KÜLMA SÕJA LÕPP. GEOPOLIITILISED MUUDATUSED KÜLMA SÕJA LÕPP • DETSEMBRIS 1991 SAADETI NSVL LAIALI • MANTLIPÄRIJAKS: SRÜ- SUVERÄÄNSETE RIIKIDE ÜHENDUS • TEGELIKULT VENEMAA. UKRAINA JA KASAHSTAN LOOBUSID TUUMARELVAST • LUBAS TÄITA NSVL SÕLMITUD LEPINGUID (EI PEA KINNI: EI TUNNUSTA TARTU RAHU) • VENEMAA PRESIDENDIKS SAI JELTSIN • TEGI REFORME- MAJANDUSE OLUKORD KATASTROOFILINE. KORRUPTSIOON. OLIGHARID (BEREZOVSKI, HODORKOVSKI) • JELTSIN MÄÄRAS PEAMINISTRIKS PUTINI(KGB)- ÜMBRITSES ENNAST SEMUDEGA • PUTIN: 20. SAJ SUURIM GEOPOLIITILINE KATASTROOF OLI NSVL LAGUNEMINE • NSVL TULEB TAASTADA • MAAILM: KÜLMA SÕJA VÕITIS LÄÄS (USA) MUUTUSED KAARDIL • PÕHJA-IIRIMAA. VASTUOLU PROTESTANTIDE(INGLASTE, KEDA ON ROHKEM) KATOLIIKLASTE(IIRLASED) VAHEL. TERRORISM- IRA. SEES INGLISE SÕJAVÄGI • 1998 A SÕLMITI LEPING OLUKORRA NORMALISEERIMISEKS (IRA LOOVUTANUD RELVAD) SUHTELISELT RAHULIK PRAEGU TŠIILI • 70NDATEL VÕITSID VAL...
majanduskasv suuresti baseerunud süsivesinike külluslikel varudel naftal ja maagaasil. Aasta alguses muutub kallis naftahind alati kuumaks teemaks. Naftahinnale on valdavalt omane tõusta aasta esimeses pooles ja seejärel konsolideeruda või langeda teises pooles. Teadupärast on püsivalt kõre naftahind koormava mõjuga maailma majandusele. Naftahinna tõusu võib argumenteerida LähisIda konfliktidest põhjustatud tõrgetega nafta pakkumises. Tõusu taga ei ole ainult geopoliitilised riskid, vaid ka paranenud majandusaktiivsus ja tarbijate ostuvõime kosumine peaasjalikult USAs ja Aasias. Toornafta kallinemine on tinginud ka märkimisväärse tõusu mootorikütuste hindades. Usun ka, et potentsiaalne naftahinna sokk mõjutaks tarbijaid ja ettevõtteid märgatavalt negatiivsemalt kui enamik turuosalejatest hetkel prognoosib. On selge, et toornafta hind on suur riskifaktor maailmamajanduse ja finantsturgude jaoks ning arvatavasti niipea pole oodata olukorra pöördumist
Gegraafiline fenomeen dikteerib ka poliitilised eesmärgid ning poliitika vormi phe või teise riigi suhtes. Seal hulgas ka sõjalise strateegia (piitife muutmine enda või teiste riikide kasuks, riikide liitmine endaga kas GP või majanduslikust huvist, oma müjusfääri lülitamine ja riigi kui sellise füüsiline hävitamine). GP fenimeeni määratlemiseks on vaja väljaselgitada ja tundmaõppida GP koode, kui hivisid ja eesmärke. Geopoliitilised koodid Mõistmaks suurriikide käitumismustreid on vaja lähemalt tähelepanu pöörata veel ühele punktile. Selleks on geopoliitilised koodid, mis on geopoliitiliste maailmakordade ehituskivideks. Mis siis on geopoliitiline kood? Eiki Bergi kohaselt: „Need on tõekspidamised, seisukohad, mis mõeldakse välja selleks, et seletada võimu ja territooriumi seost ning ka pretensioone ja taotlusi ühele või teisele territooriumile“. Geopoliitilised
jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt. NSV Liit lagunes 1991. aasta detsembris. Ajalugu 1993 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki Austria, Rootsi ja Soome liitumisele. Selleks ajaks oli Euroopa Liit seadnud uue sihi luua ühisraha. 1999. aastal võeti euro kasutusele sularahata tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli euro paberraha ja müntidena käibele 12 Euroopa Liidu riigis (eurotsoonis). Nüüdseks on euro USA dollari kõrval üks maailma juhtivaid valuutasid, mida kasutatakse maksete tegemisel ja reservide loomisel. Euroopa liidu sümboolika Lipp - algselt 1955
kultuuriga, riik püüdleb kasvamisel poliitiliselt väärtuslike alade hõivamise poole jms. 2. Geopoliitika aine, areng ja võtmekujud Geopoliitika on politoloogia haru. Ta jaguneb: Teoreetiline ehk sündmusi seletav ning rakenduslik ehk poliitilisi juhendeid suunavadi sõnumeid jagav väljund. Teisalt: Traditsiooniine geopoliitika ja nn uus geopoliitika „Millised negatiivsed tagajärjed on Baltimaade mitteühinemisel SRÜ-ga?” 3. Saksa ja anglo-ameerika geopoliitilised koolkonnad. Rudolf Kjellen, Klaus Haushofer ja Halford Kackinder. Rudolf Kjellen: sündis 1864, 1880 läks Uppsala Ülikooli ja 1891-sel aastal sai filosoofiadoktoriks. Õpetas Göteborgis politoloogiat ja geograafiat. 1905 võttis esmakordselt kasutusele geopoliitika mõiste. 1908 hakkas käsitlema riiki, kui organismi. „Riik kui eluvorm“: (Peatükid: Riigi üldine olemus, Riik kui territoriaalühik, kui rahvas, kui majanduslik organism ning Riik elu seaduse all)
Hinnang finantsstabiilsusele Majanduskasvu kiirenemine 2010. aasta lõpus enamikus Euroopa riikides on lisanud kindlust finantsturgudele ning pankade rahastamisvõimalused on paranenud. Mõndades euroala riikides aga võlakriisi probleemid püsivad ning nende riikide pankadel on endiselt võimatu oma kapitali- ja likviidsusvajadusi finantsturgudel katta, mistõttu nad on olnud sunnitud kasutama keskpankade ja valitsuste tuge. Finantsturge on negatiivselt mõjutanud ka suured geopoliitilised pinged Euroopa naaberaladel ning inflatsiooni kiirenemine. Eesti aktsia- ja võlakirjaturgude riskisus on globaalsete turgude väärtpaberi hinna kõikumise tõttu lühikese perioodi jooksul endiselt kõrge. Seni on aga Eesti majanduse ja finantssüsteemi jaoks olulised välistingimused pigem paranenud. Eesti majandust on toetanud ka emapankade tugev finantsseis, kuid siinkohal tuleb arvestada Rootsi kinnisvarahindadega seotud riski, mis
vaatamisviisid. Mikro väikesed süsteemid Meso keskmised Makro suured Süsteemi muutuste uurimine: - Element kompositsioon, ülesehitus. Kui palju on naisi, mehi, lapsi jne. - Suhted elementide vahel. Kas meil on lojaalsussuhted, lepingulised? Struktuur. - Funktsioonid. Mis funktsioone täidab religioon? - Piirid. Kuidas rahvust määratakse? - Allsüsteemide muutused. Tööjaotuse muutused. - Keskkond. Kuidas muutuvad geopoliitilised olud või loodusressursid? Muutused süsteemi sees viivad kogu süsteemi muutusteni. Milline on suhe erinevate muutusteskaala vahel? (Kuidas mikromuutused mõjutavad makromuutusi? Nt tarbimisvajadused mõjutavad sotsiaalkulutusi; Kuidas makromuutused mõjutavad mikromuutusi? Nt Eesti võttis kasutusele euro millised on peresisesed muutused?) Muutuse mudelid: - Protsess. Süsteemisisene või süsteemi hõlmav ajalisele järgnevusele põhinev muutus. Nt
Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt. NSV Liit lagunes 1991. aasta detsembris. 1993 Euro rahatähed. 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki Austria, Rootsi ja Soome liitumisele. Selleks ajaks oli Euroopa Liit seadnud uue sihi luua ühisraha. 1999. aastal võeti euro kasutusele sularahata tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli euro paberraha ja müntidena käibele 12 Euroopa Liidu riigis (eurotsoonis). Nüüdseks on euro USA dollari kõrval üks maailma juhtivaid valuutasid, mida kasutatakse maksete tegemisel ja reservide loomisel. Praegu tuleb eurooplastel lahendada
6 Id.: lk 264 7 Id.: lk 265 8 Id.: lk 267 9 Id.: lk 267 8 moraalinorme (hüved ning järelvalve, et huvid ei domineeriks väärtusi), arvestades eraldi liitumise strukturaalset tugevust.10 Kuigi Euroopa idee on enamasti olnud seotud siseprobleemidega, võib tulevikku vaadates näha probleeme, mis tulevad väljaspoolt. Maailma geopoliitilised protsessid nõuavad ammu tugeva Euroopa teket, st seda, et liikmesriigid peaksid suhtuma maailma konfliktidesse ühtviisi, lahendades väliseid väljakutseid koos. Euroopa Liit on kasvanud 27 väga erineva taustaga riigi, suurte ja väikeste rahvaste liiduks. Ta on paraku kohati suutmatu vastu astuma väljakutsetele, mille ta on ise ajapikku vallandanud. On vaja ühendada teoreetilised ideed tugevaks pragmaatiliseks reaalsuseks, et tekiks tulevikku kujundav potensiaal
Autoritaarne valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. Opositsiooni tähtsamaiks keskuseks kujunes Tartu ning nn. Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. 2 Eesti vabariigi välispoliitika Eesti Vabariigi välispoliitikat raamistasid geopoliitilised realiteedid ja paljuski suurvõimude poolt dikteeritud mängureeglid. Et välissuhtluse põhiülesandeks oli riigi julgeoleku tagamine, oli Eesti eluliselt huvitatud heanaaberlikest suhetest kõigi riikidega. Vabadussõja- aegse koostöö pinnalt orienteerus Eesti tihedale koostööle ja integratsioonile lääneriikidega, milles nähti peamist garanti noore riigi suveräänsusele. Peale Tartu rahulepinguga saadud tunnustust Nõukogude Venemaalt, tunnustasid 1920. aastal iseseisvat Eestit
Lisaks on olulisteks veega seonduvaks valdkondadeks vee puhastusseadmed ja infrastruktuur ning veeteenused. 3. Puhas energia Fossiilsete energiaallikate (nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi jt.) võimalikust mõjust kliima soojenemisele on räägitud juba aastaid. Viimasel ajal kiirelt kallinenud energiahindade toel on lisaks heitmeprobleemidele energia aruteludes lisandunud ka fossiilsete energiaallikate piiratuse küsimus. Kolmanda olulise momendina on energia puhul hiljutised geopoliitilised sündmused suurendanud arenenud riikide vajadust energeetilise sõltumatuse suurendamiseks. Seega on üha rohkem põhjust rääkida võimalikest alternatiividest energiamajanduses. Termin "puhas energia" on mõnevõrra laiem käsitlus, mille keskmes on üleüldine keskkonnasõbralik energiatootmine. Lisaks tavapärastele alternatiivenergia võimalustele nagu päikese-, vee- või tuuleenergia, sisaldab puhta energia kontseptsioon ka väheste heitkogustega energiatootmist
· Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ningtolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki Austria, Rootsi ja Soome liitumisele. Selleks ajaks oli Euroopa Liit seadnud uue sihi luua ühisraha. 1999. aastal võeti euro kasutusele sularahata tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli euro paberraha ja müntidena käibele 12 Euroopa Liidu riigis (eurotsoonis). Nüüdseks on euro USA dollari kõrval üks maailma juhtivaid valuutasid, mida kasutatakse maksete tegemisel ja reservide loomisel. Praegu tuleb eurooplastel lahendada üleilmastumisega seotud probleeme
keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 1993 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki Austria, Rootsi ja Soome liitumisele. Selleks ajaks oli Euroopa Liit seadnud uue sihi luua ühisraha. 1999. aastal võeti euro kasutusele sularahata tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli euro paberraha ja müntidena käibele 12 Euroopa Liidu riigis (eurotsoonis). Nüüdseks on euro USA dollari kõrval üks maailma juhtivaid valuutasid, mida kasutatakse maksete tegemisel ja reservide loomisel. Praegu tuleb eurooplastel lahendada üleilmastumisega seotud probleeme
koolitus. Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ningtolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 2.3 1993– Euro rahatähed 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki – Austria, Rootsi ja Soome liitumisele. Selleks ajaks oli Euroopa Liit seadnud uue sihi – luua ühisraha. 1999. aastal võeti euro kasutusele sularahata tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli euro paberraha ja müntidena käibele 12 Euroopa Liidu riigis (eurotsoonis). Nüüdseks on euro USA dollari kõrval üks maailma juhtivaid valuutasid, mida kasutatakse maksete tegemisel ja reservide loomisel.
kahjustamine). Terry Karl (Stanford 2008) väidab, et riigid sõltuvad naftast: majanduslik aspekt, suurem autoriteetsus, suurem konflikti püüdja. Naftat ja demokraatiat ei kooskõlasta (kergelt), küll aga kooskõlastab naftat ja sõda (kergelt). Paradoks on nafta režiimid on kõige stabiilsemad kuid ka kõige vastuvõtlikumad konfliktidele. (Kolumbia, Angola, Mehhiko, Sudaan, Venemaa jne.) Energia julgeoleku tasemed: Globaalne, regionaalne, riigipõhine, indiviid kui tarbija ning geopoliitilised aspektid. Puudub globaalne/ maailmatasemel konseptsioon EJOst. Keskkonna probleemid (külmad ja soojad talved). Riigi ja indiviidi tasemel on suguluses (sõltuvus ja sõltumatus, heaolu jne). Regionaalne ebastabiilsus: Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida. Saab eristada sisemist EJOli ja välimist. Nafta julgeolek: regionaalne, on laienenud (80 riigil olemas). Transport gaasiga võrreldes kallim, vastuvõtlik maailma afääridele, mitmed traspordivõimalused
NSV Liit lagunes 1991. aasta detsembris. Samal ajal pidasid liikmesriigid läbirääkimisi uue Euroopa Liidu lepingu üle, mille Euroopa Ülemkogu (koosneb liikmesriikide presidentidest ja/või peaministritest) võttis vastu 1991. aasta detsembris Maastrichtis. Leping jõustus 1. novembril 1993. Lepinguga lisati senisesse süsteemi uusi valitsustevahelise koostöö vorme ning loodi Euroopa Liit (EL). 1993 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki Austria, Rootsi ja Soome liitumisele. Selleks ajaks oli Euroopa Liit seadnud uue sihi luua ühisraha. 1999. aastal võeti euro kasutusele sularahata tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli euro paberraha ja müntidena käibele 12 Euroopa Liidu riigis (eurotsoonis). Nüüdseks on euro USA dollari kõrval üks maailma juhtivaid valuutasid, mida kasutatakse maksete tegemisel ja reservide loomisel.Praegu tuleb eurooplastel lahendada üleilmastumisega seotud probleeme
wikipedia.org/wiki/Golfi_hoovus - 51 - - 52 - ENERGIA ALALIIGID Puhas Energia Fossiilsete energiaallikate (nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi jt.) võimalikust mõjust kliima soojenemisele on räägitud juba aastaid. Viimasel ajal kiirelt kallinenud energiahindade toel on lisaks heitmeprobleemidele energia aruteludes lisandunud ka fossiilsete energiaallikate piiratuse küsimus. Kolmanda olulise momendina on energia puhul hiljutised geopoliitilised sündmused suurendanud arenenud riikide vajadust energeetilise sõltumatuse suurendamiseks. Seega on üha rohkem põhjust rääkida võimalikest alternatiividest energiamajanduses. Termin “puhas energia” on mõnevõrra laiem käsitlus, mille keskmes on üleüldine keskkonnasõbralik energiatootmine. Lisaks tavapärastele alternatiivenergia võimalustele nagu päikese-, vee- või tuuleenergia, sisaldab puhta energia kontseptsioon ka väheste
Impeeriumi ja mitteimpeeriumi vaheliseks veelahkmeks on mood. ÕIS: slaid: Baltoscandia – sellele panid aluse rootsi geopoliitikud, kelle koolkond on ajalooliselt märkimisväärne olnud, Eestile tutvustas seda Edgar K(G?)ant. Tänapäeva skandinaaviale selline liigitus enam ei imponeeri. 2) kriitiline – lähevad rohkem sümbolitesse, mille aluseks on ruum, lükkab vahetud territooriumid eemale, nendega ei tegeleta. ÕIS: slaid: Geopoliitilised ruumimudelid, Berg, 1998 (tsentraalne – Duginile kõige lähem vb) geopoliitika – riikide välispoliitiline pretendeerimine millelegi (nt Reini jõe piirkond, mere lähedus jt). Igal riigil on olemas oma mingi väike geopoliitika, kui on olemas mingid ambitsioonid. Aleksander Keskküla – luurega seotud tegelane, kes organiseeris Lenini tuleku tagasi Venemaale Saksamaalt pagulusest. Tsivilisatsioonid ja kultuur (maailmajaotuse alusena)
42 Savisaar, E. Peaminister. Eesti lähiajalugu 1990–1992. Kleio, Tartu, 2004, 194. 142 Nõukogude-vastase ristisõja vaimseks isaks peab Šironin Zbiegnew Brzezinskit, kelle käe all õppisid Columbia ülikoolis ka Jakovlev ja Kalugin. Nõukogude Liidu likvideerimise paneb ta süüks kirjule rahvusvahelisele seltskonnale, kuhu kuulusid Reagan, Gorbatšov, Ševardnadze, paavst Johannes Paulus II, vaenlase poolele üle jooksnud KGB kindral Oleg Kalugin, igat masti demokraadid, geopoliitilised atlan- tistid ja mondialistid, kes surusid Venemaale peale oma atlantilist mudelit USA juhtimisel. Lääs, esmajoones USA ja tema NATO liitlased, arendas Nõukogude Liidus hoolikalt ettevalmistatud destruktiivset tegevust läbi mitmesuguste program- mide, nagu Phare, Tasis, Sorose fond, Partnerlus Rahu Nimel, Balti hansa euro- regioon, koos plaaniga lahutada Venemaast Kaliningradi piirkond. Läänel olnud idee moodustada Venemaa-vastane sõjalis-poliitiline liit ja
loomine nende majanduslike ja poliitiliste eesmärkide kooskõlastamiseks. Vt. Euroopa Liit Eesti riigi rahvusvaheline asend. Geograafilist asendit on traditsiooniliselt peetud üheks olulisemaks teguriks rahvusvahelistes suhetes, mis ei jäta riigile erilisi valikuvõimalusi ja tegutsemisruumi anarhilises võimustruktuuris. Sarnast loogikat kannab ka arusaam Eesti julgeoleku problemaatikast, milles on läbi aegade olnud kesksel kohal geopoliitilised realiteedid, s.t eeskätt naabrust Venemaaga ja "kaugust" teistest tasakaalustavatest võimudest, põhiliselt Põhja-Atlandi kaitsestruktuuridest. Seevastu kaasaegsetes käsitlustes peetakse riigi geograafilisest asendist märksa olulisemaks seda, kuidas 52 konstrueeritakse riigi suhteline asend rahvusvahelistes suhetes ning milline on riigi territooriumile omistatav strateegiline tähendus.
keisri tiibadest räägiti ülistavalt. Et eestlased ja lätlased saksa mõju alt vabastada, tuleb nad venestada. Lisaks siseriiklikule probleemile, on 19. sajandi lõpul esile kerkinud ka välispoliitiline dimensioon. Venemaa naabruses toimuvad suured muutused (1871 oli tekkinud Suur- Saksamaa uute karismaatiliste liidritega Bismarck, kes lisaks ühendamisele räägivad ka välispoliitilist juttu kuskil on alad, mis kuuluvad Saksamaa koosseisu). Wilhelm I ja II, kes ajavad saksa asja. Geopoliitilised ja sõjalis-strateegilised probleemid. 72
annaabi.ee 
