Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Füüsika mõisted - sarnased materjalid

galaktika, universum, gaas, planeetid, tähtkuju, taevakeha, galaktikad, ketta, päikesevarjutus, galaktikaid, mõõna, kvasarid, mõhn, spiraalharu, linnutee, heleduse, ketas, auku, olmus, tähtkujud, atmosfäär, tsentris, telg, tuhat, teleskoop, teleskoobi, planeedid, lõputu, põhitüüpi, varras, elliptilised, laiuse, päikesesüsteem, olekski
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

ei lakka hetkekski. Miks see nii on, ei teata. Teiste liikumiste korral peab olema mingi liikumise põhjus. Seda põhjust nimetatakse jõuks. Jõudusid võib jaotada kaheks liigiks: jõud, mis ilmnevad kehade vahetul kokkupuutel ja jõud, mis mõjuvad ka siis, kui kehad kokku ei puutu (mõju toimub välja vahendusel). Et vahetus kokkupuutes olev üks keha saaks teisele mõjuda, peab see keha olema erilises seisundis: deformeeritud. Selleks, et käsi, vibu või gaas silindris avaldaks teisele kehale (veepang, nool, kolb) jõudu tuleb lihaseid pingutada, vibu vinna tõmmata või gaas kokku suruda. Vahetul kokkupuutel ilmneb ka teisi jõude, näiteks hõõrdejõud. Selles jaotises vaatleme liikumist kirjeldavaid mõisteid ja suurusi, mis on kasutatavad kõikide liikumisvormide korral. Anname ülevaate liikumist kirjeldavatest klassikalistest seadustest ning liikumisega seotud füüsikalistest suurustest ja seostest nende vahel. 5.1

Füüsikaline maailmapilt
72 allalaadimist
thumbnail
7
docx

FÜÜSIKA RIIGIEKSAM: MÕISTED

kõveruskeskpunkti poole ja on kiirusvektoriga risti. joonkiirus ­ Ringliikumisel läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe. periood ­ Ringliikumisel ühe täisringi tegemise aeg. sagedus ­ Ühes ajaühikus tehtud täisringide arv. hälve ­ Keha kaugus tasakaalu asendist. amplituud ­ Maksimaalne keha kaugus tasakaalu asendist. ristlaine - laine, kus võnkumine toimub levimissihiga risti. pikilaine ­ laine, kus võnkumine toimub piki levimissihti. Soojusõpetus ideaalne gaas ­ lihtsaim gaasi mudel. omadused : a) molekulid on punktmassid. b) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed. ( molekulide kiirus ei muutu) c) molekulide vahel ei ole vastastikmõju. molekul ­ molekulaarfüüsikas nimetatakse molekuliks aineosakest, mis osaleb soojusliikumises.(keemilises mõttes molekulid, ioonid ja aatomid) siseenergia ­ kõikide keha koostisosakeste liikumisest (kineetiline energia) ja vastastikmõjust

Füüsika
303 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Füüsika valemid mõisted

sekundaarse laine allikaks ja sekundaarlainete mähispind on uueks lainefrondiks. Tõkestamata laine levib ainult frondi esialgse levimise suunas. Teistes suundades lained kustutavad üksteist. Hõõrdejõud on võrdne hõõrdeteguri ja normaalrõhumisjõu korrutisega : F = µ N. Normaalrõhumisjõud on pinnaga ristiolev jõud, mis surub keha vastu pinda. Hõõrdetegur oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast ja ta on võrdne hõõrdejõu ja normaalrõhumisjõu suhtega. Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus: molekule loetakse punktmassideks; molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruse väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund; molekulide vahelist vastastikmõju (tõmbumine või tõukumine) ei arvestata. Ideaalse gaasi korral on pV/T = const. Konstanti nimetatakse ühe mooli gaasi korral universaalseks gaasikonstandiks R , mille arvuline väärtus on 8,31 J /mol.K. Impulsi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi koguimpulss on jääv suurus.

Füüsika
50 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Füüsika valemid

II. Molekulaarfüüsika alused Ainehulk = m = N ­ ainehulk (1mol), m ­ aine mass (1kg), M ­ molaarmass (1kg/mol), M NA N ­ molekulide arv, NA ­ Avogadro arv Aine N kontsentratsioon n= N ­ molekulide arv, V ­ aine ruumala V Ideaalne gaas Ideaalseks nimetatakse gaasi, mille molekulide vastastikmõju on tähtsusetult väike. Gaasi temperatuur 3 E ­ molekulide kulgliikumise keskmine kineetiline energia E = kT k ­ Boltzmanni konstant, T ­ gaasi absoluutne temperatuur 2 Ideaalse gaasi 3 m m ­ gaasi mass, M ­ gaasi molaarmass, siseenergia U = N E = RT

Füüsika
151 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Füüsika osa koolieksamist

paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Newtoni seadused kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada Einsteini relatiivsusteooriat. 4. Ideaalne gaas ja reaalne gaas (võrdlemine) Ideaalne gaas - Ideaalne gaas on reaalse gaasi idealisatsioon (matemaatiline mudel), mille puhul postuleeritakse, et:  (Boyle'i-Mariotte'i seadus)  siseenergia sõltub ainult temperatuurist (Joule'i tingimus) See mudel on reaalse gaasi kohta rakendatav, kui:  molekulide mõõtmed on tühised võrreldes molekulidevahelise kaugusega (molekule saab vaadelda punktmassidena);

Füüsika
13 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust ­ leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E

Füüsika
282 allalaadimist
thumbnail
16
rtf

Füüsika põhjalik konspekt

Tsefeiitide periood ulatub 10minust kuni mõnekümne ööpäevani. 3. Noovad, supernoovad ­ Noova on pulsseeruv täht, kuid tema heledus kasvab tohutu kiiresti, kahaneb aga aeglaselt. Heleduse kasv on väga suur. Graafik paberil!!!! Väga harva lööb taevas särama väga ere täht ­ heledus kasvab sadu tuhandeid kordi ­ sellele järgneb aeglane kustumine(lõpplik). Sellist ühekordset sähvatavat tähte nim Supernoovaks. LINNUTEE GALAKTIKA Osutub, et tähed enamuses kuuluvad mingitesse tähesüsteemidesse, mida nimetatakse galaktikateks. Päike(meie kuulume Linnutee galaktikasse). Ta on meil paistmas kahe heleda triibuna, mille keskel jookseb tumedam ala ning need triibud on suunatud põhjast lõunasse. Valgusaasta ­ see on teepikkus, mille valgus läbib aastad. Meie Linnutee galaktika on nn spiraalset tüüpi. Meie galaktika läbimõõt on u 100 000 valgusaastat

Füüsika
31 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika spikker

1. astronoomiline ühik ­ Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m valgusaasta ­ Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus ­ a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid ­ 1) Päike oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees). 4

Keskkonafüüsika
8 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Füüsika eksam

39. Sirgliikumise hetkkiirus ja kiirendus kiirus antud hetkel v=s/t kiirendus antud hetkel a=v/t Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus Kiirus näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul ehk kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul mööda oma trajektoori. 40. Ühtlaselt muutuv pöörlemise pöördenurga ja lõppkiiruse valem = t -nurkkiirus -pöördenurk = ot ± t2/2 Molekulaarkineetiline teooria. 41. Ideaalne gaas. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand 1)gaasi molekulid on lõpmatu väikesed 2)põrked molekulide vahel abs. elastsed 3)nii hõre, et puuduvad molekulide vastastikmõjud. Võib Ep mitte arvestada. PV/T=const MKTPV Võrrandi tuletamisel vaadeldakse molekulide absoluutselt elastseid põrkeid vastu seina. MKTPV väidab, et gaasi rõhk p sõltub gaasimolekulide kontsentratsioonist n ja ühe molekuli keskmisest kineetilisest

Füüsika
393 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Füüsika: mõisted lk 90 – 146

kuu faas(101)- Kuu faas on Kuu Päikesest valgustatud osa väljanägemine väljaspool Kuud, tavaliselt Maal asuva vaatleja jaoks asteroid(128)-ehk väikeplaneedid komeet(128)-on väga hõredad taevakehad. meteoorkeha(129)-kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad meteoriit(129)- Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jää. galaktika ­ tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest 2. Mis suunas pöörleb Maa ümber oma telje? (96) NB! Samas suunas tiirleb ka Maa ümber Päikese. Maalt vaadates pöörleb taevasfäär koos tähtedega päripäeva Maad vaadates pöörleb vastupäeva. 3. Mis põhjustab öö ja päeva vaheldumise? Maa pöörlemine, see Maakera pool mis on päikese poole seal on päev. 4. Millest on tingitud aastaaegade vaheldumine Maal? (98)

Füüsika
1 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Füüsika mõisted 8. ja 9. klass

Valgusallikas-keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus. Mõõtmine-füüsikalise suuruse võ

Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Füüsika kordamisküsimused

Kordamisküsimused 1. Vihikus olemas. Astronoomilisi vaatlusi viiakse Eestis läbi Tartu Tähetornis (Toomemäel) ja Tõravere Tähetornis. 2. Seniit- ehk lagipunkt on Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Teodoliit- riist horiondiliste koordinaatide mõõtmiseks. Gnoomon- ehk päikesekell, mõõdetakse päikese kõrgust. Teleskoop- astronoomia uurismismeetod, esimene astronoomiline pikksilm oli Galilei pikksilm, valmistatud 1610 a. (Galileo Galilei) Maailma telg- moodustab orbiidi tasandiga nurga 66,5kraadi ( Maale langevad päikesekiired on praktiliselt paralleelsed). Vegetatsiooniperiood- ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad.

Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
66
docx

Füüsika I konspekt

kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. Raskusjõud – gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Tavaliselt kasutatakse raskusjõu arvutamisel raskusjõu poolt tekitatud kiirendust ehk raskuskiirendust g. Raskuskiirengus on kiirendus, milleha vabalt langev keha kiireneb taevakeha poolt tekitatud raskusjõu mõjul. 4 Keha kaal – kaal on võrdne jõuga, milelga keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit Maa külgetõmbe tõttu. Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskusjõud mõjub antud kehale, keha kaal aga mõjutab teisi kehi. Kaaluta olek – keha selline olek, kus teda ei mõjuta mehaaniline stress või

Füüsika
72 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Füüsika konspekt

Pascali seadus: kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühteviisi. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhk: p=gh (h ­ vedelikusamba kõrgus) Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass. Valem: =m/V Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Valem: F =gV (V ­ allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala) ; Archimedese seos Soojusõpetus Ideaalne gaas ja termodünaamika alused Molekul on aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused. Temperatuur: T=273+t Ideaalne gaas on reaalse gaasi mudel, kus molekule loetakse punkmassideks ja molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruse väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund. Samuti ei arvestata molekulide vahelist vastastikmõju. Temperatuur on määratud molekulide keskmise kineetilise energiaga

Füüsika
200 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Füüsika meie ümber

et e = 1,6 10-18 C. Kas me märkaksime seda? Kindlasti. Siis suureneks nii elektroni kui prootoni laeng 10 korda, Coulombi jõud suureneks 100 korda. Elektronid kisutakse tuuma (ka praeguse e väärtuse korral tõmmatakse mõnikord elektronid tuuma, seda nähtust nimetatakse K- haardeks). Selle tulemusena muutuksid prootonid neutroniteks. Selle protsessi käigus kiirguksid tuumast neutriinod ja tekiks veel palju - kiirgust. Kaoksid keemilised elemendid . Kogu Universum koosneks neutronitest, neutriinodest ja - kiirgusest. · Vähenegu elementaarlaeng näiteks 10 korda, st. et e = 1,6 10-20 C. Mis siis juhtuks? Sel juhul elektronid eemalduksid tuumast 100 korda kaugemale kui praegu ( r 1 / e2 ). Seega aatomite mõõtmed suureneksid 100 korda. Ka kehade mõõtmed suureneksid 100 korda. Maakera raadius oleks siis 6400km × 100 = 640 000 km, mis oleks suurem Maa ja Kuu vahekaugusest. Maa ja Kuu saaksid kokku! Mis juhtub Päikesega

Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Füüsika eksam.

kesktõukejõud e tsentrifugaaljõud. 6. Gravitatsioonijõud. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus. Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. vaba langemise kiirendus e raskuskiirendus, tähiseks g.Vaba langemise kiirendus ei sõltu langeva keha massist. Esimeseks kosmiliseks kiiruseks nimetatakse sellist kiirust, millega peab liikuma proovikeha mingi taevakeha gravitatsiooniväljas, et jääda tiirlema ringikujulisele orbiidile. Et jääda tiirlema ringikujulisele orbiidile, peab temale mõjuv gravitatsioonijõud olema tasakaalustatud tiirlemisest põhjustatud kesktõukejõu poolt, s.t. nende jõudude moodulid peavad olema võrdsed.Fkt=Fg 7. Hõõrdejõud-tekib kahe keha kokkupuutepinnal, püüab alati takistada nende pindade liikumist üksteise suhtes. On põhjustatud pindade konarustest ja molekulidevahelistest tõmbejõududest.

