0,35mm; maakula (perifovea): 4,5-5,5mm 10. Nimeta reetina 10 kihti: 1. RPE reetina pigmentepiteel; 2. LRC fotoretseptorid; 3. ELM välimine piirikiht; 4. ONL välimine tuumade kiht; 5. OPL välimine põimikkiht; 6. INL sisemine tuumadekiht; 7. IPL sisemine põimikkiht; 8. GCL ganglionaarkiht; 9. NFL närvikiudude kiht; 10. ILM sisemine piirikiht 11. Millises reetina kihis asuvad fotoretseptorite tuumad, millises bipolaarrakkude tuumad, millises ganglionirakkude tuumad? ONL välimises tuumade kihis; INL sisemises tumade kihis; GCL ganglionaarkihis. 12. Kus paiknevad reetinal kepikesed, kui palju neid umbes on ja kirjelda nende omadusi. Kepikesed paiknevad fotoretseptorite kihis (LRC) ja asuvad reetina perifeerias. Nad võtavad vastu hämarat valgust ja reageerivad musta & valge varjunditele. Nad sisaldavad nägemispurpurit rodopsiini. Kepikesi on ca 100-125 milj. Foveas puuduvad. Kepikesed tagavad perifeerse nägemise. 13
hallaine, närvikiud valgeolluse e. valgeaine. · Perifeerses närvisüsteemis on närvikiud e. aksonid sidekoeliste struktuuride varal ühendatud närvikiudude kimpudeks, need omakorda närvideks. · Tavaliselt sisaldavad närvid nii aferentseid kui ka eferentseid kiude. · Kraniaalnärve on 12 paari. · Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimbust, mis kulgevad läbi sõelluu · Nägemisnärvi moodustavad silmapõhja ganglionirakkude aksonid, neid on veidi üle miljoni · Kolmiknärv koosneb kolmest harust: ülemisest, keskmisest ja alumisest, ehk siis silmanärvist, ülalõuanärvist ja alalõuanärvist. · Näonärv on peamiselt näo lihaste motoorne närv, milles on ka sensoorseid närvikiude keele eesmise ja keskosa maitsmispungadest. · Esiku-teonärv on närv, mida mööda levib sisekõrvast kuulmis- ja asendiimpulsse. · Keele-neelunärv innerveerib motoorselt neelamisrefleksis osalevaid lihaseid;
· Läätse optilist tugevust reguleeritakse läätse kumeruse muutmise teel · Ripskehas olev ripslihas (musculus ciliaris) on võimeline kohanema: lähedale vaadates aheneb aktiivselt kaugele vaadates lõtvub passiivselt http://www.slideshare.net/AndrusMetsma/ltsed-ja-kujutised RIPSKEHA Ripskeha https://www.pinterest.com/pin/117726977734572058/ NÄGEMISMEELE TSENTRAALSED TEED · Nägemisnärvi moodustavad ganglionirakkude jätked · Osa nägemisnärvi kiudusid ristub nägemisristmikus · Osa moodustab ühinemisel nägemistrakti · Nägemistrakt suundub keskajus asuvasse külgmisse põlvikkehasse · Keskajus asuvate närvikeskuste kaudu juhitakse silmamuna liigutusi ja pupillireaktsioone SILMANÄRVID Nägemisrist mik Nägemistra kt Külgmine põlvikkeha
Valgussignaali võtavad vastu kolvikesed ja kepikesed ning saadavad selle edasi horisontaalrakkudele, bipolaarsetele rakkidele, seejärel aktiveeruvad amakriinrakud. Retina närviedastuse lõpetavad ganglionirakud, mille aksonid saadavad signaali edasi ajju. Ganglionirakkude aksonid kokku moodustavad optilise närvi. 18.Mis on eristuslävi? Eristuslävi on minimaalne mõõdetud erinevus kahe ärritaja vahel, mida aisingutes on võimalik ka eritada e eristuslävest väiksemat eritust pole enam võimalik aista 19. Selgitage, kuidas määrata kuulmise Kuulmise absoluutläve saab määrata mitmel viisil.
reetina pildistamiseks. OKT'ga on võimalik näha reetinat kihtide kaupa. See annab oftalmoloogile võimaluse kaardistada reetina ja mõõta selle paksust. Need mõõdud aitavad panna õiget diagnoosi ja annavad glaukoomi ja teiste reetina haiguste raviks juhiseid. Teiste reetina haiguste alla kuuluvad maakula degeneratsioon (AMD) ja diabeetiline retinopaatia. (Rebane ja Harak 2014; Francis jt 2017). Inimese silm areneb eesajust. Üle võrkkesta paiknevate ganglionirakkude aksonitest saab nägemisnärvi otsal ühinedes alguse nägemisnärv. Silma võrkkestas võivad tekkida muutused mitmete aju haaravate haiguste korral. Tänu OKT-le on võimalik silmapõhja seisundit koetasandil uurida sellisel viisil, et luulised struktuurid ei sega uuringut. (Rebane ja Harak 2014). OKT pildid ilmuvad kas erinevates värvides või hallina ning värv oleneb erinevate kudede tagasipeegeldusest. Tavaliselt koed, mis peegeldavad või hajutavad rohkem valgust, on kujutatud
kujutis projekteerub täpselt võrkkestale. 162.Kuidas nimetatakse keele eesosal paiknevad näsasid, mille maitsepungad reageerivad magusale, soolasele ja hapule? Seennäsad 163.Kuidas nimetatakse allkirjeldatud silma osi? a) Paks, tihedast kiulisest sidekoest koosnev valge moodustis silmas ehk nn silmavalge → Kõvakest, b) Lame võru, mille keskel on silmaava ehk pupill → Vikerkest, c) Kepikeste ja kolvikeste, bipolaarsete ja ganglionirakkude asukoht → Võrkkest 164.Millise meelesüsteemi elundeid kujutavad alltoodud joonised (A ja B)? Tasakaalumeel 165.Milliseid sensoreid on all kirjeldatud? a) Kuulmis-, tasakaalu- ja kompimismeele ning siseelundite rõhutundlikud sensorid → Mehhanosensorid, b) Siseelundites ja hüpotalamuses koevedelike osmootse rõhu muutustele reageerivad sensorid → Osmosensorid, c) Nahas, limaskestades ja siseelundites
klaaskehale. Võrkkesta tagumine suurem pärissoonkestaga külgnev osa sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nim. optiline e. nägemisosa. Eesmises väiksemas ripskeha ja vikerkestaga külgnevas piirkonnas valgustundlikke rakke ei ole ja võrkkesta seda osa nim. pimedaks. Väljast on võrkkest kaetud epiteeli pigmendikihiga, mis külgneb soonkestaga. Võrkkest koosneb histoloogiliselt 10 rakkude kihist. Olulisemad on kepikeste ja kolvikeste kiht, bipolaarsete ja ganglionirakkude kiht. Võrkkesta ehitus ei ole kogu ulatuses ühesugune, tema tsentraalses osas oleva kollatähni piirkonnas asuvad ainult kolvikesed. Ülejäänud võrkkesta osas, mida enam perifeersemale, seda vähem kolvikesi ning üha suureneb kepikeste arv. Võrkkestas on kolvikesi ~6 miljonit ja kepikesi ~115-120 miljonit. Nägemisnärvi väljumiskohta nim. nägemisnärvi diskiks ja see koosneb ainult närvikiududest. Kepikesed ja kolvikesed selles piirkonnas puuduvad ja seda nimetatakse pimetähn.
sisaldavad kollast pigmenti ning lipoidtilgakesed puuduvad). Säsi rakud on kromafiinsed. Säsi toodab adrenaliini, noradrenaliini ja dopamiini. Säsi rakud paiknevad väätidena, mida ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. 34. Seljaaju hallaine Seljaaju keskel paiknev seljaaju tuumi (neuronite koondisi) sisaldav hallaine jaotatakse ees-, taga- ja külgsammasteks (cornu ventrale, dorsale et laterale), mida ühendab kommissuur. Eessamba ganglionirakkude enamiku moodustavad motoorsed rakud nucleus motorius medialis et lateralis. Külgsambas paiknevad nucleus intermediomedialis et intermediolateralis, dorsaalse samba ning vaheaine piiril nucleus proprius cornu dorsalis ning rinnaosa dorsaalsamba mediaalses osas paikneb nucleus thoracicus. 35. Higinäärmete jaotus ja ehitus Higinäärmed (gl. sudorifera) on higi (sudor) eritavad difuusselt peaaegu kogu nahas leiduvad lihttubuloossed näärmed
alusel somaatiliseks närvisüsteemiks ja autonoomseks närvisüsteemiks. Kraniaalnärve on 12 paari, mis väljuvad ajutüvest (v.a. I, mis väljub otsajust). Need on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. I Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimpust, mis kulgevad läbi sõelluu - sõellestme mulkude suuraju haistmissibulasse. II Nägemisnärvi moodustavad silmapõhja ganglionirakkude aksonid, neid on veidi üle miljoni ning nad kulgevad ilma sünapsideta talamuseni. III Silmaliigutajanärv IV Plokinärv V Kolmiknärv on põhiliselt sensoorne närv. Ta on kõige jämedam kraniaalnärv. Ülemine haru, silmanärv innerveerib pealage kuni silmadeni, ning ninaselga. Keskne haru, ülalõuanärv, innerveerib ülalõuga koos hammastega ning vastavat nahapiirkonda. Alumine haru, alalõuanärv, innerveerib alalõuga koos hammastega
(hajutavad-klaasis) Liialt väikese silmaläbimõõdu või optiliste süsteemi valgusmurdvate omaduste langemise korral ei fokusseru kiired võrkkestale-kaugelenägevus,valgukiiri koondavad läätsed. Nägemiskeskus ajus-ajukoore kuklasagaras.Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotensiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotensiaali,mis juhitakse mööda nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse. Nägemisnärvi,mille moodustavad ganglionirakkude jätked,nägemisnärvikiud ristuvad nägemisristmikus. 23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus.Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks.Kuulmisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Kuulmismeeleeludiks on kõrv,millel eristatakse välis,-kesk- ja sisekõrva.Sisekõrvas asuvad sensorirakud
(hajutavad- klaasis) Liialt väikese silmaläbimõõdu või optiliste süsteemi valgusmurdvate omaduste langemise korral ei fokusseru kiired võrkkestale- kaugelenägevus,valgukiiri koondavad läätsed. Nägemiskeskus ajus-ajukoore kuklasagaras.Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotensiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotensiaali,mis juhitakse mööda nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse. Nägemisnärvi,mille moodustavad ganglionirakkude jätked,nägemisnärvikiud ristuvad nägemisristmikus. 23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus.Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks.Kuulmisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Kuulmismeeleeludiks on kõrv,millel eristatakse välis,-kesk- ja sisekõrva.Sisekõrvas asuvad sensorirakud.Nendelt lähtuvad impulsside
· pimeduses on sensor osalise depolarisatsiooni seisundis ja saadab pidevalt välja pidurdavaid impulsse võrkkesta bipolaarsetele rakkudele · kui valgus sensori hüperpolariseerib, siis vähenevad pidurdavad mõjud bipolaarsetele rakkudele ja need aktiveeruvad · bipolaarsed rakud on omakorda sünaptilises ühenduses ganglionirakkudega Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemisnärv, mille moodustavad ganglionirakkude jätked, sisaldab enam kui 10 (astmes 6) kiudu. Nina ja oimu poolt tulnud närvikiud moodustavad ühinemisel 6 nägemistrakti, mis suundub keskajus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitus nägemiskorteksisse viivatele neuronitele. Keskajus asuvate närvikeskuste kaudu juhitakse ka silmamunaliigutusi ja pupillireaktsioone.
muutub 5-GMP-ks. Naatriumikanalid sulguvad, Na+ sissevool väheneb. Kaaliumikanalid jäävad avatuks. Tulemuseks on sensorimembraani hüperpolarisatsioon, mis on ulatuslikum, mida tugevam on valgus. Kui valgus sensori hüperpolariseerib, siis vähenevad pidurdavad mõjud bipolaarsetele rakkudele ja need aktiveeruvad. Valguse ,,transleerimist" närvirakkude elektriliseks potentsiaalideks nim fototransduktsiooniks. Nägemisnärv, mille moodustavad ganglionirakkude jäted, sisaldab enam kui 10 6 kiudu. Võrkkestast nina poolt pärinevad nägemisnärvi kiud ristuvad nägemisristmikus, oimu poolt tulevad kiud ei ristu. Nina ja oiumu poolt tulnud närvikiud moodustavad ühinemisel nägemistrakti, mis suundub keskajus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitus nägemiskorteksisse iivatele neuronitele. Nägemis- e visuaalkorteks. Primaarne nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvao piirkonnas. 1
Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele seesama C. Schmidt 1845. a) optimaalse vahekorra vajadusele toidus. Uurijad panid tähele ka maomahla psühhomotoorset sekretsiooni
saagserv) Veel saab eristada ka läätse (lens) ning klaaskeha. 46. Reetina kihid. Optilises osas eristatakse 10 kihti. 1. pigmentepiteel – ühekihiline kuubiline pigmentepiteel 2. kepikeste ja kolvikeste kiht – meelerakkude perifeersed jätked 3. välimine piirmembraan 4. välimine rakutuumade kiht 5. välimine põimikkiht – meelerakkude tsentraalsed jätked 6. sisemine rakutuumade kiht – bipolaarsete neuronite tuumad 7. sisemine põimikkiht – bipolaarsete neuronite aksonid 8. ganglionirakkude kiht – multipolaarsete neuronite tuumad 9. närvikiudude kiht – mulipolaarsete neuronite taksonid 10. Sisemine piirimembraan 47. Sisekõrva ehitus. Corti organ. Sisekõrv (auris interna) on nii tasakaaluorgan kui kuulmisorgan. Sisekõrv koosneb sisekõrva luulisest labürindist, membranoossest labürindist ja sisekõrva retseptoorsetest väljadest. Sisekõrva luuline labürint koosneb 3 osast ja on täidetud perilümfiga:poolringkanal, esik ja teo kanal. Teokanal on
Eesmine mittefunktsionaalne reetina pimeosa, mis katab tsiliaarkeha ja iirise tagapinda Reetina optiline osa jaguneb kümneks kihiks, kus paiknevad rakud ja nende jätked Pigmentepiteeli kiht Kepikeste ja kolvikeste kiht Välimine piirimembraan Välimine rakutuumade kiht Välimine retikulaarkiht Sisemine rakutuumade kiht Sisemine retikulaarkiht Ganglionirakkude kiht Närvikiudude kiht Sisemine piirimembraan SISEKÕRVA EHITUS. CORTI ORGAN. Sisekõrv on tasakaalu- ja kuulmisorgan Sisekõrva moodustavad perilümfiga täidetud luuline labürint ja selle sisse jääv endolümfiga täidetud membranoosne labürint Luulise labürindi moodustavad esik, kolm poolringkanalit ja tigu Membranoosne labürint paikneb luulise labürindi sees ja koosneb ühenduses olevatest põisjatest ja torujatest moodustistest
Pimeduses on sensor osalise depolarisatsiooni seisundis ja saadab pidevalt välja pidurdavaid impulsse võrkkesta bipolaarsetele rakkudele. Kui valgus sensori hüperpolariserib, siis vähenevad pidurdavad mõjud bipolaarsetele rakkudele ja need aktiveeruvad. Valguse ,,transleerimist" närvirakkude elektrilisteks potentsiaalideks nim fototransduktsiooniks. Bipolaarsed rakud on sünaptilises ühenduses ganglionirakkudega. Nägemisnärv, mille moodustavad ganglionirakkude jätked, sisaldab enam kui 106 kiudu. Võrkkestast nina poolt pärinevad nägemisnärvi kiud ristuvad nägemisristmikus, oimu poolt tulenevad kiud ei ristu. Nina ja oimu polt tulnud närvikiud moodustavad ühinemisel nägemistrakti, mis suundub keskajus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitus nägemiskorteksisse viivatele neuronitele. Keskajus asuvasse närvikeskuste kaudu juhitakse ka silmaliigutusi ja pupillireaktsioone. Nägemis- e visuaalkorteks
maailma nagu must-valges filmis erinevates halli tooni varjundites; vajavad päevavalguse juures tumedaid päikseprille, kuna heledusadaptatsiooni häire · dikromaadid puudub ühte tüüpi fotopsiin · trikromaatilise nägemise anomaaliad eristatavate värvusvalentside arv on vähenenud 8. Nägemismeele tsentraalsed teed. Nägemisnärvi moodustavad ganglionirakkude jätked, sisaldab enam kui 106 kiudu võrkkestast nina poolt pärinevad nägemisnärvi kiud ristuvad nägemisristmikus, oimu poolt tulevad kiud ei ristu nina ja oimu poolt tulnud närvikiud moodustavad ühinemisel nägemistrakti, mis suundub keskajus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitus nägemiskorteksisse viivatele neuronitele keskajus asuvate närvikeskuste kaudu juhitakse ka silmamunaliigutusi ja pupillireaktsioone
meessugupoole kujunemist. 80. Mitokondriaalne pärandumine Mitokondriaalne või emapoolne pärandumine rakendub mitokondriaalse DNA geenidele. Kuna arenevale embrüole annavad mitokondreid vaid munarakud, saavad selliseid haigusi edasi pärandada vaid emad. Haiguse raskusaste sõltub sellest, kui suur osa mitokondreid on kahjustunud. Mitokondriaalse haiguse näide on Leberi pärilik optiline neuropaatia ehk silma võrkkesta ganglionirakkude degeneratsioon, mis viib nägemise järsule halvenemisele. 81. Uniparentaalne disoomia Uniparentaalne disoomia esineb, kui laps saab ainult ühelt vanemalt 2 kromosoomi (teiselt vanemalt kromosoome ei pärita). Põhjustajateks on meioosis esinevad vead. Kui laps saab 2 erinevat homoloogilist kromosoomi ühelt vanemalt, siis on tegu heterodisoomse UPD-ga (näitab viga meioosi I lahknemises). Kui aga laps saab 2 identset homoloogilist kromosoomi,
valgus. Pimeduses on sensor osalise depolarisatsiooni seisundis ja saadab pidevalt välja pidurdavaid impulsse võrkkesta bipolaarsetele rakkudele. Kui valgus sensori hüperpolariseerib, siis vähenevad pidurdavad mõjud bipolaarsetele rakkudele ja need aktiveeruvad. Valgus “transleerimist” närvirakkude elektrilisteks potentsiaalideks nimetatakse fototransduktsiooniks. Nägemisnärv, mille moodustavad ganglionirakkude jätked, sisaldab enam kui 10 (astmel 6) kiudu. Võrkkestas nina poolt pärinevad nägemisnärvi kiud ristuvad nägemisristmikus, oimu poolt tulevad kiud ei ristu. Nina ja oimu poolt tulnud närvikiud moodustavad ühinemisel nägemistrakti, mis suundub keskajus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitud nägemiskorteksisse viivatele neuronitele. Keskasjus asuvate närvikestuse kaudu juhitakse ka silmamunaliigutusi ja pupilireaktsioone.
See tõestab, et nägemissüsteem vajab nägemiseks muutuvat, uuenevat informatsiooni. Kontrast Heleduskontrasti tulemusena tajume sama heledusega halli valgel foonil tumedana ja mustal foonil heledana. Machi ribad on näiteks kontrasti võimendumisest must- valge pinna üleminekuil - heledat tajume heledamana ja tumedat tumedamana). Heleduskontrasti ja Machi ribade tekke eest vastutavad juba silmas toimuvad nägemisinfo töötlemise tasandid. Esmane nähtava info töötlus algab tänu ganglionirakkude retseptiivväljade ehitusele, mille tõttu lateraalne pidurdus võimendab heleda- tumeda üleminekuid. Värvinägemine Värvide omadused Värvid jagunevad kromaatilisteks (kõik värvilised) ja akromaatilisteks värvideks (must, valge ja hallid). Põhivärvid nähtava valguse spektris on: sinine (465 nm), roheline (500 nm), kollane (570 nm). Värvidele on iseloomulikud järgmised tunnused toon (lainepikkus) heledus (intensiivsus) ja küllastatus (värvi puhtus akromaatilistest värvidest)
annaabi.ee 
