Füüsika labori töö 1 (0)

Töö eesmärgiks olen seadnud selle, et peale referaadi lugemist omaks  Mulgi  kultuurist 
enne   mitte   midagi    teadnud    lugeja   põgusa   ülevaate   selle   kultuuri   olemusest   ja   peamistest 
iseloomustajatest.
Pilt 1. President  Toomas Hendrik Ilves  Mulgimaa piiriviitade avamisel 
© Elmo Riig, Sakala
1. MULGIMAA PAIKNEMINE 
Mulgimaa   ajaloolis-kultuuriline   piirkond   on   välja   kasvanud   Sakala   muinasmaakonna 
lõunaosast ja asub tänaste  Viljandi,  Valga  ja Pärnu maakonna territooriumil. See ala langeb 
kokku  piirkonnaga,   mille    asukad    kõnelesid   (vähesel   määral   kõnelevad   veel   praegugi)   mulgi 
murret. 
Juba 1930ndast aastast saadik on käibel kaks käsitlust Mulgimaast. 
Esimene neist on kultuurilooline Mulgimaa, mille põhituumiku moodustavad muistse Lõuna-
Sakala 5 kihelkonda:  Halliste ,  Karksi ,  Helme ,  Paistu  ja Tarvastu. Just selle ala asukad kõnelesid 
mulgi keelt.
Teine   käsitlus   -   Suur-Mulgimaa   –   peab   Mulgimaaks   tervet    Viljandimaad   (Paistu, 
Kõpu,Viljandi, Tarvastu, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere, Põltsamaa  kihelkonnad ), Helme 
kihelkonda   Valgamaalt   ning   Halliste   ja   Karksi   kihelkonda   endiselt   Pärnumaalt   koos   nende 
alaliste  põliselanikega. (Kirja pandud 1934. aastal Tallinnas asutatud Mulkide Seltsi poolt ning 
esimeseks
 
Mulgimaa
 
ja
 
mulkide
 
määratluseks) 
( http://www.turismihariduskonverents.eu/uploads/5/6/1/9/5619023/4.piret_leskova.pdf ). 
Mõlemad tõlgendused on õiged, kultuurilooline Mulgimaa on talude päriseksostmisega välja 
kasvanud Suur-Mulgimaaks.
Praegusel  Mulgimaal  asub 11 omavalitsust:  Abja , Halliste, Paistu, Pärsti, Tarvastu, Karksi, 
Helme, Põdrala ja Hummuli vald ning Tõrva ja Mõisaküla linn.  Omavalitsustest asub 4 Valga 
maakonnas    ja   7  Viljandi   maakonnas   (ht
  tp://www.mulgimaa.eu/?sisu=tekst&mid=5&lang=es t ) 
(Pilt 2).  
Pilt 2. Mulgimaa asukoht
2. KES ON  MULK ?
Mulgi Kultuuri Instituut piiritlenud oma  tegevusala  just vanema kultuuriloolise Mulgimaa 
aladega – 5 kihelkonda (Halliste, Paistu, Tarvastu, Karksi ja Helme kihelkonnad). Sellel alal 
elavaid inimesi peetakse seega mulkideks.
Esimese   ametliku   määratluse   selle   kohta,   kes   on   mulk,   andsid   aga   juba   1934.aastal 
Tallinnas asutatud Mulkide Selts. Nende põhikirjas seisis: 
Mulgi päritolu loetakse need eestisoost Vabariigi kodanikud, kelle  esiisad  on teoorjuse  
lõpetamise   ajal,   so   1860   aastate   ümber   seisnud    Viljandimaa    valdade   või   Valgamaa   Helme  
kihelkonna   valdade,   või   Pärnumaal   Halliste   ja   Karksi   kihelkonna   valdade   nimekirjas.   Ema  
päritolu loetakse mulgiks ainult üks põlv. Mulgimaale sisserännanute, teiste eestisoost Vabariigi  
kodanikkude   lapsed   loetakse   ainult   siis   mulkideks,   kui   nad   Mulgimaal   on   sündinud,   üles  
kasvanud ja omavad Mulgimaal kinnisvara. Ilma viimase nõudmiseta loetakse vaid Mulgimaale  
sisserännanute    lapselapsed    mulkideks,   kui   nad   Mulgimaal   sündinud   ja   üles   kasvanud!  
(Eckbaum, 1939)
2.1.
Kust on pärit sõna MULK?
Täpseid andmeid, millal esimest korda sõna „mulk“ kasutati, ei ole. Küll on aga teada, et 
hõimunimi mulk ei saa olla väga vana. Seda arvatakse seetõttu, et 1808 aastal ilmunud A.W. 
Hupeli   eesti-saksa   sõnaraamatus   sellist    nimetust    kirjas   ei   ole.   Esimest   korda   on   see   nimi 
kirjanduses kasutusel F.J Wiedemanni 1869ndal aastal ilmunud sõnaraamatus.
Tegemist olla läti laensõnaga. Sõna „mulkis“ tähendab „ loll “, „tobu“. Alguses oli see olnud 
hüüd-ja sõimunimi aga hiljem kaotanud oma halvustava tähenduse ja muutunud hõimunimeks 
( http://www.mulgimaa.eu/?sisu=tekst&mid=7&lang=est ).
3. MULGI KEEL
„Eestimaa om tillike- aga ta om vägä rikas oma  keelte  poolest. Kik tääve ,et võrukse ja  
setokse kõneleve oma kiilt  . Ku aga tulla Mulgimaale, sis viil aint küläden vanepe inimese  
mõistave kõnelte mulgi keelen. Ku sedä kiilt aga süämege  kullete, sis om kahju, et sii kaunis  
emäkiil ,midä kõnelive siu   vanaemäse ja vanaesäse om unustuse õlma vajunu.Mulgi keelege om  
üits ütlemede tore lugu. Egä sii ep oleki egän kandin üttemuudu, nõnda nigu kiräkeel,et kik om 
kokku lepit ja kindel kiräviis olemen.  Mede  keelen om aga egän kihelkonnan - Karksin, 
Tarvastun, Paistun, Allisten, Elmen  veidi tõistmuudu kõneltu.“  Alli Laande- Mulgi Keele 
Instituudi  keeleprojekti juht ( http://www.mulgikultuur.ee/?id=44&lang=est ).
Mulgi keel (mulgi kiil) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel 
ehk   regionaalkeel   ( http://et.wikipedia.org/wiki/Mulgi_keel )  .   Mulgi   murre   jaguneb   kaheks 
murdeks: Karksi ja Tarvastu. Need murded on omavahel üsna sarnased kuid mõned lahknevused 
siiski esinevad (Tabel 1). Teadaolevatel andmetel räägib Mulgi murret veel vaid 2000 inimest. 
Õnneks   on   viimastel   aastatel   hakatud   seda   rohkem   hoidma   ja   säilitama.   Samuti   on   alates 
2009ndast aastast Mulgi Keele Instituudi poolt koolidesse lisatud Mulgi keele ja kultuuri tund. 
2004ndal aastal ilmus ka Mulkide Seltsi toetusel mulgi keele  lugemik  "Mulgi keelen ja meelen", 
mille   autorid   on    Silvi    Väljal   ja   Lembit   Eelmäe.   Ilmunud   on   ka   Mulgikeelseid   raamatuid, 
sealhulgas ka näiteks lasteraamat „Mulgimurdelist lugemist lastel“. 
Kõigest  eelnevast  hoolimata ei ole mulgi keelel  ametlikku  staatust. Kuigi aastal 2004 
loodi lõunaeesti keelte staatusega tegelev valitsuskomisjon, pole see siiani mulgi keele õigusliku 
määratlemise küsimust lahendanud.
Tabel 1. Mulgi murde erinevusi
Kuna mulgi keel on tuntud eelkõige luulekeelena, tooksin siinkohal näitena mulgi keeles 
palju luuleridu kirjutanud Nikolai Baturini luuletuse „Talliuune külläkil kojan”
Talliuune külläkil kojan,
kohes usse alt tuisass lund,
vana taossa,
kos ellive kassipoja,
valgest  obesest näive und:
sepp kabjarauda lei viimätse naala …
Tii tolmass, päiv läts laugele …
Tõive kassikse vanule taossile
miilde obese lämme kaala.
