Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Füüsika 2 - Mere - teooria 1-15 - sarnased materjalid

elektriv, dipool, elektrilaeng, steem, elda, gauss, tuletus, homogeenne, dipoolmoment, elektrimahtuvus, steemis, coulomb, selgub, vaakumis, vastastikm, laengud, rakenduslik, tervikuna, elektroforees, imeline, neutraalne, ksiku, pidevuse, mehanismide, ettekujutus, superpositsiooniprintsiip, mber, suvaline, imalik, elementaarlaeng, osana, yfr0012, itub
thumbnail
11
doc

Füüsika 1 - Mere - teooria 41-76

41. Tuletage jõu ja potentsiaalse energia vaheline seos, lähtudes töö valemist. Töö ja potentsiaalne energia on seotud A = F s = F s cos = Fs s A = -W p Fs s = -W p W p Fs = - s 42. Mis on absoluutselt elastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Absoluutselt elastne põrge on põrge, mil ei eraldu soojust. Näiteks piljard m1 = m2 = m v2 = 0 m v1 = m v1 + m v2 m v1 m v1 m v2 2 2 2 2 = 2 + 2 43. Mis on absoluutselt mitteelastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Absoluutselt mitteelastne põrge on põrge, mil eraldub soojust. Ei kehti mehaanilise energia jäävuse seadus, kuid alati kehtib impulsi jäävuse seadus. m1 v1 + m2 v 2 = (m1 + m2 ) v 44. Mis on jõuvälj

Füüsika
392 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Füüsika 2 - Mere - teooria 16-

Füssi küsss 16-30 18. Kondensaatorite jadaühenduse valemi tuletus. Olgu üksik keha mahtuvusega C, laenguga q ja potentsiaaliga . Suurendame keha laengut dq võrra. Toome selle lõpmatusest keha pinnale. Selleks tuleb teha välist tööd elektriväljajõudude vastu. Selleks, et laadida keha 0 kuni tuleb teha tööd A. Töö võrdub samadimensionaalse avaldisega, mis ei sisalda töö tegemise parameetreid, vaid keha seisundit iseloomustavaid suurusi. Keha kannab energiat

Füüsika ii
476 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Füüsika 2 - Mere - teooria 71-75

71. 72. 73. 74. 75.

Füüsika ii
426 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Füüsika 2 - Mere - teooria 31-45

?(ei tea kas joonis on õige!!!)

Füüsika ii
438 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Füüsika 2 - Mere - teooria 61-70

61. Mis on pööriseline elektriväli? Lähtudes Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadusest, tuletage alltoodud valem. 63. Esitage Maxwelli võrrandid integraalkujul. 64. Tuletage laengu võnkumise võrrand võnkeringi jaoks.Lähtuge Ohm'i seadusest suletud ahela kohta. 65. Joonistage ainult aktiivtakistust sisaldava vahelduvvoolu ahela vektordiagramm. On antud pinge. Milline on vool? 66. On antud ahelale rakendatud pinge. Milline on vool selles ahelas? Mis on induktiivtakistus? Joonistage induktiivsust sisaldava ahela vektordiagramm. 67. Milline on vool ahelas? Mis on mahtuvustakistus? Joonistage vastav vektordiagramm. 68. Kujutage alloleva jadaahela vektordiagramm pingete ja voolude kohta. 69. Tuletage vahelduvvoolu ahela hetkvõimsuse valem. 70. Lähtudes vahelduvvoolu hetkvõimsuse valemist, tuletage vahelduvvoolu keskmise võimsuse valem.

Füüsika ii
392 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Füüsika 1 - Mere - teooria 1-40

Küsimused YFR0011 kordamiseks ja eksamiks. 1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millisteks osadest ta koosneb? Füüsika uurib aine ja välja kõige üldisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsika ei uuri ennustamist, hiromantiat, astroloogiat...Füüsika valdkonda kuuluvad: Kvantmehaanika, relativistlik kvantmehaanika, Newtoni ehk klassikaline mehaanika, erirelatiivsusteooria, üldrelatiivsusteooria. 2. Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega. Mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise objekti antud hetkel vajalikke omadusi tõsiteaduslikult. (Absoluutselt elastne keha, absoluutselt mitteelastne keha, absoluutselt jäik keha, ainepunkt, ainepunktid

Füüsika
408 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Füüsika 2 - Mere - teooria 76-89

e. I- valguse intensiivsus. On võrdeline elektrivektori amplituudi ruuduga. Loomulik valgus: Lineaarselt polariseeritud valgus: Polariseeritud valguse saamiseks kasutatakse polarisaatoreid. Need on anisotroopsed ained so. mingis ruumisuunas aine elektronstruktuuri korrastatuse poolest tähelepanuväärsed ained. 88. Malus' seaduse tuletus. Miks loomuliku valguse täielikul polariseerimisel kaotame intensiivsuse kaks korda. Loomuliku valguse läbiminekul polarisaatorist kahaneb selle intensiivsus kaks korda, sest polarisaator peab ristiolevad komponendid kinni (mõlemad komponendid on võrdtõenäosed). 89. Brewsteri seadus. Valem, joonis ja seletus. Siis on peegeldunud valgus lineaarselt polariseeritud ja murdunud valgus on maksimaalselt polariseeritud, kuid mitte täielikult

Füüsika ii
406 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Füüsika 1 - Mere - teooria 71-112

71. Lähtudes alljärgnevatest valemitest, tuletage tuiklemise võrrand. *See on praktikas sageli esinev nähtus. Segav ja kasulik. · · · · 72. Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal? 73. Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. 74. Lähtudes konstantse faasi tingimusest laines, tuletage faasikiiruse valem. 75. Mis on lainevõrrand? Lähtudes laine levikut kirjeldavast võrrandist, tuletage see. (Näpunäide: alustuseks leidke teist järku tuletised aja ja koordinaadi järgi ning seejärel ellimineerige võrranditest faas). 76. Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed? 77. Lähtudes interfereeruvate lainete amplituudi leidmise üldvalemist, tuletage maksimumi ja miinimumi tingimus. 78. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. 79. Millised on Ei

Füüsika
394 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Füüsika 2 - Mere - teooria 46-60

46. Lähtudes Lorentzi jõu valemist ja joonisest, tuletage Ampere'i jõu valem. 47. Lähtudes joonisest, mida tuleb täiendada jõududega, tuletage vooluga kontuurile mõjuva jõumomendi avaldis ja defineerige kontuuri magnetmoment. 48. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga juhtme liikumisel homogeenses magnetväljas. 49. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri liikumisel homogeenses magnetväljas. 50. Lähtudes töö üldavaldisest magnetväljas, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri pöördumisel magnetväljas. 51. Mis on magneetuvus? Mis on magnetväljatugevus ja miks see on vajalik suurus? Mis on suhteline magnetiline läbitavus? 52. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike ja konstantne. Ainult ülijuhis on see täpselt ­1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vast

Füüsika ii
445 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Füüsika teooria

1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millisteks osadest ta koosneb? ´Uurib aine ja välja kõige üldisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Koosneb: Relativistlik kvantmehaanika, kvantmehaanika, erirelatiivsusteooria, klassikaline mehaanika, üldrelatiivsusteooria. 2. Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega. Mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise obiekti antud hetkel vajalikke omadusi tõsiteaduslikult. Näiteks: ainepunkt, absoluutselt elastne keha. 4. Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul. 5. Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja ise

Füüsika
380 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Füüsika arvestus 2011 teooria

mis näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis. Suhtelist dielektrilist läbitavus tähistatakse tavaliselt ε. See avaldub konkreetse keskkonna korral: ε= ,kus εa on antud keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus ja ε0 vaakumi absoluutne dielektriline läbitavus. 63.Kondensaatori mahtuvus ja selle sõltuvus kondensaatori mõõtmetest Mahtuvus e. elektrimahtuvus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet säilitada elektrilaengut. Elektrimahtuvus näitab, kui suure laengu üleviimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel pinge. Mahtuvus: C= ,kus q on laengu hulk ja U on potensiaal (pinge) Mahtuvuse ühik on 1 F (farad) Kondensaatori mahtuvus oleneb kondensaatori plaatide pindalast ja plaatide vahelisest kaugusest, samuti ka dielektrikust, mis asetseb kahe plaadi vahel. 64.Kondensaatorite rööp- ja jadaühendus

Füüsika täiendusõpe
18 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika teooria

a)alalisvool b)vahelduvvool c)magnetism d)elektromagnetväli. Elektriõpetus on aluseks tehnilistele teadustele. Elektrienergia eelised: *kergesti muundatav teisteks liikideks *saab toota paljudest energia liikidest Põhiline puudus: ei ole võimalik suurtes kogustes salvestada, toota tagavaraks. Laetud kehad ja osakesed: elektrilaengu olemasolu vähendab elektromagnetilist vastastikmõju. Elektrilaeng omab: 1)elektrone- laengu tähis ­e 2)prooton- +e 3)kvargid 4)ioonid +-ne, kus n=1,2,3... Makrokehadele elektrilaengu ülekandmist nim. Elektriseerimiseks. Enamus elektriseerimisi on põhjustanud elektronide üleminekust ühest kehast teisse. See võib toimuda löögi tagajärjel, puutel jne. Ka suure keha laeng saab olla +-ne elementaarlaeng. Elektrostaatika põhiseadused: 1)laengu jäävuse seadus- elektriliselt

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
7
docx

FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA

FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA MEHAANIKA: Mehaaniline liikumine: Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse tema asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel. Ühtlane sirgjooneline liikumine ­ keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad mööda sirgjoont. Ühtlaselt muutuv liikumine ­ keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) mistahes võrdsetes ajavahemikes võrse suuruse võrra, kiirendus a on const ehk jääv, kas positiivne (kiirenev) või negatiivne (aeglustuv). Taustsüsteem koosneb: Taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust, ajamõõtjast (kellast) Taustsüsteemi abil saab mingi keha liikumist määratleda kvantitatiivselt. Teepikkus on keha poolt läbitud trajektoori osa pikkus. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus väljendab keha kiirust mingil ajahetkel. Kiirendus näitab, kui palju muu

Füüsika
99 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika teooria 11. klass

Füüsika teooria: I Generaator ­ seade või masin, mis muundab üht liiki energiat teist liiki energiaks või toodab elektrienergiat või lainet Elektrigeneraatori tööpõhimõte põhineb magnetvälja jõujoonte lõikamisel vooluta juhtme poolt. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga nöiteks auruhüdro ­ või gaasiturbiiniga, sisepõlemis-või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust ja pinget voolusagedust muutmata. On erinevaid transformaatorite liike: jõutrafod, autotrafod, eraldustrafod, impulsstrafod, keevitustrafod II Elektromagnetlained Atomistlik printsiip väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõutult jagada samade omadustega osadeks. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energi

Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Füüsika teooriaeksami küsimused+vastused

võnkuva keha võrrand so. liikumisvõrrand ja perioodi arvutamise valem. Vaatleme vedru võnkumise näitel. Olgu 0 tasakaaluasend, venitame vedru välja ja laseme lahti. Kuidas liigub kuulike, kui hõõrdumist ei ole? m a = -k x m a = F F=-k*x, ,,-,, tähistab asjaolu, et nihe ja jõud on vastassuunalised. Newtoni II seadus: d 2x m 2 = -k x dt 2 d x k + x=0 dt 2 m k 02 = m x = x0 cos(0 t + ) See on teist järku homogeenne DV, mis omab standartset lahendit: See on harmooniliselt võnkuva keha liikumisvõrrand. x- hälve x0- amplituud w0- ringsagedus wot+j- faas j- algfaas cos on perioodiline funktsioon perioodiga T 2 1 t + 2 T= = t +T = 0 0 0 + 0 (t + T ) = 0t + 2 + 33. On antud sumbuva võnkumise võrrand. Ilmutage siit sumbuvustegur ja defineerige see. Mis on sumbuvuse logaritmiline dekrement? Graafikul on kaks resonantskõverat

Füüsika
705 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust.

YFR0012 Eksami küsimused Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus. Elektrilaengu põhiomadused:  Elektrilaenguid on kahte tüüpi: positiivne ja negatiivne.  Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng.  Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata.  Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv.  Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. Coulomb’ seadus, joonis, valem, seletus. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. Valem: k∗1 ∗q 1∗q 2 ε r 12 ∗⃗ r 212 ⃗ F12= r 12

Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Füüsika 2 - 1-89 eksami spikker

1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus. Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon

Füüsika II
756 allalaadimist
thumbnail
27
pdf

Mere, Füüsika 2, eksamivastused 1-89

1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus. Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon

Füüsika ii
146 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Elektrostaatika, alalisvool ja elektromagnetism

Füüsika II I Elektrostaatika 1. Elektrostaakika väli vaakumis 1.1. Elektrilaengute vastastikune mõju Olemas + ja ­ laenguid, elementaarlaeng e, mistahes laeng q on e kordne ­ elektrilaeng on kvanditud q = ne n Z . Elektriliselt isoleeritud süsteemis on laengute algebraline summa muutumatu ­ laengu jäävuse seadus. Elektrilaengu suurus ei sõltu taustsüsteemist. Punktlaeng ­ laetud keha mõõtmeid ei tule arvestada q q Coulomb'i seadus - F12 = k 1 2 2 e21 - kahe liikumatu punktlaengu vaheline jõud r 1.2. Elektriliste suuruste ühikute süsteemid

Füüsika
635 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus ­ E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon ­ B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga.

Füüsika
213 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus ­ E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon ­ B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga.

Füüsika
140 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust ­ leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E

Füüsika
282 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia

Füüsika
177 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Füüsika kokkuvõttev konspekt

1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee.

Füüsika
405 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

Sõnaga vastastikune rõhutatakse asjaolu, et kui üks keha mõjutab teist, siis teine mõjutab ka esimest. Mõju võrdub vastumõjuga. Vastastikmõju käigus toimub aine ja välja ajutine muundumine teineteiseks. Vastastikmõju põhiliike on neli: gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline ja tugev. Laeng on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha omadust osaleda mingis vastastikmõjus. Elektromagne- tilises mõjus osalevad vaid kehad või osakesed, millel on elektrilaeng. Nõrgas mõjus osalevaid, aga tugevas mõjus mitteosalevaid algosakesi nimetatakse leptoniteks. Neil on leptonlaeng. Tugevas 5 mõjus osalevaid algosakesi nimetatakse kvarkideks. Neil on tugeva vastastikmõju laeng ehk värv. Kõik kehad osalevad gravitatsioonilises mõjus, mille laengut nimetatakse raskeks massiks.

Füüsika
121 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Füüsika eksam.

Dielektrikuks ehk isolaatoriks nimetatakse ainet, milles vabade laengukandjate arv on molekulide arvuga võrreldes normaaltingimustel kaduvväike. Elektrijuhtideks nimetatakse aineid, milles vabade laengukandjate arv on samas suurusjärgus molekulide arvuga. Näiteks metallid, milles kõigi aatomite valentselektronid (välimisel kihil paiknevad elektronid) on ühtlasi vabadeks elektronideks. Polaarseks dielektrikuks nimetatakse niisugust dielektrikku, mille molekuli dipoolmoment erineb nullist. Mittepolaarseks dielektrikuks nimetatakse dielektrikku, mille molekuli dipoolmoment võrdub nulliga. Mida tugevam on väline elektriväli, seda tugevamini aatomite elektronkatted välja venitatakse ja seda suurema dipoolmomendi omandavad selle dielektriku molekulid. Kui tegu on mittepolaarsete molekulidega, siis püüab elektriväli nende dipoolmomente orienteerida elektrivälja sihis. Soojusliikumise puudumisel oleks see võimalik, tegelikult lõplik

Füüsika
844 allalaadimist
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Ja väli nõrgeneb allikast kaugenedes pöördvõrdeliselt kauguse ruuduga. 3.2. Elektromagnetiline vastastikmõju Elektromagnetilist vastastikmõju on lihtsam mõista, kui alustada eraldi selle kahest piirjuhust: elektrilisest ja magnetilisest vastastikmõjust. Nii on see olnud ka ajaloos. 3.2.1. Elektriline vastastikmõju Elektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu vahendab elektriväli. Elektrilise vastastikmõju kirjeldamisel on oluline mõiste elektrilaeng. Elektrilaeng (tähis q või Q) on füüsikaline suurus, mis näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Sõna laeng kasutatakse enamasti kolmes eri tähenduses. Need on: 1) keha omadus osaleda elektrilises vastastikmõjus, 2) füüsikaline suurus selle omaduse kirjeldamiseks (seda saab mõõta), 3) keha, millel on laeng kui omadus (liikuv laeng, kuskil paiknev laeng). Looduses leidub kahte liiki laenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks

Füüsikaline maailmapilt
72 allalaadimist
thumbnail
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

Sõnaga vastastikune rõhutatakse asjaolu, et kui üks keha mõjutab teist, siis teine mõjutab ka esimest. Mõju võrdub vastumõjuga. Vastastikmõju käigus toimub aine ja välja ajutine muundumine teineteiseks. Vastastikmõju põhiliike on neli: gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline ja tugev. Laeng on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha omadust osaleda mingis vastastikmõjus. Elektromagne- tilises mõjus osalevad vaid kehad või osakesed, millel on elektrilaeng. Nõrgas mõjus osalevaid, aga tugevas mõjus mitteosalevaid algosakesi nimetatakse leptoniteks. Neil on leptonlaeng. Tugevas mõjus osalevaid algosakesi nimetatakse kvarkideks. Neil on tugeva vastastikmõju laeng ehk värv. Kõik kehad osalevad gravitatsioonilises mõjus, mille laengut nimetatakse raskeks massiks. Maailma laenguline sümmeetria seisneb selles, et igal laengul (peale raske massi) on olemas vastupidine laeng ehk antilaeng

Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Sõnaga vastastikune rõhutatakse asjaolu, et kui üks keha mõjutab teist, siis teine mõjutab ka esimest. Mõju võrdub vastumõjuga. Vastastikmõju käigus toimub aine ja välja ajutine muundumine teineteiseks. Vastastikmõju põhiliike on neli: gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline ja tugev. Laeng on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha omadust osaleda mingis vastastikmõjus. Elektromagne- tilises mõjus osalevad vaid kehad või osakesed, millel on elektrilaeng. Nõrgas mõjus osalevaid, aga tugevas mõjus mitteosalevaid algosakesi nimetatakse leptoniteks. Neil on leptonlaeng. Tugevas mõjus osalevaid algosakesi nimetatakse kvarkideks. Neil on tugeva vastastikmõju laeng ehk värv. Kõik kehad osalevad gravitatsioonilises mõjus, mille laengut nimetatakse massiks. Maailma laenguline sümmeetria seisneb selles, et igal laengul (peale massi) on olemas vastupidine laeng ehk antilaeng

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Füüsika eksami materjal

kui, D S® 0. 35. ELEKTROMAGNETILINE KIIRGUS Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis. EM-laine levib vaakumis valguse kiirusel, milleks on c. Elektromagnetiline kiirgus on elektromagnetvälja erijuht. Kui elektrilaeng liigub, tekitab ta enda ümber elektromagnetvälja, agakiirendusega liikuva laengu ümber tekib lisaks EMK, mis kannab allikast energiat eemale. Energiat mittekandev EM-väli on otseselt laengute tekitatud, EMK on aga tingitud muutuvatest elektri- ja magnetväljadest. Neid kahte nimetatakse vastavalt lähi- ja kaugväljaks, kuna Maxwelli võrranditest lähtuvalt langeb lähivälja intensiivsus kiiremini, jättes kaugemal domineerima kaugvälja (ehk elektromagnetilise kiirguse). Lisaks

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Elektromagnetism

1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma

Füüsika
175 allalaadimist
thumbnail
110
pdf

Füüsika eksamiküsimused-vastused 2016

1.***  Mida  uurib  klassikaline  füüsika  ja  millistest  osadest  ta  koosneb?  Mis  on  täiendusprintsiip?  Mis  on  mudel  füüsikas?  Tooge kaks näidet kursusest.  Uurib  aine  ja  välja  omadusi  ja  liikumise  seadusi.  Klassikaline  füüsika  koosneb  staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast.    Niels Henrik David Bohr  (1885 ­1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria  ei  saa  tekkida  täiesti  tühjale  kohale.  Vana  teooria  on  uue  teooria  piirjuhtum.  Nii  on  omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel.  Mudel  on  keha  või  nähtuse  kirjeldamise  lihtsustatud  vahend,  mis  on  varustatud  matemaatilise tõlgendusega.   näiteks: punktmass, ideaalse  gaasi mudel,  absoluutselt elastne keha, ainepunkt.    2.Mis  on mateeria  ja  millised  on tema osad? Mis  on ruum ja aeg?  Mida  tähendab  aja 

Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
24
pdf

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT

vastandväärtusega. Elektrostaatilise välja jõudude töö laengu ümber paiknemisel selles väljas võrdub laengu suuruse ja laengu lükkumise trajektoori alg- ja lõpppunkti potentsiaalide vahe korrutisega. Kuna elektrostaatilise välja jõudude töö laengu ümberpaiknemisel ei sõltu laengu liikumise trajektoori kujust, siis ei sõltu trajektoori kujust ka nende elektrivälja punktide potentsiaalide vahe. 8. Juhid ja dielektrikud elektriväljas. Dipool elektriväljas. Varjestamine, mikrolaineahi. Juht elektriväljas Et laetud osakesed võivad juhis vabalt liikuda, algab elektrivälja mõjul laengute ümberpaiknemine, mis kestab seni, kuni neile mõjuv jõud saab nulliks. See on võimalik, kui:  väljatugevus juhi sees on null;  elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne;  kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale;  väljatugevuse vektor juhi pinnal on pinnaga risti.

Füüsika
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun