Keha kaal ja selle puudumine Martin Purret Millest sõltub gravitatsioonijõud ? *Gravitatsioon - gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise *Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massidest ja kehade kaugusest *Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks Fr = mg Kus me näeme gravitatsiooni ? ........ Keha kaal * Kaal - füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon * Keha kaal avaldub siis, kui keha toetub alusele või on riputatud toe külge
Liikumine meie ümber Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha liigub. Keha kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib ühe ajaühiku jooksul. Ühtlasel liikumisel ei muutu keha kiirus. Keskmine kiirus näitab, millise teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus. Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse liikumist. Kehade vastastik mõju Keha kiirus muutub mingi teise keha tõttu. Ühe keha mõju teisele kehale iseloomustab jõud. Gravitatsiooniks ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse kehade vastastikkuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonijõudu, millega maa tõmbab mingit maalähedast keha, nimetatakse raskusjõuks. Hõõrdumine on teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat mõju.
1.arvestustöö Pallid 14. oktoobril 2012 sooritas Felix Baumgartner Ameerika Ühendriikide New Mexico kohal eduka hüppe 39,045 kilomeetri kõrguselt stratosfäärist Maa pinnale. Tema maksimaalseks langemise kiiruseks mõõdeti 1357 km/h. 1. Kui suur oleks olnud langemise kiirus 1 km kõrgusel maapinnast juhul, kui langemine oleks olnud täiesti vaba, st kui oleks puudunud õhutakistus? Gravitatsiooniks ehk vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust ja see on füüsikaline suurus. Gravitatsiooni suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kaugusest. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on aga kehade kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Vabalt langemise korral liigub iga keha Maa raskusjõu tõttu vaba langemise kiirendusega
Gravitatsiooni- ja hõõrdejõud Gravitatsioonijõud Kõik kehad tõmbuvad omavahel ning see nähtus kannab nimetust gravitatsioon, see tähendab: gravitatsiooniks(ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks) nimetatakse kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonilist vastastikmõju, mis on alati vähemalt kahe keha vahel iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonijõu abil. Gravitatsioonijõud sõltub kehade massidest ja kaugusest. Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka gravitatsioonijõud ning mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud.
Gravitatsioon, gravitatsioonijõud, raskusjõud. 1) Millist nähtust nimetatakse gravitatsiooniks? Kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. 2) Millest sõltub kehadevaheline gravitatsioonijõud? a) Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. b) Mida suurem on kehade omavaheline mass, seda väiksem on gravitatsioonijõud. 3) Millist jõudu nimetatakse raskusjõuks? Milline on raskusjõu suund? Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõud on suunatud Maa keskpunkti. 4) Kirjuta valem, mille abil arvutatakse raskusjõudu
Potentsiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu. Energia muundumisel kehtib energia jäävus: Energia ei kao ega teki iseenesest, vaid kandub ühelt kehalt teisele ning muundub ühest liigist teise. Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust. Võimsus näitab, kui suur töö tehakse ajaühikus. Kehade vastastik mõju · Keha kiirus muutub mingi teise keha tõttu. · Ühe keha mõju teisele kehale iseloomustab jõud. · Gravitatsiooniks ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse kehade vastastikkuse tõmbumise nähtust. · Gravitatsioonijõudu, millega maa tõmbab mingit maalähedast keha, nimetatakse raskusjõuks. · Hõõrdumine on teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. · Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat mõju.
Gravitatsioonijõud!! Gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nim raskusjõuks. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemist Fr=mg, kus Fr on kehale mõjuv raskusjõud, m on kehale mass ja g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,8N/kg(kasut g=10N/kg)
objektiivne ja arusaadav mõiste. Guugeldades leian, et ,,Mass väljendab keha omadust, millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda vähem muutub tema kiirus vastastikmõju tulemusena. Mass väljendab ka keha teistsugust omadust, millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda suurema jõuga ta tõmbab teisi kehi enda poole. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks; Mass on inertsi mõõt." Need väited on arvatavasti kõik õiged, sest need pärinevad usaldusväärsetest infoallikatest. 2 Albert Einsteini relatiivsusvalem E = mc on tuntuim valem maailmas. Ja pärast selle valemi tekkimist, oldi kindlad, et mass pole mitte muutumatu, vaid suhteline. Arvati, et mass on kiirusest sõltuv suurus. Vaatlen massi selle valemi järgi.
