On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt madalrõhualale. 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam- vähem ühesugune? Sest seda mõjutab Põhja- Atlandi hoovus ja läänetuuled. 5. !!!!!!!!!!!Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? 6. !!!!!!!!!!!!!!Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks? 7. Miks on talved Eestis soojemad kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Miks soojemad kui Siberis? Sest eesti saab Põhja-Atlandi sooja hoovuse ja Eesti on ookeanist kaugel, aga Põhja-Ameerika on ookeanile lähedamal ja sellepärast on
((Kaart: Mandriliustike taandumine Eesti alalt.)) ((Foto: Suur munamägi on 318 meetri kõrgune. Kuna ta asub Haanja kõrgustikul, siis eemalt ja õhust vaadates ta eriti kõrge ei tundugi.)) Liustike taandumisele järgnenud perioodil oli madalam osa praeguse Eesti territooriumist kaetud merega. Järk-järgult jääsulamisvete alt vabanenud maastik oli kõle ja elutu. Pinnamoodi kujundasid peamiselt pinnase varingud, murenemine, vooluveed, karstinähtused jne. Maapind kerkib või langeb praegugi tasapisi, kuid see ei toimu ühtlase kiirusega. Loode-Eestis kerkib see kuni 3 mm aastas, Pihkva järve piirkonnas aga hoopiski vajub - kuni 1 mm aastas. Vastavalt maapinna tõusule muutub vähehaaval ka rannajoon. Tekivad uued saared, vanadest saartest saavad poolsaared jne. Eestis on maapind merepinna suhtes kerkinud kohati üle 75 meetri. Kliima soojenedes ja taimestiku taasilmumisel stabiliseerusid olemasolevad pinnavormid.
*Soode pinnavormid on laukad, älved, rohu-ja samblamättad. *Loomade tekitatud pinnavormid: sipelgapesad, loomarajad. *Inimeste tekitatud pinnavormid: põlevkivikarjäärid, tuhaplatood, aherainemäed ehk terrikoonid. MAAVARAD, NENDE TEKE JA KASUTAMINE Mida nimetatakse maavaradeks? *Maapõuerikkused, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. *Maagaas, allikalubi jms ei kuulu selle alla ! *Eesti olulisimad maavarad on: põlevkivi, fosforiit, paekivi, turvas, mineraalvesi jne. Mis ajast pärinevad Eesti peamised maavarad? Sinisavi: kambriumi ajast, kasutatakse tsemendi- ja keraamikatehases. *Suur osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab oma puhta põhjavee kambriumi kivimikihtidest. Samadest kihtidest võetakse sügavamalt mineraalvett. *Ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides, peituvad meie peamised fosforiidivarud.
*Soode pinnavormid on laukad, älved, rohu-ja samblamättad. *Loomade tekitatud pinnavormid: sipelgapesad, loomarajad. *Inimeste tekitatud pinnavormid: põlevkivikarjäärid, tuhaplatood, aherainemäed ehk terrikoonid. MAAVARAD, NENDE TEKE JA KASUTAMINE Mida nimetatakse maavaradeks? *Maapõuerikkused, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. *Maagaas, allikalubi jms ei kuulu selle alla ! *Eesti olulisimad maavarad on: põlevkivi, fosforiit, paekivi, turvas, mineraalvesi jne. Mis ajast pärinevad Eesti peamised maavarad? Sinisavi: kambriumi ajast, kasutatakse tsemendi- ja keraamikatehases. *Suur osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab oma puhta põhjavee kambriumi kivimikihtidest. Samadest kihtidest võetakse sügavamalt mineraalvett. *Ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides, peituvad meie peamised fosforiidivarud.
siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks. Lisaks noorte võsude söömisele tallavad veised ka pilliroo risoomistiku katki, mis samuti surub roo vohamist maha. Paiknevus Eestis – läänesaartel – vabaneb mere alt uut maad. Lääne-eestis – maapind tõuseb lauskjalt. Eesti ranniku ja saarte liigestatud ja kääruline rannajoon on ca 3800 kilomeetri pikkune ja geoloogiliselt ehituselt mitmekesine, mis põhjustab ka rannaniitude levikus suuri erinevusi. Põhjarannikul leidub rannaniite vaid fragmentidena. Suuremaid rannaniite on vaid suuremate lahtede soppides, juhul kui pole tegu liiva kuhjealadega. Ulatuslikke rannaniite võib aga näha Lääne-Eestis, kus maapind tõuseb enamasti väga lauskjalt, ning ka Läänesaartel
Nähtav valgus 380-760nm Soojuskiirgus 760-1000000nm 9. Päikese ja Maa kiirgusspekter Päikese kiirgusspekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks. Kõige suurem hulk kiirgust, ligi 56% tuleb silmaga nähtavalt lainealalt. Ultraviolet kiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. Ülejäänud 36% on infrapunane kiirgus. Maa kiirgab soojust. Mida kõrgem on aluspinnatemperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. 10. Atmosfääri koostis ja ehitus Atmosfääri koostises on 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0,93% argooni ning keskmiselt on süsihappegaasi 0,033%. Kõrguse suurenedes õhurõhk väheneb. Atmosfäär ehitus on järgmine: atmossfäär, litosfäär ja hüdrosfäär nende ühine ala moodustab biosfääri Troposfääris kõrguse kasvades temperatuur väheneb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb ning termosfääris tõuseb 11
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. Maalihete põhjused ja tagajärjed: 6 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) .
Millest see 318 m tuli? Eestis traditsiooniliselt on mõõdetud Kroonlinna nullist. Neid nulle on rohkemgi terve Euroopa peal. Suur osa Lääne-Euroopast on juhindunud Amsterdami nullist ja see muutus on 20 cm. Eesti madalaim koht on looduslikult Läänemere veetase. Tegelikult on Audru polder kohati alla nullitaseme. Audru polder on hästi tasane. Eesti territoriaalmere sügavaim koht on Tahkuna poolsaarest põhjas 145 m allpool merepinda. Eesti kõrgeim koht Valgejärve telemast maast 347 m, maapind 188 m, kokku 535 m. Tallinna telemasti ots ja Suure-Munamäe torni ots on samal kõrgusel. 06.09 Aluskord Eesti geoloogiline ehitus jaguneb kaheks: aluskord ja pealiskord. Aluskord koosneb kristalsetest kivimitest ja aluspõhi settekivimitest. Aluskord hõlmab tugevasti kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite kompleksi, mis moodustus põhiliselt maakoore geosünklinaalse arengu staadiumis. Pealiskord kulutatud ja küllaltki liigestatud reljeefiga
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................
..1000000 nm (1mm) 6. raadiolained – üle 1 mm SFÄÄRID litosfäär hüdrosfäär atmosfäär biosfäär Atmosfääri keemiline koostis: CO2 kontsentratsioon tõusis 2013. aastal 400 ppm-ni (0,04%-ni) Olulisemad kasvuhoonegaasid: CO2 o ülemaailmsed emissiooniallikad: fossiilsed kütused 87% (Euroopa riigid annavad 1/3): kivisüsi, pruunsüsi, turvas, põlevkivi, maagaas, nafta maakasutusmuutused 11% (hävitatud metsad) tsemendi tootmin 2% o suureneb 0,5% aastas o hingamisest tuleb 8% o maailma süsinikuvarudest suur osa on seotud muldadesse, suur osa biomassi o aastas seovad taimed u. 60 miljardit tonni süsinikku, enamus sellest on puittaimede juurdekasv CH4 o looduslikud protsessid:
tardkivimid Maakoore kerkimine ja denudatsioon Süvakivimid lubjakivi, moone .....graniit, liivakivi, gabro moone põlevkivi, sulamine kivisüsi moondekivimid MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE marmor sulamine MAGMA
Eestit ei saa lugeda maapõuevaradelt rikkaks riigiks, kuid siiski leidub siin mitmesuguseid maavarasid, mida kasutatakse edukalt majandustegevuses. Neid maavarade leiukohti, kust maavara tasub tööstuslikult kaevandada, nimetatakse maardlateks. Seal on varud piisavalt suured ja kvaliteetsed ning maavara lasumistingimused on head. Ka muud majanduslikud näitajad peaksid kaevandamist õigustama ja keskkonnatingimused seda võimaldama. Eesti tähtsaim maavara on põlevkivi. Ehitusmaterjalina on laialt kasutatav paekivi. Peamised tööstuslikud savi leiukohad on Põhja-Eestis. Liiva ja kruusa leidub kõikjal. Rohkesti leidub Eestis turvast. Tähtis maavara, mida praegu ei kaevandata, on fosforiit. Teised maavarad: klaasiliiv, ravimuda, mineraalvesi, diktüoneemakilt.
on aja jooksul huumusest vaesunud ja kevadised vihmasajud on uuristanud maapinda uhtorge. Erosiooni tõttu on vähenenud nii looduslike taimekoosluste all olev kui ka maaviljeluseks sobivate alade pind. Kunstlik niisutus põhjustab aga muldade sooldumist. Seega on halvenenud rohtla ökosüsteemide normaalne talitus. Langenud on teravilja saagikus. Toiduvilja vähenemine mõjutab aga inimeste elukvaliteeti. Paljudes stepivööndi piirkondades leidub tööstuslikult tähtsaid maavarasid (kivisüsi, rauamaak, värvilised metallid). Maavarade leiukohtadesse on kujunenud suured tööstusasulad, kus sulatatakse maagist metalli ja valmistatakse sellest põllutöömasinaid, tööstusseadmeid jpm. 2. Aafrikat, Austraaliat ja Antarktist ümbritsevad mered ja lahed. PILET 9 1. Parasvöötme okasmets. ASEND JA KLIIMA Taiga- ehk okasmetsavöönd on noor loodusvöönd, kuna tekkis viimase 10000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist
maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. 9.Kiirgusbilanss. Soojusbilanss, soojuse ülekanne aluspinna ja õhu vahel Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub Mida kõrgem on aluspinna temperatuur jamadalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus(maapinna poole suunatudatmosfääri pikalaineline ehk soojuskiirgus) Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust Efektiivseks kiirguseks nimetatakse maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet Tavaliselt on see positiivne, st maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus
asuvad maailma suurimad kõrbed (Sahara, Araabia ja Mehhiko kõrb jne.). Lähistroopilise kliimaga aladel on ülimalt kuum suvi, kuid pehme talv. Suvel valitsevad seal troopilised tingimused, talvel aga parasvöötme olud. Parasvööde on meile kõigile ilmselt tuttav. On see ju meie koduvööde. Ainukese vöötmena on siin neli aastaaega. Parasvöötmes on selgesti eristatavad mandriline ja mereline kliima. Mandrilist kliimat iseloomustab küllaltki jahe suvi ja pehme talv. Valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanilt niiskeid õhumasse ja tekitavad sadusid.Parasvöötme mandrilises kliimas on aasta temperatuurikõikumised väga suured. Talved on külmad ja võib esineda isegi väga käredat pakast (Siber) Suved seevastu on väga palavad. Sademeid on kõigil aastaaegadel vähe. Taimkate on nii mandrilises kui merelises kliimas üpris hea F (metsad). Lähispolaarse kliima puhul on taas tegemist vahekliimavöötmega. Pool aastat valitsevad
Epitsenter- keskus maapeal. Hüpotsenter-keskus maa sees. 9-mangnituudilised on olnud kõige suuremad maa värinad. 6. Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga võib üsna kindlalt väita, et elu poleks ilma vulkanismita arenema hakanud. Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja gaase, mis vähendavad maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks. Hoolimata vulkaanide ohtlikkusest elab nende vahetus läheduses palju inimesi. Enamasti on põhjuseks viljakas muld, mida väetab vulkaaniline tuhk. Viimasel ajal on vulkaanide poolt pinnale toodud Maa siseenergiat hakatud rakendama soojus- ja elektrienergia tootmisel
Coriolise efekti mõjul muutub tuulte suund läände ja nimetatakse need idatuulteks. *Ekvaatori kohalt liigub õhk troopika suunas ning kuna on ta külm ja raske, langeb ta 30-tel laiuskraaditel. Seal tekib kõrge õhurõhuga vöönd. Troopikas liigub õhk nii ekvaatori kui ka parasvöötme suunas. Aga õhu liikumine muutub Coriolise efekti mõjul. Troopikast ekvaatori suunas puhuvad kagu- ja kirdepassaadid. Troopikast parasvöötme suunas puhuvad läänetuuled. * Samuti on omaette tsirkulatsioonid kõrg- ja madalrõhkkondadel. *Õhuringlust muudavad keerumaks orkaanid ja taifuunid, maismaa ja vee vahel tekkinud mussoonid ja muud kohalikud tuuled (briisid, mäe- ja orutuuled jne); tekivad ka väikesed õhukeerised trombid jms. 5. Maakera tuultesüsteemid, kohalikud tuuled. Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaatori
.............................................................................................................................. 23 16. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; ...................................... 23 17. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; .................................................................................................... 24 18. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mussoonid); .................................................................................................................................. 25 19. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi. Selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul;...... 25 20
üleilmne elurikkuse hävimine maailmamere seisundi halvenemine, veereostus muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine rahvaarvu kiire kasv suur energiatarve, fossiilkütuste arvel happevihmad uued tehnoloogiad GMO elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
