Kas fosforüülimine aktiveerib või inhibeerib valkude aktiivsust? ATP energia arvelt protsess toimub. 5. Mida tähendab valkudele ´surma suudlus´ ning mis seda põhjustab? Valkude degradatsioon, seda põhjustab polü-ubikvitiin saba. 6. Milliseid post-translatoorseid modifikatsioone esineb histoonidel (histoonide sabadel)? Fosforüülimine, metüleerimine, atsüleerimine, ubikvitüleerimine. 7. Millised valgud on enamasti glükosüleeritud ning milliseid valkude omadusi glükosüleerimine mõjutab? Milliseid glükosüleerimise liike esineb ning kirjelda neid? Valke, mis sünteesitakse karedapinnaslisel ERil. Mõjutab glükovalkude voltumist, stabiilsust. N-glükosüleerimine - tavalisem ning kompaktsem. O-glükosüleerimine - ahelad üldiselt lühemad ja lihtsamad. Valkude sorteerimine, vesikulaarne transport, sekretsioon ja endotsütoos. 1. Kus viiakse läbi valkude kvaliteedi kontroll? Miks on see oluline? Valkude kvaliteedi kontroll toimub ERis
SRP omakorda seostub ER-i membraanis oleva SRP retseptoriga. Kuna SRP seondumise ajal oma retseptoriga valgu tagumist otsa alles sünteesitakse ribosoomide poolt, siis tulemuseks on see, et ka ribosoomid kinnituvad ER-i membraani külge. Ribosoomid, mis on seotud ER-ga, tekitavad rakus kompartmendi, mida nimetatakse karedapinnaliseks ER-ks (rER). ER-i seda osa, kus ribosoome pole, nimetatakse siledapinnaliseks ER-ks (sER). Valkude modifitseerimine ER-s (N-seoseline glükosüleerimine, disulfiidsildade moodustumine, valkude kokkupakkimine ja edasitoimetamine Golgi kompleksi). N-seoseline glükosüleerimine toimub asparagiini lämmastiku aatomi kaudu. Vajalik on asparagiini jäägi esinemine järjestustes Asn-X-Ser või Asn-X-Thr (X on mingi suvaline aminohape). Disulfiidsildade moodustumine toimub ER-is. Moodustuvad järjestikuste tsüsteiinide vahele, mõnikord ka mittejärjestikuliste vahele, kuid siis toimub sildade ümbermoodustumine, st tekivad valed sillad,
valgu ja RNA kompleksi. SRP omakorda seostub ER-i membraanis oleva SRP retseptoriga. Kuna SRP seondumise ajal oma retseptoriga valgu tagumist otsa alles sünteesitakse ribosoomide poolt, siis tulemuseks on see, et ka ribosoomid kinnituvad ER-i membraani külge. Ribosoomid, mis on seotud ER-ga, tekitavad rakus kompartmendi, mida nimetatakse karedapinnaliseks ER-ks (rER). ER-i seda osa, kus ribosoome pole, nimetatakse siledapinnaliseks ER-ks (sER). Valkude modifitseerimine ER-s (N-seoseline glükosüleerimine, disulfiidsildade moodustumine, valkude kokkupakkimine ja edasitoimetamine Golgi kompleksi). N-seoseline glükosüleerimine toimub asparagiini lämmastiku aatomi kaudu. Vajalik on asparagiini jäägi esinemine järjestustes Asn-X-Ser või Asn-X-Thr (X on mingi suvaline aminohape). Disulfiidsildade moodustumine toimub ER-is. Moodustuvad järjestikuste tsüsteiinide vahele, mõnikord ka mittejärjestikuliste vahele, kuid siis toimub sildade
