Globaliseerumine, globaalprobleemid, ülerahvastumine (1)

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Eliis Viigimets
GLOBALISEERUMINE JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID
Referaat
Juhendaja : õpetaja Marika Kaasik
Tartu 2012
Sisukord

Sissejuhatus 4
Globaliseerumise mõiste ja olemus 5
Globaliseerumise ajalugu 6
Globaalprobleemid 7
Ãœlerahvastumine 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud allikad 10

Sissejuhatus

Me kõik oleme mõjutatavad erinevatest teguritest. Väikestest kuni üleilmalisteni välja. Me oleme üks osa suurest globaliseerumisest ning mängime selles olulist rolli nagu iga inimene. Oleme globaliseerumisest mõjutatud mitmetel viisidel ning omame ka oma rolli tekkinud globaalprobleemides. Globaliseerumine on tänapäeva ühiskonnaga tihedalt põimuv ning globaalprobleemid on meile lähedamal, kui me arvatagi oskame.

Globaliseerumise mõiste ja olemus

Globaliseerumine on teema, mis on tänapäeval väga aktuaalne. Me kõik oleme seda kuulnud ning enamvähem teame selle tähendust, kuid mis see siis on?
Globaliseerumine hõlmab paljusid valdkondi ning on ajapikku isegi laiahaardelisemaks muutunud. ''Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonna alaste protsesside''(Knox, Marston 2003). Lihtsamalt öelduna tähendab globaliseerumine seda, et maailm on muutunud ühendatuks ja vastastikku sõltuvaks ja kultuurid on sarnanemas ja kaotamas mitmekesisust. ''Üleilmastumise vähem ambitsioonikam definitsioon – protsessi käsitlemine demograafiliste, majanduslike ja tehnoloogiliste trendide koostoimelise arenguna nii ajas kui ruumis, mis põhjustab inimestevaheliste kontaktide süvenemist ja sotsiaalseid ning kultuurilisi muudatusi.''(Valge, J. 2008)
Globaliseerumist soodustavad infotehnoloogia areng ja levik, eriti interneti kiire areng, kommunikatsioonitehnoloogia levik, transport ja kaubavedu , reisimisvõimalused, globaalsed firmad, hariduse ja keelte oskuse levik. Terk (2002) toob välja, et kaasaegne globaliseerumislaine on tekkepõhjuselt valdavalt tehnoloogia - ja majanduskeskne. Ta väidab, et teised eluvaldkonnad, kaasa arvatud kultuur, on sattunud olukorda, kus peavad eelnimetatud kahest vallast tulenevate muutustega lihtsalt kohanema. Ja see toob kaasa omajagu probleeme.
Suni (1998) arvates võib globaalse teadvuse puhul eristada avatud ja varjatud tasandit . ’’Avatud tasandil tähendab globaliseerumine eelkõige seda, et riigid pööravad rahvuslikest ja riiklikest väärtustes enam tähelepanu globaalsetele väärtustele: nt võitlus vaesuse, tööpuuduse, sotsiaalse tõrjutuse, kliima soojenemise jms vastu./.../ Varjatud globaalse teadvuse all tuleb mõista ideede ja materiaalsete väärtuste teadvustamata levikut globaalses ruumis. /.../ See on kaasnenud ülemaailmse kommertsialiseerumisega ja uute turgude hõivamisega.’’(Suni, 1998) Seega, avatud globaalses teadvuses on oluline idee ning mõte selle taga, et maailma paremaks muuta ja varjatud globaalne teadvus keskendub pigem väärtustele, mida on võimalik müüa ja millega kaubelda.

Globaliseerumise ajalugu

Globaliseerumine on protsess, mis on toimunud juba aastakümneid ning on läbinud erinevaid protsesse, erinevaid valdkondi. Roland Robertson kirjutab oma raamatus kuidas globaliseerumine on ajapikku läbinud viit faasi (Robertson, 1990: 26-27):
1. faas - idanemisfaas. Kestis Euroopas 15. sajandi algusest 18. sajandi keskpaigani. Sel ajal leidis aset rahvuslike koosluste algeline kasv ja keskaegsete üherahvuseliste süsteemide areng. Hakati rõhuma humanismi- ja individualismiideedele. Sellesse perioodi langes heliotsentrilise maailmakäsitluse ja moodsa geograafia algus. Kasutusele võeti Gregoriuse kalender.  
2. faas - algusfaas. Kestis Euroopas 18. sajandi keskpaigast 1870. aastateni. Kiire muutus homogeensuse suunas, arenesid välja ja kristalliseerusid vormilised rahvusvahelised suhted. Kodanikest indiviidide standardiseerumine. Kujunes välja konkreetsema inimkonna kontseptsioon . Kiiresti arenesid rahvusvaheliste suhete ja kommunikatsiooniga tegelevad organisatsioonid. Esile kerkis probleem mitte-euroopalike ühiskondade tunnustamisega rahvusvahelisse ühiskonda. Päevakorrale tõusis vaidlus natsionalismi ja internatsionalismi üle.  
3. faas - tõusuperiood. Kestis 1870. aastatest 1920. aastate alguseni . Arenes välja globaalse ühiskonna kontseptsioon. Esile kerkis rahvusliku ja personaalse identifitseerimise teema. Rahvusvahelisse ühiskonda hakati lugema mõningaid väljaspool Euroopat paiknevaid ühiskondi. Suurenes globaalne kommunikatsioonisüsteem. Kasvas ülemaailmsete liikumiste arv. Globaalsete võistluste areng - olümpiamängud, Nobeli preemia. Rahvaste Liiga.  
4. faas - hegemoonia eest võitlemise faas. Kestis 1920. aastate algusest 1960. aastate keskpaigani. Vaidlused ja sõjad nõrgalt kinnistunud globaliseerumisprotsessi terminite üle. Ülemaailmsed konfliktid. ÜRO.  
5. faas - ebakindluse faas. Kestis 1960. aastatest 1990. aastate kriisitendentside ilmnemiseni. Kolmanda maailma kontseptsioon ja globaalse teadvuse levik 1960. aastate lõpus. Kuu hõivamine. Postmaterialistlike väärtuste teadvustamine. Külma sõja lõpp ja tuumarelva levik. Globaalsete institutsioonide järsk kasv. Multikulturalism ja polüetnilisus. Civil Rights . Bipolaarsuse lõpp. Maailmakodanike ühiskond. Ühinemine globaalsesse meediasüsteemi. 

Globaalprobleemid

Globaalprobleemid, on probleemid, mis mõjutavad korraga tervet maailma. Jaak Valge (2009) definitsiooni kohaselt on globaalprobleemid need, mis tulenevad globaliseerumisest ja on lahendatavad vaid globaalses ühistegevuses. ’’Globaalprobleemideks on rahvastiku kasv, globaalne soojenemine, vaesus, kõrbestumine, terrorism, liigilise mitmekesisuse vähenemine, süsinikdioksiidi emissiooni kasv, osoonikihi hõrenemine, erosioon , märgalade hävimine, AIDS-i levik, maavarade ammendumine , nälg, vihmametsade pindala vähenemine, mulla vaesumine, põhjavee reostumine, mageveevarude puudus, õhusaaste, happevihmad, veekogude reostumine’’ ( Maidre , Tamkivi, Hunt, 2011). Samas võib veel globaalprobleemideks lugeda kultuurilise mitmekesisuse kadumist ja massikultuuri levikut.

Ãœlerahvastumine

Üks väga suur ja tõsine globaalprobleem on ülerahvastatus. ’’Ülerahvastatus on olukord, milles inimpopulatsiooni suurus või ealine struktuur ei võimalda selle ajajärgu sotsiaal-majanduslikes ja looduslikes tingimustes rahuldada kõigi inimeste elulisi vajadusi’’ (Säästva arengu sõnaseletusi, 2012).
Ülerahvastatus mõjutab meid globaalselt mitmel viisil. Rahvastiku suurenemisega tekib tööjõu probleem – inimestele ei jätku tööd meie pidevalt arenevas ühiskonnas. Suurema rahvastikuga piirkondades tekib rohkem töötuid ning võrreldes ühiskondadega, kus on rahvast vähem ja tööd jätkub, tekib majanduslik ebavõrdsus. Kuna rahvastik pidevalt suureneb, tarbitakse ka rohkem nii taastuvaid kui taastumatuid loodusvarasid. Kahjuks neid taastumatuid loodusvarasid ei jätku lõpmatuseni ning need vähenevad silmnähtavalt. Inimkonna kiire juurdekasvuga tarbitakse palju ja koormatakse keskkonda. Ülerahvastusest on tekkinud ka toiduprobleem – teatud alades on iive niivõrd positiivne, et inimestele ei jätku toiduprodukte.
Demograafiline plahvatus on suur probleem, millega küll teatud maades tegeletakse, kuid seda probleemi likvideerida on küllaltki raske.

Kokkuvõte

Globaliseerumine on suure hulga protsesside kogum, mis toimivad omamoodi ja kohati isegi vastukäival moel. Globaalprobleemid mõjutavad kogu inimkonda, seetõttu peaks iga inimene endale neid probleeme teadvustama ja andma enda panuse, et neid vähekegi leevendada. Me oleme üks osa suurest tervikust ning ei funktsioneeruks üksinda, seega me peame arvestama ka mingilmääral kogu maailmaga.

Kasutatud allikad

Knox, P.L, Marston,S.A (2003) Human Geography , Places and regions in global context

Maindre, M., Tamkivi, N., Hunt, K. (2011) Valimised. Haridus . Välispoliitika. Globaliseerumine ja globaalprobleemid. http://learningaboutpolitics.eu/estoniansite/files/2011/05/maidre_hunt_tamkivi_valimised_pdf.pdf [03.12.2012]

Robertson, R. (1990) - Mapping the Global Condition: Globalization as the Central Concept; peatükk kogumikust Global Culture: Nationalism, Globalization and Modernity, koostanud Featherstone, SAGE Publications Ltd, London, 1996

Suni, R. (1998) http://www.sirp.ee/archive/1998/25.09.98/Sots/sots1-2.html [03.12.2012]

Säästva arengu sõnaseletusi (2012) http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=450 [03.12.2012]

Terk, E. (2002) Globaliseerumine – jah, aga milline? http://www.sirp.ee/archive/2002/08.11.02/Sots/sots1-6.html [03.12.2012]

Valge, J. (2008) Kas üleilmastumine on lõppenud? http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=994:kas-leilmastumine-on-l-ppenud&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3219 [03.12.2012]

Valge, J. (2009) Eestlased prognoosisid globaalprobleemide kulgu. http://teadus.err.ee/artikkel?id=578&cat=1&pg=126 [03.12.2012]
10