Füüsika
844 allalaadimist
thumbnail
24
pdf

Füüsika 1 eksam

m µ= , kus m on gaasi mass ning M ühe mooli mass M Gaasi universaalkonstant R on ühe mooli gaasi paisumise töö selle soojendamisel 1 K võrra jääval rõhul. Kui see jagada Avogadro arvuga, saadakse töö, mida samas protsessis teeb keskmiselt üksainus molekul. Seda jagatist nimetatakse Boltzmanni konstandiks: R k= (valemite lehele) NA Molekulide kontsentratsioon: N n= - N on molekulide arv, V ruumala. (valemite lehele) V Ideaalne gaas ideaalne gaas ja selle olekuvõrrand, ideaalse gaasi mudeli rakendatavus reaalsete gaaside korral Ideaalne gaas on gaasi mudel, mis rahuldab alati selle olekuvõrrandit. Ideaalse gaasi olekuvõrrand: p V = µ R T Reaalsed gaasid alluvad ideaalse gaasi mudelile, kui temperatuur on kõrge või tihedus väike. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand(ideaalne gaas) Gaasi rõhk on võrdne molekulide keskmise kineetilise energiaga ja nende arvuga ruumalaühikus.

Füüsika
193 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Füüsika - Päikesesüsteem

Välisplaneedid, mille orbiit asub väljaspool Maa orbiiti, on Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Planeedi liikumistee ehk orbiit on ellips ning planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas. Planeedid liiguvad kahel viisil: esiteks tiirlevad nad ümber Päikese ja teiseks ka pöörlevad. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega ja enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Varjutus on ühe taevakeha sattumine teise varju (kuuvarjutus) või ühe taevakeha kattumine teisega (päikesevarjutus). Varjutuse tingimuseks on Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele. Selline olukord sõltub nii taevakehade liikumisest kui ka nende mõõtmetest ja omavahelisest kaugusest. Maa ja Kuu orbiidi tasandid on teineteise suhtes väikese nurga all, mille tõttu enamikel juhtudel jääb täiskuu Maa varjust (või Maa Kuu varjust) eemale. Varjutus on aga võimalik vaid siis, kui Kuu asub ekliptika,

Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Füüsika 8. klass

Päikesesüsteem Päike  Päike on üks tähtedest.  Päikesel muundub vesinik heeliumiks.  Vesiniku muundumisel heeliumiks eraldub energiat, mille arvelt Päike kiirgab soojust ja valgust. Päikesesüsteem  Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja 8 planeeti ning väga palju väikekehi.  Planeedid alates Päikesest on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun.  Planeedid tiirlevad ligikaudu ühes tasapinnas.  Päike, planeedid ja palju väikekehad moodustavad terviku ja sellepärast nimetatakse seda Päikesesüsteemiks. Kõiki kehi seob külgetõmbejõud. Maa  Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks.  Atmosfääril puudub kindel ülapiir.  Maa pöörleb ja kujutledava pöörlemistelje asend Põhjanaela suhtes ei muutu.  Maa tiirleb ümber Päikese.  Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemis

Füüsika
25 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kosmoloogia

FÜÜSIKA MAKROMAAILM MAA JA TAEVAS 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat ­ kogu maailma. 3. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 4. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti)

Füüsika
33 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Füüsika kontrolltöö: KOSMOLOOGIA, universum, galaktika

Lucretius. Põhjalikuma traktaadi selle kohta esitas 1583 aastal Giordano Bruno: „Maailmaruum on kõigis suundades ühesugune ning on täidetud Päikesele sarnanevate tähtedega, mille ümber tiirlevad samuti planeedid.“ Kahjuks sai Giordano Bruno süüdistuse ketserluses ja lõpetas oma elu tuleriidal. 18. sajandil avastas William Herschel, et tähed on koondunud süsteemi – Galaktikasse (Linnutee, Milky Way), millest väljapool neid ei esine. Peagi avastati ka teisi galaktikaid (Suur- ja Väike Magalhaes’i pilv, Andromeda Udukogu jpt), mis paistsid asuvat kõikvõimalikes suundades ühtlaselt. Siis tõestati, et galaktikad moodustavad omakorda suuremaid süsteeme: galaktikaparvi ja superparvi, millest väljaspool galaktikaid ei esine. Analüüsinud teadaolevate galaktikasüsteemide jaotumist Universumis, näitas Tartu Ülikooli astrofüüsikute töörühm Jaan Einasto juhtimisel 1990-de keskel, et need süsteemid moodustavad mesilaskärge meenutava struktuuri

Megamaailma füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
15
docx

FÜÜSIKA: astronoomia

astrofüüsika. -Objekti järgi (õigemini astrofüüsika jagunemine): planetoloogia, tähtede füüsika, galaktikate füüsika ja kosmoloogia. 4. Loetlege põhjendusi Maa kerakujulisuse kohta antiikajast tänapäevani. -Vana- Kreeklased hindasid väga geomeetriat, mille tõttu kera oli nende jaoks ideaalseim mateeria vorm ja sobis väga hästi nende maailma mudeliks. -17.-18. sajandil selgitati Maa kerakujulisust alljärgnevalt: nii suurte mõõtmetega taevakeha ei saa olla täiesti tahke: tuhandete kilomeetrite sügavuses lõhub rõhk meile harjumuspärase tahkete ainete kristallstruktuuri, koos kõrge temperatuuriga tagab see kivimite voolavuse. Iseenda raskuse mõjul omandab selline ollus kosmose kaalutuse tingimustes kera kuju, pöörlemisel tekkiv tsentrifugaaljõud, tasakaalustades ekvaatoril gravitatsiooni, muudab taevakeha telje suunas kokkusurutuks. Niisugust keha nimetavad matemaatikud pöördellipsoidiks. 5

Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
112
docx

Megamaailma füüsika

........................................................... 14 4.1. PRIMITIIVSETE RAHVASTE MAAILMAPILDIST...............................................14 4.2. GEOTSENTRISM.......................................................................................... 15 4.3. HELIOTSENTRISM....................................................................................... 16 4.4. LÕPMATU MAAILMARUUM...........................................................................16 4.5. PAISUV UNIVERSUM.................................................................................... 17 5. TAEVAS............................................................................................................. 17 5.1. TAEVAKOORDINAADID................................................................................ 18 5.2. TÄHTKUJUD................................................................................................. 19 5.3. TAEVAKAARDID..............................................

Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Astronoomia mõisted

1. Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 1 aasta 2. Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66o 33´ nurga all oleva telje perioodiga 81 164 sekundiga ehk 0,99 ööpäeva. 3. Telje pretsessori orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25 725 aastat. Päikesevarjutus ­ kui Kuu katab oma liikumisel Päikese, näeme päikesevarjutust. Täisvarju piirkonnast on nähtav täielik, poolvarju piirkonnast osaline päikesevarjutus. Täielik päikesevarjutus on nähtav 250km laiusel maaribal, selle kestus ei ületa 7minutit ja 40 sekundit. Üldse võib aastas esineda 2-5 päikesevarjutust. Samas maakohas 200-300 aasta järel. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, et nähtavale tulevad tähed, horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutus ­ Kuu sattumisel Maa varjukoonusesse tekib kuuvarjutus. Kuuvarjutused on

Astronoomia
55 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Referaat Universumist

Referaat Universum Universum Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk.

Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Päike, tähed, galaktikad

Läbimõõt 1,4mln kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu), mass 1,99*10astmes 30kg (330000 korda suurem kui Maa mass), asub 150mln km kaugusel Maast, kiirgusvõimsus 3,9*10astmes 26 W, temp 5800K. 2.Seletage lauset "Päike on tüüpiline täht". Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta: stabiilne, keskmise eluea, t° ja massiga. 4.Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ­ ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ajal. 6.Kuidas Päike pöörleb?

Füüsika
82 allalaadimist
thumbnail
477
pdf

Maailmataju

ja uurimisvaldkond, mille olemuseni me kohe ka jõuame. Antud tehnoloogiavorm on väga tugevalt seotud Maailmataju erinevate osade teadusliku olemuse ja käsitlusega. Järgnevalt vaatame lähemalt seda, mida need Maailmataju osad endast kujutavad. Universumi füüsika ­ valdkond käsitleb Universumi füüsikalist olemust. Tegemist on füüsikateooriaga, mis arenes välja ajas rändamise füüsikateooriast. Antud teooria annab mõista seda, et mis on Universum oma olemuselt. Näiteks psühholoogiateaduses on alles viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste kohaselt

Karjäärinõustamine
36 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus.“ Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja. Teost ei liigitata ilu- ega uudiskirjanduse alla, vaid tegemist on pigem teatmekirjandusega. Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb sõnadest „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib selle autori vaatenurgast mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise „kunstivormiga“, mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum.

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Astronoomia

Mis on universum? Universum ­ kõiksus, kõik mis üldse olemas on ­ galaktikad, tähed, päikesesüsteem meie ise.Ta on sedavõrd suur, et tema mõõtmeid on raske ette kujutada.Ta koosneb miljarditest galaktikaosadest ning igas galaktikas on miljardeid tähti. 2.Mis on tähtkujud? Tähtkuju on heledatest tähtedest moodustuv kujund tähistaevas, mis näilvalt moodustab mingi kujundi.Astronoomias on tähtkujul kindlad piirjooned ja sellesse kuuluvad, kõik antud suunas ükskõik kui kaugel asuvad tähed. 3.Mis on sodiaak?

Füüsika
40 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Astronoomia gümnaasiumi konspekt

põllumajandusega tegelevad kultuurit. Kuukalendri tegijad observatooriume ei vajanud ­ neile piisas kohast, kus läänetaevas avatud ja silmapiir päikese loojumisel hästi nähtav. Seda selleks, et näha kuu loomist ­ kitsa kuusirbi ilmumist taevasse vahetult pärast päikese loojumist. Nimel siis algaski uus kuu, mis aga paraku ei öelnud midagi aasta ja aastaaegade kohta. Viimase määras tähtkuju, kus sirp nähtavale ilmus. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagatigi Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks ­ 12 sodiaagi tähtkujuks. Selles, et tänapäevastel tähekaartidel on just selliste nimede ja piiridega tähtkujud, võlgneme tänu astroloogidele. 1922. a. kinnitati Rahvusvahelise Astronoomiauniooni poolt praegu kehtivad tähtkujude nimetused ja piirid. Inimkonnal kulus tuhandeid aastaid, et jõuda arusaamisele: taevas, st. tähtede

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Päikesesüsteem

pole mul senini Päikesesüsteemist olnud. Töö koostamiseks kasutasin peamiselt interneti ning erinevate raamatute abi. Et tööd oleks lugejal huvitavam lugeda, lisasin ka pilte, mis antud peatüki kohta käivad. Kergemaks arusaamiseks kasutasin ka tabeleid. Kuid nüüd teema juurde. Meeldivat lugemist! 1. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem moodustub Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suur tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks (vt. joonis1.). Joonis.1. Universum Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve

Füüsika
73 allalaadimist
thumbnail
14
docx

12. klassi kordamisküsimused füüsikas

Tuuma suurt rauasisaldust peetakse ka Maa magnetvälja põhjuseks. Maa sisemus pole rahulik, vaid pidevas liikumises. Selle tõestuseks saab tuua mandrite triivi, maavärinad ja vulkaanipursked. 4. Milline on Maa atmosfäär? Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast, siin on vesi ja elusolendid. Maal on palju vaba hapnikku, siin on ka vulkaaniline tegevus ja sellest tekib gaasiline süsihappegaas. 5. Mis on tähtkuju? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on vanaaegne ajamõõtmise ühik, nende vajalikkus seisneb teeleidmises. Tähtede abil tehti kindlaks asukoht ja teepikkus. 6. Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv? Tähtede asend on püsiv, sest vahemaad tähtede vahel on kujutlematult suured ja kiirused ulatuvad sadadesse kilomeetritesse sekundis. 7. Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? Maa liikumine jagatakse kolmeks: tiirlemine ümber Päikese, pöörlemine ümber

Füüsika
101 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Füüsika 12kl astronoomia

Planeetide liikumine on erinev: Veenus ja Merkuur püsivad alati Päikese lähedal, olles vaadeldavad kas enne päikesetõusu (koidutäht) või pärast loojangut (ehatäht). Ülejäänud kolm rändavad Päikesest sõltumatult, muutes perioodiliselt oma liikumissuunda. Kui kanda planeedi tee taevakaardile, näeme, et see meenutab silmust. Planeetide liikumist uurib taevamehaanika, nende asukoha täpne leidmine mistahes ajahetkel pole tänapäeval enam probleemiks. 23. tähtkuju, Astronoomia ajalugu hõlmab ajaliselt inimkonna kogu kultuuriloo. Astronoomia on algselt kujutanud endast teadmisi tähistaevast ja selle tsüklitest, arenenud klassikaliseks geomeetriliseks astronoomiaks, mille vanimad valdkonnad on positsiooniastronoomia ja efemeriidide arvutamine, ning lõpuks astrofüüsikaks, mis püüab taevakehi endid füüsikaliselt tundma õppida. 24. taevakaart

Füüsika
99 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun