-fotosüntees toimub kloroplastides, kuna sealsed klorofüllimolekulid suudavad neelata valgusenergiat -fotosünteesil on kaks erinevate reaktsioonidega etappi: valgusstaadium: * nõuab valguse olemasolu *sisendiks H2O, * vaja on makroergilisi ühendeid NADP, ATP ja fosfaatrühmi * väljundiks on makroergilised ühendid NADPH ja ATP (e puhas energia) * kõrvalproduktiks on O2 pimedusstaadium: * on valgusest sõltumatu protsess * sisendiks ATP, NADPH ja CO2 * väljundiks C6H12O6, NADP, ATP, fosfaatrühmad kloroplastid: * 2-membraanilised organellid * sees lamellid (3-membraansed moodustised) * kloroplasti sisekeskkonda nimetatakse stroomaks * lamellide membraanides asuvad : - klorofülli molekulid - valgud, mis püüavad kinni ergastunud elektronide energia - fosfolipiidid. * kõik taimeosad ei sisalda klorofülli ja seega ei fotosünteesi * fotosünteesi reaktsioonid toimuvad lamellides
erütrosüütide valgu hemoglobiini koositses, raual on oluline roll hingamiseks vajaliku O2 sidumisel. - Negatiivselt laetud ioonid: a) Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas, mis lahustub vees ja mille tulemusel tekib karbonaatioonid(HCO3 ja CO3). Sealt edasi kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku, kust edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO2 vabaneb.Erütrotsõõdid on eelkõige olulised O2 sidumisel. b) Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. c) Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesimiseks Hapnik O 70kg kohta ubes 43kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises , samuti , biomolekulide koostises , kindlustab toitainete lõhustumine ja hingamise. Süsinik C 70kg kohta umbes 16kg toiduga Kuulub biomolekulide koostisesse , moodustab keemilisi sidemeid , CO2 on fotosünteesi lähtaine ,hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H
- kaaliumsoolad annavad luudele tugevuse ( leidub luukoostises ) - magneesium on seotud nukleiinhappega ( leidub DNA-s ja RNA-s) ning taimedel on seda vaja klorofülli tekkimiseks mis muudab taime värvuse roheliseks. - Rauaaatomid ehk erütrotsüüdid neid on vajalik hemoglobiini koostises ja selgroo jaoks ( leidub punalibledes) ANIOONID ehk negatiivsed ioonid - süsihappegaas-lahustub ja muutub karbonaatiooniks ( läheb kopsudest verre ) - fosfaatrühmad on nukleiinide ja fosfolipiidide põhikoostised ( leidub rakumembraanis ) - joodi on vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks ( leidub kilpnäärmes - veres esineb soolasid ( leidub maomahlas ) saab vee kaudu - floor on vajalik hammaste jaoks
Lk 28- Orgaanilised ained 1. Millised on organismides enamlevinud keemilised elemendid? Milliste keemiliste ühendite koostistesse nad kuuluvad? Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). Nad kuuluvad valkude, lipiidide, nukleiinhapete ja sahhariidide koostistesse. 2. Millises kaalulises vahekorras vajavad organismid mikro- ja makroelemente? Mikroelemente vajatakse alla 0,5 mg ja makroelemente rohkem kui 0,5 mg. 3. Võrrelge peamiste anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite sisaldust rakus. Rakus on anorgaanilistest ainetest 80% vett ja 1,5% muid anorgaanilisi aineid. Orgaanilisi aineid on 14% valkude koosseisus, 2% lipiidide koostises ja sahhariidide koostises on 1% organismi orgaanilistest elementidest. Nukleiinhapped ja teised madalmolekulaarsed ühendid moodustavad ülejäänud orgaanilise aine. 4. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? Vesi osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides ja on hea lahusti. Samut...
Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Inimese vananedes selle konsentratsioon tõuseb, koos sellega muutuvad luud tugevamaks, aga hapramaks. Magneesiumi aatomid on seotud nukleiinhapetega. Taimedes kuulub see klorofülli koostisse. Raua aatomid esinevad erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Karbonaatioonid tekivad hingamisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises. Joodiioonide puudumisel haigestub kilpnääre. Biomolekulideks nimetatakse sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid. ORGAANILISED AINED Lisaks sahhariididele, valkudele, nukleiinhapetele ja lipiididele kuuluvad biomolekulide hulka ka näiteks vitamiinid, aminohapped ja nukleotiidid. Põhilisteks bioaktiivseteka aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariidid: süsivesikud
geneetiline materjal Genotüüp – organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar – kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA- või RNA-ahelates. RAKKUDE TEGEVUSJUHISED ON SALVESTATUD NUKLEIINHAPETESSE DNA EHITUS DNA-molekul on nagu redel, mis on keerdunud spiraaliks. DNA ehitusüksused ehk monomeerid on desoksüribonukleotiidid. DNA-ahela selgroo moodustavad fosfaatrühmad ja desoksüriboosi jääk nukleotiidides. Redelipostid: moodustunud desoksüriboosist(DNAs suhkruosa) ja fosfaatrühmast. Redelipulgad: moodustunud lämmastikalustest, mis on liitunud desoksüriboosijäägiga. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin (A), tsütosiin (C), guaniin (G) ja tümiin (T). A ja T vahel 2 vesiniksidet; G ja C vahel 3 vesiniksidet.
20. Millised nukleiinhapped on organismis olemas? (2 erinevat) DNA ja RNA 21. Milline on vee tähtsus organismides? Kõigi organismide peamine koostisosa on vesi. Vesi osaleb paljudes reaktsioonides (nt. fotosünteesis ja hingamises), tagab stabiilse sisekeskkonna ja ringeelundkonna (vereringe) töö. Samuti on veel meie organismis kaitseülesanne (nt. pisaravedelik) 22. Mis on järgmiste ainete põhiline tähtsus organismides: kaalium- ja naatriumioonid, kaltsiumsoolad, magneesium, raud, fosfaatrühmad? K ja Na reguleerivad organismi veesisaldust, kindlustavad transpordi raku taseme, osalevad närviimpulsi moodustumises, vere rakkude tsütoplasmas. Ca osaleb vere hüübimises, lihaste töös, annab luudele tugevust Mg rakkudes seotud DNA ja RNA'ga, taimedes on rohelise pigmendi klorofüllides; luude koostises Fe selgroogsete loomade hingamisele vajaliku hapniku sidumine 23. Kust saab inimene organismile vajalikud anorgaanilised ühendid? Toidust 24
ammoniaak. Kaltsiumsoolad annavd luudele tugevuse. Magneesiumi aatomid on seotud nukleiinhapetega. Taimedes kuulub Mg klorofülli koostisesse. Raud esineb punaliblede e. Erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Raual on oluline roll O sidumisel Anioonidest on olulised OH, HCO , CO , H PO , HPO , Cl ja I. Süsihappegaasi kogunemisel rakkudesse moodustuvad karbonaatioonid, mis kanduvad koevedelikku ning edasi kopsudesse, kus vabanetakse süsihappegaasist. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Viimased kuuluvad ka rakumembraani ehitusse. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Inimene saab anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest. 2.3 Orgaanilised ained Biomolekulideks nimetatakse sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad
nahale tekivad kortsud.) 3. Anioonid negatiivselt laetud ioonid on olulised hüdroksüül- (OH-), karbonaat- (HCO3- ja CO3-), fosfaat-(H2PO4- ja HPO42-), kloriid-(Cl-) ja jodiidioonid(I-). 1) Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas, mis lahustub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid. Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO-st vabaneb. 2) Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Seejuures kuuluvad fosfolipiidid rakumembraani ehitusse. 3) Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Kui inimese toidus jodiidioone piisavalt ei ole, siis kilpnääre haigestub ja kujuneb välja struuma. (Suur osa sooli joogiveest.) Katioonid positiivselt laetud ioonid on organismides olulisel kohal: H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+ ja Fe3+.
Aine energiavahetus Ainevahetuse alusel on elusolendeid 2 tüüpi: heterotroofid energia tuleb glükoosi lõplikul lõhustamisel, mille arvel saab sünteesida ATP'd. Autotroofid rohelised taimed, kes sisaldavad klorofülli, mis võimaldab fotosünteesida. Sinna kuulub väike osa baktereid ja osa algloomi. Ainevahetus kannab nime metabolism. Sellel on 2 vastandlikku külge ja esimene pool kannab sellest nime assimilatsioon (nt aminohapetest sünteesitakse valgud). Teine pool ainevahetusest on dissimilatsioon ehk kõik lagundamis ja lõhustamisprotsessid (nt rasvast rasvhape). Assimilatsioon sünteesib kogu aeg midagi, et dissimilatsioon saaks lagundada. Energia kulub assimilatsiooni käigus ja vabaneb dissimilatsiooni käigus. ATP adenosiintrifosfaat, tal on kolm osa: esimene adeniin, teine osa riboos ja kolmas kolm fosfaatrühma. Fosfaatrühmad eralduvad väga kergesti, mille käigus tekib esmalt ATP'st ADP. ATP saamine glükoosi lagundamis...
1. makroelement-organismide koostised kõige enam esinevad keemilised elemendid ( O, C, H, N) mikroelement- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe,Cu,Zn,P,S,K) hüdrofiilsus-veelembus-aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. hüdrofoobsus- ainel puudub vastastikune mõju veega ensüüm- valk, mis reguleerib biokeemiliste reaktsioonide kiirust. denaturatsioon- valk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioon- valk taastab struktuurid komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel 2. 1. elemendid, mida on kõige enam(makroelemendid)- hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik 2. elemendid, mida on vähem(mikroelemendid)- P, K, S, Cl, Ca, Na, Mg, Fe 3. elemendid, mida on üliväikestes kogustes-Zn, Cu, I, F 3. Rakus sisalduvad anorgaanilised ained: Vesi (80%), soolad, ha...
ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Vesi aitab säilitada organismides püsivat temperatuuri. ... 4. Too 4 näidet katioonide ja anioonide tähtsusest organismis. Katioonid: Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamises, neid leidub ka veres ja kõigi rakkude tsütoplasmas. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Raual oluline roll selgroogsete loomade hingamisel vajaliku hapniku sidumisel. Anioonid: Jood on vajalik kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Fosfaatrühmad on nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. 5. Missugune on sahhariidide ühine ehituslik omadus? Nende koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. 6. Millised ühendid kuuluvad monosahhariidide hulka? Riboos ja desoksüriboos (RNA, DNA), glükoos ja fruktoos (organismidele põhilised energiaallikad.) 7. Mis kuuluvad pentooside ja heksooside hulka? 8. Too 3 näidet oligaosahhariididest. Sahharoos (roo-, peedisuhkur), maltoos (linnasesuhkur), laktoos (piimasuhkur). 9
Ande Andekas Bioloogia Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest (eluta) ja orgaanilistest (elus) ainetest. Valdav osa orgaanilistest ainetest moodustub organismide elutegevuse käigus. Iga organismi ehituses on nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. Erinevate rakkude keemiliste elementide sisaldus on üldiselt ühesugune, kõige enam on hapnikku, süsinikku ja vesinikku, mõnevõrra vähem lämmastikku, fosforit ja väävlit (valkudes, nukleiinhapetes). Neid kuute elementi nimetatakse makroelementideks ning nad moodustavad organismis 90%. Mikroelementideks nimetatakse 16. elementi, mida esineb organismides üliväikestes kogustes, kuid mis on enamiku organismide normaalseks elutegevuseks hädavajaliku...
· GTP(valkude süntees). · ATP, GTP, CTP ja UTP kasutatakse nelja ribonukleotiidi RNA sünteesiks. Erinevad üksteisest lämmastikualuse poolest. RNA sünteesil eraldub neist kaks fosfaatrühma ja sünteesitavasse RNA ahelasse jäänud ühe fosfaatrühmaga nukleotiidid(RNA monomeerid). · ATP, GTP, CTP ja TTP kasutatakse nelja desoksüribonukleotiidi DNA sünteesiks. DNA kahekordistumisel kasutatakse neid, sünteesi käigus eralduvad fosfaatrühmad ja DNA molekuli koostisse jäävad ühe fosfaatrühmaga monomeerid. Glükoosi lagundamine Universaalne kõigil organismidel samasugune protsess. Glükoosivarud talletatakse polüsahhariididena(tärklis on taimedes ja glükogeen loomorganismides) ja need lagundatakse ensüümide abil monomeerideks. C6H12O6 --> 6CO2 + 6H2O + ATP 3 etapis: 1)glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus. Ensüümide abil glükoosi esmane lõhustamine.
higistamise kaudu). · Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele (nt põisadru, järvekarp, räim). · Vee omadused: · Suur soojusmahtuvus vesi jahtub ja soojeneb aeglaselt. Veekeskkonnas on organismidel stabiilsem elada kui õhkkeskkonnas. Seega aitab vesi säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. · Hea soojusjuhtivus 4. Mis tähtsus on anioonidel? Karbonaatioonid tekivad hingamisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises. Fosfolipiidid kuuluvad ka rakumembraani ehitusse. Joodiioonide puudumisel haigestub kilpnääre. 5. Too näiteid katioonide tähtsusest eri organismides. · K ja Na osalevad närviimpulsi edasikandes, tagavad rakkude siserõhu ja leidub ka veres. · Ca annab luukoele tugevuse; on vere hüübimisfaktor · Mg esineb klorofülli koostises keskse elemendina; on vajalik nukleiinhapete talitluses
• Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu). • Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele (nt põisadru, järvekarp, räim). • Vee omadused: • Suur soojusmahtuvus – vesi jahtub ja soojeneb aeglaselt. Veekeskkonnas on organismidel stabiilsem elada kui õhkkeskkonnas. Seega aitab vesi säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. • Hea soojusjuhtivus 4. Mis tähtsus on anioonidel? Karbonaatioonid tekivad hingamisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises. Fosfolipiidid kuuluvad ka rakumembraani ehitusse. Joodiioonide puudumisel haigestub kilpnääre. 5. Too näiteid katioonide tähtsusest eri organismides. • K ja Na – osalevad närviimpulsi edasikandes, tagavad rakkude siserõhu ja leidub ka veres. • Ca – annab luukoele tugevuse; on vere hüübimisfaktor • Mg – esineb klorofülli koostises keskse elemendina; on vajalik nukleiinhapete talitluses
Pöördtranskriptaas:sünteesib DNA kasutades RNA ahelat Terminaalne deoksünukleotiid transferaas (TDT): Katalüüsib pöördumatu dNTP lisamine DNA 3' otsa hüdroksüül-rühma peale. Kasutatakse radioaktiivseks märgistamiseks, kloonimisel (RACE tehnika), et lisada homopolümeersed osad DNA molekuli 3' otsale kloonimiseks. Alkaalne fosfataas ,,BAP": bakteriaalne alkaalne fosfataas, mis eemaldab 3´ ja 5´ fosfaatrühmad DNAst ja RNAst. Tähtis roll kloonimisel: defosforüülib 5´-fosforüülitud otsa selleks, et takistada vektori ise-ligeerimist. BAP aktiivne 65°C juures for at least 1 h ja seda inaktiveeritakse phenol extraction. Alkaalne fosfataas ,,CIP": fosfataas, mis eemaldab 3´ ja 5´ fosfaatrühmad DNAst ja RNAst. Hüdrolüüsib NTPd ja dNTPd. Kasutatakse kloonimisel, et vältida korduvat
1.1 elu omadused Bioloogia uurib elu. Elu määratlemine on võimalik ainult mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Aineid, mis väljaspool organismi ei moodustu nimetatakse Biomolekulideks. Näiteks sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped ja vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Aine- ja energiavahetus on 1 elu tunnus, mis esineb kõikidel organismidel. Elu tunnused: Paljunemine ja areng, sisekeskonna stabiilsus, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, pärilikkus, reageerimine ärritusele. 1.2 elu organiseerituse tasemed Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nimetatakse molekulaarbioloogiak...
fosfoenoolpüruvaat. Sellest võtab püruvaadi kinaas ära fosfaatrühma, mille ta seob ADP-ga (tekib ATP) ning fosfoenoolpüruvaadist saab lihtsalt püruvaat. Püruvaat redutseeritakse laktaadiks laktaadi dehüdrogenaasi abil ning samal ajal oksüdeeritakse NADH +H+ ning selle reaktsiooni produkt NAD+ saab osaleda juba järgmise molekuli lagundamisel. Et kogu see pikk jutt kokku võtta toimub glükolüüs peamiselt kolme liiki reaktsioonidena. Esiteks glükoosi süsinikahel lammutatakse, fosfaatrühmad kantakse ühenditelt üle, et produtseerida ATP-d ning sobstraadi molekulidelt võetakse vesinikke ja seotakse need NAD+ abil püruvaadile. Fosforüülitud ühendid on sellepärast olulised, et fosfaatrühmad on tavaliselt ioniseeritud ning selle tõttu ei saa läbida rakumembraani ning seega hoiavad fosforüülitud ühendid neid aineid raku sees ega lase neil imbuda väliskeskkonda. Enamjaolt on kõik vajalikud ensüümid raku tsütoplasmas ning see võimaldab
ja tsütoplasmas. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Suur osa magneesiumi aatomitest on seotud nukleiinhapetega, taimedel klorofüll. Raua aatomid esinevad hemoglobiini koostises. ANIOONID on negatiivselt laetud ioonid (hüdroksüül-, karbonaat-, fosfaat-, kloriid-, joodiioonid). Hingamise käigus tekkiv süsihappegaas lahustub vees (moodustuvad karbonaatioonid), mis kanduvad rakke ümbritsevasse koevedelikku ja sealt edasi kopsudesse. Fosfaatrühmad on kõiki nukleiinhapete ja fosfolipiidide (kuuluvad rakumembraani koostisse) põhilised koostisosad. Joodi on vaja kilpnäärmehormooni sünteesiks. Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest. 3. SAHHARIIDIDE EHITUS, JAOTUS, NÄITED, ÜLESANDED SAHHARIIDID ehk süsivesikud on orgaanilised ained, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Monosahhariidid e
- Ammooniumioon (NH4): tekib valkude lagundamise käigus. - Kaltsiumisoolad (Ca): annab luudele tugevuse. - Magneesium (Mg): rakkudes seotud nukleiinhapetega (DNA ja RNA-ga). - Raud (Fe): punaliblede valgu hemoglobiini koostises, oluline roll O2 sidumisel. · Anioonidest on olulised OH-, HCO3-, CO3-, HPO4-, Cl-, I-. - Karbonaatioonid (HCO3-, CO3-): tekivad süsihappegaasi lahustumisel vees. - Fosfaatrühmad (H2PO4-, HPO4-): nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad. - Jood (I-): vajalik kilpnäärmehormoonide sünteesiks. - H ja OH- (vesinik ja hüdroksüülioonid): mida suurem H-ioonide kontsentratsioon, seda happelisem kk, OH- ioonidel aluselisem lahus. Orgaanilised ained · Organismide koostises olevad põhilised org ained: valgud sahhariidid
koostises. Magneesiumaatomid on rakkudes seotud nukleiinhapetega (DNA; RNA). Raua aatomid esinevad punaliblede (erütrosüütide) valgu hemoglobiini koostises. · Anioonidest ehk negatiivselt laetud ioonidest on tähtsamad hüdroksüül-, karbonaat- ja fosfaat-, kloriid- ja jodiidiioonid. · Karbonaatioonid tekivad hingamise käigus koguneva süsihappegaasi lahustumisel vees. Fosfaatrühmad on kõikide nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Orgaanilised ained · Valdav osa orgaanilisi aineid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. · Organismide koostisse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped ning neid nimetatakse seetõttu biomolekulideks. · Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba
Lk 44-45 Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse.-Väär Makroelemente võib esineda enamike ainete koostises. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides.-Tõene 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi.- Tõene 4. Valkude lagunemise vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel.-Väär Valkude lagunemise vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur.-Tõene 6. Aminohape on DNA monomeer. -Väär Aminohape on valkude monomeer 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. -Tõene 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks.-Väär DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühend...
närviimpulssides ja ainevahetuses. Magneesium ka klorofüllis, fotosünteesis. Kloor maohappes. Kaltsium luudes. Jood kilpnäärme peroksiinihormoonis. Ammooniumioon valkude lagunemiseks. Süsihappegaas hingamiseks ja raku ainevahetuseks. Karbonaatioonid kanduvad rakke ümbritsevasse koevedelikku, vereringe kaudu kopsudesse, kus organism süsihappegaasist vabaneb. Erütrotsüüdid on olulised eelkõige hapniku sidumisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Fosfolipiidid rakumembraani ehituses. Orgaanilised ained Riboos. Desoksüriboos. Ainuke erinevus nende molekulide ehituses on see, et riboosis on teise süsiniku aatomiga seotud hüdroksüülrühm, desoksüriboosis aga vesinik. Glükoos. Fruktoos. Mõlemad on organismide põhilised energiaallikad. Rohelistes taimedes
RNA esineb eukarüootses rakus reeglina üheahelalisena. 14. Miks toimub DNA ahela süntees alati 5´otsast 3`otsa suunas? (sama küsimus ka RNA kohta). See, miks ta saab liita ainult 3' otsa nukleotiidi on selle, et polümeraasil on kasutatud NTP-d, kust vabaned pürofosfaat (PPi) ning alles jääb nukleotiid, mille 5' otsas on fosfaatrühm, mis saab liituda ahelas oleva nukleotiidi 3' otsas oleva OH-rühma külge. Olemasolevas ahelas on 5' otsas fosfaatrühmad, kuhu ei saa järgmist fosfaat külge panna. Replikatsiooni läbi viiv ensüüm DNA ( või RNA) polümeraas saab nukleotiide liita vaid 3'C külge. Seega jääb DNA/RNA ,,ülemisse" otsa nukleotiid vaba 5' OH-rühmaga ja reaktsiooni saab nim 5'-3'suunaliseks. 15. Millise sideme kaudu on ühendatud nukleotiidijäägid DNA ahelas? (sama küsimus ka RNA kohta). Nukleotiid=lämmastikalus + suhkur+ monofosfaat Nukleotiidijäägid on ühendatud fosfordiestersidemega. 16
erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Anioonidest on olulised hüdroksüül- (OH -), karbonaat- (HCO3- ja CO32-), fosfaat- (H2PO4- ja HPO42-), kloriid- (Cl-) ja jodiidioonid (I-). Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahustub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid. Inimesel kanduvad need rake ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism süsihappegaasist vabaneb. Erütrotsüüdid on olulised hapniku sidumisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Kusjuures fosfolipiidid koosnevad ka rakumembraani ehitusse. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. 2. Süsivesikud. Nende ehitus ja ülesanded. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Nad jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Mono- ja oligosahhariidid on magusad ja seetõttu nim. neid suhkruteks. 1. Monosahhariidid e
Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Suur osa magneesiumi aatomitest on rakkudes seotud nukleiinhapetega (taimedes pigem klorofülli koostises). Raua aatomid esinevad punalibledes. Negatiivselt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül (OH-), karbonaat (HCO3- ja CO32-), fosfaat (H2PO4- ja HPO42-), kloriid (Cl-) ja jodiidioonid (I-). Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahustub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad. Seejuures kuuluvad fosfolipiidid rakumembraani ehitusse. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest. 3. Orgaanilised ühendid organismis. Kõik organismid sisaldavad orgaanilisi ühendeid (üks elu tunnustest). Valdav osa orgaanilisi aineid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Nende kõrval on
