15. Mida nim valgustatuseks? Tähis, ühik. Valgustatuseks nim mingile pinnale langeva valgusvoo ja selle pinna pindala suhet. E [1lx] 16. Defineerida 1 luks. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1 luumen jaotub ühe ruutmeetri suurusel pinnal ühtlaselt. 17. Mida nim valguse peegeldumiseks? Peegeldumise liigid. Valguse peegeldumiseks nim nähtust, mille puhul valgus, langedes kahe keskkonna lahutuspinnale, levib esimesse keskkonda kas osaliselt või täielikult tagasi. Liigid: 1) Peegeldumine peegelpinnalt 2) Hajus peegeldumine 18. Sõnastada valguse peegeldumise seadused. Joonis. Kirjeldused. Valem. 1) Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktis pinnale tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. 2) Valguse peegeldumisel on peegeldumisnurk värdne langemisnurgaga. (joonis)*) Peegeldumisnurgaks nim nurka, mis jääb peegeldunud kiire ja pinnanormaali vahele. *) Langemisnurgaks nim nurka, mis jääb langeva kiire ja pinnanormaali vahele. 3) Valguse
valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. Tähis I. Ühik [1cd] 15. Valgustatuseks nim. mingile pinnale langeva valgusvoo ja pinna pindala suhet. Tähis E. Ühik [1lx] 16. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1lm jaotub 1m2 suurusel pinnal ühtlaselt. 17. Valguse peegeldumiseks nim. sellist nähtust, kus valgus langeb kahe kk lahutuspinnale ja pöördub osaliselt või täielikult esimesse keskkonda tagasi. Peegeldumise liigid: 1) difuusne peegeldumine (hajuv) tänu sellele peegeldumisele on esemed inimestele ümbritsevas ruumis nähtavad. Hajus peegeldumine esineb sellistelt pindadelt, mille konarused on palju suuremad valguse lainepikkuselt. 2) peegeldumine peegelpinnal selline peegeldumine, mis esineb pindadelt, mille konarused on väiksemad valguse lainepikkuselt või sellega võrreldavad. 18. Valguse peegeldumise seadused: I Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist lahutuspinnale tõmmatud
Koostas:Liis Kaljuvee Paikuse põhikool 8 klass 1 Sissejuhatus optikasse......................................................................................2 Valgusallikad............................................................................................. 3 Valguse levimine ........................................................................................ 3 Valguse peegeldumine .........................................................................................4 Valguse murdumine.................................................................................................4 .....................
2. valgustugevus (I) valgusvoog, mis levib ühes ruuminurgas (ühik on steradiaan, tähis srad).Ühik on kandela, tähis cd). 3. valgustatus (E)- pinnale langeva valgusvoo ja selle pindala suhe. Ühik on luks (lx)- E=fii/S. Valgustatud sõltuvalt pinna kaugusest valgusallikast r: E=... Valguse kiirus õhus: 3 x 108 m/s. Vees: 225000 km/s. Klaasis: 200000 km/s. Vaakumis: 299792,5 km/s. Valguse peegeldusmisseadus ja murdumisseadus. Täielik peegeldus. Kahe keskkonna lahutuspinnal muudab valguskiir suunda. Osa valgust levib esimesse keskkonda tagasi (peegeldumine) ja osa tungib teise keskkonda(murdumine). Langemisnurk- langeva kiire ja langemispunktist pinnale tõmmatud ristsirge vaheline nurk. Peegeldumisnurk- peegeldunud kiire ja sama ristsirge vaheline nurk (beeta). Murdumisnurk- murdunud kiire ja sama normaali vaheline nurk (gamma). Peegeldumisseadus- peegelduv kiir, langev kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asuvad ühes tasapinnas, alfa=beeta.
Valguse sirgjooneline levimine ja varju tekkimine Valgus levib sirgjooneliselt. Seda tõestab varju tekkimine. Väikese valgusallika korral tekib ekraanile kindlapiiriline vari. Suure valgusallika korral tekib ekraanile kaks varju: täisvari ja poolvari. Täisvari on piirkond, kuhu valgus üldse ei lange. Poolvarju piirkonda langeb valgust osaliselt. Valguse peegeldumine Valguse peegeldumine jaguneb kaheks: 1. peegeldumine peegelpinnalt 2. peegeldumine hajuspinnalt Peegelpind on sile klaasi pind, jää pind, veepind, poleeritud metalli pind jne. Alfa on langemisnurk ja beeta peegeldumisnurk. Peegeldumisel kehtib peegeldumis seadus. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Langev kiir ja peegeldunud kiir ning pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. Nõgus ja kumerpeegel Kumerpeegel hajutab valgust, temasttekiv kujutis on vähendatud. Neid nim. Panoraam peegliteks sest neis on näha suuremat tasapinda kui peeglites. Kasutatakse bussides.
Valgustugevuseks nimetatakse valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. Tähis I [1 cd(candela)]. 15. Valgustatuseks nimetatakse mingile pinnale langeva valgusvoo ja selle pinna pindala suhet. Tähis E [1 lx(luks)]. 16. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1 luumen jaotub 1m2 pinnale ühtlaselt. 17. Valguse peegeldumniseks nimetatakse nähtust, kus valguse langedes kahe keskkonna lahutuspinnale pöördub valgus samasse keskkona tagasi. Esineb kahte liiki: difuusne peegeldumine ja peegeldumine peegelpinnalt. 18. Valguse peegeldumis seadus: langev kiir ja peegeldunud kiir ning langemispunktis kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasapinnas. 19. Kujutise iseärasused tasapeeglis: kujutis on näiline ehk ebakujutis, kujutis on peeglis sama suur kui ese, kujutis on samapidine, kujutis tekib sama kaugele kui on ese peeglist, vasak ja parem pool on nagu vahetuses. 20. Sfääriline peegel on kera(sfääri) osa, millelt valgus peegeldub. Sfäärilised
Valgusõpetus e optika Valgusallikad kehad, mis kiirgavad valgust Soojuslikud valgusallikad on näiteks päike, lõke, hõõglamp, küünlaleek. Külmad valgusallikad on näiteks virmalised, teleriekraan, jaaniussid, teatud batkerid Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, seepärast tuleb valgusallikale anda energiat. Me oleme harjunud, et valgusallikad kiirgavad valgust, mille tõttu me kehi näeme. Kuid valgusallikad kiirgavad ka sellist valgust, mida me ei näe. Valgust, mis tekitab valgusaistingu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Nähtamatu valgus: infrapuna- (IV) ja ultravalgus (UV). Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda valgust soojuskiirguseks. Ultravalgust liigitatakse organismidele väheohtlikukuks ja ohtlikuks. Ohtlik osa võib tekitada nahavähki, mikroobidele mõjub aga surmavalt. Liigse UV eest kaitseb maad osoonikiht.
Korpuskularatsiooniks nim. Valgus mille järgi on igas suunas levivate osakeste voog. Selle teooria rajas Newton. Teine teooria oli on Huygensi teooria, mille järgi on valgus lainete voog. Tegelikult on valgusel kahene ehk dualistlik joon. Geom. Optika uurib valguse levimist vaakumis ja keskkondades, peegeldumist ja murdumist keskkondade lahutuspindadel ning valguse interferentsi ja difraktsiooni nähtusi. Valgusallikateks nim. Kehi, mis ise kiirgavad ümbritsevasse ruumi valgust. Valgusallikad on loomulikud(Päike ja tähed) ja kunstlikud(lambid, küünlad, tuletikud). Valguse suund määratakse kiirtega. Valgust iseloomustab 3 põhilist suurust: Valgusvoog(fii) valgusenergia hulk (L), mis läbib ajaühikus t mingit pinda. Valgusvoog on vahetult silmaga hinnatav valguskiirguse võimsus. Valgusvoo mõõtühikus on luumen(lm). Valgustugevus (I) on valgusvoog, mis levib ühes ruuminurgas. Ruuminurga ühikuks on steradiaan.
kimp (kiired eemalduvad üksteisest). Koonduva kimbu korral kera pind kahaneb, hajuva kimbu korral aga kasvab. Millise valgusvihu korral on valgus keralaine? Eelmine Milliseid (valgus)laineid nimetatakse monokromaatilisteks? Laineid, mille lainepikkus (või ka sagedus) ei muutu, nimetatakse monokromaatiliseks. Miks tajume mõnda valgust punasena, mõnda sinisena jne? Mille poolest on need erinevat värvi valgused sarnased, mille poolest erinevad? Erineva lainepikkusega monokromaatilised valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Sõltumata tajutavast värvusest, levib valgus vaakumis ühesuguse kiirusega 300 000 km/s Punane valgus on suurima, violetne valgus aga väikseima lainepikkusega. Milliseid värve nimetatakse põhivärvideks? Põhivärvused on punane (R), roheline (G) ja sinine (B) Mis on infravalgus? Mida ta põhjustab? Millised on tema omadused? Infravalgus on nähtavast valgusest pisut suurema lainepikkusega elektromagnetlaine, mida kiirgavad kõik kuumad kehad
1854. a leiutas H. Goebel sellise hõõglambi, mille kestas oli vaakum (väga hõre õhk) ning hõõgniidiks söestatud bambusniit. Volframist kütteniidiga hõõglampe hakati valmistama aastal 1905 Saksamaal. Kokkuvõtteks • Valgust kiirgavaid kehi nimetatakse valgusallikateks. Valgusallikaid võib jaotada erinevate tunnuste alusel. SOOJUSLIKUD MITTESOOJUSLIKUD hõõglamp VALGUSALLIKAD päevavalguslamp lõke jaanimardikas Päike teleriekraan Iga valgusallikas muundab mingit liiki energiat valgusenergiaks. Et kuumal, hõõguval kehal on energiat, mida valguseks muundada, pole üllatav. Kuid valgust kiirgavad ka virmalised, teleriekraan, samati mõned elusolendid, näiteks jaaniuss, mis ei ole kuumad. Järelikult võib valguenergiaks muunduda
Peegeldumisseadus: Langemisnurk = Peegeldumisnurk. Paralleelne valgusvihk jääb peale peegeldumist paralleelseks, hajuv hajuvaks ja koonduv koonduvaks (kuni muutub ühtseks). = Kumerpeegel Kumerpeegel on mingi ringi osa. Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust. Peegeldumist, kus peegeldunud valgus levib erinevates suundades nim. hajusaks peegeldumiseks. Pindu, millel toimub hajus peegeldumine nim. matt pindadeks. Pindu, kus toimub kindlasuunaline peegeldumine nim. Peegelpindadeks. Valgust millel puudub kindel suund nim. hajusaks valguseks. Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna kehad peegeldavad valgust ja peegeldunud valguskiir jõuab silma. Inimene tajub kehi valguse levimise sihis. Heledad asjad paistavad heledana, kuna enamus valgusest peegeldub tagasi.
Peegeldumisseadus: Langemisnurk = Peegeldumisnurk. Paralleelne valgusvihk jääb peale peegeldumist paralleelseks, hajuv hajuvaks ja koonduv koonduvaks (kuni muutub ühtseks). = Kumerpeegel Kumerpeegel on mingi ringi osa. Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust. Peegeldumist, kus peegeldunud valgus levib erinevates suundades nim. hajusaks peegeldumiseks. Pindu, millel toimub hajus peegeldumine nim. matt pindadeks. Pindu, kus toimub kindlasuunaline peegeldumine nim. Peegelpindadeks. Valgust millel puudub kindel suund nim. hajusaks valguseks. Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna kehad peegeldavad valgust ja peegeldunud valguskiir jõuab silma. Inimene tajub kehi valguse levimise sihis. Heledad asjad paistavad heledana, kuna enamus valgusest peegeldub tagasi.
heli. VALGUS Valgus kujutab endast lainet. Valgus kannab energiat. Energia tõttu saab valgus soojendada kehi, kutsuda esile keemilisi reaktsioone; valguse abil saab tekitada elektrivoolu. Valgusallikaks on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks. Soojuslikes valgusallikates saadakse valguse kiirgamisest vajalik energia soojusliikumise arvelt. Külmad valgusallikad on soojuslikest energiasäästlikumad. Valguse spekter on selle valguse koositsse kuuluvate värviliste valguste kogum. Mõnikord nimetatakse spektriks ka liitvalguse lahutamise tulemusena saadud värviliste valguste riba ekraanil. Lihtvalgus koosneb ühest värvilisest valgusest. Liitvaalgus koosneb mitmest värvilisest valgusest. Valgusallika spekter näitab, millist valgust valgusallikas kiirgab.
Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kui aga valguse teele jääb ette mingi keha või läheb valgus üle teise keskkonda, siis valguse levimissuund muutub. Esimesel juhul räägitakse valguse peegeldumisest, teisel juhul valguse murdumisest. paralleelse kiirtekimbu peegeldumine ja murdumine siledalt (ülemine joonis) ja karedalt (alumine joonis) pinnalt. Valguse murdumine Kui valguskiir läheb ühest keskkonnast teise, siis kiire suund muutub. Sellist nähtust nimetatakse valguse murdumiseks. Valguse murdumise põhjuseks on valguse kiiruse muutumine üleminekul teise keskkonda. Valguse murdumist kasutatakse kõige rohkem läätsedes, kuid palju kasutatakse ka prismasid, mis on
gusallikaga, siis tekib lisaks täisvarjule ka poolvari, mida näeme ekraanil halli laiguna ümber täisvarju. Ruumi piirkonda, kuhu valgus 4 satub ainult osadest punktvalgusallikaist või osast suure valgusallika punktidest nimetatakse poolvarju piirkonnaks. Joonis 2: Punktvalgusallikas tekitab esemest täisvarju. Joonis 3: Poolvarju tekkimine kahe punktvalgusallika ja suure val- gusallika korral. 2 Valguse peegeldumine Valguskiir levib ühtlases keskkonnas sirgjooneliselt, kuni jõuab min- gi teise keskkonnani. Seal muudab kiir levimissuunda. Kui valgus pöördub esimesse keskkonda tagasi, siis nimetatakse nähtust pee- geldumiseks. Valgus võib peegelduda täielikult või osaliselt, viima- 5 sel juhul läheb osa valgusest üle teise keskkonda (kas läbib seda või neeldub selles, st. valgusenergia muundub keskkonna siseenergiaks).
3.1 Valguse levimise mehhanism optiliselt homogeenses keskkonnas 3.2 .Valguse murdumine (Snelli seadus) 3.3 Fermat printsiip. Valguse kulgemisteekonna arvutamine (Ray-tracing). 3.4 Optilise teepikkuse ja käiguvahe mõiste. 3.5 Optilise kompensatsiooni selgitus Michelsoni interferomeetri näitel 3.6 Valguse interferents: mis tingimused peavad olema täidetud interferentsipildi tekkimiseks? Miks ristlained ei interfereeru? 3.7 Rakendus: GRIN läätsed 4. Neeldumine ja hajumine. Rakendused 4.1 Neeldumiskoefitsient. Bouguer'-Lamberti seadus. 4.2 Läbilaskvustegur. 4.3 Valguse hajumine. 4.4 Põhjus miks pole laserikiirt võimalik teha lõpmata peenikeseks. 4.5 Virtuaalne meetod valguskiire diameetri väiksemaks muutmiseks. 4.6 Rayleigh hajumine kui pingete indikaator. 4.7 Rakendus: Rayleigh hajumise kofokaalsel detekeerimisel põhinev klaasi pingete mõõtmise meetod. 5
infrapunakiirgust. Valgus on energia, mis liigub edasi kiirguse teel. Valgus jaguneb kolme ossa: 1. Nähtav valgus, mis tekitab nägemisaistingu ja inimene saab jälgida ümbritsevat keskkonda silmadega. 2. Infravalgus, see osa valgusest, mis kannab edasi soojust ja seega nimetatakse teda ka soojuskiirguseks. 3. Ultravalgus, samuti nähtamatu inimsilmale nagu infravalguski ja on inimorganismile suuramal või vähemal määral kahjulik. Valgusallikate liigitus. Soojuslikud valgusallikad kiirgavad valgust seetõttu, et nad on kuumad. Selliste valgusallikate hulka kuuluvad näiteks päike, lõke, hõõglamp. Külmad valgusallikad kiirgavad valgust, olles ise jahedad. Sellisteks valgusallikateks on näiteks virmalised, kuvariekraan, jaanimardikad, luminofoorlamp. Valgusallikad jaanimardikad hõõglamp teler lõke luminofoorlamp päike virmalised
1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt elektrone. Sellisel juhul osutuvad a
Langemisnurk nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja langenud kiire vahel. Luminestsents aine mittesoojuslik valguskiirgus, mille kestvus ületab kiirgava keha faasirelaktsiooni aja. Murdumine valguskiired muudavad erinevate keskkondade lahutuspinnal suunda. Murdumisnurk - nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja murdunud kiire vahel. Murdumisseadus langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis; langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus... Optiline tugevus D fookuskauguse pöördväärtus. Optiliseks peateljeks nim sirget, mis läbib läätse piiravate kõverpindade kõveruskeskpunkte. Optiliselt hõredamaks keskkonnaks nim väiksema absoluutse murdumisnäitajaga keskkonda. Peafookuseks F nim punkti, milles lõikuvad optilise peateljega paralleelselt langevad kiired pärast koondavas läätses murdumist.
Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab Pikkuse-nurga saab avaldada tead
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E
sirgjooneliselt) ning on väga väikesed (seetõttu ei haju nad kiirte lõikumisel). Osakeste kiirus on kõige väiksem vaakumis ning kasvab ainetes võrdeliselt optilise tihedusega. Maxwelli elektromagnetvõnkumised Langemisnurk on nurk langenud kiire ja pinna normaali vahel olev nurk. Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja pinna normaali e. ristsirge vahel olev nurk. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna normaali vahel olev nurk. Valguse peegeldumine: Murdumisseadus. on murdumisnurk on langemisnurk, peegeldumisnurk , peegeldavale pinnale tõmmatud normaal (ristsirge). Peapunkti ja fookuse vaheline kaugus on fookusekaugus. Kujutise konstrueerimine õhukeses läätses: Kujutise konstrueerimine läätses. A - ese, K - kujutis, F - fookus, P - peapunkt
sirgjooneliselt) ning on väga väikesed (seetõttu ei haju nad kiirte lõikumisel). Osakeste kiirus on kõige väiksem vaakumis ning kasvab ainetes võrdeliselt optilise tihedusega. Maxwelli elektromagnetvõnkumised Langemisnurk on nurk langenud kiire ja pinna normaali vahel olev nurk. Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja pinna normaali e. ristsirge vahel olev nurk. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna normaali vahel olev nurk. Valguse peegeldumine: Murdumisseadus. on murdumisnurk on langemisnurk, peegeldumisnurk , peegeldavale pinnale tõmmatud normaal (ristsirge). Peapunkti ja fookuse vaheline kaugus on fookusekaugus. Kujutise konstrueerimine õhukeses läätses: Kujutise konstrueerimine läätses. A - ese, K - kujutis, F - fookus, P - peapunkt
Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmassi kiirus liikuva taust
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile elusolenditele). Hinge olem
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (rea
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
