Germaanid Germaani hõimud elasid kesk ja põhja euroopas. Germaanlased elatusid põlluharimisest ja karjakasvatusest.Lihtkogukondlaste seast hakkasid eristuma rikkamad ja mõjukamad ülikud.Suhted germaanlaste ja roomlaste olid nii sõjakad kui ka sõbralikud(kaubavahetus,ristiusk).Chlodovechi suhted olid roomlastega head kuna Chlodovech võttis roomlastelt ristiusu vastu muutusteta. Keskaja alguses tekkisid Euroopasse järgmised germaanlaste riigid: · Lääne-goodid(Balkani ps-Pürenee ps) · Ida-goodid(Musta mere põhja osa-Apennini ps põhja osa) · Vandaalid(Slaavi-Põhja-Aafrika) · Frangid(tänapäeva Belgia,Holland,Prantsusmaa)
Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil (nn viikingiaeg). Kõige põnevam ja väljakujunenum oli germaani kultuur Põhjamaades, kus see sai kõige kauem rahulikult areneda. Kuna siinseid elanikke, kes tegelesid 8.-10. saj. meresõidu, röövretkede ja ka rahuliku kauplemisega hakati nimetama viikingiteks, võime seda kultuurinähtust tinglikult nimetada ka viikingikultuuriks. Selle suurim saavutus oli viikingilaev, mis oli kasutatav nii sõitmiseks igalpool (Norra fjordidel, ookeanil jne). Laeva vorm on väga praktiline, kuid samas esteetiliselt mõjuv. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise j...
feodalism 2. Suur rahvasterändamine: 4-5saj Ajend: Musta mere põhjakalda steppidest alustasid hunnid edasitungi Lääne- Euroopa suunas Põhjused: 1)Germaanlased pidid liikuma ,,eest ära" kaugemalt idast pealetungivate hõimude eest 2)Kliima jahenemine;Rahvastiku kasv Tagajärjed: Lõplikult varises kokku Lääne-Rooma impeerium; tekkisid uued riigid:barbarite kuningriigid;hunnid sundisid liikuma ka teisi hõime(germaanid), see pani aluse tänapäeva rahvariikide tekke Lääne- Euroopas 3. 1) Bütsantsil oli soodne geograafiline asend,tänu millele oli lihtsam end kaitsta 2) Rikkalikud materjaalsed võimalused(hea maksusüsteem ja kaubandus) 3)Hiiglaslik regulaararmee.Kaitsesõja asemel oli pealetungi sõda. 4)Sõjaline ülekaal merel 4. Bütsants hõlmas nii Balkanit, Väike-Aasiat,Palestiinat,Süüriat kui ka Põhja- Aafrikat. Rahvastik: kreeklased,bulgaarlased,armeenlased
teda. Feodaalile v läänimehele andis kuningas vastavalt kas feoodi v lääni. Maaga käisid kaasas ka pärisorjad, kes ei tohtinud maalt lahkuda- sunnismaised. 2. Rooma rahu lõpp a. Kuhu ulatusid Rooma rahu piirid? Rooma jagunes kaheks: Lääne-Rooma, mis lagunes ja Ida-Rooma, millest sai Bütsants. b. Keldid, germaanlased – nende peamised asustatud alad. Keldid rändasid tänapäeva Inglismaa aladele ning germaanid liikusid hunnide tõttu tänapäeva Itaalia aladele. c. Mida kujutas endast Caracalla edikt? Kõikidele Rooma rahu alal elavatel inimestele kehtisid Roma kodanikuõigused. d. Milles seisnesid Lääne-Rooma impeeriumi languse ja Ida-Rooma püsimise põhjused? Ida- Rooma oli poliitiliselt killustunud, geograaflised olud ei olnud impeeiumile kasuks ja hunnide pidevatele rünnakutele ei suudetud vastu panna. Seevastu Ida-
2)roomlased: · 43. aastal pKr said roomlased endale uue provintsi Britannia · 2. saj. ehitati Hadrianuse müür · Järgmine keiser A.Pius lasi ehitada uue müüri 100km põhja poole · 5. sajand Rooma väed taandusid ja algas germaani võimude massiline sissetung 3)germaanlased: · germaanlaste enamiku moodustasid anglid ja saksid(sealt nimi anglosaksid) · 7. saj. olid germaanid vallutand põhja-britannia(inglismaa) · 9. saj. kujunes välja kõige mõjukam anglosaksi kuningriik- Wessex · 829.a. ühendas Wessexi valitseja Egbert kogu anglosakside maa Inglise kuningriigiks 4)viikingite rüüsteretked: · 8. saj alates hakkasid taanlased inglismaale rüüsteretki korraldama · 9. saj pani kuningas Alfred seisma taanlaste edasitungi- nõustus maksma taanile makse