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
/ribonukleotiidis on nii 3' positsioonis ja 2' positsioonis on riboosi jäägi küljes OH rühmad, desoksüribonukleotiidis on hapnik puudu 2' positsioonist puudu. OH rühm on vajalik fosfodiester sidemete moodustamiseks./ Modifitseeritud nukleotiidil puudub OH rühm ja ahela polümeriseerimine sellest nukleotiidist edasi ei ole võimalik. Seda didesoksüribonukleotiidi saab ahelasse lülitada seepärast, et 5' positsioonis oleva süsiniku juures olevad fosfaatrühmad, mis moodustavad keemilist sidet, seega saab seda nukleotiidi panna eelmise normaalse nukleotiidi otsa, kui järgmist lülitada pole võimalik, kuna puudub vaba 3' hüdroksüülrühm. Oletame, et sünteesime in vitro uut DNA ahelat. Katseklaasis peavad olema DNA polümeraas (ensüüm), matriits DNA, nukleotiide ((dATP, dCTP, dGTP, dDTP)= dNTP). Kujutame, et neljas katseklaasis segame kokku sama lahuse. Oletame, et paneme esimesse natukene näiteks didesoksüATP'd
2. Katioonid pos laetud ioonid: H+, NH4+, K+, Ca+ a)K+, Na+ - neid leidub veres, tsütoplasmas. Osalevad närviimpulsi moodustumises. a) NH4+ - ammoonium ja ammoniaak on ainevahetusjäägid. Ca+ - luukoes. Annab luudele tugevuse klorofülli koostises. b) Fe 2+ - punaliblede hemoglobiini koostises. Seovad hapnikku. 3. Anioonid - a) HCO3-, CO32- (karbonaatioonid) tekivad CO2 lahustumisel vees. Liiguvad koevedelikust kopsu CO2 vabaneb. b) H2PO4 fosfaatrühmad nulkeiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad. a ja b on vere püsiva reaktsiooni tagajad. Vere pH 7,4. I (jood) kilpnäärme hormoonide süntees. 6 ORGAANILISED AINED lk 28-32 Organismides põhilised orgaanilised ained on biomolekulid: / valgud bioaktiivsed ained lipiidid ensüümid sahhariidid hormoonid
Anioonid Negatiivselt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül- (OH-), karbonaat- (HCO3-, CO32-), fosfaat- (H2PO4-, HPO42-), kloriid- (Cl-) ja jodiidioonid (I-). Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahustub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid (HCO3- ja CO32-). Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism süsihappegaasist vabaneb. Fosfaatrühmad (H2PO4- ja HPO42-) on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Seejuures kuuluvad fosfolipiidid rakumembraani ehitusse. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. MLB 6001 Üldbioloogia 5 Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omandatakse joogveest. Orgaanilised ained
DNA sulamine – ahelate lahutamine temperatuuri toimel. Tm – temperatuur, mille 9 juures ½ nukleiinhape ahelates on lahti sulanud. Need piirkonnad, mis sisaldavad G-C paare on stabiilsemad ja sulavad kõrgematel temperatuuridel (3 vesiniksidet). DNA-l esinevad struktuurivormid: A, B ja Z. Rakkudes on DNA B-vormis (aluspaaride väike kalle heeliksi telje suhtes, aluspaarid asuvad heeliksi keskel (teljel), fosfaatrühmad väljaspool, järgmises ringis riboosid; suur/väike vagu esineb. B-vormis on kõige painduvam (elastsem), võib moodustada rõnga 200 bp pikkuse lõigu kohta – see omadus võimaldab DNA pakkimist kromosoomidesse ja nukleosoomide moodustumist. Vesiniksidemed stabiliseerivad DNA struktuuri. B-vormis pöörub paremale. 2’ C juures ei ole O RNA on A-vormis. Suur ja väikest vagu pole näha, suur = sügav vagu. väike = hästi madal. aluspaaride asukoht selles vaos
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
