Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Füüsika kodune kontrolltöö "Laserid"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
laser, koherentsus, lainepikkus, luminestsents, lutsi, põhiolek, mardika, vahemaa, laserid, laserkiir, välju, jaanimardikad, footon, mistõttu, füüsik, tehnoloogia, lähedane, energiahulk, lõpmata, fotoluminestsents, valguskvant, otstes, peeglite, teepikkus, kiirt, laias, gaas, valgusega, kutsuv, kauge, hambakivi, leiutise, kiirguva, eluea, kitsasLaser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.[1] Laserikiirgust eristab muudest valgusallikatest tugev ajaline ja ruumiline koherentsus. Ruumiline koherentsus väljendub selles, et laserkiir saab olla väga väikese läbimõõduga. Seetõttu saab laseri kiirgust fokuseerida punktiks, et saavutada väga kõrgeid kiiritustihedusi. Ruumiline koherentsus tähendab ka seda, et laserikiir on väga väikese hajuvusega, mistõttu seda saab kasutada pika vahemaa tagant. Ajalise koherentsuse tõttu on laserikiirel (erinevalt teistest valgusallikatest) suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus, mis tähendab, et piki kiirt on valguse laine faas korreleeritud üsna pika vahemaa taha (~30 cm).[3]
SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. [1] Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust
ehk ergutatud olekust madalama energiaga tasemele. Enamikel juhtudel kiirgavad ergutatud elektronid valgusfootoneid iseeneslikult. Seda kutsutakse spontaanseks emissiooniks. Vähestel erijuhtudel aga takistavad ergutatud olekute omadused elektronidel valgust kiirata ilma, et footonid poleks valla päästetud teise valgusfootoni poolt. Sellist protsessi nimetatakse stimuleeritud emissiooniks. Stimuleeritud footonil on sama lainepikkus kui teda vallandanud footonil ja kaks footonit võnguvad kooskõlaliselt. Ühesuguse lainepikkusega footonite kohta, mis võnguvad kooskõlaliselt, öeldakse, et nad on koherentsed. Laseri valguse koherentsus on see, mis takistab laseri kiirel laiali hajuda ja teeb selle nii intensiivseks. Laserkiirtele on iseloomulikeks tunnusteks monokromaatilisus, koherentsus, vähene hajuvus, suur võimsus. Kõik laserid sisaldavad ainet, mida saab ergutatud olekusse panna, kuid mis ei
võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus. Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse Lasereid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. alalislaserid välklaserid (impulsslaser) neodüümlaser tahkislaser rubiinlaser kristall-laser gaaslaser argoon-laser heelium-neoon laser krüptoonlaser süsinikdioksiidlaser eksimeerlaser vedeliklaserid värvlaser pooljuhtlaser (dioodlaser) kemolaserid Tänapäeval kasutatakse sadu erinevaid lasereid. Laserivalgus suudab edastada telefonikõnesid, mängida CD-delt maha muusikat ning lugeda infot arvutite CD- ROM-idelt. Lasereid kasutatakse ka kirurgias. Laserskalpelli abi on võimalik opereerida äärmiselt täpselt ja minimaalse verejooksuga. Laserkiire abil saab ka valutult hambaid puurida
1960. aasta mais õnnestus Ameerika teadlasel Theodore Maimanil luua esimene laserkiir, erepunase valguse impulss. Tema laseriks oli rubiinlaser ( joon.1). joon. 1 Esimene laser tekitas valgust sünteetilisest rubiinist. Rubiin annab tavalist valgust välklambist ja kiirgab laserivalgust. Sellega oli pandud alus uuele teadusharule, millele leitakse tänapäeval juba sadu ning isegi tuhandeid kasutusi teaduses, tehnikas ja meelelahutuses. Sõna ,,laser" on tulnud ingliskeelsest sõnadest light amplification by stimulated emission of radiation mis tähendab ,,valguse võimendus kiirguse stimuleeritud eritumise kaudu". Laser on seade, mis
Referaat Laserite kasutamine 2010 Laseritest Juba 1917 tõestas Albert Einstein teoreetilist stimuleeritud kiirguse olemasolu, esimene töötav laser loodi aga alles 1960. aastal. Selle aasta 16. märtsil demonstreeris Theodore Maiman esimest funktsioneerivat laserit Hughes'i uurimislaboris. Sõna "laser" moodustavad tähed tulenevad ingliskeelsete sõnade algustähtedest (light amplification stimulated by emission of radiation), mis tähendab "valguse võimendus kiirguse stimuleeritud emissiooni kaudu". Aatom kiirgab valguse footoni siis, kui elektron langeb aatomis kõrgema energiaga tasemelt ehk ergutatud olekust
rakendusi. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laser on abreviatuur. Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator (kvantelektroonika põhiseade) on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator,
Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laser on abreviatuur. Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator (kvantelektroonika põhiseade) on valguse stimuleeritud kiirgumisel
Laserite kasutamine silmakirurgias Millest hakkan rääkima ? Ajalugu Laserid Laseri kiirguse bioloogiline toime Nägemishäired Kuidas saab neid ravida laserite abil LASIK (EpiLasik, Lasek, ...) FRK Mis mõtleb sellest FDA ? Ajalugu LASER (= valgus kvantgeneraator = optiline kvantgeneraator) indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis UV, nähtavas või IR osas. "Laser" tuleb ingliskeelsest fraasist light amplification by stimulated emission of radiation, mis sõnasõnalt tõlkides tähendab valguse võimendamist stimuleeritud kiirguse kaudu. 1916 Albert Enstein pakub välja mõiste stimuleeritud emission.
Seisund, kus aatomite üleminek ergastatud seisundist põhiseisundisse on blokeeritud mingi valikureegli tõttu. 13. Millest ja kuidas sõltub spektrijoone intensiivsus ? Intensiivsuse jaotus spektrijoonte vahel sõltub aga tugevasti füüsikalistest tingimustest keskkonnas, kus toimub aine ergastamine. 14. Mis on spontaanne kiirgus? on kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. 15. Mis on laser ? Mille poolest erineb tavavalgusest ? On seade valguse saamiseks, kus kasutatakse optilist võimendust footonite stimuleeritud kiirgumise läbi. Laseri kiirgust eristab muudest valgusallikatest tugev ajaline ja ruumiline koherentsus. 16. Mis on luminesenss ja luminofoor ? Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset.
Metallide aatomid paiknevad ruumis korrapäraselt. 3. Miks ja millest tekivad juhtides energiatsoonid? Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumivõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist ja selle tulemuseks on aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide muundumine mitme elektronvoldi laiusteks energiatsoonideks. 4. Kuidas nimetatakse erinevaid energiatsoone ja mille poolest need üksteisest erinevad? Keelutsoon – Vahemaa, milles elektronid ei saa omandada energiat nende laineomaduste tõttu. Valentsitsoon – Hõivatud tsoon, mis täitub kristalliaatomite väliskatte aatomitega. Juhtivustsoon – Keelutsoonile järgnev täitmata tsoon. 5. Mille poolest erinevad energiatsoonid metallis, dielektrikus ja pooljuhis? Dielektrikutes on valentselektronide energiatsoon elektronidega täielikult hõivatud ja seal on lai keelutsoon (-10 eV).
......................................................................8 4.LASERI TÜÜBID....................................................................................................................9 4.1 Rubiinlaser.......................................................................................................................9 4.2 Gaaslaser.........................................................................................................................9 4.3 Röntgen laser.................................................................................................................10 4.4 Värvilaser......................................................................................................................10 4.5 Elektronlaser..................................................................................................................10 4.6 Tahkislaser ..........................................................................................
Kvantsiire on eletroni üleminek ühelt energiatasemelt teisele, kvantsiiret tuleks tänapäeval vaadata kui võnkumist ühest seisulainest teise. · Millised kvantsiirded annavad eredaid ja millised tuhme spektrijooni? Eredaid spektrijooni annavad kvantsiirded mis lähtuvad lühiajalistest energiatasemetest (taseme üleminek toimub 10-8 10-9 s jooksul) Tuhme spektrijooni annavad kvantsiirded mis lähtuvad pikaajalistest energiatasemetest (10 -3 ) · Mis on luminestsents ja luminofoor? Luminofoorid on ained, mis kiirgavad luminestsentskiirgust Luminestsents on helendus mille pühjuseks ei ole kuumutamine vaid teised mõjutused ehk külm helendus. Toimub ultravalguse eletktrivälja mõjul või keemilise reaktsiooni toimel. · Mis on spontaanne ja stimuleeritud kiirgus? Kuidas viimane tekib? Spontaanne kiirgus- Iseeneseslikult tekkiv vabakiirgus.
energianivoode vahele. E1-E0 või E2-E0 5. Elektromagnetiline spekter 6. Neeldumise ja emissiooni spektrite seos Neeldumise ja emissionni spektrid on seotud nii, et nad esinevad samadel lainepikkustel. Neeldumine esined kui me külmutame gaasi ning ta hakkab valgust absorbeerima. Emissioon toimub kui me kuumutame gaasi ja ta hakkab valgust kiirgama. 7. Kiirgusallikad spektroskoopias Peab olema intensiivne, stabiilne. Lambid, laserid. Pideva spektriga KA-d - kiirgavad laias lainepikkuste vahemikus, milles erinevate lainepikkuste intensiivsused on enam-vähem samad. Näiteks: Vesiniku/deuteeriumi lamp, Volframlamp, Xe lamp. Joonspektriga KA-d - produtseerivad teatud lainepikkustega kiirgust. Näiteks: Gaaslahenduslamp, Hõõglamp, Laser. 8. Kindla lainepikkuse valimine filtrite abil Absorptsioonfiltrid - lasevad läbi kiirgust kuni kindla (“äralõike”) lainepikkuseni või alates
kaaliumsulfiidi segu, mis elektronidega pommitamise tõttu hakkab kiirgama helesinist valgust. Kemoluminestsents- keemiliste reaktsioonide tulemusena eralduv energia võib eralduda ka nähtava valguskiirgusena. Sel puhul jääb keha külmaks, kuivõrd kiirgusest puudub soojusenergia. Nt pehkivad haavapuu tükid või helendavad jaaniussid. Wieni nihkeseadus. Wieni seadus (kannab ka nimetust Wieni nihkeseadus) ütleb, et musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Iseenesest on see ka loogiline: lühema lainepikkusega (suurema sagedusega) valgus vastab suurema energiaga footonitele, mille kiirgamist ju võibki oodata kõrgema temperatuuriga kehalt. Stefan-Boltzmanni seadus väidab, et absoluutselt musta keha soojuskiirguse intensiivsus (võimsus) ühikulise pindala kohta kasvab võrdeliselt temperatuuri neljanda astmega: R = T4.
c h E = mc2 = hf h = mc2 = . mc Kui elektroni liikumise kiirust aatomis tähistada v - ga, siis h h B = = p , mv milles B - De Broglie lainepikkus ja p = m v on elektroni impulss. Kui elektroni liikumine ümber tuuma on seotud lainetega, siis ei tohiks muutuda täistiiru jooksul laineharjade kokkusobimine, s.t. lained peaksid olema faasis - kujult seisulained. Seega elektron peab liikuma orbiitidel, milledele mahub täisarv De Broglie lainepikkusi : 2 r = n B , milles n on täisarv. n=1 n=2 n= 3
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
5 . Spektroskoopia 5.1 Spektroskoopia teoreetilised alused Spektroskoopia on meetod aatomite ja molekulide iseloomustamiseks nende poolt neelatud, hajutatud ja kiirgunud elektromagnetilise kiirguse pôhjal y a sin(t ) Kvandi energia, sagedus ja lainepikkus, kiirguse vôimsus: sagedus on ajühikus fikseeritud punkti labinud lainepikkuste arv hc 1 E h ; P h h 6 .62 10 34 Js c 3 .00 10 8 m / s Elektromagnetilise kiirguse spekter Ergastus Sisekihi Valentsele Võnkumised Pöörlemised Tuumade
ajahetkel KOOS · nii elektrieenergia (elektriväli) kui ka magnetenergia (magnetväli). AGA · iga järgnev väljuv koguseke energiat on EELMISE energiakogusega võrreldes teise väärtusega: see tähendab igas punktis on eelmisega võrreldes kas veidi rohkem või veidi vähem energiat peidus. Teisisõnu: väljatugevus on eri ruumi osades erinev. SAMAS · aegajalt, kindla ajavahemiku ja kindla vahemaa tagant selle energia väärtused KORDUVAD. Lisaks · muutub välja suund ka kindla ajavahemiku ja maa-ala tagant. Kuidas lainet kujutada? Seda suunda, kuhu energia paneks liikuma ,,+" laengu, näitame noolega. Noole pikkus näitab välja tugevust: mida pikem nool, seda rohkem on energiat peidus selles punktis. Punaste täppide suuruse abil püüan väljendada energia hulka selles punktis: mida suurem, seda rohkem energiat selles punktis, seda tugevam on väli selles punktis.
ajahetkel KOOS · nii elektrieenergia (elektriväli) kui ka magnetenergia (magnetväli). AGA · iga järgnev väljuv koguseke energiat on EELMISE energiakogusega võrreldes teise väärtusega: see tähendab igas punktis on eelmisega võrreldes kas veidi rohkem või veidi vähem energiat peidus. Teisisõnu: väljatugevus on eri ruumi osades erinev. SAMAS · aegajalt, kindla ajavahemiku ja kindla vahemaa tagant selle energia väärtused KORDUVAD. Lisaks · muutub välja suund ka kindla ajavahemiku ja maa-ala tagant. Kuidas lainet kujutada? Seda suunda, kuhu energia paneks liikuma ,,+" laengu, näitame noolega. Noole pikkus näitab välja tugevust: mida pikem nool, seda rohkem on energiat peidus selles punktis. Punaste täppide suuruse abil püüan väljendada energia hulka selles punktis: mida suurem, seda rohkem energiat selles punktis, seda tugevam on väli selles punktis.
teise. Kvantsiire on protsess, mis toimub lõpliku ajavahemiku jooksul, mitte lõpmata nobe hüpe. Täpsuspiirangut saab joonte laiuse järgi hinnata ja sellest tuleneb, et see on suurusjärgus 10-9-10-8 sekundit. 45. Miks osad spektrijooned on heledamad kui teised? Mõned spektrijooned on heledamad kui teised, sest selle energiaga footoneid kiiratakse tihemini kui teisi. Kõige eredamaid jooni annavad siirded, mis lähtuvad lühiealistest seisunditest. 46. Mis on luminestsents? Mis on luminofoor? Luminestsents on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Sellist valgust kiirgavaid ehk luminestseerivaid aineid kutsutakse luminofoorideks. Luminofoorid on paljud orgaanilised värvained, ka väikeseid lisandhulki sisaldavad anorgaanilised ained. 47. Millised kolme liiki siirded on võimalikud kvantsüsteemi energiatasemete vahel? Kvantsüsteemi energiatasemete vahel olevad siirded on spontaanne kiirgus,
väikesed ja seega nendevaheline vastasmõju tugev. Spektrite uurimine on kinnitanud, et energiatasemete pilt muutub võrreldes vabade aatomitega. Välimiste kihtide energiatasemete vahemaa suureneb elektrilise vastasmõju tõttu, moodustades niiviisi nn. energiatsoone. Kui kristalliks ühineb N aatomit, siis hargneb iga tase tsoonis N alamtasemeks. Alatasemete täitmisel kehtib ikkagi energia miinimum-printsiip koos
(0,01...10 ms), mittelineaarne valguskarakteristik ja suur müratase. Neid kasutatakse kiirgusdetektoritena (sensoritena) automaatreguleerimissüsteemides jm. Fototakisti koosneb klaasplaadist, millele on kantud õhuke pooljuhi kiht. Pooljuhi kahele vastasküljele on kinnitatud metallelektroodid. Pliisulfiidist fototakisti reageerib kõige tundlikumalt infrapunasele kiirgusele. Vismutsulfiidist fototakisti reageerib kõige tundlikumalt kiirgusele, mille lainepikkus asub infrapunase ja nähtava valguse spektriala piiril. Kaadmiumsulfiidist fototakisti on kõige tundlikum nähtavale valgusele. Joonis 4.2. Fototakisti ehitus, tingmärk ja väliskuju [5] Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 4 (43) Valgustamata fototakisti takistus on eri tüüpidel kümnetest kW kuni sadade MW, sõltudes oluliselt temperatuurist
Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Valgus on energia, mis liigub edasi kiirguse teel. Valgus jaguneb kolme ossa: 1
annavad fotoplaadil informatsiooni nende kiirendamise pinnareljeefist (varasemvahest potentsiaalide tehnoloogia) mida suurem võionvalgustundlikul potentsiaalide vahe, ·seda väiksem on elektronide paneelil, Tunnelmikroskoop mille võimaldab lainepikkus signaalesaadaanalüüsib arvuti informatsiooni aine pinna aatomitest ja nende massiividest 22.11.12 30 Molekulide moodustumine · Kovalentne NaCl näide: side: · Na1.muutub Aatomite tuumadejatõuge kergesti+ Cl tasakaalustatakse iooniks elektronide · leidumise
Valguskiirgus- elektromagnetkiirguse diapasoon, kuhu kuuluvad ultravioletkiirgus (1-400nm), nähtav kiirgus (400-800nm), infrapunakiirgus (800-1000000nm). Farmatseutilises analüüsis kasutatakse kõige enam vahemikku 190-400 nm. Valge värv on kogu spektri värvuste segu. Sinine, roheline ja punane on põhivärvused ja nendest sünteesitakse kõik värvused. Purpurpunane ja taevassinine on täiendvärvid, millest tinglikult sünteesitakse must värvus. Mida väiksem lainepikkus, seda rohkem energiat. 1.1 REFRAKTOMEETRIA. Valguskiirguse levimise suuna muutumine ehk murdumine ehk refraktsioon on põhjustatud valguse levimiskiiruse muutumisest üleminekul ühest keskkonnast teise. Selle tingimuseks on keskkondade erinev tihedus. Mida tihedam on keskkond, seda aeglasemalt elektromagnetkiirgus ehk valgus levib. Vaakumis on see 300000 km/s. Õhus see kiirus langeb. Vees on see umbes 250000 240000 km/s.
1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt elektrone. Sellisel juhul osutuvad a
rahvusvaheline küünal (cd), mille kohta antakse etaloondefinitsioon: Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K). Tuletatud ühikuteks on: Luumen (lm) - valgusvoog, mida kiirgab punktallikas 1 cd ruuminurka 1 sterradiaan; Luks (lx) vastab valgustatusele üks luumen ruutmeetri kohta; nitt (nt) vastab heledusele 1 cd kiirgava pinna ruutmeetri kohta 18. Laineoptika Põhimõisted: interferents, difraktsioon, polarisatsioon, koherentsus Interferents on lainete liitumine, arvestades faasinihet. Difraktsioon on laine murdumine tõkke taha (valguse levimine geomeetrilise varju piirkonda). Koherentseteks nimetatakse (valgus)allikaid, mille poolt kiiratud (valgus)lainete faasinihe on kogu aeg ühesugune. (Tavalised valgusallikad pole koherentsed; kui soovime tekitada valguse interferentsi, peame kasutama sama allika kaht kujutist.) Polarisatsioon on valguse võnkumine mingis võnketasandis. Polarisatsiooni liigid on:
rahvusvaheline küünal (cd), mille kohta antakse etaloondefinitsioon: Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K). Tuletatud ühikuteks on: Luumen (lm) - valgusvoog, mida kiirgab punktallikas 1 cd ruuminurka 1 sterradiaan; Luks (lx) vastab valgustatusele üks luumen ruutmeetri kohta; nitt (nt) vastab heledusele 1 cd kiirgava pinna ruutmeetri kohta 18. Laineoptika Põhimõisted: interferents, difraktsioon, polarisatsioon, koherentsus Interferents on lainete liitumine, arvestades faasinihet. Difraktsioon on laine murdumine tõkke taha (valguse levimine geomeetrilise varju piirkonda). Koherentseteks nimetatakse (valgus)allikaid, mille poolt kiiratud (valgus)lainete faasinihe on kogu aeg ühesugune. (Tavalised valgusallikad pole koherentsed; kui soovime tekitada valguse interferentsi, peame kasutama sama allika kaht kujutist.) Polarisatsioon on valguse võnkumine mingis võnketasandis. Polarisatsiooni liigid on:
Materjali läbipaistvus .......................................................................................... 71 8.11. Materjali värvus ................................................................................................... 72 8.12. Valguse hajumine pooljuhtmaterjalides ja isolaatorites ..................................... 72 8.13. Optiliste omaduste kasutamine .......................................................................... 72 8.13.1. Luminestsents.................................................................................................. 72 8.13.2. Fotojuhtivus ..................................................................................................... 73 6 1. MATERJALIDE TÄHTSUS 1.1. Sissejuhatus Materjalide tähtsus meie igapäevases elus on suurem. kui me seda tavaliselt tunnetame.
Vesiniku aatomi spekter. Kvantmehaanika põhiidee · Bohri mudel osutus piiratuks ennustamaks keeruliste aatomite kiirgusspektreid, miks mõned spektrijooned on lõhenenud, miks mõni joon on laiem, kui teine · 1924 Louis de Broglie hüpotees kõigil osakestel on lainelised omadused (kiirgusspektrite omadusi saaks sellisel juhul seletada lainetele iseloomulike nähtuste difraktsiooni ja interferentsi abil) Massiga m ja kiirgusega v liikuvale osakeksele vastab lainepikkus h = mv Seisulained Täisarvuliselt muutuvate suurustega puutume kokku ka makrofüüsikas. Pillikeele võnkumisel näiteks. Vaata ka joonist. Pillikeelt saab panna võnkuma täisarvudega määratud lainetena. See tähendab, et keele otsad ei saa võnkuda. Lained peavad mahtuma keele vabale osale. Seisulainetes tekivad võnkumised sõlmede vahele
murdumisnäitaja kompleksse kuju ñ = n-ik. Suurust k nimetame neeldumisnäitajaks, sageli ka neeldumiskoefitsiendiks. Sel juhul tuleb olla tähelepanelik, sest terminiga ,,neeldumiskoefitsient" tähistatakse ka teist materjali parameetrit 4 = . Suurus on siin objektile langeva valguse lainepikkus. Kui valgus langeb alusele mingi muu nurga1all, on meil võimalikud kaks erinevat olukorda valguse amplituud võib olla suunatud kas paralleelselt (p-polarisatsioon) võiristi (s-polarisatsioon, saksa keeles senkrecht) langemistasandiga. Üldisemal juhul jagame me analüüsi tarbeks kiire kaheks ristiasetsevaks komponendiks (p and s) ja liidame nad uuesti peale keskkondade üleminekupinna läbimist. Võib kohata ka termineid TE
Liitumisel võivad lained üksteist tugevdada või nõrgendada. Tulemus oleneb lainete faaside vahest: kui liituvad lained on samas faasis, siis nad tugevdavad teineteist, kui nad on aga vastandfaasis, siis nõrgendavad. Kui liituvad koherentsed lained (sama sageduse ja muutumatu faasidevahega lained), siis on liitlaine hälve võrdne liituvate lainete hälvete algebralise summaga. Lainet iseloomustavad kõik samad suurused, mis võnkumistki. Neile lisanduvad lainepikkus ja võnkumise levimise kiirus ehk laine kiirus. Terminoloogiline täpsustus heli ja hääle kohta: inimesele kuuldavat heli nimetatakse hääleks. Heliallikas – heli tekitaja Heli lainelist olemust saab tõestada kaudselt, kasutades katsetulemusi ja loogikat. Kuna heli korral esineb nii difraktsioon kui interferents, siis peab heli korral olema tegemist lainetega. Kaudne tõend on ka vees sõrme üles-alla võngutamine, mis tekitab laineid ja paneb ka eemal veeosakesed võnkuma.
annaabi.ee 