kohtades, selle realiseerumiseks kasutatakse erinevaid signaaljärjestusi: 2 tüüpi: -võivad olla järjestikused - moodustuda valgu eri osadest selle pakkimise tulemusena 20% juhuslikest järjestustest moodustavad erinevaid topoloogilisi signaale Valkude posttranslatoorne modifitseerimine Keemiline modifitseerimine: AtsetüleerimineNatsetüültransferaas Nterminaalne metülatsioon Nterminaalne müristoüleerimine Lipiidide lisamine Cterminaalne amidatsioon Glükosüleerimine Fosforüleerimine Proteolüütiline aktivatsioon: kümotrüpsinogeeni proteolüütiline modifitseerimine tekitab aktiivse trüpsiini Zümogeenid-seedeproteaasid, mida transporditakse toimekohta mitteaktiivse eellasena Preprovalgud- valgud, mis sisaldavad signaaljärjestust ja mida aktiveeritakse proteolüütiliselt osttranslatoorne modifitseerimine
Tuntud on ka nn. Bip- valk (binding protein), mis seostub pöörduvalt valgumolekuli hüdrofoobsete osadega ning takistab vale konformatsiooni ning 6 agregaatide teket. Kui valk pole mingil põhjusel saavutanud õiget konformatsiooni, siis ta pumbatakse läbi ER-i membraani tagasi tsütosooli, kus ta lagundatakse proteosoomides. ER toimib valkude kvaliteedi kontrolli punktina. 3. Valkude glükosüleerimine. Praktiliselt kõik membraanseoselised ning sekreteeritavad valgud on glükosüleeritud. ER-is toimub ainult N-seoseline glükosüleerimine. Endoplasmaatilises retiikulumis toimuva N-seoselise glükosüleerimise seisneb selles, et: 1. kõigepealt sünteesitakse valmis suur prekursor-oligosahhariid, mis koosneb komest glükoosi, üheksast mannoosist ning kahest N-atsetüülglükoosaminist. Struktuur on seotud spetsiaalse lipiidi, mida nimetatakse dolihooliks, külge. 2
Aminohapete järjestus tetrapeptiidi N terminusest alates oleks (a,b,c,d) (võivad olla erinevad aminohapped) NH2 ja COO liituvad. 35. Nimetage kaks aminohappejääki mille kaudu võiks toimuda valkude fosforüleerimine. Valkude fosforüleerimine võiks toimuda türosiini, seriini ja treomiiniga, sest nad on ainukesed, mis sisaldavad OH-rühma, mis saab seostuda fosfaatrühmaga. 36. Nimetage üks aminohappejääk mille kaudu toimub valkude glükosüleerimine. Seriin, O-seoseline. Asparagiin, N-seoseline. 37. Millised nimetatud molekulidest on valgud? (võivad olla erinevad molekulid) b) kollageen c) DNA polümeraas 38. Milline on tetrapeptiidi (glutamiin- glütsiin- asparagiinhape-seriin) summaarne laeng pH 7 juures? (võivad olla erinevad tetrapeptiidid). 39. Kui kaua sünteesib bakteri E. coli ribosoom ühte keskmist valku? a) 0,5 minutit 40. Teoreetiliselt piisaks peptiidsideme sünteesiks ühe fosfoanhüdriidsideme hüdrolüüsi energiast
ATP L-asparagiin + AMP + difosfaat. Isoensüümid: Isoensüümid on ensüümid, mis katalüüsivad ühesuguseid reaktsioone, kuid erinevad üksteisest aminohappelise koostise/järjestuse poolest (neid kodeerivad erinevad geenid). Näiteks südamelihases esineb kaks malaadi dehüdrogenaasi üks tsütoplasmas, teine mitokondris. Ensüüme, mis erinevad ainult posttranslatsiooniliste modifikatsioonide poolest (fosforüülimine, lipideerimine, glükosüleerimine), isoensüümide hulka ei loeta. Multiensüümsed süsteemid: Multiensüümsed süsteemid koosnevad mitmest erineva katalüütilise aktiivsusega ensüümist. Multiensüümsed süsteemid viivad reeglina läbi üksteisele järgnevate reaktsioonide toimumise. Ühe reaktsiooni produkt on teise reaktsiooni lähteaineks. Multiensüümide jaoks pole EC koodi, nende koostises olevatel ensüümidel on oma EC koodid.
110g/mol. Seega kõige lähedasem pakutud arvudest on 400. 35.(131) Nimetage kaks aminohappejääki mille kaudu võiks toimuda valkude fosforüleerimine. Ser seriin, Thrtreomiin türosiin, seriin ja treomiin on ainukesed 20 kodeeritava ah seas, mis sisaldavad hüdroksüülrühm, mis saab seostuda fosfaatrühmaga, andes fosfoestersideme (analoogne fosfoestersideme moodustumisega nukleotiidis suhkru ja fosfaatrühma vahel) 36.(132) Nimetage üks aminohappejääk mille kaudu toimub valkude glükosüleerimine. Ser (seriin) O seoseline glükosüleerimine, Asn (asparagiin) N seoseline glükosüleerimine 37.(133) Millised nimetatud molekulidest on valgud? (võivad olla erinevad molekulid) b) kollageen, c) DNA polümeraas 38.(134) Milline on tetrapeptiidi glutamiin glütsiin asparagiinhapeseriin summaarne laeng pH 7 juures? 1 39.(134) Kui kaua sünteesib bakteri E. coli ribosoom ühte keskmist valku? a) 0,5 minutit 40
Valkude topoloogia. Valkude bioloogilise aktiivsuse avaldumine toimub kindlates kohtades, selle realiseerimiseks kasutatakse erinevaid signaaljärjestusi. 2 tüüpi: (1) võivad olla järjestikused, (2) moodustada valgu eri osades selle pakkimise tulemusena. 15. Posttranslatoorsed modifikatsioonid. Atsetüleerimine (N--atsetüültransferaas); N-terminaalne metülatsioon; N-terminaalne müristoüleerimine; Lipiidide lisamine; C-terminaalne amidatsioon; glükosüleerimine, fosforüleerimine; GTP-d hüdrolüüsivad lülitid. Protein self-splicing mehhanism, kus aktiivne valk saadakse pärast valgu autokatalüütilist modifitseerimist lõigatakse välja osa järjestustest (intein) ja ligeeritakse ülejäänud valk kokku. II VALKUDE INTERAKTSIOONID 1. Ligand, sidumissait, afiinsus, dissotsatsioonikonstant.
raku erinevatesse organellidesse; (4) degradatsioon proteasoomidesse ja lüsosoomides. Valkude pakkimisele osalevad molekulaarsed tsaperonid. Hsp70 tunneb ära uute sünteesitud peptiidahelate kokkupakkimata piirkonnad, eriti hüdrofoobsed alad. Ta seondub nendele piirkondadele ning kaitseb neid kuni produktiivse kokkupakkimiseni. Biokeemiline modifitseerimine: proteolüütiline lõikamine, aminohappeline modifitseerimine, glükosüleerimine, fosforüüliminie, prostetiliste rühmade lisamine. XXIX HORMOONID. SIGNAALIÜLEKANNE 1. Hormoonid on bioaktiivsed endogeensed ained, mida keskknärvisüsteemi kontrolli all sünteesitakse endokriinnäärmetes ja mis vere vahendusel reguleerivad metaboolseid protsesse ja füsioloogilisi funktsioone. Hormoonide klassid keemilise ehituse järgi
17 Valkude posttranslatoorsed modifikatsioonid Modifitseerimise käigus muudetakse valgu konformatsiooni või lisatakse molekule/aineid. Keemiliste modifikatsioonide hulka kuuluvad(toimub läbi kovalentsete interaktsioonide): a)atsetüleerimine(N-a-atsetüültransferaas), b)N-terminaalne metülatsioon, c)N-terminaalne müristoüleerimine(liidetakse lipiid, mille kaudu intereeritakse membraaniga), d)lipiidide lisamine, e)C-terminaalne amidatsioon, f)glükosüleerimine (praktiliselt kõik membraanseoselised ning sekreteeritavad valgud on glükosüleeritud, s.t. et nad sisaldavad aminohapete külge kovalentselt seotud oligosahhariidseid ahelaid. Eristatakse kahte tüüpi glükosüleerimist: N- seoseline (toimub Asparagiini lämmastiku aatomi kaudu) ja O-seoseline (toimub Seriini või Treoniini hapniku aatomi kaudu) g)fosforüleerimine (fosfataasid ja kinaasid) h)intiini mehhanism(aktiivne valk saadakse pärast valgu autokatalüütilist
35.(131) Nimetage kaks aminohappejääki mille kaudu võiks toimuda valkude fosforüleerimine. Serseriin, Thrtreomiin türosiin, seriin ja treomiin on ainukesed 20 kodeeritava ah seas, mis sisaldavad hüdroksüülrühm, mis saab seostuda fosfaatrühmaga, andes fosfoestersideme (analoogne fosfoestersideme moodustumisega nukleotiidis suhkru ja fosfaatrühma vahel) 36.(132) Nimetage üks aminohappejääk mille kaudu toimub valkude glükosüleerimine. Ser (seriin) O seoseline glükosüleerimine Asn (asparagiin) N seoseline glükosüleerimine 37.(133) Millised nimetatud molekulidest on valgud? (võivad olla erinevad molekulid) a) sorbitool b) kollageen c) DNA polümeraas d) fosfatidüülkoliin 38.(134) Milline on tetrapeptiidi glutamiin glütsiinasparagiinhapeseriin summaarne laeng pH 7 juures? (võivad olla erinevad tetrapeptiidid). 39.(134) Kui kaua sünteesib bakteri E. coli ribosoom ühte keskmist valku? a) 0,5 minutit b) 0,5 tundi c) 0,5 päeva 40
VIROLOOGIA produkti aga -valguks (mõlemad jäävad virioniga seotuks). See protsessing leiab aset kas endosoomides ja/või seedetrakti läbimisel ning on arvatavasti oluline viirus- spetsiifilise transkriptsiooni aktiveerimiseks. Peale protsessingu ja N-terminaalse müristüleerimise esinevad ka muud µ1-valgu modifikatsioonid (O-glükosüleerimine, ADP-ribosüleerimine). Nakatatud rakus on µ1 tsütotoksiline valk, mis osaleb (koos 1-valguga) raku DNA sünteesi mahasurumisel ja rakkude apoptoosi indutseerimisel. µ2 (83 kDa). Sisekapsiidi minoorne valk, interageerub 2- ja 3-valkudega. µ2 on reoviiruse RNA-polümeraasi koostisosa, mille funktsiooniks on 3-polümeraasile spetsiifilisuse andmine. Osaleb ka RNA trifosfotaases reaktsioonis. 1 (ca 50 kDa). Kapsiidi minoorne komponent (interageerub valkudega 2 ja 3), moodustab
mRNA molekuli nukleotiidne järjestus transleeritakse polüpeptiidi aminohappeliseks järjestuseks vastavalt geneetilisele koodile, mille alusel vastab igale aminohappele kas üks või mitu koodonit. Igal tRNA-l on oma aminohape ning antikoodon, mis paardub mRNA-l koodoniga. Peptidüültransferaas katalüüsib aminohapete vahel peptiidsideme. Kui valgu süntees termineerub, järgneb modifikatsioon, näiteks valgu prekursorite proteolüütiline lõikamine, glükosüleerimine, fosfolüleerimine, atsetüleerimine. 33. Autosoom-retsessiivse pärilikkusega sugupuu (3 põlvkonda, kui vanaisa ja vanaema olid mutatsiooni kandjad) 34. Mida tähendab sulamistemperatuur nukleiinhapete hübridisatsioonil (melting temperature) Tm0 ? Kuidas seda saab lihtsalt arvutada 20- meerse oligonukleotiidi paardumise puhul kui seal on 10 AT paari ja 10 GC paari? Sulamistemperatuur on temperatuur mille korral 50% nukleiinhappest on denatureerunud vormis
paljud saatjavalgud kuuluvad heat shock ehk kuumasoki valkude hulka, kuna neid sünteesitakse rakkudes palju peale rakkude lühiajalist mõjutamist 42C temperatuuriga. kuna kuumus põhjustab valkude struktuurimuutusi, siis on heat-shock valke tarvis valkude "lahtipakkimisel" normaalsesse struktuuri Polüpeptiidi töödeltakse teises kohas kui sünteesitakse. Disulfiidsildade moodustamine (ER), Valkude õige kokku pakkimine: ER valendikus, chaperon valgud, valkude glükosüleerimine (membraanseoselised ja sekreeritavad valgud on glükosüleeritud) Spetsiifiline proteolüütiline töötlemine- väiksemaks lõikamine Mitmeahelaliste valkude moodustamine- üks valk võib koosneda mitmest peptiidist Valkude aktiivusse kestvus on erinev- mõned lülitatakse välja, lagundatakse, tagasiside inhibatsioon- kui produkti liiga palju, siis inhibeeritakse transkriptasioon Geeni struktuur: Enhanser- võimendi Promootor- lüliti TATA box- transkriptsiooni faktorite kinnituskoht
2. Lihasrakkudes "Ca ²+" hoidla vajaliku ATP aktiivsuseks; 3. Paljude toksiliste ainete kahjustamine; 4. Lipiidide ja teatud rakkudes ka steroidhormoonide biosüntees; 5. Taimerakkudes esmaste vakuoolide teke. Kokkuvõte: 1) ER-is toimub kogu raku membraanikomponentide süntees (lipiidid kolesterool); 2) ER seob teatud osa sünteesitud valkudest (need, mis kannavad liiderjärjestust); 3) ER-is toimub valkude õige kokkupakkimine, nende osaline glükosüleerimine, edasitoimetamine Golgi kompleksi; 4) sER-i leidub rohkem teatud spetsialiseeritud rakkudes, kus toimub lipiidide, steroidhormoonide süntees, kahjulike ainete detoksifikatsioon, kaltsiumi ioonide deponeerimine. 4.4. Ribosoomid Ribosoomid on nukleoproteiinsed struktuurid, mis on omased nii eel- kui ka päristuumsetele rakkudele. Vahe on: · Ehituses eeltuumsetel on väiksem (70s, päristuumsetel 80s)
2. Lihasrakkudes "Ca ²+" hoidla vajaliku ATP aktiivsuseks; 3. Paljude toksiliste ainete kahjustamine; 4. Lipiidide ja teatud rakkudes ka steroidhormoonide biosüntees; 5. Taimerakkudes esmaste vakuoolide teke. Kokkuvõte: 1) ER-is toimub kogu raku membraanikomponentide süntees (lipiidid kolesterool); 2) ER seob teatud osa sünteesitud valkudest (need, mis kannavad liiderjärjestust); 3) ER-is toimub valkude õige kokkupakkimine, nende osaline glükosüleerimine, edasitoimetamine Golgi kompleksi; 4) sER-i leidub rohkem teatud spetsialiseeritud rakkudes, kus toimub lipiidide, steroidhormoonide süntees, kahjulike ainete detoksifikatsioon, kaltsiumi ioonide deponeerimine. 4.4. Ribosoomid Ribosoomid on nukleoproteiinsed struktuurid, mis on omased nii eel- kui ka päristuumsetele rakkudele. Vahe on: Ehituses eeltuumsetel on väiksem (70s, päristuumsetel 80s) Arvus raku kohta - eeltuumsetel on 10(n=4), päristuumsetel 10 (n=6)
400 34. Joonistage toodud neljast aminohappest moodustunud tetrapeptiid. Aminohapete järjestus tetrapeptiidi N terminusest alates oleks (a,b,c,d) Asparagiin Tsüsteiin iseleutsiin lüsiin Asn-Cys-Ile-Lys 35. Nimetage kaks aminohappejääki mille kaudu võiks toimuda valkude fosforüleerimine? Türosiin, seriin 36. Nimetage üks aminohappejääk mille kaudu toimub valkude glükosüleerimine? Seriin ja asparagiin 37. Millised nimetatud molekulidest on valgud? kollageen, DNA polümeraas 38. Milline on tetrapeptiidi (glutamiin- glütsiin- asparagiinhape-seriin) summaarne laeng pH 7 juures? `? 39. Kui kaua sünteesib bakteri E. coli ribosoom ühte keskmist valku? 0,5 minutit 40. Teoreetiliselt piisaks peptiidsideme sünteesiks ühe fosfoanhüdriidsideme hüdrolüüsi energiast. Miks kulutab rakk valgusünteesil ühe peptiidsideme sünteesiks ligikaudu 4 korda rohkem energiat?
Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest. Kõik need osad on ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksi ülesanneks on valkude kõrgemat järki struktuuride kujundamine ja pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse ning ainete pakendamine. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. Seal toimub valkude posttranslatsiooniline modifitseerimine: glükosüleerimine, sulfaatimine, fosforüleerimine. 32. Mitokondrite funktsioon. Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga, mille vahele jääb membraanidevaheline ruum. Seal paiknevad ribosoomid ja ka DNA. Sisemembraaniga ümbritsetud piirkonda nimetatakse maatriksiks. Kõik need neli osa: välismembraan, sisemembraan, membraanidevaheline ruum ja maatriks sisaldavad ainulaadset valkude kogumikku
34. Joonistage toodud neljast aminohappest moodustunud tetrapeptiid. Aminohapete järjestus tetrapeptiidi N terminusest alates oleks (a,b,c,d) (võivad olla erinevad aminohapped) asparagiin Tsüsteiin isoleutsiin lüsiin Asn-Cys-Ile-Lys 35. Nimetage kaks aminohappejääki mille kaudu võiks toimuda valkude fosforüleerimine. V: Türosiin ja treoniin (ka seriin) 36. Nimetage üks aminohappejääk mille kaudu toimub valkude glükosüleerimine. V: Seriin (treoniin) 37. Millised nimetatud molekulidest on valgud? (võivad olla erinevad molekulid) a) sorbitool b) kollageen c) DNA polümeraas d) fosfatidüülkoliin 38. Milline on tetrapeptiidi (glutamiin- glütsiin- asparagiinhape-seriin) summaarne laeng pH 7 juures? (võivad olla erinevad tetrapeptiidid). 39. Kui kaua sünteesib bakteri E. coli ribosoom ühte keskmist valku? a) 0,5 minutit b) 0,5 tundi c) 0,5 päeva 40
Lisaks käituvad kui UV fitrid (kaitsevad taimi kahjuliku kiirguse eest). 36. Kirjutage õhulämmastiku assimileerimise üldvalem mügarbakterites N2 + 16 ATP + 8 e + 8 HNH3 + 16ADP + 16Pi + 2H 37. Milline on Nod faktorite struktuur. Milleks on Nod faktorid vajalikud Struktuur: sisaldavad beeta-1,4 sidemetega N-atsetüül-glükosamiini ahelat, mille terminaalsed ja külgmised jäägid on erinevates Nod faktorites erinevalt viisil modifitseeritud (atsetüleerimine, metüleerimine, glükosüleerimine). Esineb universaalseid Nod faktoreid (kõikide taim-bakteri kombinatsioonide jaoks) ja ka spetsiifilisi. Nod faktorid põhjustavad juurerakkude mitootilist aktivatsiooni rakud paljunevad ja diferentseeruvad, moodustub juuremügar. 38. Kirjeldage nitrogenaasse kompleksi ehitust mügarbakterites ja elektronide liikumise rada selles. Milline ühend on elektronide doonoriks, millised on elektronide vaheülekandjad ja milline ühend on elektronide aktseptoriks.
(Sec), mis esineb vaid vähestes valkudes ja on kodeeritus UGA koodoniga, mis tavaliselt on stop-koodon (vt. valgusünteesi peatükk). Lisaks kodeeritud aminohapetele esinevad valkudes veel mitmed aminohapped, mis lisatakse peale valguahela sünteesi ribosoomides (post-translatsioonilised modifikatsioonid). Siia kuuluvad modifitseetitud aminohapped nagu hüdroksüproliin ja atsetüleeritud aminohapped. Paljude valkudega on ühendatud suhkrujäägid (vt. valkude glükosüleerimine) või fosforhappe jäägid (valkude fosforüleerimine). Aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsideme abil. Peptiidside on amiidsideme vorm, mis moodustub -amiknohapete vahel. -aminohapetel on amino- ja karboksüülrühm ühedatud sama süsinuku aatomi (-süsiniku) külge. Valguahel moodustub -süsinike ja peptiidsidemete abil, kus - süsinike küljest hargnevad aminhapete külgahelad (joon 1.7). Valguahela otsad on
retseptoritega. 51. Nimetage pöördtranskriptaasi (RNA sõltuv DNA polümeraas) osavõttu vajavaid protsesse eukarüoodi rakus. Retrotransposonite liikumine genoomis ühest punktist teise RNA vahendusel. Telomeeride pikenemist läbiviiv telomeraas kannab oma RNA molekuli, mille alusel pikendatakse telomeere. 52. Nimetage ER-is ja Golgis sekreteeritavate valkudega toimuvad modifikatsioonid ER - disufliidsideme tekke, valkude kokkukeerdumine ja oligomeeride teke. Golgi - glükosüleerimine, osaline proteolüüs st eemaldatakse teatud osa polüpeptiidahelast, et muuta näiteks seedeensüümid aktiivseteks. 53. Kirjeldage antikehade struktuuri. Milliste sidemete vahendusel selline struktuur moodustub ja millises raku piirkonnas? Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus? Antikehad koosnevad neljast disulfiidsildadega ühendet valguahelast (2 suuremat identset H-ahelat ning 2 väiksemat identset L-ahelat)(tekib Y kuju).
hajutatult tsütoplasmas. 5. Golgi kompleks. Ehitus ja talitlus. Golgi kompleks (GK) on membraanidest moodustunud lamedate põiekeste või tsisternide kogum, mida ümbritsevad membraaniga kaetud vesiikulid. Need vesiikulid transpordivad aineid GK-i ja sealt edasi. GK-s eristatakse 3 funktsionaalset piirkonda: cis-Golgi, kesk-Golgi ja trans-Golgi. * toimub valkude ja lipiidide modifitseerimine. Valkude posttranslatsiooniline modifitseerimine (glükosüleerimine, sulfaatimine, fosforüleerimine), et tagada nende lõplik õige asukoht rakus. * raku sorteerimiskeskus – modif. valgud ja lipiidid saadetakse nende lõplikesse kohtadesse rakus. Valgu modif. ongi eelduseks tema õigele rakusisesele paiknemisele. Nt. ER-is sünteesitakse valk, transportvesiikulid punguvad ER-ist ja ühinevad cis-Golgiga, sealt liiguvad ained Golgi keskkossa ja sealt trans-Golgisse. Trans Golgist punguvad vesiikulid kannavad ained nende lõplikesse kohtadesse.
Süsteem sama, ei ole ainult D segmenti. Kui ahel saab valmis, siis inhibeerib ta teise ja ahelate sünteesi. Kui esimene ahel ei sobi, siis võetakse teine ette , kui mõlemad -d ei kõlba, võetakse alleelid. Kui ühtegi funktsionaalset Ig-d ei tehta, siis B rakk lüüsitakse juba luuüdis. L peptiid lõigatakse ära ER-i lumenis veel eraldi olevatelt raskelt ja kergelt ahelatelt st. enne nende ühinemist Ig molekuliks, mis toimub ER cisternae's (siin AK assembleerumine ja glükosüleerimine). Edasi suunatakse AK Golgi'le ja sekretoorsesse vesiikulisse, kus ta kas seotaks membraani külge (mIg) või sekreteeritakse keskkonda (sIg). Rekombinatsiooni viivad läbi spetsiifilised rekombinaasid. RAG 1 ja RAG2 ning TdT on ainsad lümfoidse päritoluga geeniproduktid, mis on vajalikud VDJ ümberkorraldusteks. Tsütokiinid avavad DNA rekombinaasi jaoks. 16. B lümfotsüütide valmimine B-rakkude arengu hõlmab kaks faasi: 1) AG- sõltumatu B-rakkude küpsemise faas luuüdis;
piirkondadesse määratud. (loe miskit) 4.)Nimetage pöördtranskriptaasi (RNA sõltuv DNA polümeraas) osavõttu vajavaid protsesse eukarüoodi rakus. RNAst sõltuv DNA polümeraas; ensüüm, mis sünteesib üheahelalise RNA järgi kaheahelalise DNA-koopia. On omane retroviirustele. 5.)Nimetage ER-is ja Golgis sekreteeritavate valkudega toimuvad modifikatsioonid. ER-s: Disulfiidsidemete teke, Valkude kokkukeerdumine, Valkude oligomeeride teke. Golgis Glükosüleerimine , Osaline proteolüüs . 6.)Kirjeldage antikehade struktuuri. Milliste sidemete vahendusel selline struktuur moodustub ja millises raku piirkonnas? Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus? Peamiseks humoraalse immuunsuse kandjaks on antikeha e. immunoglobuliini molekulid (Ig). Ig-d moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab
organismis. Mõned valgud vajavad funktsionaalse konformatsiooni saamiseks šaperone e tugivalke – need on nt kuuma-šoki valgud Hsp60, Hsp70. Peaahela modifikatsioonid: peptiidsideme lagundamine (metüoniini N-otsjäägi kustutamine, piiratud proteolüüs); väikeste keemiliste gruppide lisamine (N-atsetüülimine, C-amideerimine); hüdrofoobsete rühmade lisamine lokaliseerimiseks membraanis (N-müristoüleerimine); Aminohapete kõrvalahelate modifikatsioonid: glükosüleerimine,hüdroksüleerimine, atsetüülimine, metüleerimine. 35. Mis on kuumašoki (šaperoonid) valkude ülesanded translatsiooni järgselt. Nimeta olulisemad kuumašoki valgud.z Aitavad osade valkude funktsionaalset konformatsiooni saavutada, olles tugivalkudeks. Pakivad eelnevalt pakkimata/valesti pakitud valke õigesti. Olulisemad kuumašoki valgud on Hsp60 ja Hsp70, mis kaitsevad kõrges temperatuuris teisi valke. 36. Kuidas toimub valkude lagundamine
Valkude struktuur Valgud koosnevad 20+1 kodeeritud AH-st. +1 on selenotsüsteiin – Sec – esineb vähestes valkudes ja on kodeeritus UGA koodoniga (tavaliselt on stoppkoodon), bakterites ja eukarüootides, vaja ainult anaeroobsetes oludes. Lisaks kodeeritud AH-dele esinevad ka teised, mis lisatakse pärast valgusünteesi ribosoomides – post-translatsioonilsed modifikatsioonid. Modifitseeritud AH-d: hüdroksüproliin, atsetüleeritud AH-d. Valkudega on ühendatud suhkrujäägid (glükosüleerimine) või fosforhappe jäägid (valkude fosforüleerimine). AH on omavahel ühendatud peptiidsidemega. Peptiidside – amiidsideme vorm, mis moodustub α-aminohapete vahel. α- aminohapetel on amino (-NH2) ja karboksüülrühm (-COOH) ühendatud sama süsiniku aatomi külge (α süsinik). Valguahel moodustub α süsinike ja peptiidsidemete abil; αsüsinike küljest hargnevad aminohapete külgahelad. Valguahela otsad on erinevad – algus on N-terminus (-NH2) ja lõpp C-terminus (-COOH).
annaabi.ee 
