Pelgulinna Gümnaasium Heelium Koostaja: Iida-Mai Einmaa Juhendaja: Anna Perova Tallinn 2011 Andmed Heeliumi suhteline tihedus gaasina on 0, 14. Suhteline tihedus vedelikuna on 0,12. Sulamis temperatuur on -270ºC ja keemis temperatuur on -269ºC. Lahustuvus vees on 1,5mg/l. Ühest liitrist vedelast heeliumist saab umbes 740 liitrit gaasilist heeliumi. 5l heeliumiballoonist jätkub gaasi 75 keskmise suurusega õhupalli täitmiseks. Looduses leidub heeliumi õhus, paljudes radioaktiivsetes mineraalides, maagaasis ning mõnedes kuumaveeallikates. Tööstuslikult saadakse heeliumi kõrvaltootena maagaasi puhastamisel.
● kergesti süttiv (kümneid miljoneid tonne) ● nõrk ebameeldiv läheb polüpropeeni lõhn valmistamiseks, millest ● tihedus: gaasina saadakse plasttorusid, 1.81 kg/m3; kiudaineid, taarat vedelana 613.9 agressiivsete materjalide kg/m3 jaoks. ● sulamistemperatu Ülejäänud osa kulutatakse
TÖÖKESKKONNA KEEMILISED OHUTEGURID Kemikaal- aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. (aine- üks keemiline element,valmistis-kahe või enama aine segu) Keemilised ohutegurid võivad esineda Gaasina Auruna Vedelikuna Aerosoolina Suitsuna Tolmuna Tahkena Kõige sagedamini sisenevad kemikaalid kehasse hingamisteede, naha ja seedekulgla kaudu, ning sealt edasi liiguvad mööda organismi laiali. (suitsetamine ka passiivne suitsetamine) Organismi sattunud keemiline aine imendub verre ja sealt edasi kudedesse ja maksa. Mõningatel juhtudel võib aine keemiline struktuur organismis muutuda ja mõni aine on organismis püsiv näiteks plii. Kemikaalid võivad olla
Aineosakesteks on aatomid, molekulid ja ioonid! Molekulid tekivad aatomite ühinemisel! Vesinik – H2, värvitu gaasiline aine. Aatomituuma moodustab 1 prooton! (liigub ümber üks elektron) Esineb tavaliselt molekulidena! Hapnik – O2, värvitu gaasiline aine. Aatomituumas mooudustab 8 prootonit ja 7-9 neutronit. Tuuma ümber liigub 8 elektroni. Esineb molekulidena! Vesi – H2O, tekib vesiniku põlemisel hapnikus. Vesi võib esineda kolmes olekus, jääna, veena või gaasina. Vesi on värvitu aine! Süsinik – C, aatomi tuumas 6 prootonit ja 6-7 neutronit. Tuuma ümber liigub 6 elektroni. Esineb grafiidina, tahmana, aga ka teemandid. Süsiniku ja hapniku ühinemisel tekib süsihappegaas! Süsihappegaas – CO2, värvitu gaasiline aine tekib põlemisel ja hingamisel. Foto sünteesil lagundavad taimed päikese valguse toimel süsihappegaasi. Õhk on ainete segu. Kuivas õhus on: lämmastiku N2, Ar, O2 ja CO2!
aastaga Viimati oli Pluuto Päikesele lähemal kui Neptuun 1979 – 1999 aastal Pluuto pöörleb külili nagu Uraangi Suhe Neptuuniga Pluuto orbiit läbib Neptuuni orbiiti Nad ei saa kunagi põrkuda Koostis Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata Arvatavasti koosneb kivisest südamikust, mida katab jäine vahevöö Pinnasetemperatuur on väga madal, umbes -230˚C Atmosfäär Koosneb põhiliselt lämmastikust, metaanist ja süsihappegaasist Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega Atmosfäär on äärmiselt hõre Kaaslased 1978. aastal avastati kaaslane Charon 2005. aastal avastati veel kaks väga väikest Pluuto kuud - Nix ja Hydra 2011. ja 2012. aastal avastati Kerberos ja Styx Charon Läbimõõt: 2300 km Vahe Pluutoga 19 600 km Tiirlemisperiood on 6,4 päeva, mis on sama suur kui Pluuto pöörlemisperiood ümber oma telje Kääbusplaneet Pluuto on kääbusplaneet
Põlevad õhus Jagunemine: > Maagaasiks > Vedelgaasiks > Tehisgaasiks > Biogaasiks > kaasnev gaas Põhiliselt metaan Leidub koos naftaga või eraldi Lõhnatu ja värvitu Suurimad leiukohad: > Venemaal > Iraanis > Ameerika Ühendriikides Kodupidamistes kütteks ja toidu valmistamiseks Generaatorgaas Kõrgahjugaas Kasutatakse mitmes tööstusharus ja majapidamisgaasina Propaan ja butaan Vedelas olekus, põleb gaasina Kasutatakse > Majapidamisgaasina maagaasi asemel > Metallide lõikamisel > Kuumutamisel > Jootmisel > Soojapuhurite > Soojakiirgurite küttena Anaeroobse kääritamise või orgaanilise aine lagundamisega hapnikuta Kasutatakse: > Kütusena > Elektri tootmiseks > Kütmiseks metaan (CH4) süsihappegaas(CO2) vesi (H2O) divesiniksulfiidhape (H2S) lämmastik (N2) vesinik (H2) Ammoniaak (CH3)
Ca(NO3)2 → Ca2+ + 2 NO3– HNO2 ↔ H+ + NO2– NH3·H2O↔ NH4+ + OH– H2SO4 → H+ + HSO4– ↔ 2 H+ + SO42– 3) Elektrolüütide vahel (alused, happed, soolad) toimuvad reaktsioonid siis, kui vabad ioonid seotakse. Nad kas... I. moodustavad nõrga elektrolüüdi (nt hape + alus reaktsioonil tekib VESI) II. moodustavad rasklahustuva ühendi, sademe (nt sool + sool ja sool + alus korral) III. lahkuvad reaktsioonikeskkonnast gaasina (nt sageli hape + sool korral) 4) I. molekulaarselt: 2 NaOH + CuSO4 → Cu(OH)2↓ + Na2SO4 pikk ioonvõrrand: 2 Na+ + 2 OH– + Cu2+ + SO42– → Cu(OH)2↓ + 2 Na+ + SO42– lühike ioonvõrrand: 2 OH– + Cu2+ → Cu(OH)2↓ (toimub, sest tekib sade!) II. molekulaarselt: NaOH + HCl → NaCl + H2O pikk ioonvõrrand: Na+ + OH– + H+ + Cl– → Na+ + Cl– + H2O lühike ioonvõrrand: OH– + H+ → H2O (toimub, sest tekib ülimalt
Valents näitab mitu keemilist sidet võib antud aatomil olla. Süsinik on nelja valentne. Hapnik on kolmevalentne Lämmastik on kolmevalentne Vesinik on ühevalentne Lihtsustatud struktuur valem: ch3 ch2 ch2 ch3 Molekul valem C4H10 Alkaanid on orgaanilised ained, kus süsinik aatomite vahel on üksiksidemed. Alkaanidel on nimetuses lõppliide aan. 1 meta 2 eta 3 propa 4 buta 5 penta Alkaanide esindajad Metaan CH4 - Soogaas, maagaas, kaevandusgaas Kasutatakse majapidamis gaasina Nafta on süsivesinike segu. Naftast toodetakse: bensiini, petrooliumi, kütteõli, diislit Parafiinid on tahked alkaanid, kus süsinike arv on üle 20. Valmistatakse: küünlad, parafiinmähised OA Leidmine orgaanilistes ainetes Iga keemiline side vesinikud vähendab süsinike oksudatsiooni astet ühe ühiku võrra. Iga keemline side: O suurendab ühe ühiku võrra N Halogeeniga (vii A) Alkeenid Alkeenides on süsiniku aatomite vahel kaksik side, nimetuse lõppliide on een
Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata. Arvatavasti koosneb kivisest südamikust, mida. katab jäine vahevöö Pinnasetemperatuur on väga madal, umbes -230˚C. https://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto#/ media/File:PIA19947-NH-Pluto- Norgay-Hillary-Mountains- 2050714.jpg Atmosfäär Koosneb põhiliselt lämmastikust, metaanist ja süsihappegaasist Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega Atmosfäär on äärmiselt hõre https://et.wikipedia.org/w iki/Pluuto#/media/File:Plu to_Charon_Moon_Earth_C omparison.png Kaaslased 1978. aastal avastati kaaslane Charon; 2005. aastal avastati veel kaks väga väikest Pluuto kuud - Nix ja Hydra; 2011. ja 2012. aastal avastati Kerberos ja Styx ; https://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto#/media/File:PIA19856-PlutoCharon-NewHorizons-Color-20150714.jpg
kaaliumiga, ent see jab ka mullas fikseerununa mullaorganismide poolt kasutatavaks, mis edasi allub nende sünni ja surma seaduspärasustele. Põllule antavas sõnnikus sisalduva kergesti omastatava lämmastiku efektiivsust vähendavad kaks põhilist lämmastikukadu, need on: · ammoniaagi lendumine ehk emissioon; · nitraatide väljakanne ehk väljauhtumine. Lämmastik kaob sõnnikust kergesti, lahustudes vees või lendudes gaasina atmosfääri. Sõnnikus esineb lämmastik nii mineraalsel kui ka orgaanilisel kujul . Lämmastiku esinemisel ammooniumina võib kaotsi minna õhku lenduva ammoniaagi gaasina. Mullas toimuva protsessi tulemusena saab ammooniumlämmastikust ammooniumnitraat, mille kaod tekivad nitraatide väljauhtumise ehk leostumise ja mullas toimuva lagunemise (denitrifikatsiooni) tulemusena mullas tekkinud gaasilise lämmastiku kaod aga lämmastikoksiidi ja gaasilise lämmastiku kujul.
· Põhiliselt metaan · Koos naftaga või eraldi · Lõhnatu ja värvitu · Leiukohad: Venemaal Iraanis Ameerika Ühendriikides · Kodupidamistes kütteks ja toidu valmistamiseks Tehisgaasid · Generaatorgaas · Kõrgahjugaas · Põlevkivigaas · Kivisöegaas · Utmine: peenestatud kivisütt kuumutatakse õhu juurdepääsuta 900... 1000 °C juures. Vedelgaas · Propaan ja butaan · Vedelas olekus, põleb gaasina · Kasutatakse Majapidamisgaasina maagaasi asemel Metallide lõikamisel Kuumutamisel Jootmisel Soojapuhurite Soojakiirgurite küttena Biogaas · Anaeroobse kääritamise või orgaanilise aine lagundamisega hapnikuta · Metaan ja CO2 · Kasutatakse: Kütusena Elektri tootmiseks Kütmiseks Biogaas koosneb · metaan (CH4) 40 75% · süsihappegaas(CO2) 25 55% · vesi (H2O) 2 10%
Titan ja Triton on temast suuremad. Koostis on ka täpselt teadmata, sest esimene kosmosesond peaks alles 2015-dal aastal sinna jõudma. Aga võrdlemisi madal tihedus viitab 70% jää ning 30% kivi segule. Pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Pluuto atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest, tiiru teeb peale 6 päevaga. Leitud kaaslase sai nimeks Charon. Pluuto äbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km. 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P1 ja S/2005 P2
Lämmastik 1)Aatomi ja molekuli ehitus: N: +7| 2) 5) Lämmastiku järje- ehk aatomnumber on 7, ta kuulub perioodilisustabeli VA rühma elementide hulka, asudes 2. perioodis. Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit. Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites 3 kuni +5. 2)Lihtaine omadused 2.1)Füüsikalised omadused: · terava lõhnaga · värvuseta · gaas · õhust ~2 korda kergem · vees väga hästi lahustuv · veeldub 33oC juures NB! 25% line lahus võib põhjustada hingamislihaste krampi ja silma sattudes pimedaks jäämise. 2.2)Keemilised omadused: Lämmastik on väga püsiv, sest molekulis on tal aatomite vahel tugev kolmikside NºN , mistõttu ta onkeemiliselt väheaktiivne.Lämmastik reageerib kõrgel temperatuuril, mil side ...
iooniline side on viies. Lämmastik moodustab stabiilse oksiidi iga oksüdatsiooniastmega 1-st 5-ni. Lämmastiku ühenditest vesinikuga on stabiilseim ammoniaak (NH3). Aatomi ja molekuli ehitus: +7/ 2) 5) 1s22s22p3 Lämmastiku ladinakeelne nimetus on nitrogenium, mille võttis teaduses kasutusele Chaptal ning tähendab "salpeetri tekitaja" ja elemendi sümbol on N. Lämmastiku avastas Daniel Rutherford 1772 aastal Edinburgis. Põlemist mittesoodustava gaasina nimetati teda algul "mürgiseks õhuks". Fosfor Fosfor (keemiline sümbol P) on keemiline element järjenumbriga 15. Fosfori ainus looduslik isotoop on massiarvuga 31. Fosfor lihtainena esineb üldiselt kolme allotroopse vormina: valge, punane ja must fosfor. Omapärane on see, et tavatingimustes stabiilseim vorm punane fosfor ei oma kindlat struktuuri, vaid ta omadused on varieeruvad. Fosfori aur koosneb tetraeedrilistest P4 molekulidest. Nende kondenseerudes tekib valge fosfor
Värvuselt on ta rohekas Omadused: mürgine raske gaas, terava lõhnaga, kergesti veelduv Kasutamine: keemiatööstuses, paberi pleegitamises, anorgaaniliste ainete tootmises Toatemperatuuril on ta gaasilises olekus FLUOR Fluor on keemiline element järjenumbriga 9 Normaaltingimusel on ta kollakas gaas Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem Reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega Gaasina väga mürgine Omadused: terava lõhnaga, sööbiva toimega Kasutamine: hambapastades BROOM Broom on keemiline element järjenumbriga 35. Br2 on toatemperatuuril vedelas olekus esinev mittemetall Broom on punakaspruun, vaga murgine ja reageerimisvoimeline vedelik, erava ärritava lõhna ja sööbiva toimega Vees lahustub raskesti Broom moodustab bromiide reageerides metallidega
, fülogenees- evolutsiooniline arengutees. Biograafilised tõendid- uuritakse paikkondi,kus on esinenud. Sordid ja tõuaretus: aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta.Elutekke tingimused: pikajalise protsessi käigus,mitmeastmeline protsess,tänapäevasst erinevad tingimused,pikaajaline protsess. Tingimused Maal: puudub 02. Pole osoonikihti , ultraviolettkiirgus, vesi,vedelana,gaasina, kivimid,fosfaadid,atmosfäärigaasid. Olelusvõitlus- isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast. Darvinism- Darwini teooria, evolutsioon kui loodusnähtus. 3,5miljardit tagasi tekkisid esimesed eeltuumsed rakud. Elu sai tekkida vees. Esimeed biomolekulid oli valgud. Ürgeoon-arhaikm- 4,5 miljardit -2,5 miljardit aastat tagasi. Vanaaegkond: 545miljonit aastat tagasi. Kambrium- kambrimi plahvatus,toimus liikide
kaarkeevitamisest 20...30% suurematel voolutugevustel. · Kaarlõikamise puuduseks on väike tootlikkus ja lõike madal kvaliteet. · Plasmajugalõikuri väljuva plasmajoa temp on 16 000 oC. · Plasmakaarlõikamisel temp-id kuni 33 000 oC. · Plasmakaarlõikamise tootlikus 5-8 korda suurem gaaslõikamise tootlikkusest, termomõju ala 3-4 korda väiksem. · Alumiiniumsulamite plasmalõikamisel kasutatakse moodustava gaasina Ar ja N. · Gaaslaserlõikamisel lõikekohas sulanud metall eemaldatakse N ja õhu seguga. · Laser- ja plasmalõikamismeetodite eelisteks on suur lõikamiskiirus, väike termomõjuala. Pealesulatus e termopindamine · Pihustuspinnete poorsus on 5...15% (v.a. kiirpihustuse korral). · Termopihustusel on soojusallikas põlvegaasid või elektrienergia. · Allahelikiirusega leekpihustuse kihtide paksus 0,1mm. · Energiamahukaim leekpihustus, ökonoomseim kaarpihustus
kivi ning 30 % jää mikstuurile. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248,09 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. atmosfäär Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 aastal Atmosfäär koosneb tõenäoliselt peamiselt lämmastikust, millele lisaks veidi metaani ning süsinik monooksiidi. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. New horizons New Horizons on esimene kosmoselaev, mis uurib Pluutot. Startis 19. jaanuaril aastal 2006. Kosmoselaev uurib Charonit, Pluutot ja Kuiperi vööd (pisiobjektid, mis paiknevad päikesesüsteemi äärealadel). Pluuto lähedusse jõuab see alles ajavahemikus 2015 kuni 2017. Kuupäevaks arvatakse olevat 14
------Gay - Lussac'i seadus ------Charles'i seadus ------Kuidas tekib aur? Alati on olemas kindel hulk molekule, mille kineetilisest energiast piisab vedeliku pinnalt väljumiseks. Need molekulid moodustavad vedeliku pinna kohal gaasilise keskkonna, mis nimetatakse auruks. Auru tekkimise eelduseks on vedela faasi olemasolu. ------Mis on auru kriitiline rõhk? Kriitilise rõhu juures on aine samaaegselt nii vedelas faasis (vesi) kui ka gaasina (aur). ------Millal kaob vedeliku piirpind selle kuumutamisel? Kui temperatuuri veel tõsta, jõuame kriitilise temperatuurini (rõhul 218 atmosfääri ja temperatuuril 374° C), kus kaob erinevus vedela ja gaasilise faasi vahel.
niipalju, et see täidab anuma ääreni). Vedelikul on kindel tihedus ja seega ka kindel ruumala. Gaasi tihedus sõltub aga sellest, kui suur on anum ja kui palju gaasi osakesi seal on. Ligikaudu on gaasi osakeste vahekaugus 10 korda suurem kui vedelikus. Sellepärast saab gaasi kokku suruda, aga vedelikku ei saa. Looduses leidub vedelikke ja gaase väga erinevates kogustes. Näiteks Maal kõige levinum vedelik on vesi ja kõige levinum gaas on lämmastik. Vett on maakeral erinevates olekutes (gaasina, vedelikuna, tahkena). Vesi on pidevas ringluses: tuleb allikatest maapinnale, liigub mööda ojasid ja jõgesid suurematesse veekogudesse, seejuures aurab osa veest ja sajab hiljem pilvedest maapinnale. Vee ja teiste vedelike omadused on sarnased ja sellepärast võib vee korral saadud katsetulemusi üldistada ka teistele vedelikele. Nii edaspidi teemegi. Samuti on veega seotud palju inimesele olulisi ja põnevaid asju, näiteks lainelauaga sõitmine või purjetamine
Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 aastal. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastaseisuses Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. Peale atmosfääri avastamist on Pluuto Päikesest üha enam eemaldunud ning planeedi keskmine temperatuur seetõttu langenud. Mingil põhjusel ei mõjuta temperatuuri langus aga atmosfääri. Üks seletusi on, et Pluuto pinda kattev jää võib olla tumenenud ja püüab seetõttu endisest rohkem päikesevalgust
tekitada peavalu, uimasust, teadvuse kaotust, soojuskiirguse toimel saadud põletused ja suitsust põhjustatud hingamisraskused, ülerõhust tingitud põrutused ning laialilenduvatest kildudest põhjustatud haavandid. · Tegutsemine Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Katta kinni hingamisteed. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Vältida keldrites viibimist, õhust raskema gaasina liigub gaaspilv maapinnal ja võib koguneda madalametesse kohtadesse. Võimalusel minna ülemistele korrustele. Vältida sädeme teket! · Esmaabi Kannatanud toimetada ohutusse paika ja aseta kõhuli. Leegipõletuse korral kustuta teki või vaiba abil kannatanu rõivad ning alusta kiiresti jahutamist. Jahutamiseks kasuta jahedat vett. Jahutamise järel kata vigastatud koht puhta linaga. Kannatanud toimetada arsti juurde. · Ammoniaak
13. Superpositsiooniprintsiip. 14. Termodünaamiline ja statistiline uurimismeetod. 15. Ideaalne gaas. Omadused: o Molekulide vahel puudub interaktsioon ( puudub molekulide omavaheline vastastikmõju ehk ei toimu vastastikkuseid põrkeid). o Molekulidel puuduvad mõõtmed. o Molekulid on pidevad korrapäratus liikumises. N2, O2, H2 on hästi kirjeldatavad normaaltingimustel ideaalse gaasina. m- on gaasi mass M- gaasi molaarmass m0- ühe molekuli mass R- universaalne gaasikonstant R = 8,31 J/kmol - moolide arv = m/M 16. Jaotusfunktsiooni mõiste. 17. Maxwelli jaotus. 18. Boltzmanni jaotus. Baromeetriline valem. 19. Molekulide keskmine kineetiline energia. Vabadusastmete arv. Ühe molekuli keskmine energia : - ühe aatomiga gaasi keskmine energia. Vabaastmete arv molekuli kiiruskomponentide arv. Koosneb 3 kulg- ja 3
kihtpilved, millest sajab uduvihma ja nõrka lund. ÕIGE 19. Märgadiabaatiline gradient on suurem kui kuivadiabaatiline gradient. VALE 20. Atmosfääris võib protsessi lugeda adiabaatiliseks kui ta toimub kiiresti. ÕIGE b) Vali õige variant 21. Missugune järgnevatest ilmaelementidest väheneb alati kui me liigume ülespoole. Õhu rõhk 22. Ainuke aine, mida atmosfääris võib leida looduslikult nii tahke, vedela kui ka gaasina. vesi 23. Normaalne õhurõhk ei ole 1000 hPa 24. Mingi atmosfääri omaduse horisontaalset ülekannet tuulega nimetatakse advektsiooniks 25. Olulisim põhjus, miks suved lõunapoolkeral pole soojemad kui põhjapoolkeral, peitub selles, et üle 80% lõunapoolkerast on kaetud veega 26. Missugune järgnevatest füüsikalistest suurustest on molekulide keskmise kiiruse mõõduks. temperatuur 27
eralduma. Zn(s) + 2HCl(aq) ZnCl2 (aq)+ H2(g) H++1e-H0 (oksüdeerija) Zn0 -2 e- Zn+2 (redutseerija) Pannes soolhappesse metallilist vaske reaktsiooni ei toimu. See on tingitud metallide paiknemisest pingereas. Metallid, mis asuvad metallide pingerea lõpuosas on vähe aktiivsed. Seega ka Cu on väheaktiivne metal samas kui Zn on aktiivne metall. Katse 8. Cu+HNO3Cu(NO3)2+NO+ H2O Cu0-2e- Cu+2 (redutseerija) N+5+3e- N+2 (oksüdeerija) NO eraldub pruuni mürgise gaasina. Katse 9. Võtsin katseklaasi tüki metallilist tsinki ja lisasin 2...3 ml CuSO4 lahust. Zn+CuSO4 ZnSO4 + Cu Zn0 2e- Zn+2 (redutseerija) Cu+2+ 2e- Cu0 (oksüdeerija) Cu sadestub Zn`i pinnale, mille tulemusena Zn`I värvus muutub mustaks. KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone: Katse 10. KmnO4 lahusele H2SO4 lisamisel omandas lahus punase värvuse ning siis lisasin spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvi valastumiseni (värvituks muutumiseni).
toorium aga nende piksejumalalt Thorilt. Kreeka titaanidele (Gaia lastele) on kollektiivselt pühendatud titaan. Huvitava kõrvalepõikena maksab mainida ka suisa perekondlikku sugulust keemiliste elementide vahel: tantaal on nimetatud kreeklaste mütoloogilise kuninga Tantalose järgi, nioobium aga tema tütre Niobe järgi. Viimaks maksab eriliselt välja tuua ka mõningaid neid keemilisi elemente, mis on nime saanud iseloomuliku omaduse järgi. Kloor, mis esineb lihtainena rohekaskollase gaasina, tuleneb kreekakeelsest sõnast chloros, mis tähendabki „rohekat”, „rohekaskollast” või „kollakasrohelist”. Ka broom ja osmium on saanud nimetuse kreekakeelsete omadussõnade kasutamisel: esimene tähendab „haisu”, teine „lõhna”. Hõbe kannab ladina keeles nimetust argentum, mis on omakorda tulnud kreekakeelsest omadussõnast, millega tähistati „heledat” või „säravat”. Baariumile andis nimetuse mineraal barote/ baryta, millest metall saadi –
seotud, sest mõlemad osalevad peaaegu fikseeritud vahekorras nii fotosünteesi kui hingamise protsessides. Kuna aga hapnikku on atmosfääris süsihappegaasiga võrreldes väga palju rohkem, siis on ka inimtegevusest tingitud hapnikusisalduse suhteline muutumine süsihappegaasisisalduse vastava muutumisega võrreldes tühine. Fosforiringe: Fosforiringe all mõistame fosfori liikumist eluta loodusest elusasse ja tagasi. Fosforit gaasina ei esine ning seega seda atmosfääris pole. Kõige enam leiab fosforit kivimites (litosfääris), vähem elusolendites, mullas ja vees. Fosfor ringleb kivimite, organismide, mulla ja vee vahel. Vooluvesi uhub fosfori maakoorest välja ja see muutub kättesaadavaks maismaa- ja veetaimedele. Jõed kannavad fosforit maailmamerre. Nii meres kui ka teistes veekogudes sadaneb osa fosforist põhja. Tagasi maismaale satub fosfor siis, kui maakerke tõttu muutuvad
Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 aastal. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. Peale atmosfääri avastamist on Pluuto Päikesest üha enam eemaldunud ning planeedi keskmine temperatuur seetõttu langenud. Mingil põhjusel ei mõjuta temperatuuri langus aga atmosfääri. Üks seletusi on, et Pluuto pinda kattev jää võib olla tumenenud ja püüab seetõttu endisest rohkem päikesevalgust.
panemisel reaktsiooni ei toimu, sest vask pole piisavalt aktiivne metall (Zn on metallide pingereas Cu-st eespool). Katse 8. Kuiva katseklaasi panna tükk vaske ja lisada kontsentreeritud lämmastikhapet. 3Cu + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O 3Cu + 8H+ + 8NO3- 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O Cu-redutseerija N-oksüdeerija Kommentaar: Lähteaineteks on tükk vaske ja vedel HNO3, saadusteks on roheline Cu(NO3)2 ja pruun gaasina eralduv NO ning vesi. Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada CuSO4 lahust. Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu Zn + Cu2+ + SO42- Zn2+ + SO42- + Cu Zn redutseerija Cu oksüdeerija Kommentaar: kuna tsink on vasest aktiivsem vahetavad nad kohad ja vask sadestub tsingitüki pinnale. KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone Katse 10. Valada katseklaasi KMnO4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni)
Toores õunas on vähe suhkruid ja rohkelt happeid ning parkaineid, ka on ubinad toorelt kõvad. Ülevalminud viljad on seevastu jahused ning kaotanud karastava magushapuka maitse. Õunu, eriti just talisorte, on kõige otstarbekam säilitada värskena jahedas ruumis. Koristuse järel mõjutavad seda kõige rohkem temperatuur, õhuniiskus, hapnik, süsihappegaas ja etüleen ehk õunas sisalduv taimne hormoon, mida viljad valmides gaasina eritavad ja mis nende küpsemist kiirendab. Pikemaks säilitamiseks tuleb valida vigastamata õunad, mis laduda kihtidena kasti. Iga kihi vahele panna 34 paberilehte. Kasti hoida keldris või sahvris, kus temperatuur ei tõuse üle 56°C. Õunu võib säilitada puukastis, puistates sinna puhast saepuru. Õunad ei tohi üksteisega kokku puutuda. Õunte korjamise ettevalmistamise käigus koristame puude alt maha varisenud õunad ja
c. Lõiketöötlemine, lihvimine, austenitiseerimine, kiire jahutus vette, noolutamine ja värvimine d. Lõiketöötlemine, austenitiseerimine, kiire jahutus vette, noolutamine, lihvimine ja värvimine Küsimus 8 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas mõjutab austenitiseerimise keskkond detaili pinda? Vali üks või enam: a. detaili võib kaitsta oksüdeerumise eest detaili isoleerimisega õhu keskkonnast (näiteks nikli fooliumiga) b. kaitsva gaasina saab kasutada hapnikku c. Kaitsva gaasi keskkonnas on süsiniku väljapõlemine väike või olematu d. Õhu käes põleb pinnakihist välja süsinik ja toimub oksüdeerumine Küsimus 9 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged pindkarastuse kohta? Vali üks või enam: a. Pindkarastuse korral ei muudeta südamiku või ülejäänud osas detaili omadusi või termotöötlust. b
b. Lõiketöötlemine, austenitiseerimine, kiire jahutus vette, noolutamine, lihvimine ja värvimine c. Lõiketöötlemine, lihvimine, austenitiseerimine, kiire jahutus vette, noolutamine ja värvimine d. Lõiketöötlemine, lihvimine, värvimine, austenitiseerimine, kiire jahutus vette, noolutamine Küsimus 8 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas mõjutab austenitiseerimise keskkond detaili pinda? Vali üks või enam: a. kaitsva gaasina saab kasutada hapnikku b. detaili võib kaitsta oksüdeerumise eest detaili isoleerimisega õhu keskkonnast (näiteks nikli fooliumiga) c. Õhu käes põleb pinnakihist välja süsinik ja toimub oksüdeerumine d. Kaitsva gaasi keskkonnas on süsiniku väljapõlemine väike või olematu Küsimus 9 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged pindkarastuse kohta? Vali üks või enam: a
Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 aastal. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24
Et nitraadid lahustuvad vees hästi ja kõrgemal temperatuuril lahustuvus suureneb, siis läheb suurem osa nitraatidest toidu keeduvette. Lämmastiku seos elusorganismiga ja lämmastikuringe.Lämmastik on bioloogiliselt aktiivsete ühendite koostises. Lämmastiku varudele looduses on organismidel raske kättesaadavus ja seetõttu ei saa loomad ja taimed seda ka otseselt omastada.(nitraadi põhjus) Põhjuseks on lämmastiku keemiline stabiilsus gaasina, mis ei ühine kergesti teiste keemiliste ainetega,Õhulämmastikust tekivad looduses lämmastikuühendid põhiliselt kahel viisil. Äikese ajal kõrge temperatuuri toimel ühineb lämmastik hapnikuga tekitades lämmastik(II)oksiidi, mis kergesti oksüdeerub lämmastik(IV)oksiidiks. Niiskuse toimel satub lämmastikhape vihmana mulda ja moodustab ta seal nitraate. Teiseks looduslikuks õhulämmastiku sidujaks on mõnede väheste organismide võime suuta siduda õhulämmastikku ja viia
panemisel reaktsiooni ei toimu, sest vask pole piisavalt aktiivne metall (Zn on metallide pingereas Cu-st eespool). KATSE 8 Kuiva katseklaasi panna tükk vaske ja lisada kontsentreeritud lämmastikhapet. Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 ↑+ 2H2O Cu + H+ + NO3- → Cu(NO3)2 + NO2 + H2O Cu – 2e = Cu2+ redutseerija N5+ + 1e = N4+ oksüdeerja Lähteaineteks on tükk vaske ja vedel HNO3, saadusteks on roheline Cu(NO3)2 ja pruun gaasina eralduv NO2 ning vesi KATSE 9 Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1…2 ml CuSO 4 lahust. Zn + CuSO4 = ZnSO4 + Cu↓ CuSO4+Zn=Zn2+SO4+Cu↓ Cu2+ + 2e = Cu oksüdeerija Zn – 2e = Zn2+ redutseerija Tsingi tükk muutub mustaks, kuna tsink on vasest aktiivsem vahetavad nad kohad ja vask sadestub tsingitüki pinnale. KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone KATSE 10
Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989. aastal. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. Peale atmosfääri avastamist on Pluuto Päikesest üha enam eemaldunud ning planeedi keskmine temperatuur seetõttu langenud. Mingil põhjusel ei mõjuta temperatuuri langus aga atmosfääri. Üks seletusi on, et Pluuto pinda kattev jää võib olla tumenenud ja püüab seetõttu endisest rohkem päikesevalgust.
Puurmani Gümnaasium Lämmastik Uurimustöö keemias Koosjata: Marju Perova Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani/ Pikknurme 2009 Lämmastiku ladinakeelne nimetus on nitrogenium, mille võttis teaduses kasutusele Chaptal ning tähendab "salpeetri tekitaja" ja elemendi sümbol on N. Lämmastiku avastas Daniel Rutherford 1772 aastal Edinburgis. Põlemist mittesoodustava gaasina nimetati teda algul "mürgiseks õhuks". Aatomi ja molekuli ehitus: N: +7| 2) 5) Lämmastiku järje- ehk aatomnumber on 7, ta kuulub perioodilisustabeli VA rühma elementide hulka, asudes 2. perioodis. Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit. Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites 3 kuni +5.
Kasutatakse naha ja limaskestade desinfitseerimiseks, kurguaerosoolides ja tablettides Toimivad plasmamembraanile Spoorid ei hävi Viirustel toimib ainult kestaga viirustele · Halogeenid Jood ja kloor mõjuvad nii puhtal kujul kui seotuna teiste ühenditega I on üks vanimaid antiseptilisi aineid toimib bakteritele, seentele, endospooridele, viirustele Cl on aktiivne gaasina või kombineerituna teiste ainetega Gaasilist kloori kasutatakse joogivee, basseinide vee ja reovee desinfitseerimisel NaCl kasutatakse majapidamises kui desinfitseerijat ja pleegitajat · Alkoholid Tapavad baktereid ja seeni, aga mitte endospoore ja kestata viiruseid Denatureerivad valke ja lahustavad membraani Kasutatakse etanooli ja isopropanooli, sobivaim konsentratsioon on 60-95% (parim 70%)
Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Lämmastik on fosfori ja kaaliumi kõrval üks peamistest taimede toiteelemendist. Saagikoristamise ajal viiakse just lämmastikku kõige rohkem pinnasest välja, mistõttu on lämmastikväetised üks suurima tootmismahuga kemikaale üldse. Vaatamata vaba lämmastiku tohututele varudele looduses on ta organismidele raskesti kättesaadav ja seetõttu ei saa loomad ja taimed seda ka otseselt omastada. Põhjuseks on lämmastiku keemiline stabiilsus gaasina, mis ei ühine kergesti teiste keemiliste ainetega. Õhulämmastikust tekivad looduses lämmastikuühendid põhiliselt kahel viisil. Äikese ajal kõrge temperatuuri toimel ühineb lämmastik hapnikuga tekitades lämmastik(II)oksiidi, mis kergesti oksüdeerub lämmastik(IV)oksiidiks. Niiskuse toimel muutub viimane lämmastikhappeks ning vihmana mulda sattudes moodustab ta seal nitraate. Teiseks looduslikuks õhulämmastiku sidujaks on mõnede väheste organismide
tekkivad bromaadid on inimesele ohtlikud juba sisalduse ppb suurusjärgus, on viinud rangete normide kehtestamisele. Bromiidid on suhteliselt vähemürgised. Sissevõtmisel peetakse mürgiseks koguseks 3g, surmavaks üle 35g Br. Seevastu Br lihtainena on väga mürgine ja sööbiv. Äärmiselt ohtlik on broom eriti vedelikuna nahale sattudes (tekivad raskestiparanevad haavandid). Kahjustatud nahka pestakse NaCO lahusega. Nagu kõik halogeenid, kahjustab Br auruna (gaasina) kõri, bronhe, kopse. Tugeva ärrituse põhjustab juba 0,001%-line sisaldus õhus. HUVITAVAT BROOMI KOHTA 7 Tervise puhul: Närvihäirete all kannatava inimese kohta öeldakse: ,,Ta joob broomi" või ,,Arstid kirjutasid talle broomi". Seda on võimatu uskuda. Broomi ei tohi juua. Puhtal kujul on broom väga mürgine, tumepunane, peaaegu pruun , raske vedelik, mis isegi toatemperatuuril aurustub kiiresti.
Siis uuriti asja ning pakuti välja, et sealne atmosfäär koosneb molekulaarsest lämmastikust. Ilmselt kõrvetasid päikesekiired pinnasest välja gaase. Palju ei teata Pluuto atmosfäärist, kuid see koosneb tõenäoliselt peamiselt lämmastikust, millele lisaks veidi metaani ning süsinik monooksiidi. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on 7 vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. Pluuto ning Triton Ebatavaliste Pluuto ning Tritoni (Neptuuni kaaslane) orbiitide olemuse ning massi samasuse tõttu oletatakse, et neil kahel on ühine ajalugu. Algul usuti, et Pluuto võis esialgu olla Neptuuni kaaslane, kuid nüüdseks tundub see ebatõenäone, palju populaarsem on arvamus, et Triton, nagu
-228 kuni -238 kraadi. Pluuto koostis on teadmata, aga nähtavasti koosneb planeet 70% kivimite ja 30% jää segust. Heledad piirkonnad pinnal paistavad olevat kaetud lämmastiku jääga sisaldades väikese osana tahket metaani ja vingugaasi. Arvatavasti koosneb Pluuto atmosfäär peamiselt lämmastikust, koos mõningase vingugaasi ja metaani lisandiga, kuid täpsed andmed ei ole teada. Pluuto atmosfäär võib eksisteerida gaasina ainult ainult siis, kui Pluuto on oma periheelioni lähedal; enamuse ajast Pluuto pika aasta kestel on atmosfääri gaasid külmunud. 16. Uraan koosneb peamiselt erinevatest jäädest ja umbes 15% vesinikust ja heeliumist, mida on üpriski vähe. Uraanil ei ole kivist tuuma. Uraanil on samuti pilvevöönd (nagu ka teistel gaasiplaneetidel), mis lõõtsub kiiresti ümber planeedi. Uraanil on ka üheteistkümnest kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem
22% neeldub atmosfääris 45% neeldub pinnases Fotosüntees 6CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess. Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks Rakuhingamine - Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestel · Hingamisahela reaktsioonide käigus sünteesitakse 36 ATP molekuli Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna CO2 ringe toimub elus ja eluta looduse vahel. Atmosfääris CO2 esineb gaasina, mida taimed tarbivad fotosünteesiks, taime sööb mingi väike loom, teda sööb suurem loom. Siis, kui suurem loom sureb ära, lagundajad lagundavad teda ja libast lendub CO2 õhku tagasi või läheb mulda sisse mineraalidena. Pikaaja möödudes võib CO2 talletuda kivististe ja fossiilsetesse kütustesse mille põletamisel saatub CO2 taas atmosfääri Toitainete liikumine ökosüsteemis Autotroofid ja heterotroofid
koostis on seni teadmata. 5 Pluuto ja Maa võrdlus Pluuto ja tema atmosfäär Pluuto atmosfääri olemasolus veenduti esimest korda 1989. aastal. Tema atmosfäär koosneb molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on aga väike. Atmosfäär on hõre, sest pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, Pluuto pikas aastast on enamus aja atmosfäär jäätunud. Peale atmosfääri avastamist on Pluuto Päikesest eemaldunud ja planeedi keskmine temperatuur seetõttu langenud. Temperatuuri langus aga ei mõjuta atmosfääri. Üks seletus on, et Pluuto pinda kattev jää on võib-olla tumenenud ja püüab seetõttu rohkem päikesevalgust. Asjasse püüab selgust tuua NASA kosmoseaparaat, mille suurim lähenemine Pluutole toimub 14
Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 aastal. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon. 4 17. Uraani välisilme ja pöörlemine. Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina. Pinnadetaile on sel väga raske eristada.
Kui tasakaalu korral mõjub membraanile lahusep oolt rõhk P ja puhta lahusti poolt rõhk P 0 , siis osmootne rõhk P P 0 . Osmoos on tingitud lahusti keemilise potentsiaali erinevusest puhtas lahustis ja lahuses püsival rõhul ja temperatuuril. J. van’t Hoff sai katseandmete põhjal sõltuvuse: V n 2 RT . See on sarnane ideaalse gaasi olekuvõrrandiga . Selle abil väitis ta, et osmootne rõhk on arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta ideaalse gaasina täidaks antud temperatuuril lahuse poolt enda alla võetud ruumala (van’t Hoffi seadus). Tegelikult on analoogia ainult väline.Nüüdisajal kasutatakse osmootset rõhku kõrgmolekulaarsete ühendite molekulmassi määramisel. Kineetika 11. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes.
Fotosünteesi üldreaktsioon Fotosüntees on kõige tähtsam biokeemilise aineringe lüli. Kõik ülejäänud organismid sõltuvad selle käigus toodetud orgaanilisest ainest. 6CO2 + 12H2O +footonid C6H12O6 + 6H2O + 6O2 I. Fotosünteesi valgus-staadium Reaktsioonid kulgevad kloroplastide tülakoidides valgusenergia mõjul. Toimub valgusenergia muutmine keemiliste sidemete energiaks. Valgus ergastab Chl molekuli. H2O lõhustub (fotolüüs), O2 eraldub gaasina, vesiniku aatomid seotakse tekkivate energiarohkete ainetega, NADP redutseerub NADPH-ks. Sellega kaasneb ATP teke, mis on vajalik fotosünteesi pimedus-staadiumi reaktsioonides 2H2O 4H+ +4e- + O2 NADP + 2e- + 2H+ NADPH2 II. Fotosünteesi pimedus-staadium Pimedus-staadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas. Süsiniku allikas on CO2 Vesiniku allikaks on NADPH2 Energia allikaks on vaja 18 ATP molekuli
Selle metalli avastajaks on sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808. aastal saada seda metalli puhtal kujul. Germaaniumi(Ge) olemasolu ennustas 1872. D.I. Mendelejev ja nimetas selle elemendi ekasiliitsiumiks; germaaniumi avastas 1886. aastal C. Winkler. Heeliumi avastas 1868.a J. Jaanssen ning temast sõltumatult J. N.Lockyer ja E.Frankland. Lämmastiku(N) avastas Daniel Rutherford 1772 aastal Edinburgis. Põlemist mittesoodustava gaasina nimetati teda algul "mürgiseks õhuks". 1898 a. avastasid Marie ja Pierre Curie looduslikke uraaniühendeid uurides radioaktiivse elemendi, mille nad nimetasid polooniumiks(Po). Indium avastati 1863. aastal ühest taimest.Avastajateks olid Ferdinand Reich ja Hieronymus Theodor Richter. Indium avastati Saksamaal. Kaliforniumi(Cf) sünteesis 1950. a. Glenn Seaborgi töörühm kuuriumi aatomi tuumade kiiritamisel alfaosakestega. 1952. a
orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). sulfaatide redutseerimine sulfiidideks mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. Väävel esineb maakoores puhtal kujul või vähelahustuvate mineraalidena ja lahustunud gaasina. Tähtsamad ühendid: H2S (gaas) Mineraalsed sulfiidid PbS jt Happevihma põhjustava H2SO4 Proteiinides sisalduv seotud S 21. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonas. Lagundajad ehk destruendid lagundavad surnud orgaanilist materjali (surnud organisme ja organismide jääkprodukte) Lagunemissaadustest tekib huumus. Lagunemisprotsessi lõpuks
Erinevate radooni isotoopide avastamise tõttu peetakse avastaja au vääriliseks järgmisi teadlasi: E.Rutherford, F.Soddy, E.Dorn, A.L. Debierne, W.Ramsay. Kõik 6 avastatud gaasi on keemiliselt väga passiivsed, seepärast anti neile inergaaside nimetus ja paigutati perioodilisussüsteemi nullrühma [LISA 5] [2, lk 92] Radoon on värvusetu, äärmiselt mürgine raske gaas, ainus radioaktiivne gaasiline üheaatomiline lihtaine. Vedelal kujul helendub; raske vedelik ( 4,4 g/cm³). Gaasina lahustab ja absorbeerub mitmesugustes orgaanilistes ainetes (alkoholides, hapetes, parafiinis, kautsukis jm), moodustab klatraate. [1, lk 564] 2 Radoon õhus Radoon kuulub õhu koostisesse, kuid tema väga vähest sisaldust õhus on võimatu ette kujutada. Radooni sisaldus õhus on 6 x 10 ²º %. Radooni erakordselt väikest sisaldust õhus võib illustreerida järgmise näitega. Kui vaatleja eest mööduks igas sekundis üks õhu koostisesse kuuluvate gaaside molekulidest, siis kõige
annaabi.ee 
