijoont. Põhiosa moodustab PõhjaJäämeri. Keskne manner puudub. Arktikasse kuulub Gröönimaa. Vaidlus merepõhja maavarade üle ( nafta,maagaas). Temperatuur on kõrgem kui antarktikas kuna , kuna antarktika kliima on mandriline. Samas Gröönimaa keskosas on mandriline (ja karmim) kliima. Gröönimaa keskosas talvel 50kraadi , suvel 10kraadi. Põhjajäämerel juulis 0 kraadi , rannikul võibolla üle 0 kraadi. Sademete hulk on väike (kõrgrõhkkond poolustel) 100200 mm/a. Sademed on lumena. Pooluste ümber puhuvad idatuuled. Tuul on tug
annaabi.ee 
