IUKL-i ajaloost Kaasaaegse sangpommi ajalugu ulatub 20. sajandisse. On teda, et sangpommilaadsete raskustega harjutati juba antiikajal. Muistsed kreeklased olid esimesed, kes leiutasid hantlid, mida kasutati noorte inimeste füüsiliseks arendamiseks. Hantlid kaalusid 1,5-2 kg ja olid tehtud kivist, rauast ja tinast. Välja arvatud hellenistid, kes kasutasid hantlite asemel sangpommile sarnaseid kivi tükke ja plokke. Suurim tänaseni säilinud sangpomm kaalub 143,5 kg. Sangpommi peale oli kirjutatud: ,,Piisonid tõstsid mind üle oma pea ühe käe abil." Keegi pole korranud seda sooritust tänase päevani. Sangpommi ühe käega ülestõstmise rekord 1913 aastal kuulus Georg Lurichile (121,2 kg). Paul Anders ületas selle, sooritades ühe käega tõstmisel 136 kg 10-12 korda järjest. Artur Sakson sooritas 158,9 kg kaaluva sangpommi rebimise ühe käega, kuigi ta asetas oma teise käe oma põlve peale. Spordivõistlused on uuenenud alles 20
vibu vinnastamine,puu otsa ronimine 4. Energiaks nimetatakse keha või kehade süsteemi mehaanilist olekut kirjeldavat suurust, mis näitab võimet teha tööd. Liikumisenergiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. Kineetilist energiat omavad näiteks sõitev auto, lendav püssikuul ja pöörlev hooratas. Vastastikmõju energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks. Potentsiaalset energiat omavad näiteks ülestõstetud sangpomm, vinnastatud vedru ja tõukuvad magnetid. 5. Kineetiline energia on siis kui see pendel liigub edasi- tagasi.potensiaalne energia on siis kui pendel seisab paigal. 6. Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus, mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu.Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks
Tööd tehakse vaid siis kui mõlemad tingimused on täidetud. 4.Millisel kehal on energiat.Too näiteid-millal on kehal kineetilist energiat,millal on tal potentsiaalset energiat. Kõik kehad mis omavad energiat või keha mille seisund annab võime tööd teha. Kineetiline: Kehal on Kineetiline energia kui ta liigub. Näiteks: sõitev auto, lendav püssikuul ja pöörlev hooratas. Potenstsiaalne: Kehal on potenstiaalne energia, kui tal on vastastikmõju. Näiteks: Üles tõstetud sangpomm, vinnastatud vedru ja tõukuvad magnetid. 5.Selgita pendli liikumise näitel millal on tal kineetilist energiat kõige rohkem,millal on potentsiaalset energiat kõige rohkem,millal on mõlemat energiat. Kui pendlile mõjub jõud liikumise suunas siis potentsiaale energia väheneb aga kineetiline kasvab aga kui pendel liigub vastassuunnas siis kineetiline energia kahaneb ja potentsiaale energia suureneb ja kui pendel seisab paigal on energiad võrdsed. 6
Töö, võimsus, energia. Konspekt 10. klassile Tarmo Vana VKG Veebruar 2012 Konspekti koostamisel on kasutatud Indrek Peili abistavat konspekti 10. klassile Füüsikalise looduskäsitluse alused. Mehaaniline töö kui protsess Füüsika uurib looduses eksisteerivaid objekte (ainelised ning väljalised) ja seda, mis nendega toimub. Selle juures eristatakse kahte mõistet — seisund ja protsess. Seisund ehk olek iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel kindlal ajahetkel. Seisund on näiteks raamatu lebamine laual, auto liikumine mingi kindla kiirusega, gaasi olemine konkreetsel rõhul ja temperatuuril. Kui aga seisund muutub, on tegemist protsessiga. Protsessiks nimetatakse üleminekut ühest seisundist teise. Kui seisund on seotud kindla ajahetkega, siis protsess toimub mingi ajavahemiku kestel. Kui keha liigub, siis me saame rääkida tema liikumisolekust, mida iseloomustab liikumise suu...
Füüsika üldmudelid 1. Mudeliks (modulus — ladina k mõõt, näidis) nimetatakse objekti või nähtuse koopiat, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. Mudelid, sealhulgas ka füüsikalised mudelid, saab liigitada ainelisteks mudeliteks ja abstraktseteks mudeliteks. 2. Aeg on füüsikaline suurus — aega saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada.Aeg on fundamentaalne ehk põhisuurus — aeg on kõikides füüsikavaldkondades kasutatav suurus, aega ei väljendata teiste suuruste kaudu, aeg on ise teiste suuruste defineerimise aluseks.Aeg on pidev — me ei saa mingitest ajavahemikest ilma neid labimata üle hüpata. Aeg on pöördumatu — me saame ajas vaid edasi minna, tagasipöördumine ja juba toimunu muutmine pole tänapäeva teadlaste arvates võimalik.Aja mõõtmise aluseks ongi enamasti võrdlemine looduses toimuvate ...
N = A÷t (võimsus = töö÷aeg). Energiaks nim. füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Tööd tehakse siis, kui üks energia muudab teist energiat. Töö tegemise käigus energia muutub ja selle muutuse suurus on võrdne tehtava töö hulgaga. Kineetiline energia on liikumisenergia. Kineetilist energiat omavad näiteks sõitev auto, lendav püssikuul. Potensiaalne energia on kehade omavaheline vastastikmõju energia. Potensiaalset energiat omavad ülestõstetud sangpomm, tõukuvad magnetid. Kasutegur on füüsikaline suurus, mis näitab kasuliku töö ja kogu töö suhet. Kunagi ei õnnestu tööd teha nii, et kogu tehtud töö läheb vajaliku eesmärgi saavutamiseks. Kasulik töö on alati väiksem kogu tööst. 17)SÕNASTAB MÕÕTÜHIKUTE NJUUTON, DŽAUL JA VATT DEFINITSIOONE NING OSKAB NEID PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL RAKENDADA – Üks njuuton on jõud, mis kehale massiga üks kilogramm annab kiirenduse üks meeter sekundi ruudu kohta. 1N = 1kg × 1m/s2
* Tööks nim. protsessi, kus keha liigub jõu mõjul. Keha liigub ja kehale mõjub mingi jõud J-dzaul A= F*S * Võimsuseks- nim. füüsikalist suurust, mis iseloomustab töö tegemise kiirust N=A/E W- watt * Energia- nim. suurust, mis iseloomustab keha võimet tööd teha. J- dzaul. * Kineetiline energia- liikumisenergia- sõitev auto, lendav püssikuul * Potentsiaalne energia- vastastikmõju energia- tõukuvad magentid, üles tõstetud sangpomm. * Kasulik energia - * Kasutegur- 26.Sõnasta mõõtühikute njuuton, džaul ja vatt definitsioonid ning oska neid probleemide lahendamisel rakendada. * Njuuton- Njuuton võrdub jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/s2 * Dzaul- energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra, rakendades sellele jõudu 1 njuuton * Vatt- võrdub võimsusega, mille korral tehakse ühes sekundis (s) üks džaul (J) tööd 27
11.Kineetiline ja potentsiaalne energia. Sarnasused ja erinevused. Too näiteid potentsiaalse energia üleminekust kineetiliseks ja vastupidi. Kehade liikumisoleku energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. Kineetilist energiat omavad näiteks sõitev auto, lendav püssikuul ja pöörlev hooratas. Kõikidel liikuvatel kehadel on kineetiline energia. Kehade omavahelise vastastikmõju energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks. Potentsiaalset energiat omavad näiteks ülestõstetud sangpomm, vinnastatud vedru ja tõukuvad magnetid. Muutumine: *Näiteks maast üles tõstetud kivil seni ainult potentsiaalne energia, kuni me tead käes hoiame. Kui me kivi lahti laseme, hakkab kivi langema ja järjest kiiremini liikuma ja koos sellega potentsiaalne energia vähenema ja kineetiline suurenema. * Kui tõmmata vibu nööri pingule siis nööril on potentsiaalne enrgia, kui nöö lahti lasta avalduv noolele kineetiline energia. Erinevused:
NT: Näiteks liikuva haamri energia arvel tehakse tööd ja lüüakse nael puu sisse. Kui haamril energia otsa saab, jääb ta seisma ja rohkem tööd ei tee. Milline on ülestõstetud keha energia? Potentiaalne energia. on energia, mida omavad vastastikmõjus olevad kehad. E = mgh. Näiteks maapinnalt üles tõstetud kehad mõjutavad üksteist gravitatsioonijõuga, deformeeritud keha osakesed mõjutavad üksteist elastsusjõuga. NT: ülestõstetud sangpomm, vinnastatud vedru ja tõukuvad magnetid 12.2. Sõnastage energia jäävuse seadus. Isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. 12.3. Tooge vähemalt 3 näidet loodusest, kus kehtib energia jäävuse seadus? Viskad õuna õhku- kineetiline energia muutub potentsiaalseks
annaabi.ee 