Nikolai  Baturin “ Talliuune külläkil kojan”
4. RAHVARÕIVAD
Mulgid on oma rahvariietest kaua nö. kinni hoidnud. Kuigi ühiskond, ja koos sellega ka 
talud , arenesid, säilitasid mulgid oma arhailiste rahvarõivaste kandmise kombestiku. Isegi kui 
lisati rõivastusse noppeid uuemast  moest , kombineeriti neid ikka vanemate esemete ja asjadega. 
Teada   on   ka   see,   et   Ida-Mulgi   naised   olid   uuendusmeelsemad   kui   Lääne-Mulgi   naised 
( http://mulgimaaminukodu.blogspot.com/2011/02/mulgimaa-kihelkonnad.html ) . Siin said varem 
üldiseks ka näiteks uuemat  laadi  mitmevärvilised, eriti punaste kirjadega  kindad .
Sellele piirkonnale nagu Lõuna-Eestile üldse oli iseloomulik geomeetriline kiri.
Mulgi rahvarõivaid eristavad  teistest rahvarõivastest järgnevad iseloomulikud osad:
• must punaste paeltega pikk-kuub ehk mulgikuub 
• ühevärviline seelik (hõlmikseelik või umbseelik ehk sõuke) 
• puusapõll (keskajast pärit mustritega) 
• pearätt ehk mulgi tanu
Mulgimaal   kanti   eri   piirkondades   erinevaid   rahvarõivaid.   Seega   jagunesid   rahvarõivad 
järgnevalt: Halliste, Karksi, Tarvastu, Paistu ja Helme rahvarõivad. Näiteid rahvarõivastest saab 
vaadata lisa 1.
Meeldiv   on   näha,   et   Eesti   Presidendi   Proua   Evelin   Ilves   soovib   säilitada   piirkonna 
traditsioone  kandes  tihtipeale ametlikel vastuvõttudel moodsaid kostüüme, millele on lisatud 
Mulgi kultuuri iseloomustavaid elemente (pilt 3 ja 4). Stiliseeritud Halliste kihelkonna kuube 
kannab juba  mitmendat  aastat esindusrüüna ka Eesti Vabariigi President.
 
Pilt 3 (Tairo Litter ) ja 4 
(Reuters /  Scanpix ). Näited 
proua Evelin Ilvese Mulgi 
sugemetega rõivastustest.
Põnev on lugeda ka seda, 
et   erinevate   allikate   andmetel 
kajastub,   et   selles   piirkonnas 
kasutati   juba   üsna   varastel 
aegadel  aluspesu . Ja need  kogused  olid tihtipeale üsna suured, sest Mulgi talud olid 20.sajandi 
alguses üsna jõukad.
• H. Laanmets (sünd 1917): „Üldiselt on aluspesu kogu aeg  kantud . Ihupesu oli talvel 
hulgim. Põhiliselt valmistati ise. Ostma hakati juba 1920.-tel aastatel.“
• S. Nael: „Pesu oli ikka palju,  igat  liiki eraldi. Palju pesu, see oli peretütarde uhkus. Üks 
naabrinaine oli korra näidanud meie mammale (sünd 1890) oma kahe tütre  kaasavara , seal olnud 
särgid  kimbu  kaupa kokku köidetud, igas kimbus olnud 12 särki ja neid kimpe olnud kümneid. 
Kõik pitsitud-satsitud- tikitud . Muidugi ega igal naisel pesu siis nii palju ei olnud...“. (Uus, 2007)
5. PÕNEVAID FAKTE JA HUVITAVAT LISALUGEMIST
5.1.
Üldlevinud arvamus mulgist
Mulke võiks iseloomustada ühe toreda vanasõnaga: „Mulgiss võip saija, aga mulgist 
inemist enäp ei saa.“
Paljude arvates iseloomustavad mulki järgmised omadussõnad :
• Uhke
• Rikas
• Iseteadlik
• Kange
•  Ihne
• Töökas
Nagu näha on enamus neist negatiivse alatooniga. Sellest tulenevalt on tehtud ka mitmeid 
lõbusaid lühijutte ja anekdoote, mis on tihtilugu seotud just ihnuse ja kadedusega - inimene 
naerab  ikka oma puuduste üle.
Ihne ja kokkuhoidlik mulk: Võtnud Helme mulk omale ükskord naise Tarvastu kihelkonnast. 
Pulmad  peeti  uhked  ja vägevad – kolm päeva söödi ja joodi. Olnud aga juba uuemad ajad ja ka 
maainimeste kõrvu oli kostunud kuuldused  peenest  kombest – et noorpaarid käivad pulmareisil. 
Otsustatigi siis et minnakse  pulmareisile Tallinna. Aga kuna peig oli Tallinnas juba korra käinud, 
siis läks pruut üksi...
Ahne    mulk:   Rahvaseas   liikus   vanasti   jutt   mis   rääkis   Mulgimaa    piiriks    oleva   Väiksest 
Emajõest ja mulgist: Kui mulk hakanud üle jõe  ujuma  ja uppunud, olla see õnnetus. Aga kui 
mulk jõudnud üle jõe, olla see olnud katastroof – sest siis ta ostnud sealt kõik viljakandvad
põllud ära!
Mulgi suuren talun ootsive kik latse sündü. Siss tulligi kätte aig, ku laits akkas sannan 
äält tegeme. Peremiis juuss sanna manu ja kai ka oma esiklast. Tulli siss ussest vällä, nägu nal’la 
täüs.  Sulane  küsümä: „Mikeperäst sa nii rõõmusted?“ — „Tallu sünds  ehtne  mulgi peremiis.“ — 
„ Kost  sa sedä aru said, et mulgi peremiis?“ — „Noh, tal ollive mõlepe kämbla rusikan,“ vastass 
peremiis.“
Kuna Mulgimaalt küüditati suur hulk inimesi, elab seal rohkesti sisserännanuid, seetõttu 
on ka õiget mulgi verd kahjuks  varasemast  vähem. Naljatlemisi võiks öelda, et õiget verd mulgi 
tunneb ära sellest, et ta on  kade  ja uhke. Mulk ei taha iial olla naabrist kehvem, naabri parem 
seisund tekitab temas kadedust.
Mulk on esialgu üsna umbusaldav. Ta ei lähene võõrale kergesti ja võõrast ei võta omaks 
nii   pea.   Legendi   järgi   peab   sissetulnu   mulgi   staatuse   saamiseks   vähemalt   kümme   aastat 
Mulgimaal elama. Kas siis teda omaks võetakse, oleneb tulijast endast, sellest, kuidas oskab ta 
mulgiga läbi saada ja kombestikuga kohaneda. 
Samas   hoolimata   kõigist   negatiivsetest   iseloomuomadustest,   mis   mulgile   külge   on 
poogitud, ei vaadata talle kunagi ülevalt alla, vaid ikka lugupidavalt, tuues esile tema kavalust ja 
nutikust. Seda on oma näidendites välja  toonud ka August  Kitzberg .
5.2.
Rahvakombed ja pärimused
Tõenäoliselt kõige rohkem on Mulgimaal säilinud muistendeid ja legende vanapaganast 
(kuradist). Just Mulgimaad ja mulke võib pidada ka sandimängimise / jooksmise traditsiooni 
algatajaks.   Pärimustest   on   teada,   et   Mulgimaal   liikusid   hingedeajal   ringi    hingesandid  
(vallasandid, kehvikud, vaesem rahvas), kellele jäeti laudapealsele või lakka toidupoolist (nagu 
oleks   jäetud   koduskäivatele   hingedele).   Sellest   kombest   kasvas   välja    mardi -   ja   kadripäeval 
sandijooksmine ja andamite kogumine.  Santi  ei tohtinud tühja  kotiga  minema saata või ukse taha 
jätta, sest sandil oli suur võim talule ja pererahvale häda ja õnnetust kaela manada.
5.3.
Huvitavaid fakte
• Esimene talu Eesti-ja Liivimaal osteti pärisomandisse Abja rüütlimõisast 1853 a.
• Esimene mõis osteti eestlase poolt  1886 a. Helme kihelkonnas Roobe mõis
• 1870 aastaks oli Liivimaal ostetud pärisomandisse 26% taludest (Halliste kihelkonnas 94 %), 
samas Eestimaal vaid 5,5 % taludest.
5.4.
Mulgi kultuuri tutvustamine tänapäeval
• Mulgi keele ja kultuuri tund koolides  (MKI alates 2009)
• Mulgi Külastuskeskuse rajamine (MKI)
• Mulgi Laulu-ja  Tantsupidu  (MKI juuni 2010) – esitatud Viljandi Kultuuripärl 2010 
kandidaadiks
• Mulgi  Maraton  - MTÜ Mulgimaa Elu Edendamise Keskus koostöös Tarvastu, Halliste ja 
Karksi vallaga
• Mulgi Suusamaraton - MTÜ Abja  Spordiklubi  koostöös Abja, karksi ja Halliste vallaga
• Mulgimaa pealinna akordionfest - MTÜ Accordion  Musik Group koostöös Abja valla, 
Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp ja MKI-ga
• Loodusretked Mulgimaal – elamusi ürgloodusest Usaldusühingu Oltsi matkad
• Tuleviku mulgid - Noored tutvustavad Mulgimaad. Info ja turismindus noortelt noortele. 
Erinevad  paketid koolidele, noortekeskustele ja nooruslikele inimestele. Karksi, Abja, 
Mõisaküla, Tarvastu, Paistu ja Helme piirkonnas. Karksi Noortekeskus. 
www.tulevikumulgid.ee
• Hei, Ühiselt ja Ürgselt Euroopasse (HÜRE) – toetab ja konsulteerib Viljandi maakonnas 
Euroopa Noored Eesti Büroo poolt pakutavaid võimalusi ning aitab mentorluse korras 
koostada projekti taotlusi ning jagab Bürooga seonduvat infot, et edendada ja arendada 
elu Mulgimaal.
• TÜ Mulgimaa  Turismikorraldus  – Mulgimaa tasakaalustatud arengule kaasaaitamine, 
turisminduse korraldamine, piirkonna külastatavuse  suurendamine  ning maine ja  tuntuse  
kujundamine, turismi arendamine ja piirkonna atraktiivsemaks muutmine.
• Mulgimaad tutvustavad infosildid vilditud rinnamärgiga– LEADER projekt, mille kaudu 
tutvustakse Mulgimaad kui atraktiivse sihtkoha brändi.
• Karksi kihelkonna rahvariietes tantsivad puukujud – LEADER projekt, mille kaudu 
rõhutatakse Mulgimaa omapära, propageerides Mulgimaa algupära ja erilisust.
KOKKUVÕTE
Kuigi   mulgi   kultuur   ei   ole   nii   elujõuline   kui   näiteks   setode   oma,   tehakse   üha   enam 
jõupingutusi, et see täitsa varjusurma ei  langeks . Selleks on loodud erinevaid Instituute ja seltse, 
viidud  mulgi keel koolidesse, trükitud raamatuid jne. See kõik on äärmiselt tänuväärne ning 
kindlasti ka pikemas perspektiivis viib ka soovitud tulemuseni – säilitada ja tutvustada seda vana 
piirkonnale omast ehedat olemust ja traditsioone.
KASUTATUD KIRJANDUS
Eckbaum, A., 1939, Ühistegevuse-alased kirjutised 1939. a. Ühistegevuslehes
Uus, M.,  2007, „Aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste hulgas“ 
Mulgimaa infoportaal  http://www.mulgimaa.eu/?sisu=tekst&mid=7&lang=est 
http://et.wikipedia.org/wiki/Mulgi_keel
http://www.mulgikultuur.ee/?id=44&lang=est
 
http://mulgimaaminukodu.blogspot.com/2011/02/mulgimaa-kihelkonnad.html
LISA 1
(Pildid joonistanud Mare Hunt,  http://www.mulgikultuur.ee/?id=42&lang=est )
HALLISTE RAHVARÕIVAD
Halliste mees ja poiss.                                                       Halliste naine ja  neiu . 
TARVASTU RAHVARÕIVAD
Tarvastu mees ja naine suverõivastes 
19. saj keskel.
Tarvastu mees ja neiu 
talverõivastes 19. saj keskel 
PAISTU RAHVARÕIVAD
Paistu naised 19. saj I poolel ja 18. saj lõpul.          Paistu tüdruk ja eit 19. saj II poolel.
HELME RAHVARÕIVAD
Helme naised 19. sajandi I poolel                       Helme naised 19. sajandi II poolel.