· Perioodi mõõtühik on 1 s. Sageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust. · Võnkesagedust tähistatakse tähega .. · Sageduse ühik on 1 Hz. = 1/T - võnkesagedus T - võnkeperiood Sagedust saab määrata kahel viisil: 1. lugeda ära võngete arv ajavahemikus ja saadud tulemus jagada ajavahemiku kestusega. 2. mõõta pendli võnkeperiood ja arvutada selle pöördväärtus Gravitatsioonijõud Gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. · Mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. · Mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa tõmbab enda poole kõiki kehi, mis asuvad maapinnal või selle lähedal: inimesi, vett meredes, ookeanides ja jõgedes, hooneid, Kuud jne. Need kehad tõmbavad aga ka Maad enda poole. Nii põhjustab Kuu külgetõmme Maal tõusu ja mõõna.
Vastu pinda surumisel mõjub kehale rõhumisjõuga võrdne vastassuunaline toereaktsioon N. Liugehõõrdejõud on võrdeline kehale mõjuva toereaktsiooniga. VALEMID: Hõõrdumise põhjused: 1) Pindade ebatasasus 2) Aineosakeste vahelised tõmbejõud Kuidas hõõrdumist saab suurendada/vähendada? Suurendada: auto rehvide vahetamine talvel, liivapaber Vähendada: suuskade määrimine, rattaõli GRAVITATSIOONIJÕUD Kehade omavahelise tõmbumise nähtust nim gravitatsiooniks e gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks. Mõjub kõikidele kehadele ning ulatub valgusaastate kaugusele. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus Kaks keha tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. VALEM:
pöördvõrdeline massiga. a=F/m ( a= kiirendus, F=jõud, m=mass) F=am KUI KEHALE MÕJUB MITU JÕUDU, LEITAKSE NENDE JÕUDUDE SUMMA EHK RESUTANT Newtoni III seadusetus Kaks keha mõjutavad alati teineteist samasuurte jõududega, ainult need jõud on vastassuunalised. F= -F 1) jõud tekivad alati paari kaupa. Jõud on loomusega. Kuna jõud on võrdne, vajatakse ühte valemit. Jõud looduses A) Gravitatsiooniks nim kõikide kehade tõmbumist. Tõmbumist iseloomustab gravitatsioonijõud. Selle suurus oleneb: 1. kehade massidest 2. kehade vahelisest kaugudest F= G*m1*m2/ r2 F=gravitatsioonijõud, m= kehade massid r-kehadevaheline kaugus Jõud mõjutavad piki kehi ühendavat sirget. Eriti tähtis on erijuht- üheks kehaks on maa. Seljuhul
esemeid hästi, kaugeid halvasti. Lühinägevuse parandamiseks kasutatakse nõgusläätsedega prille. Kaugelnägija näeb kaugeid esemeid hästi, lähedasi halvasti. Kaugelnägevuse parandamiseks kasutatakse kumerläätsedega prille. Prilliklaaside number on vastava läätse optili ne tugevus. Kumerläätse optiline tugevus loetakse positiivseks ja nõgusläätse optiline tugevus loetakse negatiivseks. 2 . Gravitatsioon . Gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastasikuse tõmbumise nähtust. Vastastikmõju on alati vähemalt kahe keha vahel. Jõud on vastassuunalised. Gravitatsioonilist vastastikmõju iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonijõu abil. Gravitatsiooniseaduse avastas Isac Newton. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Gravitatsioonijõu suurus sõltub kehadevahelisest kaugusest. Mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud.
vastumõju on võrdsed (ja vastassuunalised). Seega, kui kaks keha (massidega m1 ja m2) on interaktsioonis, siis , mis lubab jõust sõltumatult määrata masside suhte Resultantjõud. Liikumine mitme jõu mõjul Kehale mõjuva mitme jõu summat nimetatakse resultantjõuks. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse ja vastassuunalised jõud lahutatakse. Gravitatsioon Gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonijõu suurus sõltub: 1) kehade massist mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud 2) kehadevahelisest kaugusest mida lähemal üksteisele on kehad, seda suurem on gravitatsioonijõud. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemiga: Fr=mg Fr kehale mõjuv raskusjõud (N) m keha mass (kg) g tegur, mille väärtus maapinnal on 9,8 N/kg Raskusjõud. Keha kaal
Gravitatsioonijõud Gravitatsiooniliseks vastatikmõjuks e. Gravitatsiooniks nimetatakse mis tahes kehade vastastiku tõmbumise nähtust Gravitatsioonijõud mõjub mis tahes kahe keha vahel nt.Maa ja kuu, inimene ja maa, mina ja minu pinginaaber Gravitatsioonijõud sõltub: 1. Kehade massist- mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud 2. Kehade vaheline kaugus- mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud.
JÕUD JA VASTASTIKMÕJU Klass: 8. 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale.2p Jõud: tähis- F, mõõtühik- 1 N, mõõteriist: dünamomeeter.3p. 2. Lõpeta laused. Iga sisuliselt õige ja lause mõttega sobiv vastus annab punkti. 18p A) Gravitatsiooniks nimetatakse kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Arvuliselt iseloomustatakse gravitatsioonilist vastastikmõju gravitatsioonijõu abil. Gravitatsioonijõud on seda suurem, mida suurem on keha mass ja seda väiksem, mida suurem on kehade vaheline kaugus. Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal olevale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. B) Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Deformatsiooni on peamiselt kaks liiki.
1. kuigi aatmid on tervikuna neutraalsed, on nende koostises elektriliselt laetud osakesi. 2. erimärgiliste laengutega osakesed tõmbuvad. 3. Kauguse suurenemisel kõik jõud nõrgenevad ja kause vähenemisel tugevnevad. 4. Tõukejõudmuutub kauguse muutmisel rohkem, kui tõmbejõud. · Kokkuvõttes võime öelda, et elastsusjõud on seletatav aineosakeste vaheliste tõmbe-ja Tõukejõudude kaudu. Gravitatsioon Gravitatsiooniliseks vastasmõjuks ehk gravitatsiooniks nim. mistahes kehade vastastikuse tõmbumise tõmbumise nähtust. Vastastikmõju on alati vähemalt kahe vahel. Gravitatsioonilist vastastikmõju iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonijõu abil. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Inimese ning Maa vaheline tõmbejõud, sõltuvad inimese massist, 400-600 N. Mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioon.
Keha inerstus ja mass- inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub alati teatud aeg. Keha inertsust väljendatakse arvuliselt massi kaudu. Mida inertsem on keha, seda suurem on keha mass. Massiühik on 1kg. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale. Jõuühik on 1 N. jõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Jõud põhjustab keha kiiruse muutumise. Jõud looduses Gravitatsiooniks ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud.
· Keha kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib ühe suhet. ajaühiku jooksul. · Ühtlasel liikumisel ei muutu keha kiirus. · Keskmine kiirus näitab, millise teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus. · Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse liikumist. Kehade vastastik mõju · Keha kiirus muutub mingi teise keha tõttu. · Ühe keha mõju teisele kehale iseloomustab jõud. · Gravitatsiooniks ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse kehade vastastikkuse tõmbumise nähtust. · Gravitatsioonijõudu, millega maa tõmbab mingit maalähedast keha, nimetatakse raskusjõuks.
rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Kehade vastastikmõju tõttu muutu vastastikmõjus olevate kehade kiirus, kusjuures suure massiga keha kiirus muutub vähem kui väikese massiga keha kiirus. Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Raskusjõu arvutamine: F = m * g Gravitatsioonijõud Gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsiooni seaduse avastas Isaac Newton, mida suurem on kehade mass seda suurem on gravitatsioonijõud. Gravitatsioonijõu suurus sõltub kehadevahelisest kaugusest, mida suurem on kehade omavaheline kaugus , seda väiksem on gravitatsioonijõud.Maa või mõne teise taevakeha lähdeal asuvale kehale mõjuvat grafitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks. Igal esemel Maal ja meie Päikesesüsteemis on külgetõmbejõud
Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad erinevatele kehadele . 11)Elastsusjõu mõiste . Elastsusjõud tekib keha deformeerumisel ka püüab keha esialgset kuju taastada . 12)Mis on toerektsioon ? Jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha . Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit . 13)Mis on raskusjõud ? Jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal lähedal olevaid kehi . Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks . Raskusjõu suurus leitakse valemist F=mg . Raskusjõud on vektor, mis on alati suunatud Maa keskpunkti poole . 14)Jõu liigid. Raskusjõud, elastsusjõud, hõõrdejõud, üleslükkejõud .
Pöörlemine on ringliikumisega sarnane liikumine. Ringliikumine ja pöördliikumine erinevad ainult pöörlemiskeskpunkti või –telje asukoha poolest. Pöörlemisel on keskpunkt kehas sees (Maa liikumine ümber oma telje). Pöörlemisest räägitakse suurte kehade, mitte punktmasside korral. Ringliikumisel on keskpunkt kehast väljas (Maa liikumine ümber Päikese). Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal asuvaid kehi. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks. Raskusjõu suurus leitakse valemist F mg . Raskusjõud on vektor, mis on alati suunatud Maa keskpunkti poole. Ristilaine korral võnguvad keskkonna osakesed risti laine levimise suunaga. Sagedus näitab ajaühikus tehtud täisringide arvu. Tähis f , ühik 1/s ehk s-1 ehk 1 Hz. Kehtib seos: f = n / t, kus n on sooritatud täisringide arv ja t selleks kulunud aeg. Suureks Pauguks nimetatakse Universumi teket umbes 15 miljardit ( 10 9) aastat
Kiirenduse suund ühtib jõu suunaga. 4. Jõu ühik 1 N (njuuton) on defineeritud Newtoni II seaduse abil: jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s2 . Jõu tähis: F 5. Raskusjõud - jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema mõjusfääris asuvaid kehi. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks. Raskusjõu suurus leitakse valemist F = mg . Raskusjõud on alati suunatud Maa keskpunkti poole. 6. Gravitatsiooniseadus kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. mm F=G 1 2 2 r F jõud m1m2 kehade massid r kehadevaheline kaugus
Kiiruse valem: Ühik : 25.Millist liikumist nimetatakse ühtlaseks? Liikumist, kus keha kiiru ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks. 26.Milline liikumine on mitteühtlane? Liikumine, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. 27.Mida näitab tihedus. Valem. Ühikud. Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Valem: Ühik: 28.Mis on gravitatsioon? Gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. 29.Mis on raskusjõud. Valem. Ühik. Raskusjõud on maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat Gravitatsioonijõud. Valem: Ühik: 30.Miks tekib hõõrdumine? Kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine on hõõrdumisel tekkimise Peamiseks põhjuseks. 31.Millest oleneb hõõrdejõu suurus? *Keha vastu pinda suruvast jõust. *Pinna töötlusest. *Kehade materjalist. 32
kompenseeruvad. Keha kiirus võib muutuda ainult mõne teise keha mõjul. Vastastikmõju tulemusena muutub suurema massiga keha kiirus vähem, kui väiksema massiga keha kiirus. Jõudu, millega üks keha mõjutab teist tähistatakse: F- Jõud Jõu ühik: N- Njuuton m1*V1=m2*V2 m1/m2=V2/V1 Gravitatsioonijõud, keha kaal Nähtus, et kõik kehad vastastiku tõmbuvad nim. ülemaailmseks gravitatsiooniks. Jõudu, millega kehad vastastikku tõmbuvad nim. gravitatsioonijõuks. Gravitatsioonijõud sõltub kehade massist (mida suurem on mass, seda suurem jõud) ja kehade vahelisest kaugusest (mida suurem on kaugus, seda väiksem on jõud). Taevakehade läheduses mõjuvat gravitatsioonijõudu nim. raskusjõuks. Raskusjõudu arvutatakse: F=m*g Maa g= 9,81 N/kg ~ 10N/kg Keha kaaluks nim
väljalaskegaaside juga. Väljalaskegaasid panevad mootori tagaosas pöörlema turbiini, mis käitab eespool asuvat kompressorit. Turbopropellermootorid kasutavad osa sellest võimsusest propelleri ringiajamiseks. Turboventilaatormootoritel on tohutud kompressorid, mis paiskavad õhku läbi mootori, tekitades enamiku mootori veojõust.“ (Miksike, 2015) 1.4. RASKUSJÕUD Raskusjõuks nimetatakse jõudu, millega maa tõmbab enda poole mingit keha. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks (joonis 3). Näiteks kui visata palli siis lendab see natukese ajapärast maha (joonis 4). Mida suurem keha mass, seda suurem on ka raskusjõud (joonis 5). Kehadele mõjuv raskusjõud on suunatud alati Maa keskkoha poole (Wikipeedia, 2012). Raskusjõud sõltub Maa külgetõmbejõust ja keha massist (Raskusjõud ja üleslükkejõud vedelikes, 2015). Raskusjõu tähis on Fg, ning seda arvutatakse valemiga Fg = m * g, Kus m on keha mass ja g on vaba langemise kiirus. Joonis 3
kompenseeruvad. Keha kiirus võib muutuda ainult mõne teise keha mõjul. Vastastikmõju tulemusena muutub suurema massiga keha kiirus vähem, kui väiksema massiga keha kiirus. Jõudu, millega üks keha mõjutab teist tähistatakse: F- Jõud Jõu ühik: N- Njuuton m1*V1=m2*V2 m1/m2=V2/V1 Gravitatsioonijõud, keha kaal Nähtus, et kõik kehad vastastiku tõmbuvad nim. ülemaailmseks gravitatsiooniks. Jõudu, millega kehad vastastikku tõmbuvad nim. gravitatsioonijõuks. Gravitatsioonijõud sõltub kehade massist (mida suurem on mass, seda suurem jõud) ja kehade vahelisest kaugusest (mida suurem on kaugus, seda väiksem on jõud). Taevakehade läheduses mõjuvat gravitatsioonijõudu nim. raskusjõuks. Raskusjõudu arvutatakse: F=m*g Maa g= 9,81 N/kg ~ 10N/kg Keha kaaluks nim
VIII OSA, 10. klass füüsika VABA LANGEMINE Juba üle 2300 aasta tagasi ehk täpsemalt aastatel 384-322 e. Kr. elanud vanakreeka filosoof Aristoteles arvas seda, et mida raskemad on kehad, seda kiiremini need allapoole liikudes planeedi keskpaiga poole püüavad jõuda. Gravitatsiooniks nimetatakse nähtust, kus mis avaldub kõikide kehade omavahelises vastikuses tõmbumises. Kuna kõikidel kehadel on mass, siis tänu sellele kehad tõmbuvadki teineteise poole. Jõudu, mis selle vastastikmõju tugevust iseloomustab, nimetatakse gravitatsioonijõuks. Kui teostada üks katse, milles võetakse üks teraskuul ja üks udusulg ning need samalt kõrguselt maapinna poole ühekorraga lahti lasta, siis jõuab enne maapinda puudutada teraskuul.
muutub vastastikmõjus olevate kehade kiirus. Kehade vastastikmõju tõttu muutub suure massiga keha kiirus vähem kui väikse massiga keha kiirus. Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Jõud jällegi on aga füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale. Millest küll sõltub gravitatsioonijõud? Maakülgetõmbejõust ehk raskusjõust. Gravitatsiooniliseks vastasmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tümbumise nähtust. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes ning see on alati vastassuunaline keha liikumisele. Miks on kehad elastsed? 5 Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. Elastseks nimetatakse keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Elastsusjõuks
Liikuva keha peatamiseks peab sellele mõjuma mingi teine keha. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele. Valem: F=mg. Mõõteriist: dünamomeeter. Ühik: N. Kehale massiga 100g mõjub 1N suurune raskusjõud. Kehade vastastikmõjus avaldab üks keha teisele sama suurt jõudu kui teine esimesele e F1=F2. Kehale mõjuvat kogujõudu nim resultantjõuks. Keha püsib paigal kui talle mõjuv kogujõud on 0. Kehade vastastikuse tõmbumise nähtust nim gravitatsiooniks. Raskusjõuks nim gravitatsioonijõudu, millega Maa või mõni teine taevakeha tõmbab mingit teist keha, mis asub taevakeha pinna lähedal. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Mida karedam on pind, seda suurem hõõrdejõud. Rõhumisjõud on jõud, millega kehi teineteise vastu surutakse. Seisvate kehade liuguma hakkamist takistav jõud on seisuhõõrdejõud. Vastastikku libisevate
On seadusi ja printsiipe, mis puudutavad väga laialdast nähtuste hulka ning on seadusi, mille kasutusala piirdub vaid mingi kindla või kitsa nähtuste ringiga. Kitsamat nähtuste hulka hõlmavad seadused peavad alati sisalduma teatud erijuhuna üldisemates ning olema vastavuses füüsika põhiprintsiipidega. Seadused: Newtoni seadused, aatomite kiirgusseadus, optika seadused (murdumis-ja peegeldumisseadused), gravitatsiooniseadus jne. NÄIDE ÜHEST SEADUSEST: GRAVITATSIOONISEADUS Gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Gravitatsioonijõu suurus on määratud gravitatsiooniseadusega: Kaks punkti tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Põhiprintsiibid- nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt toetub teatud kindlatele, praegusel
Aine tihedus sõltub temperatuurist, gaaside tihedus sõltub ka rõhust. =m - tihedus aine tihedus = keha mass V m - mass keha ruumala V - ruumala Tiheduse ühikuid: 1 kg; 1 kg; 1 g tiheduseühik = massiühik m3 dm3 cm3 ruumalaühik 28. Mis on gravitatsioon? GRAVITATSIOONIKS ehk gravitatsioonliseks vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioon on nähtus. Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud.
Ringliikumine ja pöördliikumine erinevad ainult pöörlemiskeskpunkti või telje asukoha poolest. Pöörlemisel on keskpunkt kehas sees (Maa liikumine ümber oma telje). Pöörlemisest räägitakse suurte kehade, mitte punktmasside korral. Ringliikumisel on keskpunkt kehast väljas (Maa liikumine ümber Päikese). Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal asuvaid kehi. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks. Raskusjõu suurus leitakse valemist = mg . Raskusjõud on vektor, mis on alati suunatud F Maa keskpunkti poole. Relatiivsusteooria on aja ja ruumi käsitlus, mis tugineb kahele postulaadile. 1) Kõik taustsüsteemid on samaväärsed. Füüsikaliste suuruste (kiirus, pikkus, aeg, mass jne) väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad ning ükski vaatleja pole eelistatud.
Vabastab meid konkreetse keha massi arvestamisest. Ekvipotentsiaalpind- Pind, millel potentsiaal ei muutu, φ=const. A12=0. 45) Mis on inertsjõud? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu olemasolul? Inertsjõud- Jõud, mille põhjustab taustsüsteemi kiirendus. 46) Mis vahe on kaalul ja raskusjõul. Mis on kaaluta olek ja ülekoormus? Andke valemid. Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab keha enda poole. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks. 𝐺𝑀𝑚 𝐹 = 𝑚𝑔 = 𝑟2 Keha kaal on samuti jõud - millega keha mõjub pinnale, millele toetub või vahendile, millega see keha on üles riputatud. 𝑃 = 𝑚𝑔 Kaalu ja raskusjõu erinevus on rakenduspunktis.
Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised. Newtoni III seadust nimetatakse vastastikmõju seaduseks. F1 = -F2 Newtoni III seadus kehtib igasugustele kehadele nii seisvatele kui liikuvatele kehadele. Vastastikmõjus paarikaupa tekkivad jõud on alati sama liiki (taevakehade vahel gravitatsioonijõud, taldade ja maapinna vahel hõõrdejõud) Newtoni III seadus näitab, et ühe keha mõju teisele on vastastikune. GRAVITATSIOONISEADUS Gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Gravitatsioonijõu suurus on määratud gravitatsiooniseadusega: Kaks punkti tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F = Gm1 m2 Fr raskusjõud 1N r2 G gravitatsioonikonstant
Mida suurem on keha mass, seda raskem on tema kiirust muuta, seega seda inertsem on keha. Suurema massiga keha kiiruse muutmiseks peab mõjuma suurem jõud või jõu mõju peab kestma kauem. (NB! See jutt seostub hästi Newtoni II seadusega.) Keha massi tähis on m ja põhiühik 1kg. Massi mõõdetakse kaaludega. Kaalude töö põhineb asjaolul, et võrdse massiga kehi tõmbab Maa enda poole võrdse jõuga. 5. Maailma kõigi kehade vastastikust tõmbumist nimetatake gravitatsiooniks. Gravitatsiooniseadus: „Kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.“ (See tähendab, kui üks mass suureneks kaks korda, siis ka tõmbejõud suureneks kaks korda. Kui aga kaugus suureneks kaks korda, siis jõud nõrgeneks neli korda, s.t. kaks G m1 m2 N m2 ruudus on neli)
1896. asutas esimese psühholoogia kliiniku Pennsylvania ülikooli juurde. Asutas ajakirja „The Psychological Clinic“ Kliinilise psühholoogia isa. Witmer oli esimene, kes väljendas selgelt ideed, et tekkiv teaduslik psühholoogia võib olla aluseks uuele abistavale elukutsele. Andis oma panuse koolipsühholoogiasse ja eripedagoogikasse. Hüpnoos Franz Anton Mesmer (1734-1815) Planeedid mõjuvad inimesele animaalseks gravitatsiooniks nimetatava jõu kaudu. Ravi magnetitega – oletas, et inimese keha sisaldab magneetilist jõuvälja. Animaalne magnetism – mõnedel inimestel väli tugevam – loomulikud ravitsejad. Sarnaselt eksortsistide ja usu abil tervendajatega lõikas Mesmer kasu faktist, et pärast vägivaldse emotsionaalse episoodi läbielamist kaovad inimestel hüsteerilised sümptomid.
seda teha nii, et masin töötaks stabiilselt ja ökonoomselt, on tänaseni üks tähtsamaid tehnoloogilisi probleeme. 95% tänapäeva energeetikast põhineb soojusmasinatel. 3. Alalisvoolu seadmetele antakse tavaliselt võimsus ja tööpinge; harvemini takistus või ettenähtud voolutugevus. Et loetletud suurused on omavahel seotud Ohm'i ja Joule-Lenz'i seadustega, piisab alati kahest parameetrist. 4. Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab keha enda poole. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks. Täielikku seletust sellele nähtusele veel pole suudetud leida. Keha kaal on samuti jõud - millega keha mõjub pinnale, millele toetub või vahendile, millega see keha on üles riputatud. 5Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal). 6
* Jõudu kujutatakse graafiliselt suunatud sirglõigu abil. (Tal on alguspunkt, kindel pikkus ja suund) -) Kehale mõjuvat raskusjõudu 50N kujutatakse järgnevalt. F = 50N 50N F * Jõudude liigitamise aluseks võetakse nende olemus. Selleks võrreldakse milline vastastikmõjuliigiga on tegemist. 1.5.2. Gravitatsioonijõud 1. Gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikust tõmbumist. 2. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. 3. Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massidest ja kehade vahelisest kaugusest. * Gravitatsioonijõud on seda suurem, mida suurem on keha mass. * Gravitatsioonijõud on seda suurem, mida väiksem on kehade vaheline kaugus. * Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjubat
Seda jaotatakse kolmeks liigiks: , ja kiirguseks. Neist ainult kiirgus on elektromagnetiline kiirgus. Radioaktiivsuseks nimetatakse isotoopide omadust muutuda iseenesest mõneks teiseks isotoobiks. Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal asuvaid kehi. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks. Raskusjõu suurus leitakse valemist F =mg . Raskusjõud on vektor, mis on alati suunatud Maa keskpunkti poole. Relatiivsusteooria on aja ja ruumi käsitlus, mis tugineb kahele postulaadile. 1) Kõik taustsüsteemid on samaväärsed. Füüsikaliste suuruste (kiirus, pikkus, aeg, mass jne) väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad ning ükski vaatleja pole eelistatud. 2) On olemas suurim võimalik kiirus vastastikmõjude levimiskiirus
suuremad on kehade massid ja mida lähemal nad üksteisele on. On kindlaks tehtud ka gravitatsiooniseadus, mis ütleb, et iga kahe keha vahel mõjub tõmbejõud, mis on võrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. Vabaks langemiseks nimetatakse keha liikumist ainult raskusjõu toimel. Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal asuvaid kehi. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks. Raskusjõu suurus leitakse valemist F = mg. Kaal näitab jõudu, millega keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaalu tähis on P. Paigalseisu korral on kaal arvuliselt võrdne raskusjõuga: P = mg. Erinevus seisneb selles, et raskusjõud mõjub kehale, kaal mõjutab teisi kehi. Kaalutus. Kui keha liigub nii, et selle kiirendus a = g, siis P = 0, ehk keha kaal on võrdne nulliga. Kiirendus on võrdne raskuskiirendusega aga vabal langemisel. Seega vabal langemisel on keha kaal null.
Kontaktjõudude hulka kuulvad ka hõõrdejõud. 14 Jõude saab eristada ka vastastikmõjude järgi. Seda tegime osalt juba eespool5 ja siin piirdume klassikaliselt eristavate jõududega. 5.3.1.Raskusjõud, kaal Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks. Miks esineb selline tõmbumine? Täielikku seletust nähtusele veel pole. Tõmbumist seletatakse gravitatsioonivälja toimega, kuid gravitatsioonivälja vahendajaid, gravitatsioonikvante (gravitone) pole katsetes suudetud avastada. Raskusjõu suurus leitakse valemist F = mg. Raskusjõud on vektor, mis on alati suunatud Maa keskpunkti poole. Igapäevases elus kasutatakse rohkem "kaalu" mõistet raskusjõu asemel. Samuti öeldakse "massi" kohta tihti "kaal"
annaabi.ee 
