SISUKORD ANNOTATSIOON....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST.....................................9 2.1.Rahvastikuprobleemi
faas - ebakindluse faas. Kestis 1960. aastatest 1990. aastate kriisitendentside ilmnemiseni. Kolmanda maailma kontseptsioon ja globaalse teadvuse levik 1960. aastate lõpus. Kuu hõivamine. Postmaterialistlike väärtuste teadvustamine. Külma sõja lõpp ja tuumarelva levik. Globaalsete institutsioonide järsk kasv. Multikulturalism ja polüetnilisus. Civil Rights. Bipolaarsuse lõpp. Maailmakodanike ühiskond. Ühinemine globaalsesse meediasüsteemi. Globaalprobleemid Globaalprobleemid on nüüdisühiskonna probleemid, mille ületamiseks on vaja kogu inimkonna ning suurte piirkondade elanike abi. Esmajoones on globaalprobleemid seotud inimese poolt looduse rikkumisega. Globaalprobleeme: Rahvastiku kasv, globaalne soojenemine, vaesus, kõrbestumine, terrorism, liigilise mitmekesisuse vähenemine, süsinikdioksiidi emissiooni kasv, osoonikihi hõrenemine, erosioon, märgalade hävimine, AIDS-i levik, maavarade ammendumine, nälg, vihmametsade
Ülerahvastumine (Aafrika, Suremuse langus. Pereplaneerimine. Aasia) Teaduse areng. Teavitamine Toitumistingimuste rasestumisvastastest paranemine. Vahenditest. Heaolu kasv. Hariduse võimaldamine Pereplaneeringu puudumine. naistele. (TJ: ülerahvastumine, Naiste õiguste suurendamine. näljahäda, haiguste levik, Abieluea tõstmine. maailma taandareng) Laste arvu piiramine. Toidupuudus , nälga Ülerahvastumine. Täiustada maaharimisviise ja (Aafrika) Mullastiku vaesumine. tehnoloogiat. Loodusvarade häving. Majandusabi rakendamine.
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE a) Agraar-, industriaal- ja infoühiskonnale iseloomulikud jooned: b) Riikide arenguastet isel. näitajad: Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. Arengutaseme järgi eristatakse rikkaid, keskmisest rikkamaid ja keskmisest vaesemaid ja vaeseid riike. Riikide arengutaseme hindamisel kasutatakse ÜRO inimarengu indeksit, mis koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. Riikide arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse veel teisigi näitajaid: energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajat jt. Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI – inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
1. Terminite „globaliseerumine“ ja „globaalprobleemid“ tekkimine ja kujunemine Esmakordselt tarvitati sõna 17.sajandi lõpus, protsessi tähenduses inglise keeles 1950.aastate teisel poolel. 68.aasta Rooma Klubi raportitega hakati mõistet rohkem teadvustama ja defineerima kui uut ajastut, millega kaasnevad uut tüüpi probleemid. 80ndatel levis globaliseerumise termin massimeedias, millega tähistati paljudes eri riikides toimivate ettevõtete turgude ühtesulamist. 1990ndatel sai globaliseerumisest trendisõna: seotud Aasia Tiigrite järsu esilekerkimise ka 3.maailma mõiste teisenemisega, samuti II maailma e kommunistliku bloki kokkuvarisemisega, mille kaudu tekkis arvamus, nagu hakkaks nüüd kogu maailm sarnase majandus-ja väärtusruumi poole liikuma. Globaalprobleeme viimasel kümnendil väga ei käsitletud, sest üldine suhtumine ülemaailmastumisesse oli positiivne; suhtumine hakkas uuesti tekkima 21.sajandi alguses seoses nt kaksiktornide rünnakuga. Eestikeelsed
Arvatakse, et tuumalaengud võivad olla või olid ka Iraanil, Iisraelil ja Lõuna-Aafrika Vabariigil. G-7? G8-? G-7 – on ühendus, mille moodustavad seitsme juhtiva tööstusriigi rahandusministrid ja neile alluvad töögrupid. (USA, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia) G-8 – oli maailma juhtivate tööstusriikide ühendus, kuhu kuulusid Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa. Millised probleemid on globaalprobleemid? Too näiteid. Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel ning mille ületamine eeldab kas kogu inimkonna või suurte regioonide elanikkonna kestvaid jõupingutusi. Globaalprobleeme: Rahvastiku kasv Osoonikihi Mulla vaesumine Globaalne hõrenemine Põhjavee soojenemine Erosioon reostumine
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse.
Kõik kommentaarid