Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Füüsika mõisteid põhikoolile". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suun, liikum, taastu, vastastikmõjus, raskusjõud, taevakeha, suurusest, hõõrdejõud, deformatsioon, taastub, elastsusjõud, resultantjõudomavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nim raskusjõuks. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemist Fr=mg, kus Fr on kehale mõjuv raskusjõud, m on kehale mass ja g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,8N/kg(kasut g=10N/kg). Elastusjõud!! Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. Elastseks kehaks nim keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub(padi, vedru). Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu(plastiliin). Elastsusjõuks nim kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõuga. (Näiteks kui kehale mõjuva raskusjõu mõõtmiseks riputatakse keha dünamomeetri konksu otsa
Massiühik on 1kg. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale. Jõuühik on 1 N. jõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Jõud põhjustab keha kiiruse muutumise. Jõud looduses Gravitatsiooniks ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest F=mg Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes.
m3 dm3 cm3 ruumalaühik 28. Mis on gravitatsioon? GRAVITATSIOONIKS ehk gravitatsioonliseks vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioon on nähtus. Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. 29. Mis on raskusjõud? Valem. Ühik. RASKUSJÕUKS nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõud sõltub kega massist ja teguri g suurusest. F = mg F jõud (1 N) Jõuühik on 1 N
Gravitatsioonijõud Gravitatsiooniliseks vastatikmõjuks e. Gravitatsiooniks nimetatakse mis tahes kehade vastastiku tõmbumise nähtust Gravitatsioonijõud mõjub mis tahes kahe keha vahel nt.Maa ja kuu, inimene ja maa, mina ja minu pinginaaber Gravitatsioonijõud sõltub: 1. Kehade massist- mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud 2. Kehade vaheline kaugus- mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks Raskusjõudu saab arvutada maapinna ligidal valemiga: F=mg m-keha mass g-raskus kiirendus Raskuskiirendus g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,81 g=10 N/kg Maapinnast eraldudes raskuskiirendus g väheneb Ülesanded: 1)Kui suur on keha mass Marsil kui kehale mõjub jõud 400N Andmed: F=mg m=F/g F=400N g=4 N/kg M=? M=400:4=100kg
.........................................................................10 1.5. Kehade vastastikune mõju..............................................................................................11 1.5.1. Jõud..............................................................................................................................11 1.5.2. Gravitatsioonijõud.......................................................................................................11 1.5.3. Hõõrdejõud.................................................................................................................. 12 1.5.4. Elastsusjõud.................................................................................................................12 1.5.5. Resultantjõud...............................................................................................................12 1.6. Mehaaniline rõhk..........................................................................................
mõjutavad inimene ja paat teineteist vastastikku. Paat omandab kiiruse, mille suund on vastupidine inimese hüppe suunaga. Massi mõõdetakse kaaludega. Kehade vastastikmõju Jõud füüsikaline suurus, mis väljendab ühe keha mõju suurust teisele kehale. Tähis: F Mõõtühik: 1N (njuuton) Mõõteriist: dünamomeeter Valem: F = m * g F=A/s Elastusjõud kehas tekkiv jõud, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Hõõrdejõud jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Raskusjõud Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest. Valem: F = m * g Rõhk füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. Tähis: p Mõõtühik: 1Pa (paskal) Valem: p = F / S
Kehade vastastikmõju o Jõud füüsikaline suurus, mis väljendab ühe keha mõju suurust teisele kehale. Tähis: F Mõõtühik: 1N (njuuton) Mõõteriist: dünamomeeter Valem: F = m * g F=A/s o Elastsusjõud kehas tekkiv jõud, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. o Hõõrdejõud jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. o Raskusjõud Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest. Valem: F = m * g o Rõhk füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. Tähis: p Mõõtühik: 1Pa (paskal)
Newtoni 1. seadus määrab inertsiaalsed taustsüsteemi- keha kiirus ilma teise keha mõjuta ei muutu. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Newtoni 2. seadus- Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Newtoni 2. seadus määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus. A=F/m a-kiirendus(1m/s²), F-jõud(1N), m-mass(1kg) Jõud 1N annab 1kg massiga kehale kiirenduse 1m/s². Newtoni 3. seadus- Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F1=-F2 Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Newtoni 3. seadus määrab, et kui esimene keha mõjutab teist keha, siis teine keha mõjutab ilmtingimata esimest keha vastu. Raskusjõud- Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. F=mg Raskusjõu arvutamiseks kasutatakse
- Telgedele kantakse info sellises vormis: füüsikaline suurus / ühik. ( s/m = teepikkus / meeter | t/s = aeg / sekund ) - Teepikkuse graafik näitab keha poolt läbitud teepikkuse sõltuvust ajast. Jõud: * Gravitatsiooniline vastastikmõju ehk gravitatsioon on kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. * Mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. * Mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. * Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks. * Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. * Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. * Kokkuputuvate pindade konaruste haakumine on hõõrdumise tekkimise peamine põhjus. * Seishõõrdejõud on hõõrdejõud, mis takistab keha liikumahakkamist. * Liugehõõrdejõud on hõõrdejõud, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal.
Taevakehade läheduses mõjuvat gravitatsioonijõudu nim. raskusjõuks. Raskusjõudu arvutatakse: F=m*g Maa g= 9,81 N/kg ~ 10N/kg Keha kaaluks nim. jõudu, millega keha Maa külgetõmbejõu mõjul mõjutab alust või pingutab riputusvahendit. Keha kaalu arvutatakse valemiga: P=m*g Hõõrdejõud Jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist üksteise suhtes nim. hõõrdejõuks. Fh- Hõõrdejõud Hõõrdejõud on vastassuunaline keha liikumisega (Tekib kuna pindade konarused jäävad üksteise taha kinni). Seisuhõõrdejõud on hõõrdejõud, mis takistab keha liikuma hakkamist. Jõude mõõdetakse dünamomeetriga. Elastsusjõud Deformatsiooniks nim. keha kuju muutumist. Kehi, mis taastavad oma esialgse kuju, peale deformeeriva jõu lakkamist, nim. elastseteks kehadeks ja deformatsiooni nim. elastseks deformatsiooniks.
Taevakehade läheduses mõjuvat gravitatsioonijõudu nim. raskusjõuks. Raskusjõudu arvutatakse: F=m*g Maa g= 9,81 N/kg ~ 10N/kg Keha kaaluks nim. jõudu, millega keha Maa külgetõmbejõu mõjul mõjutab alust või pingutab riputusvahendit. Keha kaalu arvutatakse valemiga: P=m*g Hõõrdejõud Jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist üksteise suhtes nim. hõõrdejõuks. Fh- Hõõrdejõud Hõõrdejõud on vastassuunaline keha liikumisega (Tekib kuna pindade konarused jäävad üksteise taha kinni). Seisuhõõrdejõud on hõõrdejõud, mis takistab keha liikuma hakkamist. Jõude mõõdetakse dünamomeetriga. Elastsusjõud Deformatsiooniks nim. keha kuju muutumist. Kehi, mis taastavad oma esialgse kuju, peale deformeeriva jõu lakkamist, nim. elastseteks kehadeks ja deformatsiooni nim. elastseks deformatsiooniks.
Gravitatsioon Gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonijõu suurus sõltub: 1) kehade massist mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud 2) kehadevahelisest kaugusest mida lähemal üksteisele on kehad, seda suurem on gravitatsioonijõud. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemiga: Fr=mg Fr kehale mõjuv raskusjõud (N) m keha mass (kg) g tegur, mille väärtus maapinnal on 9,8 N/kg Raskusjõud. Keha kaal Raskusjõud, mille mõjul langevad kõik vabad kehad maapinnale, mis tingib pendli võnkumise, hoonete püsivuse jne Fg(N) - raskusjõud m(kg) - keha mass g(m/s2) - vaba langemise kiirendus Elastsusjõud Deformatsioon keha kuju muutmine Keha kuju muutmiseks on vaja kehale rakendada jõudu (deformeeriv jõud), keha osutab sellele
Gravitatsioon* kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale keha mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks - Fr. Arvutatakse Fr=mg. g sõltub keha kaugustest maapinnast. Hõõrdumine* - erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud* jõud, mis takistab kokkupuutes kehade liikumist teineteise suhtes(alati vastassuunaline keha liikumisele)Hõõrdumise põhjus on pindade karedus. Seisuhõõrdejõud takistab keha liikumahakkamist
Tähis: T Mõõtühik : 1 s SAGEDUS ON VÕNKEPERIOODI PÖÖRDVÄÄRTUS. Tähiseks f f=1:T Ühikuks 1 Hz (herts) Keha inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutmiseks kulub alati teatud aeg. 1. Keha püsib paigal, kui sellele ei mõju teised kehad. 2. Keha kiirus võib muutuda vaid mõne teise keha mõjul. 3. Kehade mõju on alati vastastikune, üks keha mõjutab teist ja teine esimest. 4. Kehade vastastikmõjus muutub suure massiga keha kiirus vähem kui väikese massiga keha kiirus. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe eha mõju teisele kehale. Tähis: F Mõõtühik 1 N (njuuton) Mõõdetakse dünamomeetriga. Gravitatsioon mistahes kehade vastastikune tõmbumine. Raskusjõud maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Valem: g = 10 N/kg
Täpselt kehtib valem (4.1) ka homogeensete kerakujuliste kehade kohta. Siis tuleb kaugus r mõõta nende kerade masskeskmete vahel. m1 Fg r - Fg m2 Märkus. Vastavalt Newtoni kolmandale seadusele mõjutavad kaks keha teineteist mooduli poolest täpselt võrdsete gravitatsioonijõududega. Vaba langemise kiirendus. Vaatleme taevakeha massiga M ja raadiusega R, mille läheduses paikneb punktmass m. Teeme lihtsustava oletuse, et m << M . m Fg h R M Punktmassi kaugus taevakeha pinnast on h. Vastavalt valemile (4.1) mõjub talle gravitatsioonijõud GMm Fg = (4.2) ( R + h) 2
11. Kuidas seda seadust veel nimetatakse? Newtoni ülemaailmne gravitatsiooniseadus 12. Kui suur on gravitatsioonikonstant? Mida see näitab? G gravitatsioonikonstant (6'7*10 astmes -11 N*m²/kg²) näitab jõudu millega 2 keha teineteist 13. Mida nimetatakse raskusjõuks? Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Keha kaalu all mõistetakse seda jõudu, millega ta Maa külgetõmbejõu tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kui raskusjõud mõjub alati kehale, siis kaaluga mõjutab keha teisi esemeid. Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. 14. Mille poolest erinevad raskusjõud ja gravitatsioonijõud? raskusjõud on üks gravitatsioonijõudu vorme 15. Mis on vabalangemiskiirendus? kiirendus milega kõik kehad langevad maa poole 16. Tuletada raskuskiirenduse ühik. 17. Milline on seos raskusjõu arvutamiseks? F=mg 18. Mida nimetatakse keha kaaluks?
G∗m1∗m2 −11 2 2 F= r 2 G-gravitatsioonikonstant(6,7* 10 N* m / kg )G väärtus sõltub mõõtühikute valikust. Maailmas on 4 vastastikmõju liiki. 1) Gravitatsiooniline (raskusjõud) 2) Elektromagneetiline (elastsusjõud, elektrijõud) 3) Tugev vastastikmõju (tuumajõud) 4) Nõrk (radioaktiivne) Raskusjõud on jõud, millega Maa või mõni muu suur taevakeha tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F=mg Raske ja inertne mass: Rasket massi saab määrata kaalumisel, avaldub gravitatsioonis. Inertne mass, avaldub kehade vastastikmõjus, temast sõltub kehale antav kiirendus. Keha kaal – jõud, millega Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputisvahendit.(tähis p) Keha kaal on olemuselt elastsusjõud, raskusjõud aga gravitatsioonijõud.! Hõõrdejõud – jõud, mis tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende
· Gravitatsiooniseadus Fg = G 1 2 2 · F jõud, (N) R · Keha kaal ülekoormus - P = m(g + a) · t aeg, (s) · Hooke'i seadus Fex = kx · v kiirus; joonkiirus, (m/s) · Hõõrdejõud · a kiirendus, (m/s2) Fh = µN · A töö, (J) · Raskusjõud F = mg · sagedus, (Hz) F · p rõhk, (Pa)
· Hõõrdejõuga · Elastsusjõuga - erijuht kaal JÕU ÜHIKUKS SI-süsteemis on 1 njuuton. See ühik on tuletatud Newtoni II seadusest F = ma F jõud 1J m keha mass 1kg a kiirendus 1m/s2 1N = 1kg * 1m/s2 1 njuuton on selline jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 . RASKUSJÕUD Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõu arvutamiseks kasutatakse gravitatsiooniseadust: Fr = GMm Fr raskusjõud 1N R2 G gravitatsioonikonstant M maa mass 6*1024 kg Fr = GMm m keha mass 1kg 2 (R+h) R Maa raadius 6400km h keha kaugus Maa pinnast (raskusjõu arvutamiseks arvestataval
Hõõrdejõud sõltub massist e.rõhumisjõust, pinna karedusest(mida karedam, seda suurem jõud),pindade kokkupuutepindalast(mida väiksem,seda väiksem jõud) Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud Takistab kehal Keha libisemine Kõige väiksem.Keha liikuma hakkamist teisel kehal veereb mööda teist keha. Nt:pall,ratas. Elastne deformatsioon taastab kuju(vedru,kumm,lihased), plastiline deformatsioon ei taasta kuju(paber,klaas,või,savi) Seisvale kehale mõjub seisuhõõrdejõud, liikuvale kehale liuge-,veerehõõrdejõud. Rõhk sõltub massist(mida suurem mass,seda suurem rõhk), pindalast (mida väiksem pindala, seda suurem rõhk ) Rõhku suurendame siis, kui vähendame pindala või suurendame massi. Rõhku vähendame siis, kui vähendame massi või suurendame pindala. Rõhk vedelikus sõltub sügavusest(mida sügavam seda suurem), tihedusest
2 Selle võrranditesüsteemi abil saame leida horisondiga nurga all visatud keha koordinaadid h ja x mis tahes ajahetkel t. Kui soovime leida lennukaugust ja lennukõrgust, tuleb esmalt leida lennuaeg. Lennu lõpus on keha kõrgus h=0. Seda väärtust kasutades avaldatakse vertikaalliikumise võrrandist aeg. Teades lennuaega, leiame horisontaalliikumise võrrandist kauguse x. 9. Mass kui inertsuse mõõt, raskusjõud, kaal, normaaljõud (lisada juurde ka kaal vedelikku sukeldatud kehal ja kaal inertsisaalses taustsüsteemis) (definitsioonid, valemid, valemianalüüsid), mis on nende suuruste sisulised erinevused/ sarnasused? Mass on keha inertsuse mõõt. Selle tähiseks on m ja mõõtühikuks 1 kg. Mass väljendab keha omadust avaldada suuremat või väiksemat vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel. Jõu toimel tekkiv kiirendus on pöördvõrdeline keha massiga
Kontrolltöö RÕHK 1)Mõisted: Liugehõõrdejõud - on jõud, mis takistab liikuvat keha edasi liikumast. Seisuhõõrdejõud - on jõud, mis takistab keha liikuma hakkamist. Defromatsioon - on kehakuju muutus. 2)Mis on gravitatsioonijõud? Millest see sõltub? V: Gravitatsioonijõud on jõud, mis tekib 2 massi tõmbumisel. See sõltub: 1)Kummagi keha massist. 2)Kahe massi vahelisest kaugusest. 3)Mis on hõõrdejõud? Millest see sõltub? V: Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kehade liikuma hakkamist või liikumist. See sõltub: 1)Kokkupuutuvatest materjalidest. 2)Pinna konarlustest. 3)Vedeliku olemasolust kahe pinan vahel. 4)Ümaratest objektidest kahe pinna vahel. 5)Keha massist. (seisu hõõrdejõu korral) 4)Mis on elastsusjõud? Millest see sõltub? V: Elastsusjõud on jõud, mis taastab keha kuju pärast välise deformatsiooni lõppu. See sõltub: 1)Materjalist.
Gravitatsioon, gravitatsioonijõud, raskusjõud. 1) Millist nähtust nimetatakse gravitatsiooniks? Kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. 2) Millest sõltub kehadevaheline gravitatsioonijõud? a) Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. b) Mida suurem on kehade omavaheline mass, seda väiksem on gravitatsioonijõud. 3) Millist jõudu nimetatakse raskusjõuks? Milline on raskusjõu suund? Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõud on suunatud Maa keskpunkti. 4) Kirjuta valem, mille abil arvutatakse raskusjõudu. F = mg ,kus F on kehale mõjuv raskusjõud, m on keha mass ja g on tegur. 5)Millisel planeedil mõjub kehale kõige suurem raskusjõud? Jupiterile. 6) Arvuta kui suur raskusjõud mõjub 45 kg raskusele poisile Maal, Kuul ja Marsil. Maal:F=45*9,8= 441 N/kg Kuul:F=45*1.6=72 N/kg Marsil:F=45*4=180 N/kg
seal on Maa kaaslase külgetõmme kõige nõrgem. Gravitatsioon reguleerib taevakehade liikumist, hoiab koos väikeseid ja suuri tähesüsteeme ning on osaline tähtede arengus sünnist kustumiseni. See mõjub isegi valgusele ning moonutab kaugete objektide kujutisi teleskoobis. Ilma gravitatsioonijõuta poleks galaktikaid, musti auke, Päikest, Maad ega ka meid. Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonijõudu, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. Vaba langemise kiirendust nimetatakse veel raskus- ehk gravitatsiooni-kiirenduseks. Viimasest ongi tulnud tähis g. Teades nüüd, et vabalt langeva keha kiirendus on , saame Newtoni II seadusest seda kiirendust tekitava jõu ehk raskusjõu arvutamiseks lihtsa valemi: Kõrguse kasvades raskuskiirendus väheneb, sest valemis (2
1m, siis F= G. (1*1): 1ruudus ehk F=G. Näeme, et gravitatsioonikonstant võrdub arvuliselt gravitatsioonijõuga, millega tõmbuvad kaks 1 kg massiga keha, kui nende vaheline kaugus on 1m. 6. Mida nimetatakse raskusjõuks? Valem, seletused, ühikud. Raskusjõud on maa külgetõmbejõud. Inimese praktilises elus kõige tähtsam gravitatsioonijõud. F=mg, g - vaba langemise kiirendus 9,8 m/s2, m - keha mass - kg, F- raskusjõud (N, njuuton). Vertikaalselt alla maa keskpunkti suunas. 7. Millist deformatsiooni nimetatakse elastseks? Elastsed on need deformatsioonid, mis kaovad pärast välisjõudude mõju lakkamist. 8. Mis on elastsusjõud? Keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Vastassuunaline. Välise jõuga arvuliselt võrdne. 9. Hooke'i seaduse sõnastus ja valem koos seletuste ja ühikutega. Millest sõltub keha jäikus?
1) gravitatsiooniline 2) elektromagnetiline 3) tugev 4) nõrk Nii elektromagnetilise kui gravitatsioonilise vastasmõju ulatus on lõpmatu, st et need vastasmõjud toimivad lõpmatu väikeste ja lõpmatu suurte kehade ning vahekauguste korral. Nõrga vastasmõju mõjuraadius on 10-18 m ja tugeval veidi suurem, 10 -15 m. Seega need vastasmõjud on olulised ainult imeväikeste elementaarosakeste korral. Kõik jõud looduses kuuluvad kahte esimesse vastasmõju klassi. Nt hõõrdejõud on põhjustatud aatomite/molekulide vahelisest elektrilisest tõmbumisest. I GRAVITATSIOONIJÕUD Gravitatsioon on nähtus, mis seisneb kõikide kehade omavahelises tõmbumises. See nähtus ilmneb kõikjal universumis. Igapäevases elus osutub gravitatsioonijõud nii nõrgaks, et ei suuda esile kutsuda märgatavat kehade liikumist. Suurte kehade (nt planeetide) puhul on gravitatsiooniline tõmbumine märgatav. Gravitatsiooniseadus:
Mees on kärul ja tõmbab rakse esemega käru enda poole. Mehega käru liigub kiiremini. Jõud on sama aga mõjub erinevale poole. Kehtib ainult kahe keha korral. Resultantjõud Resultantjõud on kehale mõjuvate jõudude vektorsumma. R=F1+F2, R-kehale mõjuv resultantjõud, F1;F2-kehale mõjuvad jõud. Auto sõidab mööda teed, soodustab veojõud. liikumisel mõjuvad talle takistavalt hõõrdejõud ja õhu takistusjõud. Gravitatsioon ja gravitatsiooniseadus Gravitatsioon on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad. Gravitatsioon mõjub alates väikestest objektidest nagu aatomid ja footonid, kuni suurte kehadeni nagu seda on planeedid ja tähed. Gravitatsiooniseaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: F12=G*(m1*m2/r²)
Ühel sirgel leidmine * Samasuunaline jõud: liidan jõud kokku, vastassuunaline jõud: lahutan suuremast väiksema jõu ja suund jääb suurema jõu poole. 3. Gravitatsioon * Kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. * Gravitatsiooni vastastik mõju iseloomustame gravitatsioonijõu abil. * Gravitatsioonijõud sõltub kehade massidest ja on sellega võrdeline.( Gravitatsioonijõud on võrdeline kehade massidega.) * Gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline kehade kauguste ruuduga. 4. Raskusjõud * Jõud, millega Maa tõmbab kehi enda poole. * F= mg F- raskusjõud (1N)= m- mass (1kg) * g- raskuskiirendus(~10N) 5. Hõõrdumine. Liugehõõrdejõud * Hõõrdumine on kokkupuutuvate kehade vaheline vastastik mõju, mis takistab pindade teineteise suhtes liikumist. Iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdumine tekib, kuna pindade konarused jäävad üksteise taha kinni. * Liugehõõrdejõud tekib keha libisemisel teise keha pinnal, mis püüab takistada pindade
Katsed näitavad, et Fh N , Fh = µN , millest Fh µ= , N kus on liugehõõrdetegur, mille väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest. Deformatsioonid. Elastsusjõud Deformatsioon keha mõõtmete ja kuju muutus. Deformatsiooni liigid: - tõmme - surve - vääne - paine - nihe Elastne deformatsioon deformatsioon, mis kaob peale deformeeriva jõu lakkamist. Mitteelastne (plastne) deformatsioon deformatsioon, mis säilib peale deformeeriva jõu lakkamist. Hooke´i seadus: Elastsel deformatsioonil kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega ja on suunatud vastupidiselt deformatsiooni suunale. Fe =-k , l kus k on keha jäikustegur
cd Pilet 5.2 Kiirgus ja neeldumisspekter Spektrid jaotatakse tekke põhjuse järgi kiirgus-, ja neeldumisspektriks. Kiirgusspekter jaguneb pidev-, ja joonspektriks. Pidevspekter on omane tahketele kehadele ja vedelikele joonspekter aga on omane gaasidele. Kiirgus mis jääb punase hoone taha üle 0,8 infrapuna. Kiirgus mis jääb violetse joone taha, alla 0,4 on ultraviolet. Pilet 5.3 Ül: Joule-Lenzi seaduse rakendamine. Q=I²Rt (J) Pilet 6.1 Gravitatsiooni seadus, Raskusjõud, keha kaal. Gravitatsiooni seadus - väljendab kõikide kehade vastasmõju universumis. Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehadevaheliste kauguste ruuduga. F=G m1m2/R² F-gravitatsioonijõud,ühik 1N G-gravitatsioonikonstant G=6,6 x 10 astmes -11 Nm²/kg² m1,m2-vastasmõjus olevate kehade massid 1kg R-kehadevaheline kaugus 1m
Jõud looduses (10c) 1. Keha seisab paigal, kui sellele ei mõju teised kehad. 2. Keha kiirus võib muutuda vaid mõne teise keha mõjul. 3. Kehade mõju on alati vastastikune, üks keha mõjutab teist ja teine esimest. 4. Kehade vastastikmõjus muutub suure massiga keha kiirus vähem kui väikese massiga keha kiirus. Hõõrdumine. Hõõrdumine jaguneb 3-ks liikmeks: Hõõrdejõud 1.Hõõrdumine esineb libisemisel. 2.Seisuhõõrdumine. 3.Veerehõõrdumine esineb veeremisel. Hõõrdejõud esineb sel juhul, kui üks keha rõhub teisele. Kehad peavad kindlasti kokku puutes olema. Liuge-ja veerehõõrdejõud. Nende kehade pinnad pole iseaalselt siledad vaid krobelised. Seetõttu jäävad pinnakonarused libisemisel üksteise taha kinni
Kehakaal on jõud, millega keha Maa külgetõmbejõu mõjul rõhub alusele või pingutab riputusvahendit. Mida suurem on keha mass, seda rohkem aega kulub keha kiiruse muutmiseks sama jõu ja sama kiiruse muutumise korral. Massi ühik on kg, mõõdetakse kaalumisega. Liikuva keha peatamiseks peab sellele mõjuma mingi teine keha. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele. Valem: F=mg. Mõõteriist: dünamomeeter. Ühik: N. Kehale massiga 100g mõjub 1N suurune raskusjõud. Kehade vastastikmõjus avaldab üks keha teisele sama suurt jõudu kui teine esimesele e F1=F2. Kehale mõjuvat kogujõudu nim resultantjõuks. Keha püsib paigal kui talle mõjuv kogujõud on 0. Kehade vastastikuse tõmbumise nähtust nim gravitatsiooniks. Raskusjõuks nim gravitatsioonijõudu, millega Maa või mõni teine taevakeha tõmbab mingit teist keha, mis asub taevakeha pinna lähedal. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes
[1] 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust. Mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu); Mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. Raskusjõud – gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Tavaliselt kasutatakse raskusjõu arvutamisel raskusjõu poolt tekitatud kiirendust ehk raskuskiirendust g. Raskuskiirengus on kiirendus, milleha vabalt langev keha kiireneb taevakeha poolt tekitatud raskusjõu mõjul. 4
annaabi.ee 
