Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Geograafia KT kordamisleht - sarnased materjalid

nemere, maapind, allmaakaevandus, ikese, voolavad, sissevool, aurumine, hjused, stockholm, hjas, lged, eutrofeerumine, nord, veetaimed, laevaliiklus, maavarasid, rgel, levkivi, paraskontinentaalne, merelise, mereline, tuuline, lmem
thumbnail
2
docx

Geograafia kordamine

tervist ja suurendab töövõimet. 3) Vihmametsade üldiseloomustus? Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ekvatoriaalses kliimavöötmes. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, ka osake Põhja- Austraaliast. Kliima. Eraldi aastaaegu moodustunud pole, valitseb aasta läbi ühesugune ilm, üks aastaaeg. Päike on peaaegu seniidis, mistõttu maapind soojeneb kiiresti ja vee aurumine on suur. Sellest tingitult on sademeid palju, ligi 2000 mm/a, tuulepealsetel nõlvadel veelgi rohkem. Tänu soodsale asendile püsib ööpäevane keskmine õhutemperatuur +23º kuni +27ºC. Reljeef. Pinnamoe on enamasti kujundanud vee-erosioon, kivimid lagunevad peamiselt keemilise murenemise tõttu. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitsevad peamiselt värvuse järgi nime saanud puna- ja kollamullad, esineb ka raua- ja alumiiniumisetetest moodustunud ferraliitmuldi

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Eesti loodusgeograafia. KORDAMISLEHT!

21. Sügisel on soojem Lääne-Eesti saartel, sest 22.Talvel on sisemaal külmem, sest 23.Eesti sademeterohmeim piirkond: 24. Võru ja Vilsandi kliima erinevus tekib sellest, et ühel on mereline kliima, teisel mandriline. 27.Läänemere soolsus on madal, sest: 1)aurumine väike 3) halb ühendus põhjamerega 2)noor meri 4)mageda jõevee suur sissevool 28.Eutrofeerumine-toitainetega rikastumine; veekogude eutrofeerumine soodustab nende kinnikasvamist 30.Järvede tekkeviisid: 1)Mandrijäätekkelised-Pühajärv, Aegviidu, Neeruti, Kurtna 2)Rannajärved ehk jäänudjärved-Mullutu suurlaht, Karjatse meri, Sutlepa meri 3)Rabajärved-Loosalu järv, Meelva järv 4)Lammijärved-Suure-Emajõe ülemjooksul 5)Karstijärved-Võhmetu-Lemiküla järved

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Geograafia kt kordamisküsimused

kindla suunata hajuskiirgusena. 5. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. 6. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse. Kiirgusbilanss: Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Teatud ilmastikutingimuste juures, (näiteks kui maapind on külmunud ja selle kohale liigub soe ja niiske mereline õhumass), on atmosfääri vastukiirgus suurem kui Maa soojuskiirgus, mille tagajärjel õhk soojendab maapinda. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, s.t

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

Epitsenter- keskus maapeal. Hüpotsenter-keskus maa sees. 9-mangnituudilised on olnud kõige suuremad maa värinad. 6. Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga võib üsna kindlalt väita, et elu poleks ilma vulkanismita arenema hakanud. Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja gaase, mis vähendavad maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks. Hoolimata vulkaanide ohtlikkusest elab nende vahetus läheduses palju inimesi. Enamasti on põhjuseks viljakas muld, mida väetab vulkaaniline tuhk. Viimasel ajal on vulkaanide poolt pinnale toodud Maa siseenergiat hakatud rakendama soojus- ja elektrienergia tootmisel

Geograafia
257 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Geograafia eksami kordamine - mõisted

Oaas ­ ala kõrbes, kus leidub vett (jõeorg või põhjavesi maapinna lähedal), kus seetõttu on võimalik maaviljelus; jääkatteta koht Antarktises, kus kasvab samblikke ja vetikaid Alepõllundus ­ algeline maaharimisviis ; metsa põletamisel saadud maad kasutatakse mõned aastad ja seejärel jäetakse väljakurnatuna maha Rändkarjandus ­ loomakasvatuse viis, kus inimesed rändavad koos karjaga suurtel maa- aladel, otsides sobivaid karjamaid Jäävöönd ­ pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. RAHVASTIK JA ASUSTUS Rahvaarv ­ mingi riigi või ka muu piiritletud territooriumi (näiteks haldusüksuse) elanike arv, selle riigi elanike absoluutarv; riigi elanike arva ei arvestata ainult kodanikke, vaid ka riigi territooriumil elavad välismaalased ja kodakondsuseta isikud Rahvastiku tihedus ­ statistiline näitaja, mis väljendab inimeste keskmist arvu teatud maa- ala 1km²-l Tööhõive - inimeste osalemine majandustegevuses

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

Maa pöörlemise tõttu ei puhu passaadid otsejoones põhjast lõunasse, vaid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edelasse ja lõunapoolkeral kagust loodesse. Loomade ränne Aafrikas! ORKAAN (tõlkes suur tuul) ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond, mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Orkaan on torm, kus tuulekiirus ületab 32 m/s ehk umbes 115 km/h. Orkaanid tekivad ookeanide kohal, kus sooja vee tõttu on intensiivne aurumine. Orkaanis on tuulte tugevus 12 palli. Orkaani läbimõõt on 1000 km. Tuuled puhuvad väljast sisse, tõusvad õhuvoolud. Orkaani silmas (50 km) valitseb vailus, kõige tugevamad tuuled on orkaani seinas. Atlandi ja Vaikne ookean, Ameerika, India. Orkaan Katrina Mehhiko lahel hävitas New Orleansi linna, suur üleujutus. MUSSOON on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale.

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Geograafia konspekt

elektronide, ioonideja muude osakeste toimel. Sisenenud atomosfääri, ergastavad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid, mis põhjustabki virmalisi. - Eksosfäär - atmosfääri viimane kiht. Asub kõrgemal kui 800km ja läheb järkjärgult üle planeetidevaheliseks ruumiks. Lühi- ja pikalaineline päikesekiirgus. Maapinnale saabunud päikesekiirgusest peegeldub osa tagasi maailmaruumi ja seda nim peegeldunud kiirguseks ehk albeedoks. Tume maapind neelab palju kiirgust. Hele maapind (lumi, rannaliiv) peegeldab päikesekiirgust tagasi. Kiirguse lainepikkus sõltub kiirgava keha temp.-st. Päikese pinnal valitseb kõrge temp (~6000 C). Seetõttu on päikesekiirgus lühilaineline. Kuna maapinna temp. on tunduvalt madalam kui päikesel, siis on Maalt lahkuv kiirgus pikalaineline. Sageli kutsutakse seda ka soojuskiirguseks. Maakeral tervikuna on kiirgusbilanss aastate jooksul tasakaalustunud. Maa keskmine temp. on + 15 C ja see ei suurene ega vähene

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Geograafia mõisted

Plaan- Kaart-maa pinna vähendatuid, mõõtkavaline, üldistatud ja leppemärkidega seletatud kujutis Kaardi legend- leppemärkide seletus Mõõtkava- vähendamise aste; näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud Asimuut- näitab kraade kompassil Poolus- 90 kraadi Paralleel- laiusjoon Ekvaator- jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Meridiaan- kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab maa põhja- ja lõunapoolust ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse uue päeva algus

Geograafia
62 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Geograafia eksmiks

Geograafia eksam 1.Geograafia on teadus , mille üheks ülesandeks on keerukate nähtuste selgitamine , rühmitamine ja üldistamine , selle tasemeni , et nähtuste olemus oleks kõigile arusaadav . 2. loomad, taimed , muld, maapind ,atmosfäär , hüdrosfäär, kliima ja inimtegevus Näited:vihmametsa lopsakas ja liigirikas taimestik pakub loomadele palju erinevaid elupaiku ja toitumisvõimalusi , väga kiire aineringe ja rohkete sademete tõttu on vihmametsa mullad väheviljakad 3.Loodusvööndeid eritatakse peamiselt taimkatte alusel Kliimavöötmed-suurematel aladel , vöödena , ümber maakera paiknevad üksteisest erinevad ulatuslikud kiilmasüsteemid Loodusvöötmed-suured , püsivad süsteemid . nendes on õhutemp

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Geograafia suur konspekt

16:07 Põllumajandus, kalandus, toiduainetetööstus Põllumajandus tegurid Looduslikud: Kliima ­ kasvuperiood, niiskus, temperatuur Mullad ­ viljakus Reljeef ­ tasane, mägine Majanduslikud: Kapital ­ hooned, seadmed, seemned, loomad Tööjõud ­ kvaliteet traditsioonid Poliitika ­ toetused, toll Kliimavöötmed Polaar ­ pole võimalik harida põldu, külm Lähispolaar ­ lühike vegetatsiooniperiood, redis, sibul, kartul Parasvööde ­ talve, sügise ja kevade pärast üks saak aastas, Jahe parasvööde ­ 3-5kuud vegetatsiooniperiood, okasmets, rukkist, otra, kartulit, lina, rapsi Mõõdukas parasvööde ­ 5 kuud, mereline ­ teravili, istandused, mullad keskmise viljakusega, vajavad natuke kuivendamist, mandriline ­ külm talv, põud, tööd peab kiiresti tegema, lühike vegetatsiooniperiood Soe parasvööde ­ 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske ­ viljakad mull

Geograafia
100 allalaadimist
thumbnail
28
odt

Geograafia eksam

ÕHU JA VEE TIHEDUS: Õhk 1,29 kg/m3 Vesi 1000 kg/m3 ÕHU JA VEE SOOJUSMAHTUVUSE ERINEVUS: Veel 4x suurem soojusmahtuvus kui õhul, seetõttu soojeneb ja jahtu palju aeglasemalt kui õhk. KUIVA ÕHU KOOSTIS: • 78% lämmastik • 21% hapnik • 0,93% argoon • 0,039% süsihappegaas • lisaks teised gaasid ATMOSFÄÄRI JAOTUS KIHTIDEKS TEMPERATUURI VERTIKAALSE KÄIGU JÄRGI: • Troposfäär (õhutemperatuur kõrgusega langeb, kuna õhku soojendab peamiselt maapind altpoolt) • Stratosfäär (õhutemperatuur kõrgusega tõuseb, kuna osooni molekulid neelavad selles kihis ultravioletkiirgust, mille toimel õhk soojeneb) • Mesosfäär (õhutemperatuur kõrgusega langeb) • Termosfäär (õhutemperatuur lõrgusega tõuseb) KASVUHOONEEFEKT- Maa atmosfääris olevate teatud gaasid(kasvuhoonegaaside) lasevad takistuseta läbi lühilaineline päikesekiirguse, kuid neelavad pikalainelist soojuskiirgust ning kiirgavad seda maapinna poole

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C- horisonti. Tee joonis PROTSESSID MULDADES: sõltuvad sademete ja auramise vahekorrast * Kui sademed ületavad auramise on, siis on tegemist läbiuhtelise veereziimiga, mis tähendab, et sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla põhjaveeni ­ Tüüpiline paras- ja palavvöötmes * Aurumine ja sademed tasakaalus on tasakaalustatud veereziim, sajuperioodil muutub muld lähtekivimini niiskeks, ent toiteelemente mullast välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange ­ rohtlad, metsastepid ja savannid * Auramise ülekaaluga veereziim liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad jäävad mulda ­ kõrbed ja poolkõrbed Leetumine ­orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa

Geograafia
441 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Geograafia 11. klassi konspekt

Laamtektoonika (laamade liikumine) Laam ­ maakoor + vahevöö ülemine osa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea ­ suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana ­ kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge ­ toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke · Laamade lahknemine ­ toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt. a) Tekib juurde uus maakoor b) Maavärinad c) Vulkaanipursked, vulkaaniliste saarte teke (nt Mad

Geograafia
144 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Geograafia, kordamine eksamiks

tundras ­ karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas ­ jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. rohtlates ­ kuivale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine. kõrbes ­ kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine. vihmametsas ­ palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Kolla-ja punamullad. Erosioon e uuristus on tuule (deflatsioon e tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt

Geograafia
439 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Geograafia kordamine atmosfääri kohta

Neil on selgelt väljenduv ööpäevane ja aastane käik. Albeedo on tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse, see iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Mida tumedam ning niiskem aluspind on, seda rohkem kiirgust neeldub mida heledam ja kuivem, seda rohkem peegeldub. Kiirgusbilanss Kiirgusbilann on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanns tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui ise õhku ära annab, mille tagajärjel maapind soojeneb ning soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab ning selle tagajärjel ta jahtub. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne ning negatiive on vaid talvel, eriti lume korral. Tervikuna on kogu

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Geograafia esmasektor

niiskusolud kuid mitte liiga kõrge; niiskusolud on head ning kasvuperiood kasvuperiood on võimalikult pikk, siis on põllumajanduslikud tegurid väga soodsad. Mullad viljakus Kui kõik need 3 tegurit on head, siis on selles piirkonnas head põuakindlus põllumajanudslikud tegurid. paksus, lõimis Reljeef tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks. Majanduslikud: Kapital hooned Kui on olemas põllumajanduseks vajalikud asjad, siis masinad, seadmed sujub põllumajandus kindlasti paremini väetised seemned, tõuloomad Tööjõud tööjõu kvaliteet Kui on olemas vajalik tööjõud ja kui töö tehakse korralikult, traditsioonid siis sujub kõik palju paremini

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kordamisleht

Geograafia kordamis küsimused 1. Millega tegeleb majandus geograafia? Uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut. 2. Mida tähendab majandusspetsaliseerumine? Toodetakse mõnda kaupa rohkem kui endal tarvis. Ülejäänud osa müüakse. Teenitud raha eest ostetakse kaupa, mille tootmine on oma maal kallis, raske. 3. Majandus jaotus sektoriteks ja harudeks. Hankiv majandus Põllumajandus Kalandus Jahindus Metsandus Teenindav majandus Haridus Tervishoid Kaubandus Muud teenindusharud Veondus Riigihaldus Tööstus Toiduainetööstus Puidutööstus Metallitööstus Keemiatööstus

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Geograafia eksamimaterjal

tundras ­ karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas ­ jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. rohtlates ­ kuivale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine. kõrbes ­ kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine. vihmametsas ­ palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Kolla-ja punamullad. 18. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest; Erosioon e uuristus on on tuule (deflatsioon e tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne

Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Geograafia esmasektor

soodsad. Mullad o viljakus Kui kõik need 3 tegurit on head, siis on selles piirkonnas head o põuakindlus põllumajanudslikud tegurid. o paksus, lõimis Reljeef o tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on o nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks. Majanduslikud: Kapital o hooned Kui on olemas põllumajanduseks vajalikud asjad, siis o masinad, seadmed sujub põllumajandus kindlasti paremini o väetised o seemned, tõuloomad Tööjõud

Geograafia
153 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Geograafia - Vesi

MERI Maailmaeri 97% Siseveekogud 3% liustikud 75% põhjavesi 24% ülejäänud 1 Veeringel mingit lähtekohta ei ole, aga võime alustada ookeanidest. Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Osa sademeist langeb lumena ning võib kuhjuda jääkilpidesse või liustikesse, milles külmunud vesi võib säilida tuhandeid aastaid. Soojemas kliimas lumikate kevadeti sageli sulab ning maapinda mööda ära voolav sulavesi võib põhjustada üleujutusi. Osa lumest ja jääst sublimeerub, s.o läheb tahkest olekust vahetult gaasilisse. Enamik sademeist sajab ookeanidesse tagasi, osa aga mandritele ning moodustab raskusjõu toimel mööda maapin

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

tundras ­ karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas ­ jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. rohtlates ­ kuivale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine. kõrbes ­ kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine. vihmametsas ­ palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Kolla-ja punamullad. 18. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest; Erosioon e uuristus on tuule (deflatsioon e tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne

Geograafia
476 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Geograafia küsimused eksamiks

aboluutselt puhta. Veest raskemad org ained: lahustunud osa järgib põjavee liikmise suunda, lahustamata osa on veest raskem ja ta järgib nende geoloogiliste kihtide suunda kuhu polle ned kihid on kaaldus. Kui mingisuguses moreeni või savikihises on lõhesid siis ta saab tungida sügavamale. Kui org ained on veest kergemad: lahustunud osa järgib vee liikumise suunda, lahustamata osa jääb põhjaveeveekihi peale ja toimub pidev aurumine. 42. Reostatud piirkonna põhjavee uuringud: üldine proovivõtu ja uuringute loogika Kust hakata proove võtma? On vaja õigest kohast! Seal kus saaste aine teoreetiliselt saab sattuda. On vaja teha läbilõike. Pange paika kaevude asukohad. Määrata piirkonna hüdroloogia. Määrata veetased kaevudes. Kas põhjavesi liigub veekogu suunas? Kui on mingi objekt, teeme selle läbilõike . Kui on lahti prügila siis vaja määrata reostuse liikumis suuna ja siis võtta proove

Geoloogia
38 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Geograafia osa komplekseksamist

Kõige enam avaldavad mõju õhutemp., päikesekiirgus, õhuniiskus, õhuvoolud, õhurõhk 5 Teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonkihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele  Kasvuhooneefekt - kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikese kiirguse, aga ei lase tagasi pikalainelise soojuskiirguse. Tekkepõhjused: Aurumine veekogudest, vulkaanipusked, fossiilsete kütuste põletamine, metsade raiumine, põlluharimine, karjakasvatus Mõjukeskkonnale: veetaseme tõus maailmameres, kliima muutused maismaal, loodusvööndite nihumine, liustike sulamine  Osoonikihi hõrenemine (algas 70-ndatel) - Tekkepõhjused: osoonikihti kahjustavate ühendite sattumine atmosfääri (Lämmastikuühendid, halogeenid, hüdroksüül) ja kõrgel lendavad lennukid.

Globaliseeruv maailm
4 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

*Kõrgrõhualad tekivad 30-40 laiustel, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. *Eesti ilmatikku mõjutavad Skandinaavia maksimum ja Assoori saarte kohal paiknev püsiv kõrgrõhuala. Nende atmosfääri mõjutsentrumites tekivad antitsüklonid. *Tsüklonitega kaasnevad vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sulad. *Antitsüklonid toovad selge ilma, millega võib suvel kaasneda põud ning talvel käre pakane. Aluspind *Kiirguse hulk oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind, hele või tume ning missuguse nurga alt kiired aluspinnale langevad. *Kõrgustikke ületav ÕM tõuseb palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. Selle käigus õhk jahtub, selles olev veeaur kondenseerub ning tekivad vihmapilved. *Nõgudesse ja orgudesse tungiv külm ja raske õhk jääb sinna pikaks ajaks püsima, seetõttu on orgudes öösiti ja talviti külmem kui tasasel maal. Eesti kliima piirkondlikud erinevused *Eesti kliimat mõjutab väga palju Läänemeri. *Õhutemp

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Geograafia kontrolltöö Eesti kliima

a) Tumedam pind neelab valgust, heledam pind peegeldab. b) Kõrgustike korral sajab alati. 2. Mereline kliima. 1) Palju sademeid. 2) Suvel jahe. 3) Talvel soe. 3. Mandriline kliima. 1) Vähe sademeid. 2) Suvel soe. 3) Talvel jahe. Läänemeri. 1. Miks on madal soolsus? 1) Enamik veest on pärit jõgedest. 2) Väike aurumine, sest asub põhjas. 3) Ühendus ookeaniga läbi kitsaste Taani väinade on kehv. 2. Miks puhastub reoainetest aeglaselt? 1) Halb veevahetus, mistõttu ei saa reostunud vesi ära voolata ja ei saa tulla juurde ka rohkem puhast vett. 2) Vähe vett, mistõttu isegi kõige väiksem reostus hõlmab suure veehulga, mis omakorda võib põhjustada suure kaose. 3) Suured, mere ääres asuvad, tööstuslinnad reostavad järjepidevalt vett. 3

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Läänemere mõju Eesti kliimale

Antitsüklonid toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud, talvel aga käre pakane. Mereline kliima: jahedam ja kuivem Mandriline kliima: vihmasem ja soojem Läänemere reostuvuse põhjused: Väike veevahetus, suur laevaliiklus ja suured tööstusriigid. Kuidas mõjutavad tormid? Tuuakse soolast vett, värsket vett ja segatakse vett. Elustikule on see hea, kuna tuleb soolasemat vett, mis lisab hapnikku. Läänemere mittesoolsuse põhjused: Palju sademeid ja siis aurumine on väike, väike veevahetus ja jõgesid on palju. Riimveelisus ­ vesi ei ole mage ega soolane Eesti turismipiirkond talvel on Otepää, kuna seal on palju lund ja lumekate püsib kaua. ( käiakse suusatamas)

Geograafia
51 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

*Kõrgrõhualad tekivad 30-40 laiustel, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. *Eesti ilmatikku mõjutavad Skandinaavia maksimum ja Assoori saarte kohal paiknev püsiv kõrgrõhuala. Nende atmosfääri mõjutsentrumites tekivad antitsüklonid. *Tsüklonitega kaasnevad vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sulad. *Antitsüklonid toovad selge ilma, millega võib suvel kaasneda põud ning talvel käre pakane. Aluspind *Kiirguse hulk oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind, hele või tume ning missuguse nurga alt kiired aluspinnale langevad. *Kõrgustikke ületav ÕM tõuseb palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. Selle käigus õhk jahtub, selles olev veeaur kondenseerub ning tekivad vihmapilved. *Nõgudesse ja orgudesse tungiv külm ja raske õhk jääb sinna pikaks ajaks püsima, seetõttu on orgudes öösiti ja talviti külmem kui tasasel maal. Eesti kliima piirkondlikud erinevused *Eesti kliimat mõjutab väga palju Läänemeri. *Õhutemp

Geograafia
56 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär

Passaat ­ püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaasid ­ atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Osoonikiht ­ neelab ultraviolettkiirgust Happesademed ­ happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss ­ maapind saab päikeselt rohkem energiat kui õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss ­ maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa

Geograafia
260 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

Geograafia
368 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

kuskasvab palju rohttaimi 3. Soostumine ­ pidev liigniiskus 4. Gleistumine ­ pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustuvad mulla alaossahallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi 5. Sooldumine ­ on tingitud põldude niisutamisest; esineb kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid 15. Mullaviljakuse vähenemise ja mulla hävimise põhjused; mulla kaitsmisvõimalused Erosioon ­ ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mulla

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia materialid

Sette, Moonde, tardkivimid(graniit) Settekivimid ja tardkivimid (basalt) Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga võib üsna kindlalt väita, et elu poleks ilma vulkanismita arenema hakanud. Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja gaase, mis vähendavad maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks. Kuidas liiguvad laamad? Ookeaniliste laamade eraldumine: · ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. Ookeaniliste laamade põrkumine:

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

-Tumedama ja niiskema aluspinna koral neeldub rohkem kiirgust. -Efektiivne kiirgus on Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. -positiivne kiirgusbilanss tähendab,et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat,kui ise soojuskiirgusena annab(maapind soojeneb).Negatiivse korral on protess vastupidine(maapind jahtub). - Osooniaugud on osoonikihi olulised

Geograafia
1180 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eesti kliima ja läänemeri

sooja. Madalrõhkkond ­ alla 760 mm/Hg, tsüklonid liiguvad läänest itta, õhk tõuseb ja tekivad sademed ja tugev tuu või talvel sula. Kõrgrõhkkond ­ üle 760 mm/Hg, antitsüklon, õhk langeb ja toob kaasa päikest, suvel põud talvel pakane. Aluspind ­ meri sademete rikas tuulepealne nõlv ­ mägi tuulealune nõlv sademete vaene, aluspind mõjutab päikesekiirgust ja õhumassi liikumist, vesi, liiv ja hele pind peegeldub soojeneb aeglasemalt, aga maapind, mets ja tume pind neeldub soojeneb kiiremini. Eesti kliima erinevused ­ eristatakse mandrilst ja merelist kliima valdkonda tänu Läänemerele, 20 km kaugesel Läänemerest muutuvad järsult temp. Amplituut ja merebriis takistab pilvede teket 30-60 km suureneb sademete hulk, vahetuv mõjutsoon ülatub paari km kaugusele, on tugev tuul, harvem öökülma ja äikesevihma, 10 m kõrgust lisab 1% sademeid, tuuleroos ­ diagramm, mis iseloomustab tuule suunda ja selle esinemis sagedust

Geograafia
45 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun