Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Gooti stiil". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
gooti, gootika, kirik, teravkaarmotiiv, kunstistiil, hilisgootika, arhitektuur, väljakutse, taevale, teravkaared, maalikunst, maaliti, tiibGOOTI STIILIS SKULPTUUR JA TARBEKUNST GOOTIKA NIMETUS Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi 16. sajandil Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil AJALUGU Alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor Eestis ja Lätis levib alles umbes aastal 1300 Gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv ETAPID Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: § varagootikat (u 11401200) § kõrggootikat (u 12001350) § hilisgootikat (u 13501525) GOOTI STIILI PÕHITUNNUSED Teravkaared Roidvõlvid (ristroidvõlvid) Tugipiidad ja tugikaared GOOTI ARHITEKTUUR Teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt Ehitati romaani kirikutele kivikatuseid Hiljem võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet
Gooti stiili teke ja nimetus gootika Gooti stiili sünnimaa on Prantsusmaa ajalooline maakond Ilede-France. Esimene valdavalt gooti stiilis kirik kerkis Saint-Denis' linnakeses, mis on praegu Pariisi eeslinn. Just siinse kiriku ehitusmeistrid võtsid omaks uue stiili tunnuse teravkaare, mis meenutab pooleks murtud vibu. Nimetus ,,gootika" tuleb hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist. Nimi anti sellele stiilile hiljem, et halvustada eelneva ajajärgu kunsti. Mille poolest erineb gooti kirik romaani kirikust? Põhiplaanilt ei erine gooti basiilika romaani basiilikast, kuid rakendatud uuendused
Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Klass. 12 C Kool: Talinn 2014 SISUKORD 1.Romaani stiil 1.0 Romaani arhitektuur 1.1 Sakraalarhitektuur 1.1.1 Tornid 1.1.2 Võlvid 1.1.3 Sambad 1.2 Romaani skulptuur 1.3 Romaani maalikunst 1.4 Prantsusmaa 1.5 Inglismaa 1.6 Saksamaa 1.7 Itaalia 1.8 Eesti 2. Gooti stiil 2.1 Nimetus 2.2 Ajalugu 2.3 Gooti arhitektuur 2.3.1 Inglismaal 2.3.2 Itaalias 2.3.3 Hispaania 2.4 Gooti skulptuur 2.5 Gooti maalikunst 2.6 Gootika Eestis 3. Romaani ja Gooti stiili piltlikud näited KASUTATUD ALLIKAD Romaani stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni.
Gooti stiil Janvel anderson 7b P ä r n u Va n a l i n n a P õ h i k o o l 29.02.2012 Gooti stiil Gooti stiil on teine keskaja lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12.sajandis kuni 16.sajandini. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint Denis kloostri kiriku koor. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootikat (u 11401200) kõrggootikat (u 12001350) hilisgootikat (u 13501525) Gooti arhidektuur Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks
Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. On avaldatud arvamust, et gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv võeti 12
Gootika Gooti stiil Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Eestis hakkas see levima alles aastal 1300. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: · varagootikat (u 11401200) · kõrggootikat (u 12001350) · hilisgootikat (u 13501525). Gooti arhitektuur: Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas
Gooti arhitektuur Prantsusmaal Oleg Popov 10B Sergei Dikarev 10B Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: o varagootikat (u 11401200) o kõrggootikat (u 12001350) o hilisgootikat (u 13501525). GOOTI ARHITEKTUUR Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. GOOTI SÜSTEEM Gootika eelkõige sakraalne kunst. Gooti
1. Gooti stiil Gooti kunst ehk gootika on prantsuse kunstigeeniuste suurimaid saavutusi. Gootika oli keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil. Gootika tähistab varakristlikul ajastul alanud uue, kristliku kunsti arengu tippu. Gooti stiili tekkimine tuleb esmajoones seostada linnade arenguga, keskse kuningavõimu kujunemisega ning rüütlikultuuriga, kuid tema levikul on tähtis osa ka mitmesugustel mungaordudel. Gooti stiili alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint- Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uues stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi. Itaalias hakkab see levima 13
Sindi Gümnaasium Madli Lillo Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile Uurimistöö Juhendaja: Maia Agar Sindi 2009 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda.................
Gooti stiil Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. On avaldatud arvamust, et gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv võeti 12.
Keskaegne gooti arhitektuur Tallinnas Sander Kikas 10. klass Gooti stiil Gooti stiil on üks keskaja LääneEuroopa kunstistiilidest. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Prantusmaa, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12.sajandi lõpuks
Gooti kunst Margareth ja Marie Ajalugu Gooti stiil on teine keskaja Lääne Euroopa kunstistiil . See oli valdav 12.saj. kuni 16.sajandini . Gootikale eelneb romaani stiil ja renessanss . Nimi on tulnud gootide hõimu järgi . Gootika põhialuseks on võetud teravkaarmotiiv . Gooti arhitektuur 1100. aastal võeti kasutusele teravkaaremotiivid . (nt . Saint Denis ` klooster ). Gooti kirikute põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist (põikhoone) moodustuv ladina rist. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Teravkaared ongi gooti stiili kõige silmatorkavamad tunnused . "skeletiks" said kaks diagonaalset , travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. Gooti skulptuur
Gooti stiil Presentatsiooni valmistasid 10 klassi õpilased Vathevskihh Darja ja Tselnokova Polina Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja . järgneb renessanss. (Kölni katedraal) Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvide poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Gooti stiil referaat Koostaja:Argo Anijärv Kursus: Turismikorraldus Olustvere 2012 Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks.
Gooti kunst Romaani kunst Gooti stiil on teine keskaja Sissejuhatus. Romaani stiil oli esimene Lääne-Euroopa kunstistiil. ühtne kunstistiil Lääne- See oli valdav 12. Euroopas. See valitses X- sajandist kuni 16. XII sajandil eelkõige sajandini. Gootikale Itaalias, Prantsusmaal, eelneb romaani stiil ja Saksamaal ja Inglismaal. järgneb renessanss. Stiil Ehkki romaani stiilis on on saanud nime gootide palju antiigi elemente ja hõimu järgi, kui 16
Pühad raamatud: 1. Koraan a. Usk b. Elu c. Seadused 2. Sunna a. Koraani igapäevane tõlgendus ja laiedus 3. Sariaat a. Reguleerib igapäevaelu Usule pani aluse 7. saj Muhamed 622 põgenes mekasse Loetakse ajaarvamise alguseks 630 naaseb mekasse islami riigi algus Kalifaadis ei surutud peale oma kombeid. Mitte-islamiusulised maksid makse. Maid seob usk ja keel. Ajalugu Page 24 Kirik varakeskajal 7. detsember 2009. a. 14:37 395 lõhestus Autoriteet tõuseb peale 4 saj Paavsti võimu põhjused: 1. Lääne-Rooma lagunemine 2. Paavst hoolitses vaeste ja haritlaste eest 3. Kuninga ja keisri võimu vähenemine Üks esimesi paavsti autoriteedi tõstjaid Gregorius I ehk suur. Ilmalik allutati paavstile. Oli algselt munk. Osav poliitik. Gregoriuse reformid: 1. Tsölibaat kõigile vaimulikele 2
2009 Sissejuhatus Pärast Rooma keisririigi lagunemist arenes selle idapoolses osas juba 6. sajandil tugev ja ulatusliku mõjuväljaga bütsantsi kultuur, mis püsis vanavene kunsti kaudu elujõulisena kuni 17. sajandini. Lääne-Euroopa aga jõudis kõikehaarava ühtse stiilini alles 10. sajandil. Selleks oli romaani stiil. Oma vaimult oli romaani stiil aga täiesti teistsugune. Kirik pidi olema tugev ja mõjukas nii seest- kui väljastpoolt. Sajandite jooksul hakkas kirikute kaitsefunktsioon vähenema ja nad muutusid aina kunstipärasemaks, nagu me näeme seda hilisgooti ehitistest. 12. sajandi algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. Sajandi lõpuks levis see üle kogu Prantsusmaa ja Inglismaa ning 13. sajandil üle Euroopa. Itaalias 14. sajandil tekkinud renessanss suutis gooti stiili kogu Euroopast välja tõrjuda alles 16. sajandil.
KOOL Nimi GOOTI STIIL Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR............................................................................................................4 1.1Kirikud........................................................................................................................................5 1. 3 Gooti arhitektuur Itaalias.......................................................................................................... 8 1.4 Gooti arhitektuur Eestis...........................................................................
Gooti kunst Gooti stiil ... on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Ajalugu Gootika sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Esimese suure kunstistiilina jõudis Gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Kolm perioodi: Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi: 1. Varagootika 12. sajandi teine pool 2. Kõrggootika 13. ja 14. sajand 3. Hilisgootika 15. ja 16. sajand Arhitektuur Gooti stiili iseloomustavad kõrged saledad tornid, rohkete kujudega kaunistatud välisseinad ja roosaken. Gooti kirikud pürgivad kõrgustesse seda rõhutavad
ROMAANI JA GOOTI KUNSTI Kristin Hansen VÕRDLUS Romaani stiil tekkis 10.saj. teisel poolel ja kestis kuni 13.sajandini. Eri maades on see erinevalt kestnud. Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei
Gooti arhitektuur Gootika tekkimine Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja v Skandinaaviasse. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari (1511-1574). v Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati v halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". v Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. v Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. v Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: v Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus.
GOOTI KUNST Gootika tekkis 12. sajandi esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Prantsusmaa on keskaegse teaduse ja luule sünnikoht. Stiili nimetus tinglik (tekkis 16-18 saj.). Siis oli terminil „gootika“ halvustav tähendus – sünonüümiks sõnadele „metsik“, „kultuuritu“, „barbaarne“. Nimi võeti idagermaani hõimu gootide järgi. 13. saj. väljakujunenud feodalism ja naturaalmajandusei vastanud enam ühiskonna arengule ja nõuetele
Juhendaja: Tartu 2013 SISUKORD ARENG JA ISELOOMUSTUS 2 ARHIDEKTUUR 2 SKULPTUUR 4 MAALIKUNST 5 TARBEKUNST 7 MOOD 7 KOKKUVÕTE 7 PILTE GOOTI KUNSTIST 8 KASUTATUD KIRJANDUS 11 1 GOOTI STIIL ARENG JA ISELOOMUSTUS Gooti stiil tekkis Põhja-Prantsusmaal 12. sajandil. Teke on täpselt teada, nimelt pisut põhja pool Pariisi asus Saint -Denis' klooster
GOOTI KUNST (ka: gooti stiil, gootika) Üldiseloomustus Gooti stiil on keskaja teine kunstistiil, keskaja kunsti tipp. Valitses 12.-16. sajandil. Tekkis ja kõige stiilipuhtamal kujul esines Prantsusmaal. Ajalooline taust: Gooti stiil on seotud linnade ja uue seisuse linnakodanike (käsitöölised, kaupmehed) tekkega. Gooti stiilile avaldas mõju inimeste liikuvam eluviis, sidemed teiste piirkondadega ja selle tagajärjel suurenenud püüd toreduse poole. Oluliselt mõjutasid ka ristisõjad (11.-13. sajand). Tähtsaim kunstitellija oli endiselt katoliku kirik. Võib eristada etapid: 1) varagootika 12.saj. 13. saj. keskpaik 2) õitseaeg 13. saj. kp.-14. saj. kp. 3) hilisgootika 14. saj. kp.-16. saj. I Arhitektuur Endiselt on tähtsaim kirikuehitus ehk sakraalarhitektuur. On toimunud rida muutusi
Gooti stiil sai oma nime gootide hõimu järgi, kui 16.sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks, barbaarseks ja aegunuks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. 12. sajandil piirdus kuningate võim ainult Pariisi lähiümbrusega, kuid Prantsusmaa kirik tahtis toetada monarhia tugevnemist. Saint-Denis` kloostri abt Suger otsustas muuta oma kiriku kaunimaks ja enam palverändureid ligi tõmbavamaks, et suurendada kuningavõimu autoriteeti. Tema eesmärgiks oli hoone, mille üksikosade numbrites väljendatavad vahekorrad oleksid niisama harmoonilised nagu jumalik universum ning mida täidaks "imepärane valgus", mis muudaks "aine ainetuks". 1144. aastal sai valmis Saint- Denis`kloostri kiriku ümberehitus. Seda loetakse gooti stiili sünniks.
Rakke Gümnaasium Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Katre Pohlak 10.klass Juhendaja: Olav Mäe Rakke 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................ ................................ 2 SISSEJUHATUS............................
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Keskaja kultuur ja muusika Referaat Koostaja: Aare Sepper 14KS1 Vana-Vigala 2014 Sisukord 1.Romaani ja Gooti stiil 2. Vaimuliku muusika areng 3.Missa 4.Noodikirja kujunemine 5.Ilmalik muusika 6.Pillid keskajal Romaani ja Gooti stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi
Baueux vaipa loetakse väga tähtsaks ajaloo Romaani stiili arhitektuuri dokumendiks. süteem ja ehitusmälestised Romaani stiil on esimene keskaegne kunsti stiil. Sai valitsevaks endise Frangi riigi alaedel, tänapäeva prantsusmaal. Juhtiv stiil oli arhitektuur. Tehti palju sakraal arhitektuuri(sakraal- kirikud ja kloostrid, profaan- linnused,kindlused) romaani stiili arhitektuuri põhitunnusteks on ümarkaar ja Bayeux vaip silindervõlv. Kirikud mõjuvad raskepäraselt, madal, ümarate kaartega, paksude seintega ja väikeste
Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega. Kõik koopamaalid on avastatud juhuslikult. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascauki koopad asuvad Lõuna-Prantsusmaal, avastati 1940.a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi
Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega. Kõik koopamaalid on avastatud juhuslikult. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascauki koopad asuvad Lõuna-Prantsusmaal, avastati 1940.a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi
Käigud ei olnud ühesuguse laiuse ja kõrgusega, vaid avardusid saalideks, kus sai koosolekuid pidada. Seintesse olid uuristatud suured tühemikud, kuhu asetati surnu. Tühemik kaeti kinni marmorplaadiga. Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Aastal 380 aga kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. 1-2 sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks ongi katakombides leiduvad seina- ja laemaalid. Tagakiusamise tõttu hakkas kristlaste arhitektuur arenema alles 4. sajandil. Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid ja lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Laemaalidest tuntuim on Santa Luina katakombi kaunistus Roomas. Tihti kujutati stseene surmast. Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse
7. Tee silindervõlvi ja ristvõlvi joonis! 8. Mis on portaal? sissepääs 9. Missuguseid kirikutüüpe esineb romaani ajal? Basiilika, kodakirik, 10.Joonista kiriku põhiplaan ja märgi juurde osad! 1. Pikihoone 2. Transept ehk põiklööv 3. Nelitis ja nelitisetorn 4. Koor 5. Kooriümriskäik 6. Krüpt 7. Apsiid 8. Kabelitepärg 9. (Lääne)tornid 11.Pane kirja kuulsamad romaani stiili kirikud! Prantsusmaal : Cluny kloostri basi Saksamaal : Bambergi Itaalias : Veneetsia Püha Markuse kirik 12.Kas Eestis on romaani stiilis kirikuid või muid hooneid? jah 13.Leia veel internetist materjali romaani stiili kohta. Märgi siia interneti aadressid! 14.Gooti stiil jaguneb 3 etappi: a) varagootikat b) kõrggootikat c) hilisgootikat 15.Gootika eelkõige on sakraalne kunst. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani arhitektuuri süsteemist. Põhiprobleemiks jäi kirikute katmine vastupidava laega. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: a)teravkaar
Varakristlikus kunstis ei tehtud eriti skulptuure, kuna usklikud ei tahtnud sarnaneda eelnevalt Rooma aladel elavate inimestega. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kirik sarnanes põhiplaanilt T-tähega. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks apsiid Kiriku sisemust kaunistati seinamaalide ja mosaiikidega. Mosaiigid on värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Kirikutes kujutati enamasti piibli sündmusi või pühakuid, kui kunagi ei kujutatud alasti keha. Basiilika põhiplaan Mero- ja Karolingide kunst
annaabi.ee 
