Mis on loomsed koed? 4 tüüpi. 1)Epiteelkude - kaitse 2)Närvikude - edastab infot 3)Lihaskude 4) sidekude 1) Tugi - liikumiselundkond -Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine. 3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone 7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. Inimese keha üldehitus Rakk kude Elund/Organ Organsüsteem/Elundkond 1)Epiteelkude 1)nahk 1.Katteelundkond
Mis on rakk? rakkudest moodustuvad koed Mis on loomsed koed? 4 tüüpi. 1)Epiteelkude - kaitse 2)Närvikude - edastab infot 3)Lihaskude 4) sidekude 1) Tugi - liikumiselundkond -Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine. 3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone 7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. Inimese keha üldehitus Rakk kude Elund/Organ Organsüsteem/Elundkond 1)Epiteelkude 1)nahk 1.Katteelundkond
kiiresti, ei allu tahtele. Vöötlihaskude koosneb vöödilistest lihaskiududest, väsivad kiiresti, tõmbuvad kokku. Närvikude igal rakul on mitu jätket. Lühikesed jätked juhivad erutust rakukehasse, pikk aga välja. Närvid võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid ja juhivad edasi. Elundid moodustuvad kudedest. Tugi-liikumiselundkond toestab ja kaitseb, võimaldab liikuda. Hingamiselundkond varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. Seedelundkond toidu lõhustamine, nende imendumine, jääkainete eemaldamine. Erituselundkond eemaldavad gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. Vereringelundkond kindlustab keha rakkude ja vajalike ainetega. Sigimiselundkond toodab sugurakke, uues organismi arengulooja. Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem kooskõlastavad kõik elundkonnad. NAHK Kaitseb väliste vigastuste, uv-kiirguse, haigustekitajate eest, aitab säilitada temp. Soojaga
Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiter, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. 6. PILT Nagu näha on, Neptuun viimane suurtest gaasilistest planeetidest. 7. KAASLASED: Triton, mis on üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas ja Nereis, mille orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni kümne miljoni kilomeetrini. 8. Neptuun ja Triton 9. KAKS TUMEDAT LAIKU: Need jäid peale 25. augustil 1989. aastal Neptuuni külastanud automaatjaam Voyager 2 ülesvõtetele. Tegemist on hiiglaslike
Vulkanism M Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle A liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale. A Magma gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam, mis tekib vahevöö ülaosas või maakoores. Enamiku gaasilistest ühenditest T kaotanud magmat mis purskab vulkaanist nimetatakse laavaks. E Vulkaan on looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. A Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. D U
soolestik,pärak , sülgnäärmed eemaldamine ,vajalike ainete omandamine Hingamiselundkon Nina,neel,kõri,pikkhingetoru Kindlustab organismis gaasivahetuse, d Varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. erituselundkond Neerud,kusejuhad,kusepõis,kusiti Eemaldavad kehast gaasilised,vedelad ja tahked jääkained vereringeelundkon Süda , artrid,veenid,kapillaarid Kindlustab keha kõikide rakkude , d kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ning
Nad koosnevad miljonitest pisikestest jäistest osakestest. Uraan Ka Uraanil on rõngad, kuid need on väga tuhmid ja Maalt raskesti jälgitavad. Ümber planeedi liigub 15 kuud. Uraani aasta on väga pikk - ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese kulub 84 Maa aastat. See tähendab, et ta tiirleb ümber Päikese külili ning poolused ja ekvaator on pööratud Päikese poole vaheldumisi. Seetõttu on Uraani polaaraladel teatud perioodidel soojem kui ekvaatoril. Neptuun Neptuun on gaasilistest planeetidest kaugeim. Ta on Päikesest üle miljardi kilomeetri kaugemal kui Uraan ning teeb täistiiru ümber Päikese 165 aastaga. Praeguste teadmiste kohaselt on Neptuunil kaks kuud.
1) Epideelkude 2) Sidekude > luu- ja köhrkude, rasvkude, veri 3) Lihaskude > silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude 4) Närvikude 3. Erinevad elundkonnad ja nende ülesanded 1) Tugi- ja liikumiselundkond. Tänu sellele me saame liikuda, sest luud koos neile kinnitunud lihastega toestab ja kaitseb inimese keha. 2) Hingamiselundkond. See kindlustab organismis gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest, inimkeha varustamine energiaga. 3) Seedeelundkond. Seal toimub toidu löhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine, inimkeha varustamine energiaga. 4) Erituselundkond. Sinna kuuluvad elundid eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked ained. 5) Vereringeelundkond. Kindlustab keha köikide rakkude, kudede ja organite
2. Nimeta inimese elundkonnad õp lk. 9 ja seosta iga elundkond kindla ülesandega inimese organismis. 1) Tugi- liikumiselundkond-Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine. 3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone 7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. 3. Selgita mõisteid rakk, kude, organ e. elund, organsüsteem e. elundkond.
Dispersioonist näide klaasplaadis: rohkem murdub lühemalaineline valgus ja vähem pikemaajaline valgus. Spektrid: SAADAKSE SPEKTRAALAPARAADIGA 1)pidevspekter on selline, kus on esindatud kõik lainepikkused. Kuju oleneb aine temperatuurist. Nt spektor on päikese või hõõglambi valgusel. 2)Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal. (kiirgusjooned) joonspekter on aine nn sõrmejälg. Seda saab gaasilistest ainetest madalal rõhul. 3)neeldumisspekter näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid antud aine neelab. Nt klaverikeelt saab panna helisema ilma klahvile vajutamata. Just selle neeldumisspektri abil, kui siis ruumis tekitada klaverikeelele vastav lainepikkusega helilaine. See helilaine neeldub klaverikeeles ja paneb selle helisema. AINE keemilise koostise saab spektraalANALÜÜSI järgi välja uurida. Inferents: ( k inferentsijärk)kui kahe laine liitumise tulemusel
kinnituvate lihastega, toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. Seedeelundkonnas- toimub toidu lõhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine. Vereringeelundkond kindlustab keha kõikide rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajaliku ainetega ning jääkainete transpordi erituselunditesse. Hingamiselundkond kindlustab organismis gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja itab vabaneda gaasilistest jääkainetest. Erituselundkonda kuuluvad elundid eemaldavad kehast vedelad jääkained. Sigimiselundkonna- ülesandeks on sugurakkude tootmine ning uue organismi arengu kindlustamine Sisenõrenäärmed- toodavad hormoone ja reguleerivad koos närvisüsteemiga organismi talitlust Närvisüsteem- juhib kõiki organismi talitlusi ja võimaldab kohaneda väliskeskkonna muutustega. Nahk- organ, mis katab inimese keha.
saastet kui tavaline auto oma eluajal. Elektriauto saab elektrivõrgust oma toite pea neli korda suurema kasuteguriga kui vesinikelemendiga auto. Seega ei ole enne arvestatava alternatiivi leidmist fossiilsetele kütustele võimalik Fordi ja General Motorsi vesiniku jõul liikuvaid prototüüpe pidada enamaks soliidsetest tehnilistest saavutustest. Saab küll väita, et see oleks väga pikaks ajaks inimkonnale energiaprobeemile lahendus, kuna vesinikku on universumis kõige rohkem teistest gaasilistest elementidest. Teise teooria kohaselt ainus erituv aine on H2O. 1 kg vesinikku maksab Saksamaal 8 eurosenti ehk 1,24 kr. Väidetavalt saab ühe paagiga (8 kg jagu vesinikku) sõita 201 km (125 miili) mis teeb 100 km läbimisel vesiniku kuluks ca. 3,98 kg ehk 4,9 kr. See teeb mitukümmend korda soodsama viisi masinatega liikuda. Naftat me küll oskame puurida merepõhjast, miks siis mitte vesinikku sõidukõlbulikuks muuta? Biodiisel
ülesanded. *ELUNDID on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid . *Elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid, moodustavad elundkonna. Näiteks tugi- ja liikumiselundkond, mille moodustavad luud koos neile kinnituvate lihastega, toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. *Erinevate elundkondade talitust juhivad ja kontrollivad närvisüsteem ja hormoonid. *HINGAMISELUNDKOND kindlustab organismis gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. *SEEDEELUNDKONNAS toimub toidu lõhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine. *ERITUSELUNDKONDA kuuluvad elundid eemaldavad kehast gaasilised,vedelad ja tahked jääkained. *VERERINGEELUNDKOND kindlustab keha kõikide rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ning jääkainete transpordi erituselunditesse. *SIGIMISELUNDKONNA ülesandeks on sugurakkude tootmine ning uue organismi arengu kindlustamine.
tõlgendused. Tõlgendamine sõltub suuresti sellest, kuidas midagi tajutakse, taju on omakorda seotud meeltega. Maailmavaadet aga silmadega ei näe, tuleb kaevuda sügavamale. Käesoleva esseega üritan analüüsida üritan kokku võtta seda, missugusena mina maailma tajun ja mõistan ning kuidas on minu maalitud pilt maailmast kujundanud minu väärtushinnanguid ning arusaamu. Inimolevusena olen materiaalne objekt, mul on mass ning ma koosnen hulgast tahketest, vedelatest ning gaasilistest ainetest. Erinevalt teistest materiaasetest esemetest on mul veel lisaks võime hinnanguid anda ning nende olemasolu põhjendada. Lühidalt, mul on mõistus. Enamasti omistatakse inimestele nii mõistus või vaim (mittefüüsiline) ja keha ning aju (füüsiline). Selline arusaam on tuntud kui dualism – keha ja vaim eksisteerivad kehas eraldi üksustena. Monism seevastu jaguneb kaheks – materialismiks ning fenomenalismiks (subjektiivne idealism)
Kosmosesondid on Marsilt leidnud pikki ja sügavaid kuivanud jõesänge. Tõenäoliselt on seal kunagi olnud vett ja ookeanid. Taimede ja loomade eluks on vesi hädavajalik, seega võib oletada, et seal võis kunagi olla elu. Tänu kosmosesondi Vikingile on maale jõudnud üksikasjalikud fotod. Elujälgi Marsilt leitud pole ja igatahes praegu sela elu pole. 2.5 Jupiter On Päikesesüsteemi suurim planeet ja kaugus Päikeses on 778 miljonit km. Ta on üks neljast gaasilistest hiidudest, kuna koosneb peaaegu tervenisti gaasist. Ülejäänud gaasi hiidud on: Saturn. Uraan, Neptuun. Jupiteril on hiiglaslik gravitatsiooni jõud, mis tõmbab enda poole kõik, mis tema lähedusse satub. Jupiteril temperatuur on -125 kraadist kuni 17 kraadini. Jupiter on 1400 korda suurema ruumalaga kui Maa, aga on ainult 318 korda raskem.Jupiteri keskmine tihedus on umbes neljandik Maa omast, mis näitab,et Jupiter koosneb gaasidest,
kaitseb ja võimaldab liikuda · Seedeelundkond lõhustab toidu väiksemateks koostisosadeks, need imenduvad ja jääkained eemalduvad · Vereringeelundkond kindlustab keha kõik rakud, koed ja organid vajalike ainetega ja transpordib jääkained erituselunditesse · Hingamiselundkond kindlustab gaasivahetuse, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest · Erituselundkond sinna kuuluvad elundid eemaldavad kehast vedelad jääkained · Sigimiselundkond toodab sugurakke, kindlustab uue organismi arengu · Sisenõrenäärmed toodavad hormoone, reguleerivad organismi talitust · Närvisüsteem juhib organismi talitusi, võimaldab kohaneda väliskeskkonna muutustega 2. NAHK KATAB JA KAITSEB
suhe. 14. Leukotsütoos on seisund, kus leukotsüütide arv veres on normist kõrgem. 15. Leukopeenia on seisund, kus leukotsüütide arv veres on normist madalam. 16. Leukeemia (leukoos) on seisund, kus leukotsüütide arv kasvab veres kontrollimatult. 17. Vereplasma koosneb anorgaanilisetest ühenditest, mittevalgulistest lämmastikühenditest, lipiididest, glükoosist, laktaasist, püroviinamarihappest, vitamiinidest, hormoonidest ja gaasilistest ainetest. 18. Vereplasma valgud jagunevad: a) Albumiinid; ülesanne: olulised ainete transpordifunktsiooni täitjad, kannavad metalli-ioone. b) Alfa-, beeta-, gamma- globuliinid; ülesanne: ainete transportijad, veavad orgaanilisi aineid. c) Fibrinogeen; ülesanne: osaleb vere hüübimisel, kaitseb verest tühjaks jooksmise eest, hemofiilia puhul neist kasu pole. 19. Vere 3 olulist puhversüsteemi on järgmised:
Nende tavaliseks o.a-ks on II või VI. Negatiivne o.a on ta tavaliselt metalliliste ja vähemaktiivste mittemetalliliste elementidega. Positiivne o.a on neil hapniku ja suurema elektronegatiivsusega ainetega reageerimisel(väävel regeerib nii). · Hapnik on levinuim element maakoores ja teda leidub lihtainena kui ka ühenditena. · Väälite leidub kõige enam väävliühenditest sulfiididest(püriit DeS , PbS jt) ja õhkusaastavatest gaasilistest väävliühenditest(H S, SO ). Väävlit leidub ka looduses ehedal kujul. · Hapnik · Lõhnata, maitseta, värvuseta gaas. Vees suhteliselt vähe lahustuv. Keemis temp -183C · Hapniku o.a II. Hapniku alotroop trihapnik O ehk osoon. Hapnikut saadakse hapnikurikaste ainete(KMnO , KNO ,KClO ) kuumutamisel eriti kergesti saa hapniku H O lagunemisel katalüsaatori(MnO ) mõjul.
väheneb inimeste keskmine eluiga (Eurooplaste keskmine eluiga on vähenenud ligi üheksa kuud). Tähekombinatsioon PM tähistab peeneid tahkeid osakesi. Allindeksitega määratletakse osakeste suurus. PM2,5 märgib osakesi, mille läbimõõt on pisem kui 2,5 mikromeetrit, PM10 osakesi, mis on pisemad kümnest mikromeetrist. Inimese juuksekarva läbimõõt on keskmiselt kümme korda suurem. Tahked osakesed tekivad enamasti põletamise tagajärjel, kuid ka sellistest gaasilistest saasteainetest nagu lämmastikoksiidid ja lenduvad orgaanilised ühendid. Lenduvad orgaanilised ühendid pärinevad naftakeemiatööstusest, bensiinist, mootorsõiduliiklusest, värvilahustitest ning mitmetest kodumajapidamises kasutatavatest osakestest. Lämmastikoksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite vahel päikesevalguse ja soojuse mõjul toimuva fotokeemilise reaktsiooni tulemusel tekib osoon. 3 http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/climate_change_youth_et
vajaliku hapniku ja järelikultka õhu teoreetilise hulga. · 24. Väävliheitmed · SO2 ja SO3 on ebasoovitatavad nii inimorganismile kui ka loodusele. Suur osa vääveloksiide on põhjustatud fossiilsete kütuste põlemisest. Fossiilsete kütuste põlemisel eraldub enamus vääveloksiide SO2-na, mis atmosfääris hapendub SO3-ks. Kõrge SO3 sisaldus heitgaasides võib oluliselt kahjustada katelseadmete järelküttepindu. Gaasilistest heitmetest esimesena kehtestatigi piirangud väävliheitmetele. 25. Lämmastikuheitmed. · Põlemisel tekkivatest lämmastikühenditest on tähtsamad NO ja NO2, mida tuntakse ühise nimetuse all NOx. NOx-idest 95% ja enamgi koosneb NO-st ja NO2 sisaldus jääb alla 5%. Enamus NO-d hapendub hiljem NO2 ja tänu sellele on nende mõju ümbritsevale keskkonnale sama. Rääkides NOx mõjust keskkonnale märgitakse ära
· Asteroidid - Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha , mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, kusjuures nende orbiidid on tihti väljavenitatud. Nende läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. · Komeedid udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad. Tuum koosneb tolmust ja gaasilistest ainetest (CO2, NH3, CH4). Saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu ja on seal ka suurimate mõõtmetega. Saba helendamist põhjustab valguse peegeldumine ja hajumine. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist. Nende orbiidid on tugevasti välja venitatud ja nad asuvad planeetide orbiitidega erinevate nurkade all. Üldiselt eemalduvad komeedid Päikesest sadade tuhandete AU kaugusele. Nende sabad on
........................................................................................... 15 4.3 Klaasipesuvedelikud .................................................................................... 16 1. Autokütused 1. 1. Bensiin Bensiin on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30200°C[1]), kergesti süttiv värvusetu vedelik. Saadakse enamasti nafta töötlemisel. Naftapuuraukudest väljub koos naftaga naftagaas, mis koosneb gaasilistest alkaanidest. Nafta destilleerimise saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi. Kõige madalama keemistemperatuuriga saadust nimetatakse bensiiniks. Teda kasutatakse tavalise automootori kütusena. Bensiiniaurude ja õhu segu süttib automootoris elektrisädemest. Et põlemine oleks ühtlane, peavad bensiini koostises olema hargneva ahelaga alkaanid. Bensiini põlemise ladusust näitab oktaanarv. Mida kõrgem see on, seda parem on bensiin
Joonis 1. Piima koostisosade suhteline suurus Lisaks põhilistele koostisosadele sisaldab piim veel hulgaliselt mitmesuguseid bioaktiivseid aineid (vitamiine, ensüüme jms). Nende üldkogused on väikesed ja paljud neist hävivad või muunduvad piima eeltöötluse käigus. Bioaktiivsetest ainetest omavad juustutootmise seisukohalt olulist tähtust mitmesugused rasva ja valku lõhustavad (lipolüütilised ja proteolüütilised) ensüümid. [6] Gaasilistest komponentidest on piimas lämmastikku, hapnikku ja süsihappegaasi. Neist süsihappegaas (CO2) mõjutab piima happesust (pH), mis on juustupiima kalgendamisel oluline näitaja. Gaasisisaldus väheneb märgatavalt piima pastöriseerimise käigus. [9] Piima eeltööstus Piima eeltöötlusel määratakse rasva ja valgu suhe juustus ning luuakse eeldused vajalikke mikroobide arenguks
Heitvete puhastamisel tekib suurtes kogustes sadet, mis sisaldab rohkesti orgaanilisi ja mineraalaineid, mikroelemente, mikroorganisme ja pole välistatud ka patogeensed liigid. Sade suunatakse kääritamisele, kus selle keerulised orgaanilised ühendid (valgud, rasvad, tselluloos jt.) muudetakse mitmesuguste protsesside tulemusel, rasvhapeteks, alkoholideks, gaasilisteks ühenditeks (metaan, H2, NH3, CO2) jne. 6065% gaasilistest ühenditest moodustab metaan, mida võiks koguda ja kasutada kütteks. Kääritatud sadet võidakse ka kuivatada ja vedada põldudele väetiseks või briketeerida ja kasutada sel moel küttena. Lahtiste veekogude saastumine ja vete isepuhastus. Vesi ja tema asukad on tihedalt omavahel seotud. Puhastamata heitvete juhtimine lahtistesse veekogudesse muudab sealsete loomulike asukate elutingimusi. Paljud neist surevad välja ja muutub liikidevaheline suhe
Komeet ehk sabatäht on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Meteoor on Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake. Meteoriit on maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha. 18. Millest tekkisid planeedid? Päikesesüsteem on tekkinud gravitatsiooni toimel kosmilisest tolmupilvest. Planeedisüsteemid koos tähtedega tekivad kosmilisest hajusainest. Planeedid on tekkinud erinevatest gaasilistest ainetest. 19. Kirjelda Päikese ehitust, liikumist, atmosfääri. Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Kõik Päikese kohta kirja pandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Läbimõõt 1,4 miljonit kilomeetrit, mass 1,99 * 1030 kilogrammi, temperatuur 5800 K, kiirgusvõimsus 3,9 * 1026 W. Päike paistab heleda teravalt piiritletud kettana, millel on mõnikord näha tumedaid piirkondi. Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb
Süsivesinike saamine, omadused ja kasutamine Süsivesinikud koosnevad süsinikust ja vesinikust. Kõige sagedamini on tegemist alkaanidega - süsivesinikega, mille molekulid sisaldavad ainult üksiksidemeid. Alkaane saadakse maagaasist ja naftast. Nafta on mitmesuguste süsivesinike segu. Nafta on tekkinud palju miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Naftapuuraukudest väljub koos naftaga naftagaas, mis koosneb gaasilistest alkaanidest. Nafta destilleerimise saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi. Kõige madalama keemistemperatuuriga saadust nimetatakse bensiiniks. Teda kasutatakse tavalise automootori kütusena. Bensiiniaurude ja õhu segu süttib automootoris elektrisädemest. Et põlemine oleks ühtlane, peavad bensiini koostises olema hargneva ahelaga alkaanid. Bensiini põlemise ladusust näitab oktaanarv. Mida kõrgem see on, seda parem on bensiin. Järgmist kõrgemalt keevat
Päike moodustab 99,85 % kogu Päikesesüsteemi massist Planeedid jagunevad kahte gruppi: (1) Maa tüüpi planeedid ja (2) Jupiteri tüüpi hiidplaneedid 1) Maa tüüpi planeedid e. ka siseplaneedid on väikesed suure tihedusega ning koosnevad rasketest elementidest (Fe, Si, Mg, O, S vähesel hulgal gaase nagu H ja He ). 2) Jupiteri tüüpi e. välisplaneedid suuremõõtmelised väikese tihedusega ning koosnevad peamiselt gaasilistest elementidest nagu vesinik, heelium, metaan, tahke ammoniaak, mis ümbritsevad tahket tuuma. Gaas/kivimite+jää suhe kasvab Päikesest eemaldumisel (Jupiter-Saturn kui gaashiiud; Neptuun Uraan kui jäähiiud) http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_paikesesysteem.htm#PÄIKESESÜSTEEM teke http://opik.obs.ee/osa2/ptk13/tekst.html Päikesesüsteem on Päike ja tema ümber tiirlevad objektid. Need objektid on tekkinud samast pilvest
Peamisteks koostiselementideks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2 ja H2S. 8. Mis on püroklastiline vool? Püroklastiline vool e lõõmpilv on kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Lõõmpilved on üks ohtlikumaid vulkaanidega seotud nähtustest. Lõõmpilve temperatuur võib ulatuda kuni 1000 °C ning kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis. 9. Mis on laava? Laava on maapinnale voolanud magma, mis on kaotanud enamiku gaasilistest ühenditest (H2O, CO2, H2S). 10. Mis on tefra? Tefra e vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud tahke materjal. Mineraalid, kivimid, muld, sood Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Võrdle mõisteid „mineraal“ ja „kivim“. Too näiteid. Mineraal on looduslik tahke anorgaanilise aine, millel on kindel keemiline koostis ja korrastatud sisestruktuur. Looduses võib leida üle 3500 erineva mineraali. Nt. teemant, jää
muutumatud, mis tähendab, et praegu mõistetavad loodusseadused on aluseks mineviku mõistmiseks. 2.Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus Väikesed, suure tihedusega, koosnevad rasketest elementidest (Fe, Si, Mg, O, S, vähesel hulgal gaase H ja He). 3.Jupiteri tüüpi välis-e. hiidplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Suuremõõtmelised, väikese tihedusega, koosnevad peamiselt gaasilistest elementidest (He, H, Me, tahke ammoniaak ümbritseb tahket tuuma), paks ja tihe atmosfäär. 4.Millise kahe keemilise elemendi ühendid on Maakoores valdavad? Mis liiki mineraale need moodustavad? O-Si ühendid, mis moodustavad silikaate. 5.Superkontinentide tsükkel ning peamised superkontinendid Maa geoloogilises ajaloos On selgunud, et triivides pika geoloogilise aja jooksul mandrilised laamad liituvad üksteisega hiid e.
a) põrkuvad(konvergentsed),kaks laama liiguvad kokku b) lahknevad(divergentsed), ookeani keskahelik c) nihkuvad(transformsed) murrangud Vulkanismiga on seotud kaks esimest. Litosfääri laamd liiguvad teineteise suhtes kiirusega 2-20cm/a 47. Vulkanism Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale Magma gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam. Enamiku gaasilistest ühenditest kaotanud magmat mis purskab vulkaanist nimetatalse laavaks. Vulkaan on looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Lõõmpilv e püroklastiline on kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Tefra e vulkaaniline sete on
Uraan Ka Uraanil on rõngad, kuid need on väga tuhmid ja Maalt raskesti jälgitavad. Ümber planeedi liigub 15 kuud.Uraani aasta on väga pikk - ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese kulub 84 Maa aastat. Tal on ka väga suur telgkalle. See tähendab, et ta tiirleb ümber Päikese külili ning poolused ja ekvaator on pööratud Päikese poole vaheldumisi. Seetõttu on Uraani polaaraladel teatud perioodidel soojem kui ekvaatoril. Neptuun Neptuun on gaasilistest planeetidest kaugeim. Ta on Päikesest üle miljardi kilomeetri kaugemal kui Uraan ning teeb täistiiru ümber Päikese 165 aastaga. Praeguste teadmiste kohaselt on Neptuunil kaks kuud. 14 Planeet Maa Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies: orbiit: 149,600,000 km (1.00 AU) Päikesest diameeter: 12,756.3 km
6. Mis on Maa tuum? Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa, mis algab umbes 2900 km sügavuselt. Tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 7. Mis on magma? Magma on kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul maakoores või vahevöös kivimi ülessulamisel tekkinud looduslik sulam. Peamisteks koostiselementideks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2 ja H2S 8. Mis on laava? Laava on maapinnale voolanud magma, mis on kaotanud enamiku gaasilistest ühenditest (H2O, CO2, H2S). 9. Mis on püroklastiline vool? Püroklastiline vool e lõõmpilv on kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Lõõmpilved on üks ohtlikumaid vulkaanidega seotud nähtustest. Lõõmpilve temperatuur võib ulatuda kuni 1000 °C ning kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis. 10. Mis on tefra? Tefra e vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud tahke materjal. Mineraalid, kivimid, muld, sood
1960ndatel alustati ookeani põhja kivimite uurimistega. Keskosa kivimid on oluliselt nooremad, kui keskosast kaugemal olevad VULKANISM JA MAAVÄRINAD vulkanism – protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale magma – gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam, mis tekib vahevöö ülaosas või maakoores laava – enamiku gaasilistest ühenditest kaotanud magma, mis purskab vulkaanist vulkaan – looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal o suurimad vulkaanid tekivad laamade kokkupõrkealas o vulkaani purse võib olla plahvatuslik või pidev laava ja suitsu immitsemine kraatrist või pragudest
annaabi.ee 
