Voolutugevus on laeng ajaühikusläbi juhi ristlõike.Voolutihedust kasutame elektrivoolu detailseks iseloomustamiseks. Suund määratakse positiivse laengu suunatud liikumise kiirusvektoriga. 24. Lähtudes alltoodud seostest, tuletage seos pinge kohta ahela osal. Enamasti on nii, et lisaks kõrvaljõududele mõjub laengukandjale ka elektrostaatiline jõud. Igas ahela punktis mõjub laengule q0 summaarne jõud. Selle jõu poolt tehtud töö lõigul 1-2: 25. Esitage Ohmi seadus ahela osa kohta valemiga ja graafiliselt I-U teljestikus erinevate takistustega. Mis on dünaamiline takistus ja millal seda kasutatakse. R on ahela osa takistus. Dünaamiline takistus: 26. Tuletage Ohm'i seadus kogu ahela kohta. Lähtuge seosest. Ohmi seadus kogu ahela (vooluringi) kohta. Kuna ahel on suletud, siis : 27. Mida mõõdab voltmeeter
Voolutugevus on laeng ajaühikusläbi juhi ristlõike.Voolutihedust kasutame elektrivoolu detailseks iseloomustamiseks. Suund määratakse positiivse laengu suunatud liikumise kiirusvektoriga. 24. Lähtudes alltoodud seostest, tuletage seos pinge kohta ahela osal. Enamasti on nii, et lisaks kõrvaljõududele mõjub laengukandjale ka elektrostaatiline jõud. Igas ahela punktis mõjub laengule q0 summaarne jõud. Selle jõu poolt tehtud töö lõigul 1-2: 25. Esitage Ohmi seadus ahela osa kohta valemiga ja graafiliselt I-U teljestikus erinevate takistustega. Mis on dünaamiline takistus ja millal seda kasutatakse. R on ahela osa takistus. Dünaamiline takistus: 26. Tuletage Ohm'i seadus kogu ahela kohta. Lähtuge seosest. Ohmi seadus kogu ahela (vooluringi) kohta. Kuna ahel on suletud, siis : 27. Mida mõõdab voltmeeter
Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? Diamagneetikud – Magnetiline vastuvõtlikus χ on negatiivne ja väike ja konstantne. Ainult ülijuhis on see täpselt -1. Paramagneetikud – Magnetiline vastuvõtlikus χ on positiivne ja väike ja konstatne. Ferromagneetikud – Magnetiline vastuvõtlikus χ on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Ampere’i jõu mõjul liigub juhtmelõik l asendist 1 asendisse 2 dx võrra ja tehakse tööd: dA=I∗d Φ Olgu vooluringi kogutakistus R. Tööd teeb vooluallikas ja see kulub vooluringi soojendamiseks ja Ampere’i jõu tööks:
2. Konvektsioonvool. Laetud kehadele mõjub mitteelektriline jõud. Laetud kehale mõjub näiteks raskusjõud, Archimedese jõud. Selles osas tegeleme ikka elektrivälja poolt initseeritud kehade liikumisega. 82. Lähtudes alltoodud seostest, tuletage seos pinge kohta ahela osal. Ahela osas: Enamasti on nii, et lisaks kõrvaljõududele mõjub laengukandjale ka elektrostaatiline jõud. Igas ahela punktis mõjub laengule q0 summaarne jõud Selle jõu poolt tehtud töö lõigul 1-2: 83. Esitage Ohmi seadus ahela osa kohta valemiga ja graafiliselt I-U teljestikus kahe erineva takistustega. - Ohmi seadus on avastatud eksperimentaalselt, kuid omab Newtoni seadustele tuginevat põhjendust. R on tahela osa takistus. Dünaamiline takistus. 84. Tuletage Ohm'i seadus kogu ahela kohta. Lähtuge seosest. Ohmi seadus kogu ahela (vooluringi) kohta. Kuna ahel on suletud, siis : 85. Lähtudes töö valemist elektrostaatilises väljas tuletage Joule-Lenz'i seadus
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja
Voolutihedus: Elektrivoolu detailseks iseloomustamiseks. Suund määratakse positiivse laengu suunatud liikumise kiirusvektoriga. 24. Lähtudes alltoodud seostest, tuletage seos pinge kohta ahela osal. Ahela osas: Enamasti on nii, et lisaks kõrvaljõududele mõjub laengukandjale ka elektrostaatiline jõud. Igas ahela punktis mõjub laengule q0 summaarne jõud Selle jõu poolt tehtud töö lõigul 1-2: 25. Esitage Ohmi seadus ahela osa kohta valemiga ja graafiliselt I-U teljestikus erinevate takistustega. Mis on dünaamiline takistus ja millal seda kasutatakse. - Ohmi seadus on avastatud eksperimentaalselt, kuid omab Newtoni seadustele tuginevat põhjendust. R on tahela osa takistus. Dünaamiline takistus. 26. Tuletage Ohm'i seadus kogu ahela kohta. Lähtuge seosest. Ohmi seadus kogu ahela (vooluringi) kohta. Kuna ahel on suletud, siis : 27. Mida mõõdab voltmeeter
4.3). RX 2 R3, RX 4 R2. R3 R2 . RX 1 3 . 32.Mahtuvuse ja induktiivsuse m õõ tmine . Induktiivsuse ja mahtuvuse mõõtmiseks kasutatakse LCRmeetreid, mis baseeruvad mikroprotsessoritel, ning võimaldavad mõõta nii mahtuvust, induktiivsust kui ka takistust. Oma spetsiifilisuse ja keerukuse tõttu on need mõõteriistad üpriski suure maksumusega. LCRmeetri puudumisel on võimalik mõõta induktiivsust ja mahtuvust volt ampermeetri meetodil, mis aga ei taga suurt täpsust. Induktiivsuse mõõtmine vahelduvvooluga Induktiivsust tähistatakse "L" ning mõõtühikuks on henri Pooli induktiivsuse mõõtmiseks kasutatakse volt ampermeetri meetodit. Selle
*lahendatakse võrrandisüsteem 21. Liitahela arvutamine sõlmepinge seaduste abil ...saab kasutada siis kui liitahelas on 2 sõlme. *kõik voolud valida ühes suunas, *sõlmede A ja B vahelist pinget nim sõlmepingeks, *sõlmepinge arvutatakse valemiga: 22. Takistite kolmnurk ja tähtühenduse teisendamine ------------------------------------------EI OLE TEOORIAT---------------------------------- 23. Liitahela arvutamine kontuurvoolu meetodil Koostatakse võrrandid ainult Kirchoffi II seaduse abil. Selleks valitakse kõikides sõltumatutes kontuurides vabalt kontuurvoolude suunad. Võrrandisüsteemi lahendamisel saadakse kontuurvoolud, kontuurvoolude kaudu leitakse tegelikud voolud. 24. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste ...nim nähtust kus magnetvälja toimel indutseeritakse juhtmes emj. Emj indutseeritakse järgmistel tüüpilistel juhtudel: * kui juhe liigub paigalseisva välja suhtes * kui magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes
öeldes e2 jääb e1st faasilt maha. Faasinihkenurka pinge ja voolu vahel tähistatakse (kreeka väiketäht fii). See võib olla mõõdetud nii amplituudi- kui nullväärtuste vahel. Üldisemalt = 1 2 faasinihkenurk 1 esimese, pinge siinuskõvera algfaas 2 teise, voolu siinuskõvera algfaas Kui sama sagedusega siinuskõverad on võrdse algfaasiga, siis öeldakse, et nad on faasis. Kui algfaaside vahe on ±, siis öeldakse, et nad on vastufaasis. 6.5 Vektordiagramm Siinussuurus on määratud, kui on teada ta amplituudväärtus, sagedus ja algfaas. Graafiliselt kujutatakse siinussuurusi kas sinusoidina, nagu eelpool, või pöörleva vektorina. Sinusoidi joonestamine on tülikam. Pealegi kaob ülevaatlikkus, kui sinusoide on palju. Seepärast kasutavad elektrikud enamasti vektordiagrammi, mis on sinusoididest lihtsam ja ülevaatlikum. Milline on seos sinusoidi ja vektori vahel? Sinusoid
või sees liigutada püsimagnetit. Tekkimise viisid: 1)Välise magnetvälja muutmine, liigutades püsimagnetit mähise sees 2) Liigutades mähiseid üksteise suhtes 3) Muutes esimest mähisest kulgev vool ka reostaadiga või sulgedes ja avades ahelat (?) 4) Pöörates kinnist kontuuri välises muutumatus magnetväljas · Faraday' seadus ja Lenz'i reegel (+ valem) Michael Faraday (1831): Ajas muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja ajas muutuv elektriväli omakorda magnetvälja Kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud i on võrdeline kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. "" näitab tuletise vastupidisust elektromotoorjõuga Lenz'i reegel: Indutseeritud magnetvoo muutus on alati vastupidine seda põhjustava magnetvoo muutusega. Magnetvoog on magnetiline induktsioon risti läbi mingi pinna.
protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 1) Isotermiline protsess. T=const, m=const 88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 90. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand. 91. Lähtudes Maxwelli jaotusseadusest, leidke tõenäoseim kiirus. 92. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. 93. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Ellimineerige ka gaasi universaalkonstant. 94. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. See on Fick'i seadus. D on difusioonikoefitsient. D on võrdne massiga, mis kantakse üle ajaühikus läbi ühikulise pinna ühikulise tiheduse gradiendi korral gradientvektori sihis. Massikradient
Tehke graafik. T=const, m=const 83) Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. V = const, m = const 84) Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. P = const, m = const 85) Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand 86) Lähtudes Maxwelli jaotusseadusest, leidke tõenäoseim kiirus. 87) Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. h dh p dp p V m R T m p
oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 90. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand. S m v p - m v m v =m v + p m v = -m v + p p = 2m v 91. Lähtudes Maxwelli jaotusseadusest, leidke tõenäoseim kiirus. mv 2 dn m 32 - 2 kT =( ) e 4v 2 n0 dv 2kT 92. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. 93. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Ellimineerige ka gaasi universaalkonstant. 94. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. d M = -D S t dx 95. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. 96
on kondensaatori ahelas pidevalt vool. Vool kondensaatori vooluringis on võrdeline kondensaatori laengu muutumise kiirusega. Vool kondensaatoris on pingest 90° võrra ees. Mahtuvuslik takistus Suurust nimetatakse mahtuvuslikuks takistuseks. Mahtuvustakistus on pöördvõrdeline mahtuvusega ja vahelduvvoolu sagedusega. Ka kondensaatoril eraldub reaktiivvõimsus. Tähis Aktiiv- ja induktiivtakistusega vooluring Tegelikkuses esineb harva puhast induktiivsust, enamasti ei saa jätta arvestamata pooli mähisetraadi aktiivtakistust. Kuigi induktiivsus ja aktiivtakistus on ühe ja sama aparaadi või tarviti omadused, vaadeldakse parema ettekujutuse saamiseks pooli kui aktiiv- ja induktiivtakistuse jadaühendust. See hõlbustab asja mõistmist. Jadaühendust iseloomustab ühine vool kogu vooluringis. Küll aga on vooluringi eri osadel erinevad pinged. Vaadeldaval juhul on tegelikult tegemist ju üheainsa objekti pooliga.
2. Milliseid voolusid nimetatakse pöörisvooludeks? (ehk Foucoult´/fukoo/ vooludeks). Kuidas seda nähet seletada? 3. Kus pöörisvoolud tekivad, mida nad teevad? 4. Mida nimetatakse pöörisvoolukadudeks? 5. Mida pöörisvoolukadude vähendamiseks tehakse? 6. Kas pöörisvoolud on kasulik või kahjulik nähe? Tuua näiteid. 35.Induktiivsus. 1. Mis takistavad juhis elektronide suunatud liikumist 2. Millest oleneb endainduktsiooni emj.? 3. Mida nimetatakse pooli induktiivsuseks ja kuidas induktiivsust tähistatakse? 4. Mida nimetatakse induktiivtakistuseks? 5. Millal võrdub pooli induktiivsus ühe henriga? 6. Kuidas henrit tähistatakse? Kas henri on suur või väike mõõtühik? 7. Kuidas saada suurt induktiivsust? 8. Millal indutseeritakse juhtmesse elektromotoorne jõud (emj.)? 9. Mida kujutab endast endainduktsioon? Millega võib endainduktsiooni võrrelda? 10.Mida nimetatakse paispooliks ehk drosseliks? 11.Kumma pooli induktiivsus on suurem, kas südamikuta poolil või
TIP: Loengute materjalide põhjal üksi on võimatu head hinnet saada (Näiteks 45. küsimuse puhul peaks teadma, et inertsjõud on kiirendusega vastupidise suunaga mõjuv jõud, kuigi seda võrrandis ei ole otse välja toodud). Käi loengutes kohal ja soovitavalt lindista neid. Võrrandid ja neist arusaamine on tähtsam, kui pika jutu kirjutamine. 1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel 2. Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Tihti ei lükka uus teooria vana ümber, vaid näitab, et vana on rakendatav kitsamates tingimustes
B- magnetinduktsioon l- juhtmelõigu pikkus - nurk liikumise suuna ning magnetvälja suuna vahel ***Näide: Tartu-Tallinna kiirrong sõidab kiirusega 108 km/h piki magnetilist meridiaani kulgeval teelõigul. Kui suur pinge tekib elektromagnetilise induktsiooni tõttu vaguniratta telje otstele? Rööbaste vahekaugus on 1524 mm ja Maa magnetinduktsiooni vertikaalkomponent Eestis 48 T. 2. Faraday katsed Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetväljamuutuse kaudu voolu naaberjuhtmes 3. Ma g n etvo o g. Jalgratta lambid põlevad seda heledamalt, mida kiiremini pöörleb dünamo võll. See tähendab, mida kiiremini magnetväli muutub, seda suurem elektromotoorjõud. Vaatleme katset. A
10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on Leiame seose nende koordinaatide vahel, eeldusel, et aeg kulgeb ühteviisi mõlemas taustsüsteemis st . Aega lim
Integreerides viimast võrrandit, saame: 19. Elimineerige alljärgnevatest võrranditest aeg ja ilmutage ilma ajata kinemaatilisi suurusi siduv valem. Loeme kiirenduse konstantseks, eemaldame vektorimärgid. Esmalt jagame võrrandid omavahel: Siis eraldame muutujad ja taastame vektorid: Saadud võrrandi mõlemaid pooli integreerime vastavalt lõikudel 0- ja - : | 20. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel.
ELEKTRIVÄLI Muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ELEKTRIVÄLI + VABAD LAENGUD = ELEKTRIVOOL Magnetväli + Liikumine = ELEKTRIVOOL Ajas muutuv magnetväli kutsub esile elektrivoolu. Seda nähtust nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks Muutuvat magnetvälja ja sellega koos ka elektrivoolu saab tekitada põhimõtteliselt kahel viisil: 1. Liigutades magnetit juhtme suhtes ( M. Faraday katse) 2. Liigutades juhet magnetvälja suhtes ( generaator) MICHAEL FARADAY (1791-1867) · Inglise keemik ja füüsik · Magnetvälja jõujooned · Elektromagnetiline induktsioon · Elektrolüüsi seadused Pinge magnetväljas liikuva juhi otstel U = v l B sin v - juhtme liikumise kiirus (m/s) l juhi pikkus (m) B magnetinduktsioon (T) nurk kiiruse ja magnetvälja suuna vahel Magnetvoog Oletame, et meil on suletud juhtmekontuur, mis
erijuht. Nähtus seisneb selles, et muutuv vool indutseerib elektromotoorjõu samas juhis mida läbib magnetvälja tekitanud vool. e= - ´ e= -Li´= - Lq´´ Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega. Võrdetegur iseloomustab juhti ja teda nim juhi induktiivsuseks. H - 1 henri on sellise juhi induktsiivsus, milles voolutugevuse muutumine 1A võrra 1 sekundis tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorjõu 1V. Suurt induktiivsust omab kinnise magnetahelaga raudsüdamikuga pool. Induktiivsus Juhi induktiivsus iseloomustab (magnetväljast tingitud) juhi inertsust voolutugevuse muutumise suhtes. Induktiivsuse tähendus elektrinähtuste kirjeldamisel on lähedane 1V 1 s 1Wb F massi omale mehaanikas. 1 H = 1 A = 1 A Välja kirjeldab magnetindt. B = I l
5.6 Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant 67 5.7 Elektrivälja energia 69 6 Vahelduvvool 70 6.1 Vahelduvvoolu mõiste 70 6.2 Vahelduvvoolu periood ja sagedus 71 6.3 Siinuselise elektromotoorjõu saamine 72 6.4 Faasinurk ja faasinihe 74 6.5 Vektordiagramm 75 6.6 Siinussuuruste liitmine 77 6.7 Voolu ja pinge keskväärtus ja efektiivväärtus 78 6.8 Aktiivtakistusega vooluring 80 6.9 Induktiivtakistusega vooluring 82 6.10 Mahtuvusega vooluring 85 6.11 Aktiiv- ja induktiivtakistus vahelduvvooluringis 87 6
41. Tuletage jõu ja potentsiaalse energia vaheline seos, lähtudes töö valemist. Töö ja potentsiaalne energia on seotud A = F s = F s cos = Fs s A = -W p Fs s = -W p W p Fs = - s 42. Mis on absoluutselt elastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Absoluutselt elastne põrge on põrge, mil ei eraldu soojust. Näiteks piljard m1 = m2 = m v2 = 0 m v1 = m v1 + m v2 m v1 m v1 m v2 2 2 2 2 = 2 + 2 43. Mis on absoluutselt mitteelastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Absoluutselt mitteelastne põrge on põrge, mil eraldub soojust. Ei kehti mehaanilise energia jäävuse seadus, kuid alati kehtib impulsi jäävuse seadus. m1 v1 + m2 v 2 = (m1 + m2 ) v 44. Mis on jõuvälj
Pidurdusmoment on võrdne takistusmomendiga Mp=Mt. Koormus laskub püsiva nurkkiirusega. Vastulülituspidurdus saadakse mootori elektromagnetilise pöörlemissuuna muutmisel. Inertsi toimel jätkab rootor algul pöörlemist endises suunas. Staatori magnetväli pöörleb siis rootori pöörlemisele vastassuunas. Vastulülituspidurduses on mootori vool suurem käivitusvoolust, moment on väike, kuna rootorivoolu sagedus on suurenenud. Seega suureneb ka tema induktiivtakistus. Järsk voolu suurenemine võimaldab seda pidurdusviisi kasutada ainult väikese võimsusega mootorite juures. Faasasünkroonmootorit võib vastulülituspidurduses kasutada koormuse langetamisel väikese kiirusega (nii nagu rööpergutusmootoritki). Seejuures tuleb rootoriahelasse lülitada suur takistus. Võõrergutusega dünaamilise pidurduse olukorras lülitatakse staatorimähis võrgust välja ja teda toidetakse alalispingega
11.klass. III Kurssuse järelvastamine. Coulombi seadus.(sõnastus ja valem,tähtede tähendused) Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga ja sõltub keskkonnas, kus laengud paiknevad. q1 q 2 N⋅m2 F =k k =9⋅109 r2 C2 F – laengutevaheline jõud (N), q1;q2 – laengud c, ε – suhteline dielektriline läbitavus, r – laengute vahekaugus (m) Kirjuta elektrivälja tugevuse definitsioonvalem, tähtede tähendused valemis ja mõõtühik. Elektrivälja tugevuseks nimetatakse elektrivälja punktis laengule mõjuva jõu ja F N laengu suuruse suhet. Valem: E= q Ühik: 1 C Kus tekib elektriväli?Milline on
VIII ELEKTROMAGNETVÕNKUMISED. ELEKTROMAGNETLAINED. 1. Elektromagnetvõnkumised a) Mõiste: emv-ks nimetatakse laengu, voolutugevuse ja pinge perioodilist muutumist Elektromagnetvõnkumised jagunevad: Vabad elektromagnetvõnkumised Sunnitud magnetvõnkumised b) Võnkering süsteem, milles toimuvad vabad emv. Koosneb poolist ja kondensaatorist. Võnkeringi joonis. C kondensaatori mahtuvus L pooli induktiivsus c) Thomsoni valem - saab arvutada võnkumiste perioodi võnkeringis. T= T- võnkumiste periood [s] ; L- induktiivsus [H] ; C- mahtuvus [F] d) Vahelduvvool sunnitud emv, mille puhul voolutugevus muutub ajas harmooniliselt. Vahelduvvoolu tekitakse generaatorite abil. Generaatori põhiosad: Magnetväljas pöörlev juhtme keerd indutseeritakse emj Püsimagnet tekitab magnetvälja Kon
Liitahelate arvutamine sõlmepinge meetodil + ül 22. Takistite kolmnurk ja tähtühenduse teisendamine + ül 23. Liitahelate arvutamine kontuurvoolumeetodil + ül 24. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 25. Eneseinduktsioon 26. Vastastikune induktsioon 27. Induktiivsus poolide jada- ja rööpühendusel 28. Siinuselise elektromotoorjõu saamine 29. Faas, algfaas ja faasinihe 30. Voolu ja pinge keskväärtus 31. Voolu ja pinge efektiivväärtus 32. Vektordiagramm + ül 33. Aktiivtakistusega vooluring + ül 34. Induktiivtakistusega vooluring + ül 35. Mahtuvustakistusega vooluring + ül 36. Võimsused vahelduvvooluringis + ül 37. Aktiiv ja induktiivtakistusega vooluring + ül 38. Aktiiv ja mahtuvustakistusega vooluring + ül 39. Aktiiv, induktiiv- ja mahtuvustakistusega vooluring + ül 40. Pingeresonants + ül 41. Kahe haruga vooluring + ül 42. Rööpühenduse arvutus juhtivuse meetodil + ül
R U cos = ; Z = R 2 + X L2 ; Z = ; U = U R2 + U L2 . Z I 23 U Z UL XL I UR R Vektordiagramm Takistuskolmnurk Teha järeldused: 1. Mõõtmistulemuste põhjal kontrollida, kas sellises vahelduvvooluahelas kehtib seadus, et pingelangus ahelas on võrdne üksikute ahelaosade pingelangude summaga. Selgita? 2. Mõõtmistulemuste põhjal kontrollida, kas induktiivpool avaldab vooluringile takistust? 3. Mida tähendavad ülalloetletud tähed? LABORATOORNE TÖÖ NR. 16 Eesmärk: vahelduvvooluahela uurimine (ahel aktiiv- ja mahtuvusliku
nt hõõglambi niit, sirgjuhe. Aktiivtakistus(R) avaldab ühesugust toimet nii alalis-kui vahelduvvoolule.(11) Kui u=UMsint, siis i=IMsint, IM=UM/R; Aktiivtakistuse korral on voolutugevus(i) ja pinge(u) faasis,=0 2)Induktiivtakistusega vooluring(XL) takistust, mis on tingitud endainduktsiooni nähtusest nim. induktiivtakistuseks. Induktiivtakistus(XL) avaldab erinevat toimet alalis- javahelduvvoolule.(12) Voolutugevus jääb pingest =/2 võrra maha. Kui u=UMsint, siis i=IMsin(t*/2), IM=UM/XL Induktiivtakistus XL=L, kus =2f, -ringisagedus,L-induktiivsus 3)Mahtuvustakistusega vooluring(Xc) Takistust, mis on tingitud kondensaatori pidevast ümber laadumisest vahelduvvooluringis nim. mahtuvustakistuseks. Mahtuvustakistus(Xc) alalisvoolule on lõpmatult suur, vahelduvvoolule aga mitte.(13) Voolutugevus on pingest =/2 võrra ees. Kui u=UMsint, siis i=IMsin(t+/2), IM=UM/XC, XC1/C kus -ringisagedus, C-mahtuvus. Võimsus vahelduvvooluahelas Hetkvõimsus vahelduvvooluahelas avalduv valemiga:p=ui
ELEKTROSTAATIKA 1)Elektrilaeng ja -väli Elektrileng(+elementaarlaeng) ja laengu jäävuse seadus(+valem, näide) Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus, mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Elementaarlaeng on 1,6*10-19 C Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2...+qn=const Elektriväli(välja kujutamine jõujoontega/joonis) Elektriväli-Laengu elektriväli on materiaalne objekt, ta on ruumiliselt pidev ja võib mõjutada teisi elektrilaenguid." Elektrivälja tugevus(valemid ja mõõtühikud) Elektrivälja tugevus = väljapunkti asetatud ühiklaengule (q 0=1C) mõjuv jõud 2)Elektriväli aines-dielektrikud Polaarne ja mittepolaarne dielektrik, dielektrikd välises elektriväljas(joonis) Mittepolaarse dielektriku aatomid (molekulid) näevad normaalting
poolperioodi pikkusega T/2 ja ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. Siinusvoolu kesk- ja maksimaalväärtuse vahel kehtib seos Ik=(2/)*Im=0,637*Im siinuspinge korral aga Uk=(2/)*Um=0,637*Um Sisuliselt tähendab keskväärtusest rääkimine sinusoidi poolperioodi asendamist ristkülikuga, mille kõrgus on 0,637 amplituudväärtusest. 35. 5.3.1. Millistest suurustest oleneb induktiivtakistus? xL=2fL=L, kus f vahelduvvoolu sagedus, L pooli induktsiivsus (oleneb keerdude arvust, mõõtmetest, kujust ja südamikust H), vahelduvvoolu nurksagedus rad/s 36. 5.3.2. Mille poolest erineb reaalse pooli takistus alalis- ja vahelduvvoolule? Alalisvoolu puhul arvestatakse oomtakistust ja vahelduvvoolu puhul aga aktiivtakistust. 37. ??? 5.3.3. Millest oleneb reaalse pooli võimsustegur?
teras,nikkel, koobalt).Omavad praktilit tähtsust, magnetiline induktsioon sõltub fm-u varasemast magnetilisest olekust. Jaotatakse omakorda pehmeteks ja kõvadeks FM-ks vastavalt sellele, kui lihtsalt nad ümbermagneetuvad. Kasutatakse nt tundlike mõõteseadmete ,,kaitsmiseks" väliste segavate magnetväljade eest. 3. Elektromagnetilise induktsiooni seadus: Induktsioon elektromotoorjõud ona arvuliselt võrdne kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. Induktsiooni seadus ehk Faraday seadus, valemi kujul: =-(/t), kus = elektromotoorjõud = magnetvoo muut ja t= aja muut. Magnevoog on võrdne magnetilise induktsiooni, kontuuri pindala ja sin korrutisega ehk =BS*sin , kus sin on nurk magnetvälja ja kontuuri tasapinna vahel . Miinus märk valemis tuleb Lenzi reeglist ehk induktsioonvoolu suund on alati selline, et tema magnetväli püüab takistada muutust, mis põhjustab induktsioonvoolu. Induktsioonvoolu tugevuse saame arvutada Ohmi seadusest, teades väärtust. 4
pohjusele. e= -. Eneseinduktsiooni nahtus Muutuv vool indutseeriv emj samas juhis, mis puuab takistada voolukasvu. Isel elektrivooli inertsust. Induktiivsus- eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutmumise kiirusega, mida nimetatakse ka juhi induktiivsuseks. E * I 1N *1A L= 1A = t 1s ühik 1H, on sellise juhi induktiivsus, milleks voolumuutmine 1A võrra 1-es sekundis tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorjõu 1V. Suurt induktiivsust omavad ferromagneetilisest ainest südamikuga poolid. Iseloomustab elektrivoolu inertsust voolutugevuse muutumise suhtes. Magnetvälja energia. Magnetvälja tekitamiseks tuleb kulutada elekrienergiat ja vastupidi: kadumisel indutseerib magnetväli elektromotoorjõu ja voolu, see tähendab, et magnetvälja energia muundub elektrienergiaks. Energia, mis salvestub magnetväljas voolu suurenemisel nullist I-ni, väljendub valemiga LI 2 Em = 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