Misjon ehk ristiusu ulatuslikum levitamine Tuntud misjonär püha Patrick otsustas iiri paganad ristiusku pöörata, tema tegevus osutus murranguliseks, pärast Iirimaad levis ristiusk ka Inglismaale Sealseks kiriklikuks keskusest sai Canterbury peapiiskopkond, Briti saartest sai oluline lähtekoht, Briti mungad rajasid frangi riiki mitu kloostrit ja siis levitasid seal ristiusku edasi frangi riigi piiridest välja poole, lõpuks olid Skandinaaviast lõuna pool elavad enamus germaanid rahvad ristiusku Briti kloostrikultuur Sealsed mungad huvitusid ladinakeelsetest ja keldi keelsetest kristlikust kultuurist ja üritasid neid ühtsemaks teha, Iirimaal kujunes keldi kirjakeel Silmapaistvam õpetlane oli Beda Venerabilis, ta kirjutas ladinakeelse „Inglise rahva kiriku ajaloo“ sellest kujunes tema peateos, seal ta kirjutas roomlaste esimestest sõjaretkedest Karolingide renessanss
taani keel mis ühtlasi viitab sellele, et taanlastel oli mingil ajaperioodil suurem võim Skandinaavia maades, kui mõnel teisel skandinaavia rahval.9 Siinjuures peaks aga mainima, et ei ole ühtegi arheoloogilist tõendit mis tõestaks, et goodid oleksid algselt elanud Skandinaavias, täpsemini Lõuna - Skandinaavias Gothiscandzas (mida nad on pidanud oma algkoduks) ja hiljem asunud elama praegusesse Poola. Võib hoopis arvata, et nad germaniseerusid kui germaanid rändasid nende alale (Poola).10 Uurides aga skandinaavlaste kujunemist enne maaviljeluse aega, pakub Kalev Wiik välja, et tänaste skandinaavlaste (ja germaanlaste üldiselt) esivanemad tulenevad Ibeeria 11 ja Ukraina refuugiumist. ,,10 000 8000 e.Kr tekkis Bromme, Ahrensburgi ja Swidry suguluskultuurid. Need rajanesid kahel refuugiumil: Bromme Ibeeria refuugiumil, ja Ahrensburg Ibeeria ja Ukraina 6
Kristlased olid ranged monoteistid, selle pärast ei saadud tuua ohvreid Rooma keisrite altaritele. Üritasid seda muu-usuliste ehk paganate seas levitada. Teised uskusid, et keeldumine teiste jumalate austamisest toob kaasa karistusi kristlaste piirkonnas.Kristlus oli rooma riigis keelatud. 46a kiusati esimest korda kristlasi riiklikult taga, süüdistades neid linna süütamises, üritati sundida neid keisritele ohverdama. 27.VANAAJAST KESKAEGA. Suur rahvasterändamine tõi germaanid Rooma riigi lääneossa, kus keisrivõim nõrgenes.Uue ajastu algus. Rooma uus tugevnemine284-395: *keiser Diocletianus284-305 lõi korra,lasi end jumalikuks kutsuda,kärpis senati ja kodanike vabadusi,tähtsustas keisrit ja bürokraatiat*tema ajal dominaadid(dominus et deus=isand ja jumal)* Constantinus Suur 306-336 legaliseeris 313a ristiusu, rajas uue pealinna
Kõik esimeses seisuses auväärsed pidid tagama maksude laekumise ja finantseerima avalikke üritusi. Teine seisus madalad olid maksukohustuslikud. Hunnide sissetungimine Euroopasse käivitas suure rahvasterände. Germaanlased tulid hõimude kaupa keisririigi territooriumile, tegutsedes aga keisritest sõltumatult. Lääne-Rooma keisrid kaotasid võimu oma provintside üle. Tegelik võim läks germaani väepealikele, kuna germaanid moodustasid varsti suurema osa Rooma sõjaväest (barbariseerumine). Aastal 476 kuulutati tollane Lääne-Rooma keiser võimult kõrvaldatuks. Seda peetakse Lääne-Rooma keisririigi ja kogu vanaaja lõpuks. ROOMA ÜHISKOND JA ELU-OLU vallutussõdade tagajärjel sattusid roomlased kreeka kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt ja kirjandust, võeti omaks nende kombeid ja uskumusi. Sellest hoolimata säilitas rooma ühiskond põhijoontes oma traditsioonilise ilme.
Varakeskaeg Suur rahvasteränne. Frangi riik, Karl Suure impeerium 1) 4-6 sajad. Hunnid olid aasiast pärit võim, kes liikusid euroopa suunas. Rändkarja kasvatajad. Nende eest liikusid ära Germaanlased. Ja nad liiguvad rooma alade suunas. Rahvaste rände põhjused: 1) rahvastiku juurdekasv 2) kliima jahenemine 3) Toidu puudus. Rände tulemused Germaanlased rajavad oma riigid Rooma impeeriumi aladele. Ajapikku saavad Germaanid võimsamaks ja tugevamaks ja põhjustavad lääne rooma impeeriumi varisemise. 476. aastal kukutati Rooma keiser, Odoaker Germaanlaste poolt. Risti usk kujunes valitsevaks usuks. Frangi riik Frangid olid Germaani hõim, kes rajasid oma riigi Galliasse ja see oli endise rooma impeeriumi osas. Chlodoveck oli Frankide kuningas , kes vallutas Gallia ja allutas ülejäänud hõimud oma tahtmisele.Teiste hõimude seas oli levinud usk, Üks ristiusu
- 529. Aastal Monte Cassino klooster Apenniini mägedes - Tähtsal kohal alandlikkus ja distsipliin - Isekusest tuli lahti öelda - Kloostrit ei tohtinud vahetada - Töötati majapidamises, hariti end raamatuid lugedes - Paavst Gregorius Suur toetas selle kloostri reegleid - Suurem osa Lääne-Euroopa kloostritest olid Benedictuse reeglite järgi · Kloostrites valitses naturaalmajandus Misjon paganate seas- · Germaanid olid vastu võtnud ariaanliku kristluse; see ei meeldinud roomlastele · Ristiusku levitati- misjon · Tänu püha Patrickule (V sajand) pöörati VII sajandiks nii Inglismaa kui ka Iirimaa ristiusku · Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas Briti kloostrikultuur- · Briti kloostrites kujunes välja keldi kirjakeel · Silmapaistavim Briti õpetlane- Beda Venerabilis (VII-VIII saj) · Kirjutas ,,Inglise rahva kiriku ajaloo"
See on üks päris kindel tähendus, kuid piktograafiline tähendus jõuab väga spekulatiivsetele aladele. Sellel on palju interpreteerimisvõimalusi, mis viivad jämedatele vigadele sarnanedes saare-, pähkli- või niinepuu okste hargnemisele, kuhu juurde slaavi mustlasnõiad täiskuu ajal tavaliselt kogunesid. Ruuni hääldus on r ja z vahepealne. SOWULO See ruun esitab Päikest. Taevalik keha kõige elava kohal, mis on ka üks iidsemaid kummardusobjekte. Caesar nägi, et germaanid austasid nii Päikest kui Kuud, mõlemad heledused mängisid olulist osa igapäevaelus reguleerides omavaheliste suhetega aastaeegu, tõuse ja mõõnasid. Anglosaksi ruunipoom kirjeldab seda seakarjusena, Norra oma maailmavalgusena, Islandis kutsutakse poeetiliselt pilvede kilbiks, särav kiir kas hävitab jää või tiirutav ratas. Ladina sõnasstikus on rota- ratas. Päikese kohtaon öeldud kõige tihedamine "särav" kui vaadata Norra
Mikroneesias, Namiibias, Naurus, Niuel, Pakistan, Palaul, Paapua-Uus Guineas, Filipiinidel. Tema lähimad suguluskeeled on šoti keel ja Põhja-Hollandis räägitav friisi keel. On keeleteadlaseid, kes ei pea šoti keelt eraldi keeleks, vaid inglise keele murdeks. Austin (2008) toob välja, et inglise keel tekkis, kui 5-6.sajandil Britannia idaossa, Kenti ja Lothiani vahele jäävale alale asusid elama erinevad alamgermaani murdeid kõnelevad germaanid. Nendes piirkondades kujunes välja inglise keel, see oli võrreldav ladina keelega. 9-10.sajandil mõjutasid seda kokkupuuted skandinaavlasetega. Välja kujunenud germaani keelte segust kadusid muutelõpud ja isikuid hakati väljendama verbidega. Austin (2008) jätkab, et 12-14 sajandil mõjutas inglise keelt prantsuse keel, kust laenati sõnu ja grammatika muutus lihtsamaks. 15.sajandil sai hoogu juurde kirjandus, paljud kirjanikud hakkasid oma teostes kasutama erinevaid murdeid. Sealse
Bütsants nägi võimalust tugevdada võimu vana vene riig üle, kiievi vürstid aga võimalust tihedamateks liitlassidemeteks Konstantinoopoliga. Mõlemad Kiievi ülikud olid ristiusu vastu võtnud. Vladimir lasi 988 ennas tkoos kaaskogukona ristida ja kehtestas uue usu.Õigeusu kirik tänab siiani Vladimirit kui Venemaa ristiusustajana. Ristiusu vastuvõtmisega langes Venemaa sajanditeks Bütsantsi tugeva kirikliku ja kultuurilise mõju alla. Germaanid võtsid peagi vastu ristiusu, bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Kostantinoopoli mungad Kyrillos ja methodis 860 Piibli vana bulgaaria keelde. Tekkisid uued rahvad ja keleed: (Hispaania, gallia) Vahemeremaad, kus ladina keel tähtsam tekkis romaani keled, prantsuse, hispaania, Itaalia, portugal, rumeenia. (Britannia, germaania) Põhja- Euroopa, kus germaani keeltekkis germaani keeled: norra, saksa, taani, inglise, hollandi, flaami.
tulemusena kujunes välja kaks piirkonda: 1) Vahemeremaades jäi rohkem domineerivaks Rooma mõju( romaani keeled ) 2)Põhja pool oli germaani mõju tugevam ning seal kujunesid välja germaani keeled ( inglise, saksa,rootsi,taani) - Suure rahvasterändamise lõpuks peetakse aastat 568, sest siis rajasid langobardid oma riigi põhja Itaaliasse FRANGI RIIK Algselt reini jõest idas elasid germaanid. Frangid elasid Reini jõe paremal kaldal, kesk ja alamjooksul. 3.sajandil ületasid frangid jõe ja asusid elama Maasi ja Schelde jõgede vahelisele alale. Võisid seal olla kui kaitsevad riiki teiste germaani hõimude eest. *Frangi riigi lähtekoht = Hollandi alad Frangi riigi loojaks peetakse Clodovechi 481 kõrvaldas kõik teised hõimupealikud ja temast sai frankide kuningas. Valitses Madalmaades ja Põhja Gallias algselt 1)Clodovech laiendas Frangi riigi territooriumi
Oli tõeline segadusteaeg, millele tegi lõpu keiser Diocletianus (284- 305) · Hiline - dominaat - Diocletianus - seadis distsipliini. Jagas väeosad liikuvateks ja piiriväeosadeks. Konstantinus kuni 337. 113. aastal milano ediktiga võrdsustati ristiusk, ristiusu tekkimine ja kristlaste tagakiusamine. Rajas Konstantinoopoli. Byzantion - bütsantsi koloonia. Roomat ohustasid üha enam barbarite rünnakud, kellest suurema osa moodustasid hunnide liikuma pandud germaanid. Jagati Ida- ja Lääne-Roomaks. 451. aastal toimunud Katalaania lahingus löödi hunnid tagasi. Germaanlased hävitasid Rooma 476. aastal. Romulus Augustus. KUNST Elasid nõrgalt seotud linnriikde ühenduses. Etruski tempel erines Kreeka templist. Eeskoda oli hästi sügav. Sambad olid hõredamalt. Tempel seisis kõrgel kõrgel poodiumil. Etruski elamust kujunes välja Euroopa elamutüüp. (Koosnes suurest aatriumist, Ruum läks avaramaks
Pilet 11. 1) Idaslaavlased ja Vana- Vene riik. ( 10 ) Slaavlased elasid tänapäeva poola ja ungari aladel. Slaavlane slave- ori. Väga tähtsal kohal oli külalislahkus. Slaavi hõimud jagunesid kolme gruppi : Ida slaavlased- venelased, valgevenelased, ukrainlased; Lääne slaavlased poolakad, tsehhid, slovakid; Lõuna slaavlased sloveenilased, serblased, horvaadid ja bulgaarlased. Ida Euroopa jagunes : slaavlased, germaanid, romaanid, balti. 6. sajandil hakkasid slaavi hõimud välja rändama oma algkodust. Ida slaavlased jõudsid Novgorodi jõe juurde. Nad rajasid sinna oma asulad Novgorod, Kiiev. Aastal 862. . kutsusid venelased valitsema viikingi pealiku Rjuriku. Aastal 882. sai Novgorodi riigi valitsejaks Oleg, kes vallutas Kiievi linna. Seda aastat loeti Vana Vene riigi alguseks. Vana Vene riigi valitseja oli vürst Knjaas. Teda saatis sõjavägi, mida kutsuti druziinaks. Aastal 988
VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE Keldid Rooma riigi aladel Lääne-Euroopas elasid keldid. Arvati, et nad asusid sinna elama umbes aastal 1000 eKr ja rändasid sinna ida poolt. Teine arvamus on see, et keldid kujunesid välja varasematest kohalikest. Keltide hulka kuulusid näiteks gallid, britid, skotid, belgid ja helveedid. Rooma võimu kehtestudes hakkasid keldid romaniseeruma (võtsid üle Rooma kombeid ja osaliselt ka usku, aga nende keeled said ka mõjutusi roomlaste keelest). Germaanid Lääne-Euroopast väljaspool (piirkond piirnes jõgedega: Rein-Visla-Doonau) elasid germaanlased. Germaanide hulka kuulusid näiteks frangid, idagootid, läänegootid, anglid, saksid, vandaalid, langobardid. Ajapikku asusid germaanlased elama Rooma riigi territooriumile, astusid Rooma sõjaväkke ja võtsid vastu ristiusu. Esialgul see Rooma riigi territooriumile elama asumine oli pigem aeglane sisseimbumine. Aastal 375 sai alguse suur rahvasterändamine, mis on siis germaani hõimude
Kristlased olid ranged monoteistid, selle pärast ei saadud tuua ohvreid Rooma keisrite altaritele. Üritasid seda muu-usuliste ehk paganate seas levitada. Teised uskusid, et keeldumine teiste jumalate austamisest toob kaasa karistusi kristlaste piirkonnas.Kristlus oli rooma riigis keelatud. 46a kiusati esimest korda kristlasi riiklikult taga, süüdistades neid linna süütamises, üritati sundida neid keisritele ohverdama. 27.VANAAJAST KESKAEGA. Suur rahvasterändamine tõi germaanid Rooma riigi lääneossa, kus keisrivõim nõrgenes.Uue ajastu algus. Rooma uus tugevnemine284-395: *keiser Diocletianus284-305 lõi korra,lasi end jumalikuks kutsuda,kärpis senati ja kodanike vabadusi,tähtsustas keisrit ja bürokraatiat*tema ajal dominaadid(dominus et deus=isand ja jumal)* Constantinus Suur 306-336 legaliseeris 313a ristiusu, rajas uue pealinna Konstantinoopoli*erinevad valitsejad idas ja läänes*viimane keiser Theodosius Suur379-395 ühendas viimasena riigi
Vale on ettekujutus arhailiste kultuuride olemusest kui „varasematest vormidest“ Arhailised kultuurid on vormirikkamad kui kõrgkultuurid.Nende keel ja normide põimik on keerulisem. Nad on küll erinevad kõrgkultuurist, kuid ei ole paremad v halvemad, tugevamad v nõrgemad jne. Nad erinevad teist liiki mõtlemise ja arusaamade, elu ja maailma tõlgitsemise poolest.Rooma ja misjoneeriva kiriku vaatevinklist olid keldid, germaanid ja slaavid arengurahvad. Lex salica- frangikuningaõigus. Väärtuslikeim ja enim dikuteeritud tekst. See sisaldab kristlike kõrval ka ristiusu eelse sisuga tekste.(Loomavarguste peatükid)See sisaldab peamiselt trahvikatalooge, pikki nimekirju õigusrikkumistest ja nendega seotud õigusjärelmitest. Väidetakse, et see on kirja pandud õigust tundvate frankide etteütlemise põhjal. Tekstil puuduvad tõelise seadusandluse olemuslikud elemendid:abstraksted mõisted
võimule pääseda. Vale on ettekujutus arhailiste kultuuride olemusest kui „varasematest vormidest“ Arhailised kultuurid on vormirikkamad kui kõrgkultuurid.Nende keel ja normide põimik on keerulisem. Nad on küll erinevad kõrgkultuurist, kuid ei ole paremad v halvemad, tugevamad v nõrgemad jne. Nad erinevad teist liiki mõtlemise ja arusaamade, elu ja maailma tõlgitsemise poolest.Rooma ja misjoneeriva kiriku vaatevinklist olid keldid, germaanid ja slaavid arengurahvad. Lex salica- frangikuningaõigus. Väärtuslikeim ja enim dikuteeritud tekst. See sisaldab kristlike kõrval ka ristiusu eelse sisuga tekste.(Loomavarguste peatükid)See sisaldab peamiselt trahvikatalooge, pikki nimekirju õigusrikkumistest ja nendega seotud õigusjärelmitest. Väidetakse, et see on kirja pandud õigust tundvate frankide etteütlemise põhjal. Tekstil puuduvad tõelise seadusandluse olemuslikud elemendid:abstraksted mõisted ja
Mehel 4 naist + liignaised Naisel on õigus kaasavarale Sunna tõekspidamised seletavad või täpsustavad koraani mõtet Moslemid: sunniidid ja siiidid Sunniidid juhenduvad sunnast Imaam usukogukonna juht . usujuht Ivn averos filosoof 12 saj hispaania 1001 ööd-islamimaade tuntuim teos Medres kõrgemad koolid mossee juures Teoloogia Sunna-pärimus Araabia kirjandus ja loogika ??? 2.Skandinaavia üh. ja viikingid Viikingite aeg 850- 1100 Põhjala asutasid germaanid Künni põllundus Goodid Lõuna-Rootsist rändasid Ida-Euroopa kaudu Musta mere Hunnide kannul jõudsid goodid Rooma riigi alale 5. Saj rändasid Taani alalt Britannia anglid, saksid, jüütid Taani aga tulid hõimud Kesk-Euroopast Karja kasvatus, küttimine, kalapüük Kujunes jõukam kiht Inimesed olid vabad Bond- taluperemees Ting- kogukonna koosolek Allting-maakondade ühiskoosolekud- Eesti vanemad käisid koos Raikkülas KÄRAJA Konung- Kogukonna pealik
Oluliseks autoriks on Prantsuse krahv J. A. Gobineau (diplomaat). Ta kirjutas mõjuva teose rasside ebavõrdsusest (1853-55). Ta ütles, et ülemklassi näitajaks on aaria veri, seda ka Prantsusmaa eliidi hulgas. Ta tundis muret, et peale Prantsuse revolutsiooni ,,segaverelised" massid lämmatavad vana germaani aristokraatia mõju (rasside füüsiline ja vaimne ebavõrdsus), ta soovis, et pööbel ei tekitaks segadust ja vana eluviis jätkuks edasi. Tema järgi vaid aaria rass (germaanid) on võimeline looma kultuuri. Tema teooriat hakatakse edasi arendama, aga sealt tuleb ajaloo areenile aaria rassi teema. Gobineau paneb aluse rassiteooriale, ta on mõjutanud ka Wagnerit ja Nietzchet, kes arendavad seda edasi. Charles Darwini puhul on oluline, et tema lõi evolutsiooni teooria, olelusvõitlus. Olelusvõitlust hakatakse ühiskonnas edasi arendama, tekib sotsiaaldarvinism. Sotsiaaldarvinism rakendab olelusvõitluse teooriat inimkollektiivi tasemel
annaabi.ee 
