Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Füüsika KT 2 - sarnased materjalid

mehaaniline, ruutjuur, pendel, termodünaamika, taustsüsteem, amplituud, kapilaarsus, kitsas, mittemärgamisega, sumbub, maksimumi, sõltuvus, vastupidine, hõõrdejõud, elastsusjõud, vedrupendel, impulss, cosa, paigalseisu, kõverjooneline, kusjuures, carnot, väliskeskkonnaga, liikumisest
thumbnail
34
docx

Füüsika eksami konspekt

liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega. Seega isoleeritud süsteemis, väliste jõudude puudumisel, on osakeste süsteemi koguimpulsimoment jääv - viimane väide väljendab impulsimomendi jäävuse seadust. energia jäävuse seadus- Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu. Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks. Ek= mv2/2, E=Ek+Ep, isoleeritud ja ainult pot jõud, Summa Ei=consT 17, Harmooniline võnkumine x=r*cos x, ᵨ=w*t, ω=2 π/T x=r*cos(wt+ Fi0) Hälve ja faas

Füüsika
44 allalaadimist
thumbnail
66
docx

Füüsika I konspekt

põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodustavad taustsüsteemi. 3. KULGLIIKUMINE JA PÖÖRLEMINE Kulgliikumine ehk translatoorne liikumine on jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga. Üldjuhul on kulgliikumine täielikult kirjeldatud, kui keha on antud kohavektori sõltuvus ajast

Füüsika
72 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

Ise pidas ta oma teooriate suurimaks väärtuseks füüsika teoreetilise baasi olulist lihtsustumist, ehkki seda mõistavad vaid vähesed õigesti hinnata. Erirelatiivsusteooria ehitas ta üles kahele postulaadile, mille tõestamine tol hetkel kuidagi võimalik polnud. 1. Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on võrdväär-sed kõigi loodusnähtuste kirjeldamisel. 2. Valguse kiirus vaakumis on ühesugune mis tahes inertsiaalses taustsüsteemis. Mis on inertsiaalne taustsüsteem? See on selline taustsüsteem, kus vaba keha liigub ilma kiirenduseta, jõule allutatud keha aga kiirendusega. Selliste taustsüsteemide võrdväärsust kinnitas juba kuulus Galileo Galilei aastal 1632, kuid ainult liikumiste korral. Pole ju mingit vahet, kas mängida lauatennist kalda suhtes paigalolevas või ühtlaselt liikuvas laevas. Kaldalolija jaoks võib see küll veider tegevus näida. Nimelt võib laeva ja palli kiiruste

Füüsika
282 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Füüsika kt 2

Gravitatsiooniseadus ­ jõud, millega kaks keha tõmbuvad, võrdeline nende kehade massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Gravi võlja isel suurused ­ väli on ainest erinev mateeria eksisteerimise vorm, mille kaudu aine osakesed mõjutavad teineteist. Välja isel väljatugevus. Gravi väljatugevuseks nim jõudu, mis selles punktis mõjub ühikulise massiga kehale. G=F/m Töö gravi väljas ­ dA=Fdr Potentsiaalne energia raskusväljas ­ potentsiaalne energia on mehaaniline energia, mis on kehal või keha osadel nende vastastikuse asendi tõttu. Potentsiaalne energia muut mõõtub tööga, mida teeb vaadeldav süsteem üleminekul ühest asendist teise. A=-Wp=Wp1 ­ Wp2; Wp=mPii Potentsiaalne energia elastsel deformatsioonil ­ F=xk; A=Wp1- Wp2= kx12/2 - kx22/2; Wp=kx2/2 Mehaanilise energia jäävuse seadus ­ isoleeritud süsteemis, kus kehade vajel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteem meh koguenergia jääb. W=Wp+Wk; dmv/dt= f + F; f

Füüsika
395 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Füüsika eksam

Ek=mv2/2 Kineetiline energia on võrdeline keha massiga ja keha liikumiskiiruse ruuduga. [E]=[J] Dzauli põhiühik on kgm2/s2 ehk Nm. 23. Energia jäävuse seadus mehaanikas- välisjõudude töö puudumisel on koguenergia muutus null, see,tähendab et vaadeldav suurus on muutumatu e. jääv.. E=Ek+Ep=mv2/2+mgh=const Keha või süsteemi kineetilise ja potentsiaalse energia summat nimetatakse mehaaniliseks koguenergiaks. Mehaaniline energia all mõeldakse füüsilise keha nii potentsiaalset energiat kui ka kineetilist energiat, 24. Tsentraalne põrge-kehad enne pqrget libisevad mooda nende tsentrid labivat sirget. Tsentraalne pqrge vqib toimuda kui 1)kerad liiguvad teine-teisele vastu 2)uks kera liigub teisele jarele 25. Absoluutselt elastne põrge- pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Kehtib nii impulsi kui ka energia jäävuse seadus. 26

Füüsika
393 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Füüsika eksam.

erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole. Ükskõikne tasakaal-süsteemile mõjuv resultantjõud on igas asendis null. Võnkumist iseloomustavad-hälve(süs või keha kaugus tasakaaluasendist),amplituut(süs maksimaalne hälve),sagedus(ajaühikus sooritatud võngete arv),periood(ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg),ringsagedus(sagedus korda 2). Sumbuvvõnkumine-laine pikkus muutb järjest väiksemaks, ehk sumbub, ning seda mõjutab jõud. Sumbuvate võnkumiste korral kahaneb amplituud ajas seaduse A = A0 e - ß t järgi, sest võnkumiste energia hajub (muutub soojuseks). Ringsagedus avaldub kujul = ( 02 - ß 2) 1/2, kus suurust ß nimetatakse sumbeteguriks. Ta näitab naturaallogaritmilises skaalas, mitu korda kahaneb võnkumiste amplituud ajaühikus. Seega ß = [ln (A0 /A)] / t . Sumbeteguri SI- ühikuks on pöördsekund ( 1 s-1).

Füüsika
844 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Füüsika

Füüsika kordamisküsimused 1. JÄIGA KEHA MEHHAANIKA 1.1. Kinemaatika 1.1.1. Inertsiaalne taustsüsteem: Liikumise kirjeldamine ajas ja ruumis. Keha asukoht ruumis- taustsüsteemide suhtes. Jäik keha ­ millel arvestatavad deformatsioonid puuduvad. Masspunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võime arvestamatta jätta võrreldes kaugusega teiste kehadeni. 1) a + b summa 2) a - b vahe

Füüsika
354 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Füüsika

....................................................................................11 1.5.3. Hõõrdejõud.................................................................................................................. 12 1.5.4. Elastsusjõud.................................................................................................................12 1.5.5. Resultantjõud...............................................................................................................12 1.6. Mehaaniline rõhk...........................................................................................................14 2.1. Optika..............................................................................................................................15 2.1.1 Miks me näeme?........................................................................................................... 15 2.1.2. Valguse levimine..........................................................................................

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
24
pdf

Füüsika 1 eksam

dt r r > 0 r r < 0 Dünaamika 10. N I seadus. Inertsiaalsed taustsüsteemid. Galilei relatiivsusprintsiip. N I s ehk inertsiseadus Iga keha püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt seni, kuni teiste kehade mõju ei muuda selle keha liikumisolekut. Inertsiks nimetatakse kõigi kehade visa püüdu säilitada ühtlase liikumise olekut(sealhulgas paigalseisu). Inertsiaalne taustsüsteem Selline materiaalne taustsüsteem, milles inertsiseadus kehtib täiesti täpselt ehk süsteemis olev keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt, kuni talle ei mõju mõni süsteemis olev jõud. Näiteks kiirendusega liikuv buss ei ole inertsiaalne taustsüsteem. Kaal Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbejõu tõttu mõjutab alust või riputusvahendit. Kaal jõu dimensiooniga. Mass Füüsikaline suurus, millega mõõdetakse kehade inertsust. Galilei relatiivsusprintsiip

Füüsika
193 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Füüsika I konspekt

I. Klassikaline mehaanika. 1. Kinemaatika põhimõisted (punktmass, jäik keha, taustsüsteem, liikumishulk, nihkevektor, kulgev liikumine). Punktmass ­ idealiseeritud objekt, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Keha võib vaadelda punktmassina, kui selle mõõtmed on antud ülesande kontekstis tühiselt väikesed. Punktmassi kinemaatiline võrrand . Jäik keha ­ keha, mis talle mõjuvate jõudude toimel ei muuda oma suurust ega kuju ehk keha, mille kõik osad on üksteisega seotud nii, et keha kuju muutumine ei ole võimalik.

Füüsika
234 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Füüsika teooria

komponentideks. 11. Mis on vektori projektsioon teljel ja miks seda on vaja? Vektor projektsioon teljel on skalaar. On vaja, et näha vektori teljesuunalist komponenti. 12. Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? Ühikvektori konstrueerimist on vaja, et valmistada hetkel vajaliku suunaga vektorit. 13. Mis on vektorite skalaarkorrutis? Tooge kursusest kaks näidet. 14. Mis on vektorite vektorkorrutis? Joonis ja kaks näidet kursusest. 15. Mis on taustsüsteem? Taustsüsteem on targalt väljavalitud keha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise viis. 16. Mis on hektkkiirus, keskmine kiirus? Kuidas arvutatakse teepikkust üldiselt? Hetkkiirus on kohavektori muutumine ajaühikus ehk kohavektori tuletis aja järgi ja on puutujasuunaline antud trajektoori punktis. Keskmine kiirus nihke järgi: Üldjuhul teepikkus arvutatakse, kui integraal. 17. Mis on liikumisvõrrand? Mis on liikumiste sõltumatuse printsiip?

Füüsika
380 allalaadimist
thumbnail
52
pdf

Füüsika eksamiks kordamine

Ühikvektori konstrueerimine on tihti vajalik tegevus, et valmistada hetkel vaja mineva suunaga vektorit. 13) Mis on vektorite skalaarkorrutis? Tooge kursusest kaks näidet.     a b  c a  b  cos  c Näiteks : A=F*s*cosα N =F*v*cosα 14) Mis on vektorite vektorkorrutis? Joonis ja kaks näidet kursusest.    c  a  b  sin a b  c 15) Mis on taustsüsteem? Joonisel on kujutatud üks keha kahel erineval ajahetkel. Joonistage taustsüsteem, kohavektorid ja nihkevektor koos tähistustega. Taustsüsteem on targalt väljavalitud keha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise viis. 16) Mis on hektkkiirus, keskmine kiirus? Kuidas arvutatakse teepikkust üldiselt? Hetkkiirus on kohavektori muutumine ajaühikus ehk kohavektori tuletis aja järgi ja on puutjasuunaline antud trajektoori punktis.  

Füüsika
18 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Füüsika eksam

liigub või mitte. Relatiivsusteooria näitab aga, et kehamass sõltub liikumise kiirusest(mida kiirem, seda suurem mass) 17.Massi ja energia vaheline seos. massi ja energia ekvivalentsuse seadus – energia ja mass ei eksisteeri kunagi eraldi. (Iga massiga seotud kindel hulk energiat, igal energial kindel mass). Iga massimuutus toob kaasaa suure energiamuutuse; kuuma triikraua mass suurem kui külma triikraua _________________________________________________ 18.Mõisted: teepikkus, nihe, taustsüsteem. Kui mõõdame alg- ja lõppasukoha vahekauguse täpselt piki trajektoori, saame teepikkuse. Mõõtes kaugust aga mööda sirgjoont ehk linnulennul, saadakse nihe Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad taustsüsteemi. 19.Ühtlase sirgjoonelise liikumise liikumisvõrrand ja graafik. Mehaanika põhiülesanne on määrata keha asukoht mis tahes ajahetkel, st leida keha koordinaatide sõltuvus ajast

Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Füüsika konspekt

hetkvõimsust. Mehaaniline energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Et muuta keha energiat, tuleb teha tööd. Kineetiline energia E : See võrdub tööga, mida tuleb teha, et panna keha massiga m liikuma kiirusega v: E =mv²/2 Potentsiaalne energia E : See on võrdne tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. Keha vastastikmõju energia, mis oleneb keha algasendist mingi taustkeha suhtes. Raskusjõu energia E =mgh Mehaanilise energia jäävuse seadus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv. E = E + E =const. Rõhk näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule. Tähis p, ühik 1 N/m²=1Pa. Valem: p=F/S (S ­ pindala, millele jõud on rakendatud) Pascali seadus: kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühteviisi. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhk: p=gh (h ­ vedelikusamba kõrgus) Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass. Valem: =m/V

Füüsika
200 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Füüsika eksam2

Sumbuvustegur näitab amplituudi kahanemist ajaühikus. <- Logaritmiline dekrement näitab amplituudi kahanemist ühe perioodi jooksul. 69. Graafikul on kaks resonantskõverat. Kumb sumbuvustegur on suurem? Mida tähendab A0? Mis on resonants? A 2 1 A0 0,5 1 1,5 2,5 0 1 > 2 A0 on amplituud sel juhul, kui välist jõudu ei ole. 70. Kujutage alljärgnev võnkumine vektordiagrammina. 71. Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand. 72. Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal? Laine on võnkumiste ruumis levimise protsess. Ristlaines toimub võnkumine laine levimissuunaga risti, pikilaines paralleelselt. Lainefront on pind ruumis, mis eraldab võnkumistest haaratud ruumiosa muust

Füüsika
427 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

FÜÜSIKA EKSAM

1. Kinemaatika põhimõisteid (punktmass, taustsüsteem, keha asukoht, nihkevektor). ● põhiülesanne on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. ● Mehaaniline lliikumine on keha asendi muutumine teiste kehade suhtes ruumis aja jooksul. ● Keha asukohta määramiseks on vajalik taustsüsteem( taustkeha ja koordinaatteljed) ● Aeg on skalaarne suurus, pidev, ei sõltu keha liikumsest. ● punktmass- füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. ● taustsüsteem- mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem.

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Füüsika

Aine osakeste vastastikmõju (tõmbe tõukejõud) määrab sisemise potensiaalse energia, liikumine aga määrab kineetilise energia. Need energiad kokku moodustavadki keha siseenergia. Siseenergia koos keha mehaanilise energiaga mood keha koguenergia. Selle energi jaoks kehtib energia jäävuse seadus: energiat ei teki looduses eimillestki ega ei hävi kuhugi. Energia hulk on igavene ja muutmatu. Ta võib muunduda ühest energia liigist teise. Termodünaamika I seadus haarab kõiki looduses toimuvaid protsesse, mis käsitleb energia jäävust ja tema muundumist. Termodünaamika I seadus: Süsteemi siseenergia muut (U) aine üleminekul ühest olekust teise võrdub süsteemile antud soojushulga (Q) ja välisjõudude töö (A) summaga. U= Q+A. Süsteem võib energiat juurde saada : 1)välisjõudude energia arvelt. 2)soojusülekande teel. Kui süsteem välisjõudude töö A asemel teeb ise tööd A', siis A=-A', kuna need tööd on absoluutväärtuselt

Füüsika
108 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Füüsika konspekt

asukohta kirjeldav koordinaat x muutub ajas siinus (v cos) funktsiooni järgi. Harmooniliselt võngub nt ühtlaselt nurkkiirusega mööda ringjoont liikuva punkti m projektsioon P. 13. Matemaatiline pendel- kaalutu ja venimatu mass. 14. füüsikaline pendel- vb iga keha , kui see on nii kinnitatud, et ta saab võnkuda ning kinnituspunkt ei ühti raskuskeskmega. 15. harmooniliste võnkumiste liitmine- 16. võnkumiste sumbumine- sumb.võnkumisi kirjeldab sinfunkt.,kuid selle amplituud väheneb ajas eksponentsiaalselt. Võnkeamplituudi vähenemist kirjeldab sumbuvuse log dekrement , mis on arvuliselt võrdne kahe samapoolse üksteisele järgneva võnkeamplituudi suhte ln-iga. 17. lained elastses keskkonnas- 18. akustika- 19. 20. Torricelli seadus- määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse. 21. sisehõõre vedelikus- (Fh) on võrdeline kiiruse gradiendi (dv/dx) ja vedelikukihi pindalaga S ning suunatud liikumisele vastu. 22

Füüsika
440 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

Füüsika põhivara I

mistahes ajahetkel. Selleks tuleb teada keha liikumisseadust Liikumist vaadeldakse siin mehaanikalise liikumisena, mis on vaadeldava keha asendi muutumine teiste kehade suhtes ruumis aja jooksul. Uurides kehade ja nende punktide liikumist, jäetakse kinemaatikast täielikult välja jõud, mis need liikumised põhjustavad. Mehaanikas kasutatakse kolmemõõtmelist ruumi. Selleks, et uurida antud keha liikumist teiste kehade suhtes, tuleb kasutusele võtta taustsüsteem. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljed Kui keha asend valitud taustsüsteemi suhtes ei muutu, siis on keha selle taustsüsteemi suhtes paigal. Teoreetilises mehaanikas eeldatakse, et aeg on pidevalt ja ühtlaselt muutuv suurus, mis ei sõltu üheski ruumipunktis ega üheski taustsüsteemis keha liikumisest. Aeg on skalaarne suurus. Keha liikumise iseloom võib oluliselt sõltuda taustsüsteemi valikust.

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Füüsika Mõisted

energia. Raskusjõu korral Ep = mgh, kus m ­ keha mass, g ­ raskuskiirendus, h keha kõrgus maapinnast. Entroopia iseloomustab süsteemi korrastatust. Mida korrastatum on süsteem, seda väiksem on entroopia ja vastupidi. Entroopia S = k lnW, kus k on Boltzmanni koefitsient ja W süsteemi oleku termodünaamiline tõenäosus. Mida tõenäosem on olek, seda suurem on W. Näiteks W saavutab oma maksimaalse väärtuse, kui kahe gaasi molekulid on täielikult segunenud. Entroopiat kasutatakse ka termodünaamika II seaduse sõnastamisel: entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus. Harmoonilist võnkumist kirjeldab siinus- või koosinusfunktsioon: x = x0sin t . kus x ­ hälve, x0 ­ amplituud ja t ­ faas (so. suurus, mis määrab võnkeoleku, ühik on nurgaühik 1 radiaan). Hetkkiirus (ingl. velocity) näitab kiirust antud ajahetkel. Hetkkiirus on vektoriaalne suurus. Tähis v = s / t , kusjuures t 0. Ühik 1 m/s.

Füüsika
72 allalaadimist
thumbnail
14
docx

FÜÜSIKA KONSPEKT

Voimsus on ajauhikus tehtud too. Tood tehakse siis, kui kehale mojub joud ja keha liigub Energia jaavuse seadus: Energia ei teki ega ei kao, voib vaid muunduda uhest liigist teise Kineetiline energia vordub tooga, mis tuleb teha, et keha massiga m panna liikuma kiiru- sega v. Raskusjou potentsiaalne energia vordub tooga, mis tuleb teha, et tosta keha massiga m korgusele h Mehaanilise energia jaavus: suletud susteemi mehaaniline koguenergia on jaav Uhtlane ringliikumine: keha liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha labib vordsetes ajavahemikes vordsed kaarepikkused AINE JA SELLE OLEKUD Browni liikumine on nahtus, mis kujutab endast vedelikus voi gaasis holjuvate mikroskoopiliste osakeste (Browni osakeste) pidevat, korraparatut liikumist. Isotoobid on keemilise elemendi teisendid, mille aatomituumades on uhesugune prootonite arv, aga erinev neutronite arv.

Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Füüsika Eksam

muutuste põhjusi lahkamata.) Punktmass - idealiseeritud objekt, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Keha võib vaadelda punktmassina, kui selle mõõtmed on antud ülesande kontekstis tühiselt väikesed. Punktmassi kinemaatiline võrrand ⃗r =⃗r (t) . Taustsüsteem- kehade süsteem, mille suhtes kehade kinemaatikat vaadeldakse. keha asukoht- Keha asukoha määramiseks on vajalik taustsüsteem (taustkeha ja koordinaatteljed ) nihkevektor- ∆ r⃗ , kohavektori juurdekasv vaadeldava aja jooksul, kohavektor ( ⃗r ) määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistukus. 2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus. Kui ⃗r =⃗r (t) on punktmassi liikumise kinemaatiline võrrand, siis

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Füüsika eksam

A A BAsin=|[BA]| [AB] ABsin=|[AB]| [BA] B B N: N=F*v (peaasi et valemis oleks kaks vektoriaalset suurust), pöördliikumisel tangentsiaalkiirendus on nurkkiiruse ja raadiuse vektorite vektorkorrutis. 15. Mis on taustsüsteem? Joonisel on kujutatud üks keha kahel erineval ajahetkel. Joonistage taustsüsteem, kohavektorid ja nihkevektor koos tähistustega. targalt valitud keha, millega on seotud koordinaadistik ja aja mõõtmise viis 1 z 2 1 r 2 r1 k r2 s

Füüsika
967 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Füüsika valemid

potentsiaalne energia Deformeeritud keha kx 2 potentsiaalne energia Ep = k ­ keha jäikus, x ­ keha deformatsioon 2 Mehaanilise energia E = E k + E p = const Kui suletud süsteemis mõjuvad ainult gravitatsiooni- ja jäävuse seadus elastsusjõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia jääv. on ülekandunud ja muundunud energiat iseloomustav suurus, mis võrdub jõu- ja Mehaaniline töö nihkemooduli ning jõu- ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. A = Fs cos F ­ jõud, s ­ nihe, ­ jõu- ja nihkevektori vaheline nurk A Võimsus N = A ­ töö, t ­ kulunud aeg t IV. Perioodilised liikumised

Füüsika
151 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Füüsika konspekt 11kl

Nr 1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kõik keha punktid liiguvad ühesüguselt. Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmeid võib lihtsuse mõttes jätta arvestamata. Tausüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Sageli on taustkehaks Maa ja kordinaadistikuks ristkordinaadistik. Nihkeks nimetatakse keha algasukota ja lõppasukohta ühendavat vektorit. Mehaaniline liikumine on suhteline sellepärast, et keha liikumise trajektoor, läbitud tee ja nihe sõltuvad taustsüsteemi valikust. Nr 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Kiirus näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikus. Kiirusvõrrand: v=s/t. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt. Nr 3

Füüsika
74 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Soojusfüüsika

Parameetreid jaotatakse makro- ja mikroparameetriteks. Termodünaamika käsitleb kehade kogumeid, mis on soojuslikus kontaktis, st saab toimuda soojusvahetus. Neid kogumeid nimetatakse termodünaamilisteks süsteemideks. Kui süsteemi parameetrid muutuvad, siis süsteem läheb ühest olekust teise, st süsteemi parameetrid muutuvad. Sellist üleminekut nimetatakse protsessiks. Ajalooliselt on vanimtermodünaamika ja sellepärast alustamegi sellest. 4.1. Termodünaamika Termodünaamika kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid, milleks on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamisel. Nendeks on suurused, mida on võimalik hõlpsasti mõõta, näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur . Suurusi rõhk, ruumala ja temperatuur nimetatakse ka olekuparameetriteks. Olek ei tähenda siin mitte agregaatolekut, vaid ainekoguse seisundit, mis on määratud olekuparameetrite p, V ja T konkreetsete

Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Füüsika katseteks

Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust, Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe dzauli. Energia ­ keha võime teha tööd. Potentsiaalne energia ­ energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu. Deformeeritud keha ja maapinna kohale tõstetud keha. Kineetiline energia ­ energia, mida keha omab liikumise tõttu. Kõikides mehaanilistes nähtustes, kus ei esine hõõrdumist, on mehaaniline energia jääv. Punkti, kus kang ja tugi kokku puutuvad, nimetatakse kangi toetuspunktiks. Tähistatakse O. Punkti, kuhu on rakendatud jõud, nimetatakse jõu rakenduspunktiks. Kaugust kangi toetuspunktist kuni jõu rakenduspunktini nimetatakse jõu õlaks. Tähistatakse l. Kang on tasakaalus, kui võrdsete jõudude korral on ka jõudude õlad võrdsed. Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega.

Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Füüsika EKSAMIPILETID

uurida mõnda teist keha mille suhtes me asukoha määrame. (Liikumine toimub alati millegi suhtes, st liikumine on suhteline. Asukoha muutumine võtab aega. Pole võimalik, et puult kukkuv õun on mingil hetkel oksa küljes ja siis kohe juba mujal. Sel juhul oleks õun ju mitmes kohas korraga!) 2.3. Mis on liikumine? Liikumine on osakeste või asukoha pidev muutumine ajas. 2.4. Milline on liikumise suhe aja ja ruumiga? ? 2.5. Millest koosneb taustsüsteem? Taustkeha ja sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad taustsüsteemi. (Taustkeha-Keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse, nimetatakse taustkehaks.Nt: kilomeetripost, mäetipp, raudteevagun, Päike jne) 2.6. Jalgratturi liikumisvõrrand on x=-12+4t. Arvutage jalgratturi asukoht ajahetkel t=4 s 3. P 3.1. Mis on trajektoor? Trajektoor on kujutletavat kontuuri, mida mööda keha liigub.

Füüsika
78 allalaadimist
thumbnail
116
pdf

BIOFÜÜSIKA ERIOSA

Maali-Liina, jaanuar 2012 Aktsioonipotentsiaal kui universaalne info ülekandmise viis närvisüsteemis. 1 5 Universaalne info ülekandmise viis- infot kannab edasi mitte signaalide amplituud (see on AP puhul alati sama) ,vaid sagedus,millega AP-sid initseeritakse. See oleneb neurotransmitteri hulgast. Aktsioonipotentsiaali elektrotoonilise ja saltatoorse levimise mehhanismid. Elektrotooniline levik e pidev levik- müeliinita kiududes. Järk- järguline membraani depolariseerimine, kus aina uued alad jõuavad läveni, aina uued Na+ kanalid avanevad. Depolarisatsioon ulatub läveni ning „päästiktsooni“(trigger zone-i), siis voltaažtundlikud Na+

Bioloogiline füüsika
61 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Füüsika eksami piletid.

Pilet 7.3 Ül: Coulomb'i seaduse kohta. 1C=1A1s 1C=1F1V Pilet 8.1 Liikumishulk. Liikumishulga jäävuse seadus. Liikumishulgaks e. Impulsiks nim kehamassi ja kiiruse korrutist. Impulss on vektoriaalne suurus ja impulssi vektori suund ühtib kiirus vektori suunaga. Impulssi täht on p(nool peal). Valem p(noolega)=mv(noolega). Pilet 8.2 Aine agregaatolekud. Aine agregaatolekud: Tahke, Vedel, Gaasiline Pilet 8.3 Ül: Valguse murdumise kohta. Sin/Sin=n Pilet 9.1 Mehaaniline töö, võimsus. Mehaaniline töö - nim füüsikalist suurust, mis võrdub kehale mõjuva jõu, selle jõu mõjul keha poolt sooritatud nihke ning nihkevektori ja jõuvektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. valem A=Fscos tähis A, ühik 1J. Mehaaniline võimsus - füüsikaline suurus, mis võrdub kha poolt tehtud tööja selle tegemiseks kulunud aja suhtega, näitab töö tegemise kiirust. Valem N=A/t, tähis N, ühik 1W Pilet 9.2 Aatomi tuuma ehitus. Massidefekt. Seose energia

Füüsika
102 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Füüsika põhivara

2) Gravitatsioonilisteks - (raskusjôud) massist tingitud jôud 3) Nôrga vastasmôju jôud - neutronite vahel 34.(35.) Elastsusjôud tekib kehades nende deformeerimisel (painutamine, väänamine, nihe, venitus, surve) ja püüab taastada kehade esialgset kuju ning ruumala. 36.(40.) Hooke'i seadus : 1) Elastsetel deformatsioonidel on kehas tekkiv elastsusjôud vôrdeline keha pikkuse muutusega. Fe _k . x l = x - pikkuse muutus(m) k - keha jäikus (N/m) 2) Elastsuse piirides on mehaaniline pinge vôrdeline suhtelise pikenemisega. = E . (Pa) E - elastsusmoodul (Pa) Fe( E . S ) / l0|l| - ( l ­ l0/ l0l / l0suhteline pikenemine ( l - absoluutne pikenemine )l0 L0algpikkus(m) S - keha ristlôikepindala(m2) - mehaaniline pinge 37. Keha jäikus (k) näitab, kui suur elastsusjôud tekib temas, kui venitada teda 1m vôrra pikemaks.k = Fe|x| 38. Elastsusmoodul (E) näitab milline mehaaniline pinge tekib kehas, kui tema suhteline pikenemine on üks

Füüsika
535 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Füüsika valemid

keha liikumine) nurkkiirus mass Need on valemid, mida kohtate teema "Jõud looduses" ning "Energia, töö ja võimsus" Tähised F ­ jõud P ­ keha kaal N ­ toereaktsioon Keha kaal E ­ energia A ­ mehaaniline töö W ­ võimsus M ­ jõumoment m ­ mass r ­ raadius k ­ jäikus x1 ­ vedru algpikkus x2 ­ vedru lõpp-pikkus

Füüsika
841 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Füüsika meie ümber

kunst, sõjandus, religioon, psüühika, sotsiaalsed protsessid, jne. ei kuulu loodusesse. Millest loodus koosneb? Nagu eespool öeldud on loodus sama, mis mateeriagi. Mateeria põhivormid on aga aine ja väli. Aine on see millest kõik kehad koosnevad. Väli on see, mille abil üks keha teist mõjutab. Et mõju saab avalduda ainult siis kui on rohkem kui üks keha, siis kasutataksegi mõistet vastastikmõju. Mateeria põhiomaduseks on liikumine ehk muutumine. Siia kuulub mehaaniline liikumine 2 (asukoha muutus ruumis ja ajas), aga ka keemilised reaktsioonid, rakkude teke ja surm, elusorganismide evolutsioon, jne. Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Loodusseadusi uurivad loodusteadused : füüsika, keemia, bioloogia, geograafia (geoloogia) ja nende kombinatsioonid, näiteks biofüüsika, geokeemias, jne. Kuidas saadakse teada loodusseadusi

Füüsika
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun