Vetikate tähtsus 8 klass 2006 1 · Vetikad on veekogudes enamiku toiduahelate esimeseks lüliks. · Vetikad osalevad veekogude gaasivahetuses, sest fotosünteesi käigus tarbivad nad süsi- happegaasi ja rikastavad vett hapnikuga. · Hapnikku vajavad vetikad hingamiseks. · Vetikad on esimese orgaanilise aine tootjad. · Vetikad on toiduks paljudele vees elavatele selgrootutele loomadele. 2 3 · Vetikate liigne vohamine halvendab teiste organismide elutingimusi. · Vetikate ajutine vohamine veekogus, mida nimetatakse veeõitsenguks, on kahjulik nähtus. · Vetikad, kelle jaoks tekkisid soodsad
Pulmonoloogilise haige juhtumiuuring 1. Selgita emfüseemi patofüsioloogiat. Emfüseemi definitsioon: terminaalsetest bronhiooiidest distaalsema ohuruumi pöördumatu alveoolivaheseinte suurenemine destruktsiooni tagajärjel. Emfüüsem ehk kopsupuhitumus põhjustab gaasivahetuses osalevate alveoolide hulga vähenemise. Tahtliku, ainevahetusele mittevastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega gaasivahetust oluliselt ei paranda, sest sellega saavutatav kõrgem hapniku osarõhk alveolaargaasis hemoglobiini küllastust oluliselt ei suurenda. Samal ajal eraldub organismist rohkem süsinikdioksiidi, kui seda ainevahetuses tekib, arteriaalse vere CO2 osarõhk ja sisaldus veres langeb, areneb hüpokapnia,
kapillaaride seinte, sest kapillaarid õn kõge õhemate seintega veresoontes. Teistes veresoontes pole gaasivhaetus võimalik. Gaasivahetus toimub selles osalevate gaaside osarõhkude erinevuste tõttu. Vastav gaas liigub kõrgemalt rõhul madalama suunas. Atmosfääri õhk mis siseneb kopsudesse, sisaldab N, O ja vähesel määral CO2. 0,01% on Co2-te puhtas õhus. Samad gaasid avalduvad alveolaarõhus, seal on Co2 osa suurem ja hapnikku vähem. N ei osale gaasivahetuses tema verest kudedesse ei lähe. Hapniku osarõhk alveolaarõhus on 100 mmHg (millimeetrit elavhõbeda sammast), venoosses veres kopsukapillaarides aga 40 mmHg. PO 100 mmHg... selle tõttu liigub hapnik verre, veri muutub arteriaalseks ja seal on tema osarõhk ka juba 100 mm Hg. Co2 osarõhk kopsukapillaaride venoosses veres on 46 mm Hg, alveoolses 40 mm Hg. Osarõhkude diferents. Arteriaalses veres on osarõhk 40, mm HG. Venoosses veres on co2 osarõhk 46 mmhg ja hapnikul 40
puuduvad kõrbetes ja ookeanisaartel, sest nad eelistavad niiskeid elupindasid. Eesti on 11 liiki kahepaikseid. Enamik tänapäeva kahepaikseid on loomtoidulised, samas olles ise toiduks suurematele röövloomadele. Kahepaiksete olulisemad eripärad on seotud eluga nii vees kui maismaal. Nahk on õhuke, ja kuna kopsud on kahepaiksetel veel ebatäiuslikud, talitleb nahk lisa- hingamiselundina. Kahepaiksetel puudub nahal kaitsev sarvkiht, et efektiivselt gaasivahetuses osaleda, sellepärast on tal ka oht kuivada. Viimase vältimiseks tegutsevad limanäärmed nahas. Kaitsekihi puudumise tõttu tungib läbi naha mitte üksi hapnik, vaid ka vesi, mistõttu kahepaikseid ei saa viibida soolases vees. KOKKUVÕTE Üldist: Maailmas on ligikaudu 40 tuhat liiki selgroogseid, neist Eestist on leitud 484. Eesti selgroogsed jagunevad järgmiselt: kalad - 75, kahepaiksed - 11, roomajad - 5, linnud - 328 ja imetajad - 65 liiki
katteseemnetaimed). Juhtkimbud ulatuvad juurest varte ja lehtedeni, seega on terve taim toestatud. Rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümeerid, mis on vastupidavad mehaanilistele ja ka kliimateguriele väljendub kaitsefunktsioon. Selle seisukohalt on oluline roll korkkoel. Selles puuduvad poorid ning seetõttu ei toimu ainevahetust. Selleks, et tüve sisemuses paiknevad koed saaksid osaleda gaasivahetuses, moodustuvad sptesiaalsed avad lõved. Osadel taimelel moodustub veel ka teine kaitsekiht ehk korb. Juhtkoe osad trahheed ja trahheiidid, on moodustunud rakukestadest. Ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustused. Koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab ainete liikumist. Rakukestad täidavad seega ka transportfunktsiooni.
juhtkimpude ehitusse (sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimed). Juhtkimbud ulatuvad juurest varte ja lehtedeni, seega on terve taim toestatud. Rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümeerid, mis on vastupidavad mehaanilistele ja ka kliimateguriele väljendub kaitsefunktsioon. Selle seisukohalt on oluline roll korkkoel. Selles puuduvad poorid ning seetõttu ei toimu ainevahetust. Selleks, et tüve sisemuses paiknevad koed saaksid osaleda gaasivahetuses, moodustuvad sptesiaalsed avad lõved. Osadel taimelel moodustub veel ka teine kaitsekiht ehk korb. Juhtkoe osad trahheed ja trahheiidid, on moodustunud rakukestadest. Ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustused. Koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab ainete liikumist. Rakukestad täidavad seega ka transportfunktsiooni.
7. Gaasivahetus selgroogsetel Lõpused kaladel nt (keha sisepinna väljasopistised) Mudahüpik kasutab hingamiseks nahka. Gaasivahetuspinnad paiknevad keha sees, õhku liigutatakse. Hingamisteed ja epiteelid hoitakse alati niiskena. Kopsud (sissepoole tunginud või sisse sopistunud kehapind). Kahepaiksetel kopsud algelised, nahahingamine. Lindudel alveolaarset ehitust. Trahheed pikemad kui imetajatel + 5paari õhukotte. Õhukotid ei osale gaasivahetuses. Kopsud ühesuunalised. Imetajatel alveolaarne ehitus, väga suur hingamispind. 8. Loomorganismide energeetika (ainevahetuse tase, E bilanss, produktsioon) Ainevahetuse tase ehk kalorimeetria: mõõta otseselt ja kaudselt (mõõtes kas hapnikutarbimise taseme või süsihappegaasi produktsiooni, saame hinnata ainevahetuse taset. Energiabilanss: *Looma C=P+R+U+F / loom aktiivne – lisandub töö W *Omastatud energia A=C-F *Metaboolselt kasutatava energia M=C-F-U
HINGAMISSAGEDUS (f) -- Rahulolekus 10-18; (lastel 20-30)(väikelastel 30-40)(vastsündinutel 40- 50)Mitu korda hingame 1 minuti jooksul. kopsude minutiventilatsioon: kui suur kogus (liitrites) käis läbi kopsude õhku ühe minuti jooksul. 3. Surnud ruum (150ml) ja selle tähtsus organismis Koosneb: 1. Anatoomiline surnud ruum-enamus moodustub ülemised hingamisteed 2. Alveolaarne surnud ruum-õhuhulk väike,mis jõuab küll alveoolidesse,kuid gaasivahetuses ei osale ja hingab välja nii,et pole hapnikku ära andnud. Tähtsus: Sissehingatav õhk soojeneb; sissehingatav õhk küllastatakse veeaurudega; sissehingatav õhk puhastatakse 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Kopsude üldine mahtuvus e totaalkapatsiteet: - sissehingamine e hingamismaht(Vt) - inspiratoorne reservmaht(IRV)
eelinkubeerida 6h (37,7 kraadi). Munade säilitamise füsioloogiline null (F0). Füsioloogiline null on temperatuur, kus embrüo areng on seiskunud. 20-21; 25-27; 28-29 kraadi. Vee aurustumine munadest haudemunade niiskuse aurumine peaks olema säilitamise ajal minimaalne ja võiks olla 0,9% nädalas. Sobiv niiskus 55-75%. Munavalge näitajad Tihedus sõltub selle pH-st, see väheneb karja vananedes ja munade massi suurenedes. Munavalge pH mängib tähtsat osa loote gaasivahetuses ja toitainete transpordil lootesse. Pärast munemist süsihappegaasi sisaldus munavalges väheneb. Süsihappegaasi vähenemine sõltub: * munavalge puhverdamisvõimest (min. pH 7-9). Omadus vastu panna reaktsiooni järsule muutumisele happe või aluse lisamise korral. * ümbritsevast temperatuurist * munakoore paksusest * munade säilitamise ajast Munavalge pH muutub: munemisjärgselt 7,6 kuni 9 (paari päevaga). Munavalge pH tõus on vajalik:
CO2 konsentratsioon tühine Alveoolides - CO2 konsentratsioon on kõrge Väljuv õhk: osa alveolaarventilatsiooni alast (palju CO2), osa surnud ruumist (CO2 puudub). Summaarne konsentratsioon keskmine. Ve*FeCO2 = Va*FaCO2. Spirograaf: Klassikaline suletud süsteemi vesispirograaf mõõdab kummulipööratud ujuva silindri kõrguse muutuse järgi sisse- ja väljahingatava õhu ruumala ja sellest saab arvutada õhuvoolu (vool näitab ruumala muutumise kiirust). ül1. Alveolaarventilatsioon Gaasivahetuses mitteosaleva õhu ventilatsioon hingamisteedes. Selleks mõõtsime: Ve, FeCO2, FaCO2 30 Arvutasime alveolaarventilatsiooni: Va = Ve*FeCO2/FaCO2 (l/min) Ve - üldventilatsioon. väljahingatud õhu ruumala. mõõtsime kotist. FeCO2 - väljahingatud õhu CO2 hulk. Va - alveolaarventilatsioon. seda osa kopsusid läbinud õhu hulgast, mis osaleb vere ja alveolaargaasi vahelises gaasivahetuses, s.t
9. Vetikate tähtsus looduses ja inimese elus. Näiteid liikidest. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed. Seetõttu peeti neid alles hiljuti taimedeks, nüüd aga arvatakse nad protistide hulka. Kuid vetikatel puudub taimedele iseloomulik ehitus, neil pole eristunud taimedele omaseid kudesid ja organeid (juuri, varsi, lehti). Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Enamik vetikaist kasvab vees. Veekogude aineringes on nad asendamatud. Vetikad osalevad veekogude gaasivahetuses, sest fotosünteesi käigus tarbivad nad süsihappegaasi ja rikastavad vett hapnikuga. Samas ka toiduks väikesteleselgroorutele loomadele nt vesikirbud ja sõudiklased. Rohe- puna- ja pruun vetikad on olemas nt klorella (rohevetikas) pleurorokk (rohevetikas) põisadru (pruunvetikas). 10. Seente põhiehitus ja nende võrdlus taimede ja loomadega. Näiteid liikidest. Enamik seeni koosneb niitjatest harunevatest seeneniitidest ehk hüüfidest, mida näeb vaid mikroskoobis
piimalillelised, kaktuselised ning perekondades agaav, kukehari, soolarohi. Rakud on õhukesekestalised, paisumisvõimelised, veerohkete vakuoolidega. Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude kestad kortsu, rakkude veega täitudes sirguvad kestad uuesti. · õhukude ehk aerenhüüm sisaldab suuri õhuga täidetud rakuvaheruume, sest rakud on kujult tähtjad. Esineb soo- ja veetaimedel, siin on aerenhüümil oluline osa gaasivahetuses. Lisaks aitab aerenhüüm veetaimedel püsida vees vertikaalasendis. Põhikudesid saab liigitada ka nende paiknemise järgi taimes: · esikoore põhikude ehk esikoore parenhüüm asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud. · säsi on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude. Vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavd rohttaimedest põhilise osa. klorenhüüm e
kaktuselised (Cactaceae); perekondades agaav (Agave), kukehari (Sedum), soolarohi (Salicornia). Rakud on õhukesekestalised, paisumisvõimelised, veerohkete vakuoolidega. Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude kestad kortsu, rakkude veega täitudes sirguvad kestad uuesti. Aerenhüüm (õhukude) sisaldab suuri rakuvaheruume, sest rakud on kujult tähtjad. Idioblastidena võib esineda tugikoerakke. Esineb soo- ja veetaimedel, siin on aerenhüümil oluline osa gaasivahetuses. Lisaks aitab aerenhüüm veetaimedel püsida vees vertikaalasendis. Põhikudesid saab liigitada ka nende paiknemise järgi taimes: esikoore põhikude (esikoore parenhüüm) asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud; säsi on varre keskosas paiknev vähe spetsialiseerunud põhikude; ksüleemi- ja floeemipõhikude asub enamasti säsikiirtena juhtkimpude floeemi ja ksüleemi juhteelementide vahel.
Sügavamalt hingates tuleb abi võtta sisse ja väljahingamislihased. Kopsudeventilatsioon on õhuhulk mis käib kopsudest läbi 1min jooksul. Kaks näitajat. 1Hingamismahust korruatatakse hingamisagedusega. Me ei hinga täpselt sama palju sisse kui me hingame välja. Organism tarbib natuke rohkem hapnikku kui eritub süsihappegaasi. Hingame rohkem sisse ja välja vähem. Surnud ruum. Kui me hingame sisse, täituvad ülemised hingamisteed, toimub gaasivahetus. Õhuhulk, mis ei osale gaasivahetuses e surnud tsoon. Jag 2ks. Anatoomiline ja alveolaarne. Sõltub anatoomilistest muutustest. Läbi nina sisse, puhastav efekt. Nina kaudu sisse, suu kaudu välja. Soojust ära anda. Naised hingavad rinnalihasetega. Kopsude üldine mahtuvus. Hingamismahtu saab suurendada reservmahu arvelt. Eluline maht koosneb hingamismahust, sissehingamisreserv maht ja väljahingamisreserv maht. Fumktsionaalne jääkmaht. Sõltub kui häsi või halvasti saab hapnikuga varustatud, mida väiksem, seda rohkem on
, *Kessoontõbi o n haiguslik seisund, mis tekib kiirel siirdumisel kõrgema õhurõhuga keskkonnast madalama õhurõhuga keskkonda. 119.Millised alltoodud väidetest gaasivahetuse kohta on tõesed? *Sissehingamisel rinnaõõne maht suureneb, rõhk langeb hingamisteedes atmosfäärirõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse. *Spirograaf v õimaldab registreerida sisse- ja väljahingatava õhu mahtusid ja mahtuvusi., *Gaasivahetuses osalevat osa kopsude ventilatsioonist nimetatakse alveolaarventilatsiooniks., *Alveolaargaasist verre ja verest alveolaargaasi difundeeruvad gaasid kõrgema osarõhu poolt madalama suunas. *Ficki seaduse järgi on gaasi difusioon läbi mingi koeala võrdeline selle pindalaga, gaaside kontsentratsiooni diferentsiga kummalgi pool difusioonipinda ja difusioonikonstandiga ning pöördvõrdeline koe paksusega. 120
Südame ning suure ja väikese vereringe osa inimese aine- ja energiavahetuses. Vere koostis- osade ülesanded. Vereringe roll termoregulatsioonis ning ülesannete erisused inimesel võrrel- des teiste loomarühmadega. Treeningu mõju südamele ja vereringele. Südamelihase ala- ja ülekoormuse tagajärjed, infarkti ja insuldi põhjused ja esmaabi, veresoonte lupjumise ära- hoidmine, liiga kõrge ja madala vererõhu põhjused ja tagajärjed. Hingamiselundkonna osade ülesanded gaasivahetuses. Sisse- ja väljahingatava õhu koostise võrdlus. Hapniku ülesanne rakkudes ja mitokondrite roll rakuhingamisel. Organismi hapniku- vajadust määravad tegurid ja hingamise regulatsioon. Treenigu mõju hingamiselundkonnale. Hingamiselundkonna levinumad haigused ja nende ennetamine. Seedeelundkonna osade ehituse ja ülesannete seos. Jäänukorganite päritolu seos teiste looma- dega. Toidu koostis ja organismi energiavajadust mõjutavad tegurid. Tervisliku toitumise põ-
ja ventileeritakse neid alvoole, mille kapillaarides voolab veri. Normaalse alveolaarventilatsiooni ja kopsude verevoolutuse korral on kõige enam alveoole, kus VA/Q = 0,9. Kopsude üldventilatsiooni all mõeldakse kopsusid läbinud õhuhulka minutis, selles eristuvad alveolaarruumi ventilatsioon VA ja surnud ruumi (anatoomilise ja alveolaarse) ventilatsioon VD. Alveolaarventilatsioon VA - osa kopsusid läbinud õhu hulgast, mis osaleb vere ja alveolaargaasi vahelises gaasivahetuses (vere arterialiseerimisel). Funktsionaalse e. füsioloogilise surnud ruumi ventilatsioon VD - anatoomilistel või teistel põhjustel gaasivahetusest mitteosavõtvate hingamisteede ventilatsioon (selles eristuvad anatoomiline ja alveolaarne surnud ruum VDanat ja VDalv). Anatoomilise surnud ruumi ventilatsioon VDanat - anatoomilise ehituse tõttu gaasivahetuses mitteosalevate hingamisteede ventilatsioon, osad on nina- ja neeluruum, kõri ja hingamisteed kuni respiratoorbronhioolideni
· Hingamisel lisatakse hingamisteedesse ja eemaldatakse ~0,5L-hingamismaht. · Osa hingamismahust ~0,2L hingamisteede osa kus gaasivahetust ei toimu(nina,neeluruum,hingamistoru,hingamisteed kuni terminaalbronhioolideni)- antoomiline surnud ruum. · Kui alveoole ümbritsevas kapilaarides puudub verevool,siis gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel ei toimi-alveolaarne surnud ruum · Gaasivahetustsoon Seda osa kopsude ventilatsioonist,mis osaleb gaasivahetuses nimetatakse alveolaarventilatsiooniks.Valveolaarventilatsioon=(Vkeskmine hingamismaht-Vanat surnud ruum)*f.Saab leida ka gaasivahetuse kaudu,kuna äraantud üld-ja alveolaarventilatsiooni CO2 hulk võrdne. Ruumalad millel puuduvad tinglikud alajaotused nim mahtudeks,mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvusteks e kapatsiteetideks. Hingamismaht-tavalise hingamisega ühe korraga sisse või väljahingatud õhu hulk.
Hingamisel lisatakse hingamisteedesse ja eemaldatakse ~0,5L- hingamismaht. Osa hingamismahust ~0,2L hingamisteede osa kus gaasivahetust ei toimu(nina,neeluruum,hingamistoru,hingamisteed kuni terminaalbronhioolideni)- antoomiline surnud ruum. Kui alveoole ümbritsevas kapilaarides puudub verevool,siis gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel ei toimi-alveolaarne surnud ruum Gaasivahetustsoon Seda osa kopsude ventilatsioonist,mis osaleb gaasivahetuses nimetatakse alveolaarventilatsiooniks.Valveolaarventilatsioon=(Vkeskmine hingamismaht-Vanat surnud ruum)*f.Saab leida ka gaasivahetuse kaudu,kuna äraantud üld-ja alveolaarventilatsiooni CO2 hulk võrdne. Ruumalad millel puuduvad tinglikud alajaotused nim mahtudeks,mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvusteks e kapatsiteetideks. Hingamismaht-tavalise hingamisega ühe korraga sisse või väljahingatud õhu hulk. Väljahingamise reserv-ekspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse
eriti haigustekitavaid baktereid Elund ehk organ koosneb paljudest kudedest ja omab kindlat funktsiooni (N. süda, maks) Elundkond ehk organsüsteem ühist funktsiooni täitvad elundid N. seedeelundkond 3.1. Respiratsioon Ehk hingamine- sissehingatud hapnikku kasutatakse rakkudes toitainete lagundamiseks ning tekkinud süsihappegaas eemaldatakse rakkudest ja kogu kehast. Eristatakse välishingamist, mis seisneb gaasivahetuses organismi ja väliskeskkonna vahel ning sisehingamist ehk koe- e. rakuhingamist, mis seisneb hapniku toimel toitainete lagundamises. Difusioon põhjustab komponentide kontsentratsioonide ühtlustumist, N. 02 liigub sinna, kus teda on vähem). Lõpused, trahheed, kopsud (lindudel õhukotid). 3.2. Vere transport Amööbidel - läbi raku pool-läbilaskva membraani. Alamatel loomadel N. limustel, putukatel jt. lülijalgsetel esineb lahtine vereringe, külm, värvitu verelaadne
sissehingatav õhk muudab alveolaargaasi koostist, mistõttu on võimalik venoosest verest CO 2 ära anda ja viia verre täiendav kogus O2, st verdarterialiseerida. Kui alveoole ümbritsevates kapillaarides puudub verevool, siis nende alveoolide ventileerimisel gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel pole võimalik ning tekib alveolaarne surnud ruum. Anatoomiline ja alveolaarne surnud ruum kokku mood funktsionaalse surnud ruumi. Seda osa kopsude ventilatsioonist, mis osaleb gaasivahetuses, nim alveolaarventilatsiooniks. Hingamismaht on tavaliselt hingamisel ühe korraga sisse- või väljahingatud õhu hulk. Maksimaalse sissehingamise järel on kopsudes ruumala, mida nim kopsude kogumahtuvuseks. Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nim mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvusteks. Kopsude verevoolutusest ehk perfusioonist ning kopsude alveolaarventilatsiooni suhtest oleneb see, kuidas hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani. 13
suudetakse CO2 väljutada. Väljahingamismaht rahuolekul 500-600ml. (VT - sissehingamismaht) Hingamissagedus – mitu korda minutis hingatakse. Lastel suurem (laps: 20-30; väikelaps: 30-40; vastsündinu: 40-50), kui täiskasvanutel (10-18), sest nende süda ja kopsud väiksemad. (f) Kopsude minutiventilatsioon – õhuhulk, mis läbib kopse 1 minuti jooksul. VE= VT * f (l/min) 3.Surnud ruum ja selle tähtsus organismis Kogu sissehingatav õhk ei osale gaasivahetuses, sest osa õhku jääb surnud ruumi. Koosneb: 1) anatoomiline surnud ruum – õhk, mis jääb ülemistesse hingamisteedesse (nina- ja neeluruum, hingetoru, hingamisteed kuni terminaalsete bronhideni). 2) alveolaarne surnud ruum – õhk, mis jõuab allveoolidesse, kuid ei jõua gaasivahetusse Anatoomiline ja alveoraalne surnud ruum moodustavad funkstionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alveoraalne surnud ruum väga väike ning anatoomline surnud ruum
ALVEOLAARPUU JA KOPSU ALVEOOLID Kopsusiseste hingamisteede hulka kuuluvad bronhiaalpuu (bronhid, bronhioolid) ja alveolaarpuu Alveolaarpuu osades toimub gaasivahetus vere ja õhu vahel Puu seintes paiknevad alveoolid – nende sisepind on kaetud ühekihilise lameepiteeliga, mille rakke nimetatakse pneumotsüütideks e alveolotsüütideks Respiratoorsed alveolotsüüdid e esimest tüüpi pneumotsüüdid – osalevad gaasivahetuses Suured alveolotsüüdid e teist tüüpi pneumotsüüdid – seotud surfaktandi produtseerimisega Alveoolide seinas paiknevad ka makrofaagid, mis haaravad endasse väikesi võõrkehi, nt tolmuosakesi Alveoolide seinad on ümbritsetud tiheda verekapillaaristiku poolt, kusjuures alveolaarepiteeli rakud on vahetus kontaktis endoteelirakkudega – see on vere-õhu barjäär, mis on gaasivahetuse soodustamiseks max õhuke
soojeneb kehatemperatuurini ja küllastub veeauruga. Kui alveoole ümbritesevates kapillaarides puudub verevool, siis nende alveoolide ventileerimisel gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel pole võimalik ning tekib alvolaarne surnud ruum. Anatoomiline ja alvolaarne surnud ruum kokku moodustavad funktsionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alvolaarne surnud ruum väga väike ning anatoomiline surnud ruum võrdub funktsionaalse surund ruumiga. Seda osa kopsude ventilatsioonist, mis osaleb gaasivahetuses, nim alveolaarventilatsiooniks (VA). VA saab leida, kui on teada hingamismaht, anatoomilise surnud ruumi suurus ja hingamissagedus: VA = (VT VD) * fr Alveolaarventilatsiooni saab mõõta ka gaasivahetuse kaugu nn Bohri valemi alusel. Määramise põhimõte seisneb selles, et kopsude üld- ja alveolaarventilatsiooniga äraantud süsinikdioksiidi hulgad on võrdsed. Surnud ruumi ventilatsiooniga CO2 organismist välja ei tooda. CO2 hulk väljahingatud õhus võrdub kopsude
..3 korda kiiremini. Kolvikäigu suures osas Pindala ( Fi ) võib asendada samaväärse ristkülikuga , mille alus keskmisest indikaatorrõhust. Eeltoodut arvestatakse toimub silindri puhastamine heitgaasidest üheaegselt silindri värske võrdub indikaatordiagrammi alusega (Vs), siis antud ristküliku kõrgus indikaatordiagrammi täiteteguriga p , mis on tegeliku õhuga täitmisega. Seega 2-taktilise mootori gaasivahetuses jääb võrdub samas mõõtkavas keskmise indikaatorrõhuga. indikaatordiagrammi pindala ja arvutusliku indikaator - diagrammi suurem võimalus, et järgmise tsükli värske õhk seguneb eelmise Ekspluatatsioonis võib leida keskmise indikaatorrõhu mehaanilise pindala suhe. töötsükli põlemisjääkidega. indikaatoriga reaalselt mootorilt võetud indikaatordiagrammi järgi. p = 0,95..
hingamismaht umbes 500 ml. Hingamissagedus rahuseisundis Vastsündinud 40–50 korda minutis Lapsed 20–30 korda minutis Täiskasvanud 14–18 korda minutis Hingamise minutimaht Hingamise minutimahu saame hingamismahu ja hingamissageduse korrutisena. See näitaja on täiskasvanu puhul umbes 8 liitrit minutis. Surnud ruumi ventilatsioon Õhukogust, mis sissehingamisel jääb ülemistesse ja alumistesse hingamisteedesse, ja ilma gaasivahetuses osalemiseta jälle välja hingatakse, nimetatakse surnud ruumi ventilatsiooniks. Normaalkaaluga täiskasvanul on surnud ruumi mahtuvus umbes 150 ml. Seetõttu moodustab alveoolideni jõudev õhukogus 500 ml hingetõmbemahu puhul vaid 350 ml ja 200 ml hingetõmbemahu puhul vaid 50 ml! 72 NB! Hingamismaskid suurendavad surnud ruumi. Suuri hingamismaske on eriti ohtlik kasutada väikelastel. Just sellepärast pannakse hingamisraskustega patsiendid hingama rahulikult, ühtlaselt
annaabi.ee 
